This document has been provided by the
International Center for Not-for-Profit Law (ICNL).

ICNL is the leading source for information on th e legal environment for civil society and public
participation. Since 1992, ICNL has served as a resource to civil society leaders, government
officials, and the donor community in over 90 countries.

Visit ICNL’s Online Library at
https://www.icnl.org/knowledge/library/index.php
for further resources and research from countries all over the world.

Disclaimers Content. The information provided herein is for general informational and educational purposes only. It is not intended and should not be
construed to constitute legal advice. The information contai ned herein may not be applicable in all situations and may not, after the date of
its presentation, even reflect the most current authority. Noth ing contained herein should be relied or acted upon without the benefit of legal
advice based upon the particular facts and circumstances pres ented, and nothing herein should be construed otherwise.
Translations. Translations by ICNL of any materials into other languages are intended solely as a convenience. Translation accuracy is not
guaranteed nor implied. If any questions arise related to the accuracy of a translation, please refer to the original language official version of
the document. Any discrepancies or differences created in the tr anslation are not binding and have no legal effect for compliance or
enforcement purposes.
Warranty and Limitation of Liability. Although ICNL uses reasonable efforts to include ac curate and up-to-date information herein, ICNL
makes no warranties or representations of any kind as to its a ccuracy, currency or completeness. You agree that access to and u se of this
document and the content thereof is at your own risk. ICNL discl aims all warranties of any kind, express or implied. Neither ICNL nor any
party involved in creating, producing or delivering this document shall be liable for any damages whatsoever arising out of access to, use of
or inability to use this document, or any e rrors or omissions in the content thereof.

TULUMAKSUSEADUS 1
Vastu võetud 15.12.1999. a seadusega (
RT I 1999, 101, 903 ), jõustunud 1.01.2000. a.

Muudetud ja täiendatud järgmiste seadustega (vastuvõtmise aeg, avaldamine Riigi
Teatajas, jõustumise aeg):
14.06.2000 (
RT I 2000, 58, 377 ) 1.01.2000
14.06.2000 (
RT I 2000, 55, 359 ) 1.01.2001
6.12.2000 (
RT I 2000, 102, 667 ) 1.01.2001
13.12.2000 (
RT I 2000, 102, 675 ) 1.01.2001
terviktekst RT paberkandjal (
RT I 2001, 11, 49 )
17.01.2001 (
RT I 2001, 16, 69 ) 1.03.2001
9.05.2001 (
RT I 2001, 50, 283 ) 1.01.2002
13.06.2001 (
RT I 2001, 59, 359 ) 1.01.2002
12.09.2001 (
RT I 2001, 79, 480 ) 1.10.2001, osaliselt 1.01.2002
24.10.2001 (
RT I 2001, 91, 544 ) 1.01.2002, osaliselt 1.01.2003
20.02.2002 (
RT I 2002, 23, 131 ) 1.03.2002
25.04.2002 (
RT I 2002, 41, 253 ) 18.05.2002
15.05.2002 (
RT I 2002, 44, 284 ) 1.07.2002, osaliselt 7.06.2002
15.05.2002 (
RT I 2002, 47, 297 ) 1.01.2003, osaliselt 1.01.2004
19.06.2002 (
RT I 2002, 62, 377 ) 1.10.2002
11.12.2002 (
RT I 2002, 111, 662 ) 1.01.2003
29.01.2003 ( RT I 2003, 18, 105 ) 1.03.2003, § 25 lõikes 4 sätestatud muudatust
kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 1.01.2003
7.08.2003 ( RT I 2003, 58, 387 ) 1.09.2003
10.12.2003 (
RT I 2003, 82, 549 ) 1.01.2004

17.12.2003 ( RT I 2003, 88, 587 ) 1.01.2004, osaliselt 1.05.2004, 1.01.2005, 1.01.2006 ja
1.01.2007
17.12.2003 (
RT I 2003, 88, 591 ) 1.01.2004
14.04.2004 (
RT I 2004, 36, 251 ) 1.05.2004
14.04.2004 (
RT I 2004, 37, 252 ) 1.05.2004
20.05.2004 ( RT I 2004, 45, 319 ) 27.05.2004 (muudatust kohaldatakse
tagasiulatuvalt alates 1.05.2004); jõust.
osaliselt ka 1.01.2005, 1.01.2006 ja 1.01.2007;
§ 45 lõige 8, § 57
2 ja § 61 lõige 24 jõustuvad
eraldi seadusega ning neid sätteid kohaldatakse
alates samast kuupäevast makstud intressidele.
terviktekst RT paberkandjal ( RT I 2004, 59, 414 )
18.11.2004 (
RT I 2004, 84, 568 ) 1.01.2005
8.12.2004 (
RT I 2004, 89, 604 ) 1.01.2005 ja 1.01.2006
6.04.2005 (
RT I 2005, 22, 148 ) 1.01.2006
20.04.2005 (
RT I 2005, 25, 193 ) 1.07.2005 (osa muudatusi kohaldatakse tagasiulatuvalt
alates 1.05.2004 ja 1.01.2005)
20.06.2005 (
RT I 2005, 36, 277 ) 1.07.2005 ja 1.01.2006
28.09.2005 (
RT I 2005, 54, 430 ) 1.01.2006
12.10.2005 (
RT I 2005, 57, 451 ) 18.11.2005
26.01.2006 (
RT I 2006, 7, 40 ) 4.02.2006
26.01.2006 (
RT I 2006, 7, 41 ) 13.02.2006
10.05.2006 (
RT I 2006, 26, 193 ) 1.01.2007
31.05.2006 (
RT I 2006, 28, 208 ) 1.07.2006, osaliselt 1.01.2007 ja osaliselt kohaldatakse
tagasiulatuvalt alates 1.01.2006
7.06.2006 (
RT I 2006, 30, 232 ) 1.01.2007
15.11.2006 (
RT I 2006, 55, 406 ) 1.01.2007

21.12.2006 ( RT I 2006, 63, 468 ) 1.01.2007
21.12.2006 (
RT I 2007, 4, 19 ) 1.09.2007
14.02.2007 (
RT I 2007, 24, 126 ) 1.07.2007
21.02.2007 (
RT I 2007, 25, 130 ) 1.01.2008
14.06.2007 (
RT I 2007, 44, 316 ) 14.07.2007
14.06.2007 (
RT I 2007, 44, 318 ) 1.01.2008
26.03.2008 (
RT I 2008, 17, 119 ) 1.01.2009
19.06.2008 (
RT I 2008, 34, 208 ) 1.09.2008
23.10.2008 (
RT I 2008, 48, 269 ) 14.11.2008
19.11.2008 (
RT I 2008, 51, 283 ) 1.01.2009, osaliselt 1.01.2010
20.11.2008 (
RT I 2008, 51, 286 ) 1.01.2009
4.12.2008 (
RT I 2008, 58, 323 ) 1.01.2009
4.12.2008 (
RT I 2008, 58, 324 ) 1.01.2009
17.12.2008 (
RT I 2008, 58, 329 ) 1.01.2010
11.12.2008 (
RT I 2008, 60, 331 ) 1.01.2009
18.12.2008 (
RT I 2009, 3, 15 ) 1.02.2009
20.02.2009 (
RT I 2009, 15, 93 ) 1.04.2009, osaliselt 1.07.2009 ja 1.01.2010
26.02.2009 (
RT I 2009, 18, 109 ) 28.03.2009, osaliselt 1.07.2009
22.04.2009 (
RT I 2009, 24, 146 ) 1.06.2009
29.10.2009 (
RT I 2009, 54, 362 ) 1.01.2010, osaliselt 1.12.2009 (muudatusi kohaldatakse
tag asiulatuvalt alates 1.08.2009)
26.11.2009 (
RT I 2009, 59, 391 ) 1.01.2010
18.11.2009 (
RT I 2009, 60, 395 ) 1.07.2010
26.11.2009 (
RT I 2009, 62, 405 ) 1.01.2010

16.12.2009 ( RT I 2010, 1, 2 ) jõustub Riigikogu XII koosseisu volituste alguspäe val
22.04.2010 ( RT I 2010, 22, 108 ) 1.01.2011 jõustub päeval, mis on kindlaks
määratud Euroopa Liidu Nõukogu otsuses
Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi
kehtetuks tunnistamise koht a Euroopa Liidu
toimimise lepingu artikli 140 lõikes 2
sätestatud alusel, Euroopa Nõukogu
13.07.2010. a otsus Nr 10889/10 ECOFIN 360
UEM 209/10 (ELT L 197, 28.07.2010, lk 24–
26).
3.06.2010 ( RT I 2010, 34, 181 ) 1.01.2011, osaliselt 1.07.2010 ja 1.01.2024

1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Maksu objekt
(1) Tulumaksuga maksustatakse maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega lubatud
mahaarvamised.
(2) Paragrahvis 48 sätestatud tulumaksuga m aksustatakse füüsilisele isikule tehtud
erisoodustused.
(3) Paragrahvides 49–52 sätestatud tulumaksuga maksustatakse residendist juriidilise
isiku ja riigitulundusasutuse poolt tehtud kingitused, annetused ja vastuvõtukulud,
jaotatud kasum ning ettevõtlus ega mitteseotud kulud ja väljamaksed.
[
RT I 2009, 54, 362 – jõust. 1.01.2010] (4) Paragrahvis 53 sätestatud tulumaksuga maksustatakse mitteresidendi poolt tehtud
erisoodustused, mitteres idendi poolt püsiva tegevuskoha kaudu tehtud kingitused,
annetused ja vastuvõtukulud, kasumieraldised, ettevõtlusega mitteseotud kulud ja
väljamaksed.
§ 2. Maksumaksja
(1) Paragrahvi 1 lõikes 1 nimetatud tulumaksu maksjaks on füüsiline isik ja
mitteresid endist juriidiline isik, kes saab maksustamisele kuuluvat tulu.
(2) Paragrahvi 1 lõikes 2 nimetatud tulumaksu maksjaks on füüsilisest isikust tööandja,
residendist juriidiline isik, Eestis püsivat tegevuskohta omav või tööandjana tegutsev

mitteresident või Eesti riigi- või kohaliku omavalitsusüksuse asutus, kes teeb
maksustatavaid erisoodustusi.
(3) Paragrahvi 1 lõikes 3 nimetatud tulumaksu maksjaks on residendist juriidiline isik.
Käesolevas seaduses residendist äriühingu kohta sätestatut kohaldatakse ka
riigitulundusasutusele.
[
RT I 2009, 54, 362 – jõust. 1.01.2010] (4) Paragrahvi 1 lõikes 4 nimetatud tulumaksu maksjaks on mitteresidendist juriidiline
isik, kellel on Eestis registreeritud püsiv tegevuskoht (§ 7).
§ 3. Maksustamisperiood
(1) Paragrahvi 1 lõikes 1 nimetatud tulumaksu maksustamisperiood on kalendriaasta.
(2) Paragrahvi 1 lõigetes 2- 4 nimetatud tulumaksu maksustamisperiood on kalendrikuu.
§ 4. Maksumäärad
(1) Tulumaksu määr, välja arvatud lõikes 2 ning § 43 lõikes 4 nimetatud juhtudel,
on 21%.
[
RT I 2009, 59, 391 – jõust. 1.01.2010] (1
1) Paragrahvi 1 lõigetes 2–4 nimetatud maksuobjekti puhul jagatakse maksustatav
summa enne maksumääraga korrutamist arvuga 0,79.
[
RT I 2009, 59, 391 – jõust. 1.01.2010] (2) Paragrahvi 21 lõigetes 2 ja 3 nimetatud tulu puhul on tulumaksu määr 10%.
(3) [ Kehtetu –
RT I 2003, 88, 587 – jõust. 1.01.2005] § 5. Maksu laekumine
(1) Residendist füüsiliste isikute makstud tulumaks laekub järgmiselt:
1) arvestamata 4. peatükis sätestatud mahaarvamisi, laekub maksumaksja elukohajärgsele
kohaliku omavalitsuse üksusele 11,4% residendist füüsilise isiku maksustatavast tulust;
[
RT I 2009, 15, 93 – jõust. 1.04.2009] 2) punktis 1 nimet atud summat ületav tulumaksu osa, samuti pensionidelt ja vara
võõrandamisest saadud kasult makstud tulumaks laekub riigile.

(11) Mitteresidendi makstud tulumaks laekub riigile.
(2) Residendist füüsilise isiku elukohaks kalendriaastal loetakse sama kalendriaasta 1.
jaanuari seisuga Maksu – ja Tolliameti peetavasse maksukohustuslaste registrisse kantud
elukoht. Kui Maksu- ja Tolliametil puuduvad andmed tema elukoha kohta, jaotatakse
tema makstud tulumaks lõikes 1 sätestatud põhimõttel proportsionaalselt koha like
omavalitsusüksuste arvestuslikele osakaaludele. Tulumaksu kandmine kohalikele
omavalitsusüksustele ning arvestuslike osakaalude arvutamine toimub
raha ndusministri
määrusega kehtestatud korras .
(3) Paragrahvi 1 lõigetes 2- 4 nimetatud tulumaks laekub riigile.
2. peatükk
SEADUSES KASUTATAVAD PÕHIMÕISTED
§ 6. Resident
(1) Füüsiline isik on resident, kui tema elukoht on Eestis või kui ta viibib Eestis 12
järjestikuse kalendrikuu jooksul vähemalt 183 päeval. Isik loetakse residendiks alates
tema Eestisse saabumise päevast. Samuti on resident välisteenistuses viibiv Eesti
riigiteenistuja. Residendist füüsiline isik maksab tulumaksu kõikidelt nii Eestis kui
väljaspool Eestit saadud, nii §- des 13–22 loetletud kui ka loetlemata tuludelt.
(2) Juriidiline isik on resident, kui ta on asutatud Eesti seaduse alusel. Resident on ka
Euroopa äriühing (SE) ja Euroopa ühistu (SCE), kelle asukoht on registreeritud Eesti s.
Residendist juriidiline isik maksab tulumaksu § -des 48–52 nimetatud maksuobjektidelt
ning peab kinni tulumaksu §- s 41 loetletud väljamaksetelt.
(3) Mitteresident on lõigetes 1 või 2 nimetamata füüsiline või juriidiline isik.
Mitteresident maksab tuluma ksu ainult Eesti tuluallikast saadud tulult vastavalt § -s 29
sätestatule. Mitteresidendist juriidilise isiku tulude deklareerimine ja maksustamine,
tulumaksu kinnipidamine ja tasumine toimub samadel tingimustel ja korras nagu
mitteresidendist füüsilise isiku puhul, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(3
1) Juriidilise isiku staatust mitteomava välismaise isikute ühenduse ja varakogumi tulu
maksustatakse nimetatud ühenduse või varakogumi osanike või liikmete tuluna
proportsionaalselt nende osa lusele. Kui ühenduse või varakogumi liikmed või osanikud ei
ole teada või ei ole tõendatud nende residentsus, siis omistatakse tulu isikule, kes valitseb
ühenduse või varakogumi vara või teeb tema nimel tehinguid. Nimetatud ühendusele või
varakogumile teht avatelt väljamaksetelt tulumaksu kinnipidamisel kohaldatakse
mitteresidendist juriidilise isiku kohta käivaid sätteid. Kui nimetatud ühendus või
varakogum asub madala maksumääraga territooriumil (§ 10), kohaldatakse tulumaksu
kinnipidamisel madala maksumää raga territooriumil asuva juriidilise isiku kohta käivaid
sätteid.

(4) Eesti äriregistrisse kantud välismaa äriühingu filiaali ning Maksu- ja Tolliameti
piirkondlikus struktuuriüksuses registreeritud mitteresidendist juriidilise isiku muu püsiva
tegevuskoha (§ 7) tulu maksustatakse vastavalt § -le 53. Nimetatud mitteresidendi püsiva
tegevuskoha kaudu saadud tulu maksustamisel ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 3
sätestatut.
(5) Kui välislepingu alusel määratud residentsus erineb seaduse alusel määrat ud
residentsusest või kui välislepingus on tulu maksustamisel ette nähtud seaduses
sätestatust soodsamad tingimused, kohaldatakse välislepingut.
[
RT I 2006, 28, 208 – jõust. 1.01.2007] § 7. Püsiv tegevuskoht
(1) Püsiv tegevuskoht on igasugune koht, mille kaudu toimub täielikult või osaliselt
mitteresidendi püsiv majandustegevus Eestis, sealhulgas:
1) filiaal;
2) juhtimiskeskus, kontor, tehas või töökoda;
3) ehitusplats, ehitus -, seadmestamis – või montaažitööde koht;
4) koht, kus toimub loodusvara uurimine või kasutuselevõtmine, samuti nendega seotud
järelevalvealane tegevus;
5) koht, kus toimub teenuste (sealhulgas juhtimis – ja konsultatsiooniteenuste) osutamine.
(2) Kui Eestis tegutseb m itteresidendi esindaja, kes on volitatud tegema ja korduvalt teeb
mitteresidendi nimel tehinguid, loetakse, et mitteresidendil on Eestis püsiv tegevuskoht
selle esindaja poolt mitteresidendi nimel Eestis tehtud tehingute osas.
(3) Mitteresidendi tulu, mid a ta saab Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu, arvestatakse
kui tulu, mida see püsiv tegevuskoht oleks võinud saada iseseisva maksumaksjana, kes
tegutseb samade või sarnaste tingimuste alusel samadel või sarnastel tegevusaladel ja on
täiesti iseseisev mitteresidendi suhtes, kelle püsiv tegevuskoht see on.
[
RT I 2000, 102, 667 – jõust. 1.01.2001] § 8. Seotud isikud
Isikud on omavahel seotud, kui:
1) isik on teise isiku abikaasa, otsejoones sugulane, õde või vend, õe või venna alaneja
sugulane, abikaasa otsejoones sugulane, abikaasa õde või vend;
2) isikud on ühte kontserni kuuluvad äriühingud äriseadustiku § 6 tähenduses;
3) isikule kuulub üle 10% juriidilise isiku aktsia – või osakapitalist , häälte koguarvust või
õigusest juriidilise isiku kasumile;
4) isikule kuulub koos teiste temaga seotud isikutega kokku üle 50% juriidilise isiku
aktsia – või osakapitalist, häälte koguarvust või õigusest juriidilise isiku kasumile;
5) üle 50% juriidiliste isikute aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või õigusest
juriidiliste isikute kasumile kuulub ühele ja samale isikule;

6) isikutele kuulub üle 25% ühe ja sama juriidilise isiku aktsia- või osakapitalist, häälte
koguarvust või õigusest juriidilise isiku kasumile;
7) juriidiliste isikute juhatuse või muu juhatust asendava organi kõik liikmed on ühed ja
samad isikud;
8) isik on teise isiku töötaja, töötaja abikaasa või otsejoones sugulane;
9) isik on juriidilise isiku juhtimis – või kontrollorgani lii ge (§ 9), juhtimis- või
kontrollorgani liikme abikaasa või otsejoones sugulane.
§ 9. Juriidilise isiku juhtimis – ja kontrollorgan
(1) Juriidilise isiku juhtimis – või kontrollorgan on igasugune volitatud organ või isik,
kellel on tulenevalt vastava juriid ilise isiku kohta käivast seadusest, ühingulepingust,
põhikirjast või muust juriidilise isiku tegevust reguleerivast õigusaktist õigus osaleda
juriidilise isiku tegevuse juhtimisel või juhtorgani tegevuse kontrollimisel.
(2) Juhtimis – või kontrollorganiks on muu hulgas juhatus, nõukogu, täis – või
usaldusühingut esindama volitatud osanik, prokurist, asutaja kuni juriidilise isiku
registrisse kandmiseni, likvideerija, pankrotihaldur, audiitor, revident või
revisjonikomisjon. Samuti loetakse juhtimisorganiks välismaa äriühingu filiaali juhatajat
ning Maksu- ja Tolliameti piirkondlikus struktuuriüksuses registreeritud püsiva
tegevuskoha (§ 7) tegevjuhti.
(3) Lõigetes 1 ja 2 sätestatut kohaldatakse nii avalik- kui eraõiguslike, nii residendist kui
ka mitteresid endist juriidiliste isikute suhtes.
[
RT I 2005, 57, 451 – jõust. 18.11.2005] § 10. Madala maksumääraga territoorium
(1) Madala maksumääraga territoorium on välisriik või välisriigis asuv iseseisva
maksujurisdiktsiooniga territoorium, kus ei ole kehtestatud juriidilise isiku teenitud või
jaotatud kasumilt võetavat maksu või kus sellise maksu suurus on väiksem kui 1/3
tulumaksust, mida Eesti residendist füüsiline isik peaks maksma niisama su urelt
ettevõtlustulult vastavalt käesolevale seadusele, arvestamata 4. peatükis lubatud
mahaarvamisi. Kui erinevat liiki juriidiliste isikute teenitud või jaotatud kasumilt võetava
maksu suurus on erinev, siis loetakse territoorium madala maksumääraga terr itooriumiks
ainult nende juriidiliste isikute suhtes, kelle puhul maksu suurus vastab käesoleva lõike
esimeses lauses toodud madala maksumääraga territooriumi tingimustele.
(2) Madala maksumääraga territooriumil asuvaks ei loeta sellist juriidilist isikut, kelle
aastatulust üle 50% moodustab tulu:
1) kaupade tootmisest, kaubandustegevusest, transpordi -, side -, majutus – ja
turismiteenuse osutamisest juriidilise isiku asukohamaal ning kindlustustegevuse litsentsi
omava juriidilise isiku poolt kindlustusteenu se osutamisest;
2) laevade prahtimisest.

(3) Vabariigi Valitsus koostab nimekirja territooriumidest, mida ei loeta madala
maksumääraga territooriumideks, olenemata lõigetes 1 ja 2 sätestatust .
[
RT I 2006, 28, 208 – jõust. 1.01.2007] § 11. Tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekiri
(1) Tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja (edaspidi
nimekiri ) kinnitab pärast asjatundjate komisjonilt soovituse küsimist Vabariigi Valitsus
korraldusega.
(2) Nimekirja kantakse mittetulundusühing ja sihtasutus (edaspidi ühing), kes vastab
järgmistele nõuetele:
1) ühing tegutseb avalikes huvides;
2) ühing on heategevuslik, see tähendab pakub sihtrühmale, mille toetamine tuleneb tema
põhikirjast, kaupa või teenust peamiselt tasuta või muul kasumit mittetaotleval viisil või
maksab sihtrühma kuuluvatele isikutele toe tust;
3) ühing ei jaga oma vara või tulu ega anna materiaalset abi või rahaliselt hinnatavaid
soodustusi oma asutajale, liikmele, juhtimis – või kontrollorgani liikmele (§ 9), temale
annetusi teinud isikule või sellise isiku juhtimis – või kontrollorgani lii kmele ega
nimetatud isikutega seotud isikutele § 8 punkti 1 tähenduses;
4) ühingu lõpetamise korral antakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist alles jäänud
vara üle nimekirja kantud ühingule või avalik- õiguslikule juriidilisele isikule;
5) ühingu hal duskulud vastavad tema tegevuse iseloomule ja põhikirjalistele
eesmärkidele;
6) ühingu töötajale ja juhtimis – või kontrollorgani liikmele (§ 9) makstav tasu ei ületa
samasuguse töö eest ettevõtluses harilikult makstavat tasu.
(3) Lõike 2 punktis 3 nimetat ud nõuet ei kohaldata sotsiaalhoolekandega tegelevale
ühingule ega juhul, kui seotud isik kuulub ühingu toetatavasse sihtrühma ega saa
võrreldes teiste sihtrühma kuuluvate isikutega täiendavaid hüvesid ega soodustusi.
(4) Nimekirja ei kanta ühingut:
1) ke s ei tegutse kooskõlas põhikirjaga;
2) kelle nimekirja kandmiseks esitatud dokumendid ei ole õigusaktides kehtestatud
nõuetega kooskõlas;
3) kelle põhitegevus on ettevõtlus või kes kasutab ettevõtlustulu põhikirjavälistel
eesmärkidel. Ühingu põhitegevus on ettevõtlus, kui üle poole tema tulust on saadud
ettevõtlusest, välja arvatud juhul, kui ettevõtlustulust, millest on maha arvatud
ettevõtlusega seotud kulud, vähemalt 90% kasutatakse avalikes huvides;
4) kes tegeleb asutaja või annetaja kauba või teenuse reklaamimise või sihtrühma kuuluva
isiku kutsealase tegevuse või ettevõtluse soodustamisega;
5) kellel on ajatamata maksuvõlg;
6) kes on korduvalt jätnud maksuhaldurile esitamata aruande või deklaratsiooni
õigusaktides ettenähtud tähtajal või korras või ke s on korduvalt hilinenud maksusumma
tasumisega;

7) keda lõpetatakse või kelle suhtes on algatatud pankrotimenetlus;
8) kes on kutseorganisatsioon, ettevõtluse toetamise organisatsioon, ametiühing või
poliitiline ühendus. Ühendust käsitatakse poliitilise ühendusena, kui ühendus on erakond
või valimisliit või kui ühenduse põhieesmärk või põhitegevus on erakonna või
valimisliidu või avalike ülesannete täitmiseks valitavale või nimetatavale ametikohale
kandideeriva isiku heaks või vastu kampaaniate korraldamine või annetuste kogumine.
(5) Lõike 4 punktis 4 nimetatud tingimust ei kohaldata, kui ühing osutab reklaamiteenust
lepingu alusel turuhinnaga.
(6) Ettevõtlusena käesoleva paragrahvi tähenduses ei käsitata:
1) põhikirjaliste eesmärkide täitmisega otseselt seotud tegevust (näiteks trükiste
väljaandmine, koolitus, teabevahetus, ürituste korraldamine);
2) tegevust sihtotstarbeliste annetuste realiseerimisel;
3) heategevusliku loterii või oksjoni korraldamist ning muid seda laadi tegevusi annetuste
kogumiseks, kui selline tegevus ei ole ühingu põhitegevus;
4) põhikirjalise tegevusega kaasnevat finantstulu saamist.
(7) Vabariigi Valitsusel on õigus ühing nimekirjast kustutada, kui:
1) ühingu tegevus ei vasta lõikes 2 esitatud nõuetele või
2) ilmnevad lõikes 4 ni metatud asjaolud või
3) ühing ei ole Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele teatanud oma
põhikirjas tehtud muudatusest 30 päeva jooksul mittetulundusühingute ja sihtasutuste
registrisse muudatuse kande tegemise päevast arvates või
4) ühing on esitanud kirjaliku taotluse nimekirjast väljaarvamiseks.
(8) Nimekirja koostamise korra ja selleks esitatavate dokumentide loetelu, ühingu
nimekirja kandmise ja sealt kustutamise korra ning asjatundjate komisjoni moodustamise
korra, selle töökorralduse , samuti komisjoni liikmete nimetamise ja tagasikutsumise korra
kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega .
(9) Nimekirja kandmise taotlus esitatakse Maksu – ja Tolliameti piirkondlikule
struktuuriüksusele 1. veebruariks või 1. augustiks. Maksu- ja Tolliameti piirkondlik
struktuuriüksus teeb pärast asjatundjate komisjoni soovituse küsimist ühingule teatavaks
esialgse otsuse nimekirja mittekandmise või nimekirjast kustutamise kohta vastavalt 15.
märtsiks või 15. septembriks. Ühingu kannab nimekirja või kustutab nimekirjast
rahandusministri ettepanekul Vabariigi Valitsus korraldusega vastavalt 1. juulist või 1.
jaanuarist.
(10) Kirikute ja koguduste seaduse kohaselt usuliste ühenduste registrisse kantud
juriidilist isikut käsitatakse tulumaksusoodustusega mittetulundusühinguna nimekirja
kandmata.
[
RT I 2006, 28, 208 – jõust. 1.01.2007]

3. peatükk
RESIDE NDIST FÜÜSILISE ISIKU TULU MAKSUSTAMINE
§ 12. Residendist füüsilise isiku tulu
(1) Tulumaksuga maksustatakse residendist füüsilise isiku poolt maksustamisperioodil
Eestis ja väljaspool Eestit kõikidest tuluallikatest saadud tulu, sealhulgas:
1) palgatulu (§ 13);
2) ettevõtlustulu (§ 14);
3) kasu vara võõrandamisest (§ 15);
4) renditulu ja litsentsitasud (§ 16);
5) intressid (§ 17);
6) dividendid (§ 18);
7) elatis, pensionid, stipendiumid, toetused, preemiad, loteriivõidud (§ 19);
8) kindlustushüvitised ja väljamaksed pensionifondist (§- d 20, 20
1 ja 21);
9) madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku tulu (§ 22).
(2) Füüsilise isiku maksustatava tulu hulka ei kuulu §- de 48-53 alusel maksustatavad
erisoodustused, kingitused ja annetused, dividendid või muud kasumieraldised.
(3) Füüsilise isiku maksustatavaks tuluks ei loeta teise isiku kasuks tehtud
dokumentaalselt tõendatud kulude hüvitisi, samuti kohtu väljamõistetud varalise kahju
hüvitisi. Käesolevat lõiget ei kohaldata hüvitistele, mille maksmisele on kehtestatud
eraldi tingimused ja piirmäärad.
[
RT I 2003, 88, 587 – jõust. 1.01.2004] § 13. Palgatulu
(1) Tulumaksuga maksustatakse kõik rahalised tasud, mida makstakse töötajale või
avalikule teenistujale, sealhulgas palk, lisatasu, juurdemakse, puhkusetasu, avaliku
teenistuse seaduse § 46 alusel makstav puhkusetoetus, töölepingu ülesütlemisel või
teenistusest vabastamisel ettenähtud hüvitis, kohtu või töövaidluskomisjoni
väljamõistetud hüvitis või viivis, haigushüvitis ning riigieelarvest hüvitatav puhkusetasu.
Seoses tööõnnetuse või kutsehaigusega makstav hüvitis maksustatakse tulumaksuga
juhul, kui seda ei maksta kindlustushüvitisena. Avalik teenistuja käesoleva seaduse
t ähenduses on ka avaliku teenistuse seaduse § 12 lõigetes 2 ja 3 nimetatud teenistuja.
[
RT I 2009, 15, 93 – jõust. 1.07.2009] (1
1) Tulumaksuga maksustatakse töövõtu- , käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu
alusel makstud töö- või teenustasu.
(2)
Tulumaksuga maksustatakse kõik rahalised tasud, mida maksab juriidiline isik
juhtimis – või kontrollorga ni liikmele (§ 9) oma ametiülesannete täitmise eest .

(3) Tulumaksuga ei maksustata:
1) avalikule teenistujale, töötajale või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani
liikmele tööandja või tema asemel kolmanda isiku makstavat teenistus -, töö- või
a metilähetusega seotud sõidu- , majutus- ja muude kulude hüvitist ning välislähetuse
päevaraha ja välislähetustasu, samuti teenistuja perekonnaliikme eest makstavat
nimetatud kulude hüvitist ning teises paikkonnas asuvale ametikohale nimetamisega
seotud koli miskulude hüvitist. Majutuskulude hüvitise maksuvaba piirmäär riigisisese
lähetuse korral on 1200 krooni ööpäevas ja välislähetuse korral 2000 krooni ööpäevas
ning välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäär on 500 krooni. Käesoleva punkti
esimeses lauses n imetatud kulude hüvitiste ja välislähetuse päevaraha maksmise korra
kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega ;
[
RT I 2009, 18, 109 – jõust. 1.07.2009] 1
1) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud isikule tööandja või tema asemel kolmanda isiku
poolt tehtavaid samas punktis nimetatud väljamakseid töö tegemise kohas kehtivates
piirmäärad es, kui töö tegemise koht asub välisriigis;
2) avalikule teenistujale, töötajale või juriidilise isiku juhtimis – või kontrollorgani
liikmele makstavat hüvitist seoses isikliku sõiduauto kasutamisega teenistus -, töö- või
ametiülesannete täitmisel. Isikliku sõiduautona käsitatakse esimeses lauses nimetatud
isiku kasutuses olevat sõiduautot, mis ei ole tööandja omanduses ega valduses. Ühele
isikule makstava hüvitise maksuvaba piirmäär on sõitude kohta arvestuse pidamise korral
4 krooni kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 4000 krooni kalendrikuus iga hüvitist
maksva tööandja kohta ning arvestuse puudumisel 1000 krooni kalendrikuus kõikide
hüvitist maksvate tööandjate kohta kokku. Sõitude kohta arvestuse pidamise ja hüvitise
maksmise korra
kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega ;
[
RT I 2009, 18, 109 – jõust. 1.07.2009] 2
1) punktis 2 nimetatud isikul e, kellel on puue, makstavat hüvitist seoses isikliku
mootorsõiduki kasutamisega sõiduks elukoha ja töökoha vahel, kui selleks ei ole
võimalik kasutada ühistransporti või ühistranspordi kasutamine põhjustab liikumis – ja
töövõime olulist langust. Käesolevas punktis ja punktis 2 sätestatud kulusid võib hüvitada
kokku maksuvabalt punktis 2 sätestatud piirmäära ulatuses.
Hüvitist makstakse ja sõitude
kohta peetakse arvestust punktis 2 nimetatud korras ;
[
RT I 2009, 18, 109 – jõust. 1.07.2009] 3) Riigikogu liikme staatuse seaduse alusel Riigikogu liikmele tehtavaid väljamakseid töö
ja lähetusega seotud kulude ning eluasemekulude katteks ning Riigikogu liikme
elamispinnaga kindlustamise kulusid;
[
RT I 2007, 44, 316 – jõust. 14.07.2007]

4) Vabariigi Presidendi ametihüve seaduse alusel Vabariigi Presidendile ja tema
abikaasale, samuti presidendile pärast ametivolituste lõppemist ja tema abikaasale
tehtavad väljamaksed esinduskulude ja muude kulutuste katteks;
4
1) Riigikogu ja Vabariigi Presidendi poolt nimetatavate riigiametnike ametipalkade
seaduse § 12 1 alusel peaministrile ja ministrile tehtavaid väljamakseid;
5) [kehtetu –
RT I 2003, 88, 587 – jõust. 1.01.2004];
6) laevade ja tsiviillennunduse lennukite m eeskondadele, laevapere liikmetele ja
tsiviilõhusõiduki meeskonnaliikmetele antava tasuta kollektiivtoitlustamise ratsiooni
maksumust reisidel viibimise ajal, mis ei ületa 90 krooni isiku kohta päevas;
7) töötajale või teenistujale lapse sünni puhul makstud toetust, mis ei ületa
5/12 residendist
füüsilise isiku maksustamisperioodi maksuvabast tulust (§ 23);
8) töötajale, kellel on tuvastatud töövõime kaotus alates 40% (kuulmispuude puhul
kuulmislangusega alates 30 detsibellist) või kellele on määratud puude raskusaste,
tööandja antud abivahendeid väärtuses, mis ei ületa kalendriaastas 50% töötajale või
teenistujale kalendriaasta jooksul makstud ja sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksete
summast;
[Punkti 8 kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 2006. aasta 1. j aanuarist –
RT I 2006, 28,
208 ] 9) tööandja poolt tasutud töötajate täiend- ja ümberõpet seoses töö- või teenistussuhte
lõpetamisega koondamise tõttu;
10) tööandja poolt tehtud kulutusi töötaja või teenistuja tööõnnetuse või kutsehaiguse
tagajärjel saadud tervisekahjustuse raviks;
11) välisteenistuse seaduse § 62 lõike 1 alusel diplomaadile tehtavaid väljamakseid;
12) kaitseväeteenistuse seaduse § 160 alusel makstavat vormiriietuse maksumu se
kompensatsiooni;
[
RT I 2009, 62, 405 – jõust. 1.01.2010] 13) kaadrikaitseväelastele väliõppusel, rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil, õhuväe
õhusõiduki pardal ja teenistusel mereväe laevadel antava tasuta kollektiivtoitlustamise
ratsiooni maksumust;
[
RT I 2006, 63, 468 – jõust. 1.01.2007] 14) jälitustegevuse seaduse § 14 alusel salajasele koostööle kaasatud isikut ele teostatud
rahalised maksed.
[
RT I 2009, 62, 405 – jõust. 1.01.2010] (4) Kui isik saab välisriigis töötamise eest lõigetes 1, 1
1 ja 2 nimetatud tulu, ei maksustata
seda tulu Eestis tu lumaksuga, kui on täidetud kõik alljärgnevad tingimused:
1) isik on viibinud töötamise eesmärgil välisriigis vähemalt 183 päeval 12 järjestikuse
kalendrikuu jooksul;
2) välisriigis on nimetatud tulu olnud isiku maksustatav tulu ning see on dokumentaalselt
tõendatud ja tõendil on näidatud tulumaksu summa (ka juhul, kui summa on null).

§ 14. Ettevõtlustulu
(1) Tulumaksuga maksustatakse ettevõtlusest saadud tulu (ettevõtlustulu), olenemata
selle laekumise ajast.
(2) Ettevõtlus on isiku iseseisev majandus – või kutsetegevus (sealhulgas ka notari ja
kohtutäituri, samuti vandetõlgi seaduse § 9 lõikes 3 nimetatud juhul vandetõlgi
kutsetegevus ning vabakutselise loovisiku loometegevus), mille eesmärgiks on tulu
saamine kauba tootmisest, müümisest või vahendamisest , teenuse osutamisest või muust
tegevusest, kaasa arvatud loominguline või teaduslik tegevus.
(3) Ettevõtluseks ei loeta füüsilise isiku poolt oma väärtpaberite võõrandamist.
(4) Ettevõtlustulu võib hõlmata ka §- s 16 nimetatud tulusid.
(5) Äriregistriss e kantud füüsilisest isikust ettevõtja võib teha oma ettevõtlustulust 6.
peatükis lubatud mahaarvamisi. Enne füüsilisest isikust ettevõtja registreerimist tehtud
kulud võib ettevõtlustulust maha arvata, kui need on seotud ettevõtja registreerimisega
või et tevõtluse alustamiseks vajalike tegevuslubade ja registreeringute saamisega.
[
RT I 2008, 60, 331 – jõust. 1.01.2009] (5
1) [Kehtetu – RT I 2006, 28, 208 – jõust. 1.01.2007] (5
2) [Kehtetu – RT I 2006, 28, 208 – jõust. 1.01.2007] (5
3) Füüsilisest isikust ettevõtja maksustamisperioodi ettevõtlustulust tehakse
ettevõtlusega seotud mahaarvamised ning saadud summa jagatakse enne maksumääraga
korrutamist 1,33- ga.
[
RT I 2006, 28, 208 – jõust. 1.01.2007] (5
4) Kui lõike 5 3 kohaselt arvutatud summa ja arvu 0,33 korrutis on väiksem
sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõigete 5, 6 ja 8 kohaselt arvutatud sotsiaalmaksust, siis lõike 5 3
kohast jagamistehet ei tehta ja tulumaks arvutatakse ettevõtlustulult, millest on tehtud
ettevõtlusega seotud mahaarvamised ning mid a on vähendatud sotsiaalmaksuseaduse § 2
lõigete 5, 6 ja 8 kohaselt arvutatud sotsiaalmaksu võrra. Kui tasutav sotsiaalmaks ületab
ettevõtlustulu, millest on tehtud ettevõtlusega seotud mahaarvamised, ei kanta seda
käesoleva seaduse § 35 alusel edasi järgm istele maksustamisperioodidele.
[
RT I 2006, 28, 208 – jõust. 1.01.2007] (5
5) Kui lõike 5 3 kohaselt arvutatud summa ja arvu 0,33 korrutis on suurem
sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punkti 5 kohaselt arvutatud sotsiaalmaksust, siis lõike
5
3 kohast jagamistehet ei tehta ja tulumaks arvutatakse ettevõtlustulult, millest on tehtud
ettevõtlusega seotud mahaarvamised ning mida on vähendatud sotsiaalmaksuseaduse § 2
lõike 1 punkti 5 kohaselt arvuta tud sotsiaalmaksu võrra.
[
RT I 2006, 28, 208 – jõust. 1.01.2007]

(6) Äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja kohta käesolevas seaduses sätestatu
laieneb ka notarile, kohtutäiturile ja vandetõlgile, välja arvatud vandetõlgi seaduse § 9
lõikes 4 nimetatud juhul.
[
RT I 2008, 60, 331 – jõust. 1.01.2009] (7) Kui füüsilisest isikust ettevõtja ja temaga seotud isiku vahel ettevõtluse käigus tehtud
tehingu väärtus on erinev omavahel mitteseotud isikute vahel tehtavate sarnaste tehingute
väärtusest, võib maksuhaldur tulumaksu määramisel kasutada tehingute väärtusi, mida
rakendavad sarnastes tingimustes mitteseotud isese isvad isikud.
[
RT I 2006, 28, 208 – jõust. 1.01.2007] (8) Lõikes 7 nimetatud juhul suurendatakse maksustatavat ettevõtlustulu või
vähendatakse ettevõtlustulust mahaarvatavaid kulusid. Tehi ngute väärtuse määramise
meetodid
kehtestatakse rahandusministri määrusega .
§ 15. Kasu vara võõrandamisest
(1) Tulumaksuga maksustatakse kasu (§ 37) üks kõik millise võõrandatava ja varaliselt
hinnatava eseme, sealhulgas kinnis – või vallasasja, väärtpaberi, nimelise aktsia, osa, täis –
või usaldusühingusse tehtud sissemakse, ühistule makstud osamaksu, investeerimisfondi
osaku, nõudeõiguse, ostueesõiguse, hoonestusõiguse, kasutusvalduse, isikliku
kasutusõiguse, rentniku õiguste, tagasiostukohustuse, hüpoteegi, kommertspandi,
registerpandi või muu piiratud asjaõiguse või selle järjekoha või muu varalise õiguse
(edaspidi vara ) müügist või vahetamisest.
(2) Tul umaksuga maksustatakse aktsiaseltsi aktsiakapitali, osaühingu või ühistu
osakapitali või täis – või usaldusühingu sissemaksete vähendamisel, samuti aktsiate, osade
või osamaksete tagasiostmisel või tagastamisel või muul juhul omakapitalist saadud
väljamakse osa, mis ületab osaluse (aktsiad, osad, osamaks) soetamismaksumust, välja
arvatud nimetatud väljamakse osa, mis on või mille aluseks olev kasumiosa on
tulumaksuga maksustatud, arvestades § 50 lõike 2
1 teises lauses sätestatut.
[
RT I 2008, 51, 286 – jõust. 1.01.2009] (3) Tulumaksuga maksustatakse juriidilise isiku likvideerimisel saadud
likvideerimisjaotise osa, mis ületab osaluse soetamismaksumust, välja arvatud
likvideerimisjaotise osa, mis on või mille aluseks olev kasumiosa on tulumaksuga
maksustatud, arvestades § 50 lõike 2
1 teises lauses sätestatut.
[
RT I 2008, 51, 286 – jõust. 1.01.2009] (4) Tulumaksuga ei maksust ata:
1) vastuvõetud pärandvara;
2) omandireformi käigus tagastatud vara;
3) sundvõõranditasu ja hüvitisi sundvõõrandamisel, samuti riigile või kohaliku

omavalitsuse üksusele kinnisasja sundvõõrandamise seaduse § 3 lõikes 1 sätestatud
eesmärgil kinnisasja s undvõõrandamismenetluseta võõrandamisel saadud kasu juhul, kui
võõrandamistehingule eelnevalt olid täidetud kinnisasja sundvõõrandamise seaduse § 3
lõikes 4 sätestatud nõuded;
[
RT I 2009, 18, 109 – jõust. 28.03.2009] 4) tulu isiklikus tarbimises oleva vallasasja võõrandamisest;
5) tulu omandireformi käigus tagastatud maa võõrandamisest;
6) tulu, mida rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardi saanud isik on saanud
rahvakapitali obligatsio oni arvestuskaardi alusel talle väljaantud erastamisväärtpaberite
müügist;
7) tulu, mida põllumajandusreformi õigustatud subjekt on saanud talle väljaantud
tööosaku müügist;
8) tulu, mida omandireformi õigustatud subjekt on saanud talle õigusvastaselt
võõr andatud vara kompenseerimise korralduse alusel väljaantud erastamisväärtpaberite
müügist;
8
1) omandireformi õigustatud subjektile makstud kompensatsiooni õigusvastaselt
võõrandatud vara eest, samuti talle välja antud, kuid kasutamata jäänud
erastamisväärtp aberite eest makstud hüvitist;
9) tulu osaluse (aktsiad, osad, osamaks, sissemakse) vahetamisest äriühingute või
mittetulundusühistute ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise käigus;
10) tulu äriühingus osaluse (aktsiad, osad, osamaks, sissemakse) suure ndamisest või
omandamisest mitterahalise sissemakse teel;
11) tulu Euroopa Liidu liikmesriigi investeerimisfondi osakute vahetamisest
investeerimisfondide seaduse §- des 153 ja 154 sätestatud korras.
(5) Tulumaksuga ei maksustata kinnisasja, ehitise või korteri kui vallasasja või
elamuühistu osamaksu võõrandamisest saadud kasu, kui:
1) kinnisasja oluliseks osaks või korteriomandi või – hoonestusõiguse esemeks on
eluruum, mida maksumaksja kuni võõrandamiseni kasutas oma alalise või peamise
elukohana, või
2) k innisasja oluliseks osaks või korteriomandi või – hoonestusõiguse esemeks on eluruum
ning kinnisasi on läinud maksumaksja omandisse õigusvastaselt võõrandatud vara
tagastamise teel või
3) kinnisasja oluliseks osaks või korteriomandi või – hoonestusõiguse esemeks on eluruum
ning nimetatud eluruum ja selle juurde kuuluv maa on läinud maksumaksja omandisse
ostueesõigusega erastamise teel ning kinnistu suurus ei ületa 2 hektarit või
4) suvila või aiamaja vallasasjana või kinnisasja olulise osana on maksumaksja om andis
olnud üle kahe aasta ning kinnistu suurus ei ületa 0,25 hektarit või
5) maksumaksja kasutas ehitist või korterit kui vallasasja kuni võõrandamiseni oma
alalise või peamise elukohana või kui ehitis või korter kui vallasasi on läinud
maksumaksja omandi sse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või
ostueesõigusega erastamise teel või
6) suvila või aiamaja on ehitis kui vallasasi ning on olnud maksumaksja omandis üle kahe
aasta või

7) maksumaksja kasutas elamuühistu liikmena elamuühistule kuuluvas elamus asuvat
korterit oma alalise või peamise elukohana.
(6) Kui lõikes 5 nimetatud maksuvabastuse aluseks on eluruumi kasutamine
maksumaksja elukohana ning kinnisasja, ehitist või korterit kasutati ka muul otstarbel,
rakendatakse maksuvabastust proportsionaalselt elukohana ja muul otstarbel kasutatavate
ruumide pindala suhtele.
[
RT I 2006, 7, 40 – jõust. 4. 02. 2006] § 16. Renditulu ja litsentsitasu
(1) Tulumaksuga maksustatakse tulu kinnis – või vallasvara või selle osa üürile või rendile
andmisest, tasu hoonestusõiguse seadmise või kinnisasja ostueesõigusega,
kasutusvaldusega, isikliku kasutusõigusega või servituudiga koormamise eest.
(2) Tulumaksuga maksustatakse tasu kirjandus -, kunsti – või teadusteoste (sealhulgas
kino- või videofilmi, raadio- või telesaate salvestise või arvutiprogrammi) autoriõiguse,
patendi, kaubamärgi, tööstusdisainilahenduse või kasuliku mudeli, plaanide, salajaste
valemite või protsesside kasutada andmise või nende kasutamise õiguse võõrandamise
eest (edaspidi litsentsitasu ).
(3) Tulumaksuga maksustatakse tasu tööstusliku, kaubandusliku või teadusalase
sisseseade või tööstuslikku, kaubanduslikku või teadusalast kogemust puudutava
informatsiooni (oskusteabe) kasut ada andmise või nende kasutamise õiguse
võõrandamise eest (edaspidi litsentsitasu ).
[
RT I 2006, 28, 208 – jõust. 1.01.2007] § 17. Intressid
(1) Tulumaksuga maksustatakse laenult, väärtpa berilt, liisingult või muult
võlakohustuselt saadud intress, sealhulgas võlakohustuselt arvutatud summad, mille võrra
esialgset võlakohustust suurendatakse. Makse hilinemise või kohustuse muu rikkumise
korral makstavaid summasid intressina ei käsitata.
(2 ) Tulumaksuga ei maksustata Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi (edaspidi
lepinguriik ) residendist krediidiasutuse või mitteresidendist krediidiasutuse lepinguriigis
asuva püsiva tegevuskoha kaudu või arvel füüsilisele isikule makstud intressi.
[Lõiget 2 kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 2006. aasta 1. jaanuarist –
RT I 2006, 28,
208 ] [
RT I 2004, 45, 319 – jõust. 27.05.2004] § 18. Dividendid

(1) Tulumaksuga maksustatakse kõik dividendid ja muud kasumieraldised, mida
residendist füüsiline isik saab välismaa juriidiliselt isikult rahalises või mitterahalises
vormis.
(1
1) Dividendi ei maksustata tulumaksuga, kui selle maksmise aluseks olevalt
kasumiosalt on tulumaks makstud või kui dividendilt on tulumaks välisriigis kinni
peetud.
(2) Dividend on väljamakse, mida tehakse juriidilise isiku pädeva organi otsuse alusel
puhaskasumist või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumist ning mille aluseks on
dividendi saaja osalus juriidilises isikus (aktsiate või osade omamine, täis – või
usaldusühingu osanikuks või tulundusühistu liikmeks olemine või muud osaluse vormid
vastavalt äriühingu asukohamaa seadustele).
(3) Aktsia – või osakapitali või sissemaksete vähendamisel, aktsiate või osade
tagasiostmisel või juriidilise isiku likvideerimisel tehtavate väljamaksete maksustamine
toimub vastavalt § 15 lõigetele 2 ja 3.
(4) Kui residendist füüsiline isik on osanik või li ige sellises isikute ühenduses või sellise
varakogumi kaasomanik, millele ei ole omistatud juriidilise isiku staatust, siis
maksustatakse tulumaksuga nimetatud ühenduse või varakogumi puhaskasumi osa
proportsionaalselt maksumaksja osalusele või hääleõiguse le.
(5) Lõikes 4 sätestatut ei kohaldata osalusele varakogumis, mille kohta on emiteeritud
väärtpaber väärtpaberituru seaduse § 2 mõistes.
[
RT I 2003, 88, 587 – jõust. 1.01.2004] § 19. El atis, pensionid, stipendiumid, toetused, preemiad, hasartmänguvõidud, hüvitised
[
RT I 2009, 24, 146 – jõust. 1.06.2009] (1) Tulumaksuga maksustatakse elatis, mida füüsiline isik saab kohtulahendi või
notariaalselt kinnitatud või tõestatud kokkuleppe alusel vastavalt perekonnaseadusele, ja
elatisabi seaduse alusel saadud elatisabi.
[
RT I 2010, 34, 181 – jõust. 1.07.2010] (2) Tulumaksuga maksustatakse saadud pensionid, toetused, stipendiumid, kultuuri -,
spordi – ja teaduspreemiad, loteriivõidud, vanemahüvitise seaduse alusel saadud hüvitised
ning spordilähetuse ja loomeliidu poolt loovisikule tema loometööga seotud lähetuse
hüvitised ja päevaraha.
[
RT I 2009, 18, 109 – jõust. 1.07.2009]

(3) Tulumaksuga ei maksustata:
1) [kehtetu –
RT I 2003, 88, 587 – jõust. 1.01.2004] 2) [kehtetu –
RT I 2001, 79, 480 – jõust. 1.01.2002] 3) seaduse alusel või riigieelarvest makstavaid stipendiume ning seaduse alusel
makstavaid toetusi, välja arv atud neid stipendiume ja toetusi, mida makstakse seoses
ettevõtlusega, töö- või teenistussuhtega, samuti seoses juriidilise isiku juhtimis – või
kontrollorgani liikmeks olekuga;
4) rahvusvahelisi ja riiklikke kultuuri – ja teaduspreemiaid ning Vabariigi Valitsuse poolt
antavaid spordipreemiaid;
5)
punktis 3 nimetamata õppe – ja teadustööks ning loominguliseks ja sporditegevuseks
antavaid stipendiume, mis vastavad Vabari igi Valitsuse poolt kehtestatud tingimustele ;
6) füüsiliselt isikult, riigi- või kohaliku omavalitsusüksuse asutuselt, residendist
juriidiliselt isikult, samuti mitteresidendilt Eestis registreeritud püsiva tegevuskoha kaudu
või arvel saadud kingitusi ja annetusi;
7) korraldusloa või registreeringu alusel läbiviidud hasartmängu võite;
[
RT I 2009, 24, 146 – jõust. 1.06.2009] 8) kuriteoohvritele seaduse alusel makstavaid hüvitisi;
9) sead use alusel makstavat ajateenija toetust, seoses ettevõtlusega seaduse alusel
antavaid mitterahalisi toetusi;
10) paragrahvi 13 lõike 3 punktis 1 nimetatud piirmäärades ja korras spordiseaduse § -s 7
nimetatud isikule spordilähetusega ning loomeliidu poolt loovisikule tema loometööga
seotud lähetusega seoses makstavat sõidu- ja majutuskulude hüvitist ning välislähetuse
päevaraha.
[
RT I 2009, 18, 109 – jõust. 1.07.2009] § 20. Kindlustushüvi tised
(1) Tulumaksuga maksustatakse ravikindlustuse seaduse alusel makstud ajutise
töövõimetuse hüvitis.
(2) Tulumaksuga maksustatakse töötuskindlustuse seaduse alusel makstud hüvitised.
(3) Tulumaksuga maksustatakse investeerimisriskiga elukindlustusle pingu alusel
kindlustusvõtjale või soodustatud isikule makstud summa, millest on maha arvatud sama
lepingu alusel kindlustusvõtja poolt tasutud kindlustusmaksed. Nimetatud summa
maksustatakse juhul, kui see on makstud välja enne 12 aasta möödumist
kindlust uslepingu sõlmimisest. Kui investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel
tasutud kindlustusmakseid on ühel või mitmel maksustamisperioodil maksumaksja tulust
maha arvatud täiendava kogumispensioni kindlustusmaksena, toimub väljamaksete
maksustamine § 21 alusel.

(4) Tulumaksuga maksustatakse kahjukindlustuse varakindlustusjuhtumi korral makstud
kindlustushüvitis, kui maksumaksja on selle kindlustusjuhtumiga seotud
kindlustusmaksed, kindlustatud vara soetamismaksumuse või samalt varalt enne
käesoleva seaduse jõustumist kehtinud tulumaksuseaduse alusel arvestatud põhivara
amortisatsiooni maha arvanud oma ettevõtlustulust. Saadud kindlustushüvitist
maksustatakse nagu kasu vara müügist (§ 37), kusjuures vara müügihinnaks loetakse
kindlustushüvitise summa.
(5 ) Lõigetes 1 –4 ning §-des 20
1 ja 21 nimetamata kindlustussummasid ja – hüvitisi ning
elukindlustuslepingu lõpetamisel makstavat tagasiostuväärtust, samuti lõikes 3 nimetatud
lepingu alusel makstud surmajuhtumi kindlustuse hüvitisi ei maksustata tulumaksuga.
[
RT I 2002, 111, 662 – jõust. 1.01.2003] § 20
1. Kohustuslik kogumispension

(3) Paragrahvi 4 lõikes 2 sätestatud määraga maksustatakse kogumispensionide seaduses
sätestatud korras Eestis loodud vabatahtliku pensionifondi ja samaväärsetel alustel
lepinguriigis tegutseva vabatahtliku pensionifondi osakuomanikule tehtavad järgmised
väljamaksed:
[Lõike 3 sissejuhatavat lauseosa kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 2006. aasta 1.
jaanuarist –
RT I 2006, 28, 208 ] 1) pärast osakuomaniku 55- aastaseks saamist, kuid mitte enne viie aasta möödumist
väljamakse tegemiseks tagasivõetavate osakute omandamisest, tehtavad väljamaksed;
2) osakuomaniku täieliku ja püsiva töövõimetuse korral tehtavad väljamaksed;
3) vabatahtliku pensionifondi likvideerimisel sellest pensionifondist tehtavad
väljamaksed.
(3
1) Kui vabatahtliku pensionifondi osakud on vahetatud teise vabatahtliku pensionifondi
osakute vastu, arvestatakse viieaastast tähtaega vahetamisel tagasivõetud vabatahtliku
pensionifondi osakute väärtpaberi kontole kandmisest arvates. Kui vabatahtliku
pensionifondi osakud on päritud, arvestatakse nimetatud tähtaega osakute pärija
väärtpaberikontole kandmisest arvates.

(3) Välismaise juriidilise isiku tulu loetakse residendi maksustatavaks tuluks, kui on
täidetud lõikes 2 toodud tingimus ja kui residendile kuulub otseselt või koos seotud
isikutega (§ 8) kokku vähemalt 10% juriidilise isiku aktsiatest, osadest, häältest või
õigusest juriidilise isiku kasumile.
(4) Residendist maksumaksja tuluks loetakse temale langev osa lõikes 2 nimetatud
välismaise juriidilise isiku kogutulust. Maksumaksjale langev osa on proportsionaalne
osa juriidilise isiku tulust, mis vastab maksumaksja osale juriidilise isiku aktsia – või
osakapitalis, häälte üldarvus või õiguses juriidilise isiku kasumile.
(5) Maksumaksjal on õigus arvata maksustamisele kuuluvast välismaise juriidilise isiku
tulust maha sama juriidilise isiku poolt tehtud ettevõtlusega seotud kulud vastavalt 6.
peatükis lubatud tingimustele. Maksumaksjal on õigus a rvata tasumisele kuuluvast
tulumaksust maha tema tuluosale vastav osa juriidiliselt isikult § 41 alusel kinnipeetud
tulumaksust, samuti juriidilise isiku poolt tasutud asukohamaa tulumaksust vastavalt §- le
45.
(6) Residendist füüsiline isik deklareerib ka lendriaastal temale kuulunud madala
maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku aktsiad, osad, häälte arvu ning õiguse
juriidilise isiku kasumile oma tuludeklaratsioonis. Lõikes 3 nimetatud residendist
maksumaksja lisab temale langeva osa välismais e juriidilise isiku tulust oma
maksustatavale tulule ning deklareerib selle tulu oma tuludeklaratsioonis.
Tuludeklaratsioonide vormid ning madala maksumääraga territooriumidel registreeritud
juriidiliste isikute tulu deklareerimise kord
kehtestatakse rahandusministri määrusega .
(7) Kui residendist maksumaksja on tasunud tulumaksu lõikes 1 nimetatud tulult, siis
tema poolt lõike 1 järgi maksustatud tulu arvel saadud dividende (§ 18 lõige 2) või muid
kasumieraldisi hiljem tulumaksuga ei maksustata.
[
RT I 2000, 102, 667 – jõust. 1.01.2001] 4. peatükk
RESIDENDIST FÜÜSILISE ISIKU TULUST TEHTAVAD MAHAARVAMISED
§ 23. Maksuvaba tulu
Residendist füüsilise isiku maksustamisperioodi tulust arvatakse maha maksuvaba tulu
27 000 krooni.
[
RT I 2009, 59, 391 – jõust. 1.01.2010] § 23
1. Täiendav maksuvaba tulu lapse ülalpidamise korral
[
RT I 2007, 44, 318 – jõust. 1.01.2008] (1) Lapse üks residendist vanem, eestkostja või muu last perekonnaseaduse alusel
ülalpidav isik, kes peab üleval kahte või enamat alaealist last, võib maksustamisperioodi

tulust maha arvata täiendava maksuvaba tulu iga kuni 17 aasta vanuse lapse kohta alates
teisest lapsest.
[
RT I 2009, 60, 395 − jõust. 1.07.2010] (2) Täiendavat maksuvaba tulu rakendatakse alates lapse sündimise, eestkostja
määramise või ülalpidamiskohustuse tekkimise aastast kuni tema 17 -aastaseks saamise
aastani osas, mille võrra lapse maksustatav tulu on vä iksem maksustamisperioodi
maksuvabast tulust (§ 23).
[
RT I 2007, 44, 318 – jõust. 1.01.2008] (3) Vaidluse korral käsitatakse last ülalpidava isikuna lõike 1 tähenduses isikut, kellele
mak stakse riiklike peretoetuste seaduse § -s 5 sätestatud lapsetoetust.
[
RT I 2007, 44, 318 – jõust. 1.01.2008] § 23
2. Täiendav maksuvaba tulu pensioni korral
Lepinguriigi seaduse alusel ma kstavat pensioni, nimetatud riigi õigusaktides sätestatud
kohustuslikku kogumispensioni või tulenevalt sotsiaalkindlustuslepingust pensioni saava
residendist füüsilise isiku tulust arvatakse täiendavalt maha maksuvaba tulu nimetatud
pensionide summa ulatus es, kuid mitte rohkem kui 36 000 krooni maksustamisperioodil.
[Paragrahvi 23
2 teksti kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 2006. aasta 1. jaanuarist – RT I
2006, 28, 208 ] [
RT I 2003, 88, 587 – jõust. 1.01.2004] § 23
3. Täiendav maksuvaba tulu tööõnnetus – või kutsehaigushüvitise korral
Tööõnnetus – või kutsehaigushüvitist saava residendist füüsilise isiku tulust arvatakse
täiend avalt maha maksuvaba tulu nimetatud hüvitise ulatuses, kuid mitte rohkem kui 12
000 krooni maksustamisperioodil. Kui tööõnnetus – või kutsehaigushüvitis makstakse
kindlustushüvitisena, täiendavat maksuvaba tulu ei rakendata.
[
RT I 2003, 88, 587 – jõust. 1.01.2004] § 24. Elatis

Residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata
maksustamisperioodil makstud elatis, mis maksustatakse § 19 lõike 1 või § 29 lõike 9
kohaselt, ja riigile üleläinud elatisnõude rahuldamiseks makstud summad.
[
RT I 2007, 25, 130 – jõust. 1.01.2008] § 25. Eluasemelaenu intressid

(1) Residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata endale
eluasemeks elamu või korteri soetamiseks võetud laenu või liisingu intress, mis on
maksustamisperioodil tasutud lepinguriigiresidendist krediidiasutusele või sellise
äriühinguga samasse kontserni kuuluvale finantseerimisasutusele, samuti mitteresidendist
krediidiasutuse lepinguriigis registreeritud filiaalile. Samadel tingimustel võib tulust
maha arvata ka elamu ehitamise eesmärgil maatüki soetamiseks võetud laenu või liisingu
intressid.
[Lõiget 1 kohaldatakse ta gasiulatuvalt alates 2006. aasta 1. jaanuarist –
RT I 2006, 28,
208 ] (2) Soetamiseks loetakse ka ehitise püstitamist, laiendamist ja rekonstrueerimist
ehitusseaduse tähenduses, samuti ehit ise tehnosüsteemide asendamist ja muutmist ning
ehitise ruumijaotuse muutmist ja ehitise tehnoloogilise ümberseadistamisega seotud
ehitus – ja paigaldustöid ehitusloa või ehitusprojekti alusel.
(3) Maksustatavast tulust võib üheaegselt maha arvata ainult ühe elamu või korteri
soetamise laenu ja kapitalirendi (liisingu) intressid.
[Lõikes 4 sätestatud muudatust kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 2003. aasta 1. jaanuarist –
RT I 2003, 18, 105 ] (4) Last üksi kasvatav, maksustamisperioodil lapsehoolduspuhkust kasutanud vanem võib
samal maksustamisperioodil tasutud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud intressid
täies ulatuses või osaliselt maha arvata järgnevate maksustamisperioodide tulust,
arvestamata käesoleva seaduse § -s 28
2 sätestatud piirangut.
[
RT I 2003, 88, 587 – jõust. 1.01.2004; 1.05.2004 ja 1.01.2005] § 26. Koolituskulud
(1) Residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata tema
poolt maksustamisperioodil tasutud enda ja oma alla 26 aasta vanuse alaneja sugulase,
õe või venna koolituskulud või eelnimetatud koolituskulude puudumisel ühe alla 26 aasta
vanuse Eesti alalise elaniku koolituskulud.
[
RT I 2010, 34, 181 – jõust. 1.07.2010] (2) Koolituskuludeks on riigi või kohaliku omavalitsusüksuse haridusasutuses, avalik-
õiguslikus ülikoolis, antud õppekava osas koolitusluba, registreeringut Eesti Hariduse
Infosüsteemis või õigust kõrgharidustaseme õpet läbi viia omavas erakoolis või
eelloetletutega samaväärses välismaa õppeasutuses õppimise või nende õppeasutuste
poolt korraldatavatel tasulistel kursustel õppimise eest tasutu d dokumentaalselt tõendatud
kulud. Tulust ei arvata maha koolituskulusid, mida isik on teinud käesoleva seaduse § 19
lõike 3 punktide 3 ja 5 kohaselt tulumaksuga mittemaksustatava stipendiumi arvel.

(3)–(4) [Kehtetud – RT I 2009, 54, 362 – jõust. 1.01.2010] § 27. Kingitused ja annetused
[
RT I 2009, 54, 362 – jõust. 1.01.2010] (1) Residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata § 11
lõikes 1 nimetatud nimekirja kantud või § 11 lõikes 10 nimetatud isikule või riigi või
kohaliku omavalit suse üksuse teadus -, kultuuri -, spordi -, haridus – või
sotsiaalhoolekandeasutusele, kaitseala valitsejale või avalik -õiguslikule ülikoolile
maksustamisperioodil tehtud dokumentaalselt tõendatud kingitused ja annetused.
[
RT I 2009, 15, 93 – jõust. 1.01.2010] (2) [Kehtetu –
RT I 2009, 54, 362 – jõust. 1.01.2010] (3) Lõikes 1 nimetatud kingitusi ja annetusi ei või maha arvat a rohkem kui 5%
maksumaksja sama maksustamisperioodi tulust, millest on tehtud 6. peatükis ja §-des 23–
26 lubatud mahaarvamised.
[
RT I 2009, 54, 362 – jõust. 1.01.2010] (4) Lõikes 1 nime tatud kingitused ja annetused võivad olla tehtud rahalises või
mitterahalises vormis. Mitterahalise kingituse või annetuse maksumuseks on vara
turuhind, kusjuures vara soodushinnaga müügi korral on kingituse või annetuse
maksumuseks vara turuhinna ja müügi hinna vahe. Tasuta või turuhinnast madalama
hinnaga osutatud teenust ei käsitata kingituse ega annetusena ning selle maksumust tulust
maha ei arvata.
[
RT I 2006, 28, 208 – jõust. 1.01.2007] § 28. Kindlustusmaksed ning pensionifondi osakute soetamine
(1) Residendist füüsilisel isikul on õigus oma maksustamisperioodi tulust maha arvata:
1) kogumispensionide seaduse § 63 tingimustele vastava ja sellega samaväärse täiendava
kogumispensioni ki ndlustuslepingu alusel kindlustusandjale, kellel on lepinguriigis
väljastatud tegevusluba, maksustamisperioodi jooksul tasutud kindlustusmaksete osa,
mille eesmärgiks on tagada kindlustussumma maksmine kindlustuspensionina;
[Punkti 1 kohaldatakse tagasiula tuvalt alates 2006. aasta 1. jaanuarist –
RT I 2006, 28,
208 ] 2) kogumispensionide seaduses sätestatud korras Eestis loodud vabatahtliku
pensionifondi ja samaväärsetel alustel lepinguriigi s tegutseva vabatahtliku pensionifondi
osakute soetamiseks makstud summad, välja arvatud sama seaduse § -des 56 ja 65
sätestatud juhtudel.

§ 28 3. Mahaarvamiste tegemine Euroopa Liidu liikmesriigi residendi tulust
Käesolevas peatükis sätestatud mahaarvamisi võib oma Eestis maksustamisele kuuluvast
tulust teha ka muu Euroopa Liidu liikmesriigi residendist füüsiline isik, kes sai
maksustamisperioodil vähemalt 75% oma maksustatavast tulust Eestis ja kes esitab
residendist füüsilise isiku tuludeklarats iooni. Maksustatavaks tuluks loetakse tulu enne
mahaarvamiste tegemist vastavalt nimetatud riigi seadustele.
[
RT I 2003, 88, 587 – jõust. 1.05.2004] 5. peatükk
MITTERESIDENDI TULU MAKSUSTA MINE
§ 29. Maksustamisele kuuluv mitteresidendi tulu
(1) Tulumaksuga maksustatakse tulu, mida mitteresidendist füüsiline isik sai töötamisest
töölepingu alusel või avalikus teenistuses või tegutsemisest töövõtu -, käsundus – või muu
teenuse osutamiseks sõl mitud võlaõigusliku lepingu alusel, kui mitteresident täitis oma
töö- või teenistusülesannet või osutas teenust Eestis ning väljamakse tegija on Eesti riigi-
või kohaliku omavalitsusüksuse asutus, resident, Eestis tööandjana tegutsev mitteresident
või kui väljamakse tehti mitteresidendist juriidilise isiku Eestis registreeritud püsiva
tegevuskoha (§ 7) kaudu, või kui isik on viibinud töötamise eesmärgil Eestis vähemalt
183 päeval 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul. Kui nimetatud võlaõigusliku lepingu
alusel tasu saav mitteresident on kantud Eestis äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana
ja tasu on tema ettevõtlustulu, maksustatakse see lõike 3 alusel.
[
RT I 2008, 60, 331 – jõust. 1.01.2009] (2) Tulumaksuga maksustatakse residendist juriidilise isiku poolt mitteresidendile
makstud juhtimis – või kontrollorgani liikme tasud (§ 13 lõige 2).
(3) Tulumaksuga maksustatakse tulu, mida mitteresident sai Eestis toimunud ettevõtlusest
(§ 14). Kui mitteresidendiks on madala maksumääraga territooriumil asuv juriidiline isik
(§ 10), siis maksustatakse tulumaksuga kõik tema poolt Eesti residendile teenuse
osutamisest saadud tulud, sõltumata sellest, kus toimus teenuse osutamine või
kasutamine.
(4 ) Tulumaksuga maksustatakse kasu, mida mitteresident sai vara võõrandamisest (§ 15
lõige 1), kui
1) müüdud või vahetatud kinnisasi asub Eestis või
2) registrisse kantav vallasasi oli kuni võõrandamiseni registreeritud Eesti registris või
3) [kehtetu –
RT I 2006, 28, 208 – jõust. 1.01.2007] 4) võõrandatud asja – või nõudeõigus oli seotud Eestis asuva kinnisasja või ehitise kui
vallasasjaga või
5) võõrandati osalust äriühingus, lepingulises investeerimisfondis või muus varakogumis,
mille varast võõrandamise ajal või mõnel perioodil võõrandamisele eelnenud kahe aasta

jooksul moodustasid otse või kaudselt üle 50% Eestis asuvad kinnisasjad või ehitised kui
vallasasjad ja milles mitteresidendil oli võõrandamise ajal vähemalt 10%line osalus.
(5) Tulumaksuga maksustatakse § 15 lõigetes 2 ja 3 nimetatud väljamaksed, mida
mitteresident sai residendist juriidiliselt isikult.
(5
1) [Kehtetu – RT I 2008, 51, 286 – jõust. 1.01.2009] (6) Tulumaksuga maksustatakse mitteresidendi poolt saadud renditulu ja litsentsitasud (§
16), kui
1) üürile või rendile on antud või piiratud asjaõigustega on koormatud Eestis asuv
kinnisasi või
2) üürile või re ndile antud, samuti piiratud asjaõigusega koormatud vara on kantud või
kuulub kandmisele Eesti registrisse või
3) [Kehtetu –
RT I 2006, 28, 208 – jõust. 1.01.2007] 4) paragrahvis 16 nimetatud tasu maksja on Eesti riik, kohaliku omavalitsuse üksus,
resident või mitteresident oma Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või arvel.
5) [Kehtetu –
RT I 2006, 28, 208 – jõust. 1.01.2007] (7) Tulumaksuga maksustatakse mitteresidendi poolt Eesti riigilt, kohalikult
omavalitsusüksuselt, residendilt ning mitteresidendilt Eestis registreeritud püsiva
tegevuskoha kaudu või arvel saadud intress, kui see oluliselt ületab turutingimustel
sarnas elt võlakohustuselt makstava intressi summat võlakohustuse tekkimise ja intressi
maksmise ajal. Nimetatud juhul maksustatakse saadud intressi ja sarnaselt
võlakohustuselt turutingimustel makstava intressi vahe.
(8) [Kehtetu –
RT I 2008, 51, 286 – jõust. 1.01.2009] (9) Tulumaksuga maksustatakse § 19 lõigetes 2 ja 3 sätestatud tingimustel Eesti riigi,
kohaliku omavalitsuse üksuse või residendi poolt mitteresidendile makstud pensionid ja
sti pendiumid, kultuuri -, spordi – ja teaduspreemiad, toetused, abirahad, loteriivõidud ja
vanemahüvitise seaduse alusel makstud hüvitised ning § 19 lõikes 1 nimetatud elatis ja
elatisabi. Tulumaksuga maksustatakse §- des 20– 21 sätestatud tingimustel
mittereside ndile Eesti Haigekassa, Eesti Töötukassa või residendist kindlustusseltsi
makstud kindlustushüvitised ning Eestis registreeritud pensionifondist tehtud
väljamaksed.
[
RT I 2007, 25, 130 – jõust. 1.01.2008] (10) Tulumaksuga maksustatakse mitteresidendist kunstnikule või sportlasele seoses tema
esinemisega Eestis või seoses tema teoste esitamisega Eestis makstud tasu. Tulumaksuga
maksustatakse ka mitteresidendist kolmandale isikule makstud tasu residendist või
mitteresidendist kunstniku või sportlase Eestis toimunud tegevuse eest.
§ 30. Mitteresidendid, kelle tulu ei maksustata tulumaksuga

(1) Tulumaksuga ei maksustata tulu, mida saab Eestis oma ametikohustuste täitmise eest
välisriigi diplomaatiline või konsulaaresindaja, erimissiooni esindaja või diplomaatilise
delegatsiooni liige, rahvusvahelise või valitsustevahelise organisatsiooni või
koostööprogrammi esinduse liige või nimetatud esinduse juures töötav isik, kes ei ole
Eesti kodanik ega alaline elanik.
(2) Lõikes 1 nimetatud isikud, välja arvatud koostööprogrammide esinduste liikmed,
peavad olema registreeritud Välisministeeriumis.
Registreerimis e kord kehtestatakse
välisministri määrusega .
§ 31. Mitteresidendi tulu, mida ei maksustata tulumaksuga
(1) Tulumaksuga ei maksustata alljärgnevat mitteresidendi tulu:
1) vastuvõetud pärandvara;
2) omandireformi käigus tagastatud vara;
3) sundvõõrandita su ja hüvitisi sundvõõrandamisel, samuti riigile või kohaliku
omavalitsuse üksusele kinnisasja sundvõõrandamise seaduse § 3 lõikes 1 sätestatud
eesmärgil kinnisasja sundvõõrandamismenetluseta võõrandamisel saadud kasu juhul, kui
võõrandamistehingule eelnevalt olid täidetud kinnisasja sundvõõrandamise seaduse § 3
lõikes 4 sätestatud nõuded;
[
RT I 2009, 18, 109 – jõust. 28.03.2009] 4) tulu isiklikus tarbimises oleva vallasasja müügist;
5) residendist krediidiasutuse või mitteresidendist krediidiasutuse Eesti äriregistrisse
kantud filiaali poolt füüsilisele isikule makstavat intressi;
6) [kehtetu –
RT I 2006, 28, 208 – jõust. 1.01.2007] 7)
paragrahvi 13 lõike 3 punktides 1 ja 1 1 nimetatud kulude hüvitisi ja välislähetuse
päevaraha samades punktides nimetatud tingimustel ja piirmä ärades ;
[
RT I 2009, 18, 109 – jõust. 1.07.2009] 8)
paragrahvi 13 lõike 3 punktides 2 ja 2 1 nimetatud hüvitisi samades punktides
nimetatud tingimustel ja piirmäärades ;
9) paragrahvi 15 lõike 4 punktides 9–11 nimetatud tulu.
(2)–(3) [Kehtetud –
RT I 2 004, 45, 319 – jõust. 27.05.2004] (4) Tulumaksuga ei maksustata residendist äriühingu või Euroopa Liidu liikmesriigi või
Šveitsi Konföderatsiooni residendist äriühingu Eestis registreeritud püsiva tegevuskoha
kaudu või arvel makstud litsentsitasu (§ 16), kui on täidetud punktis 1 nimetatud tingimus
ning vähemalt üks punktides 2–4 nimetatud tingimustest:
1) litsentsitasu saaja on Euroopa Liidu teise liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni
residendist äriühing vahetult või oma Euroopa Liidu teises liikmes riigis või Šveitsi
Konföderatsioonis registreeritud püsiva tegevuskoha kaudu;

2) litsentsitasu saavale äriühingule kuulub litsentsitasu maksmise ajal ning on sellele
vahetult eelnenud kaheaastase või pikema perioodi jooksul kuulunud vähemalt 25%
litsentsitasu maksva äriühingu osa- või aktsiakapitalist;
3) litsentsitasu maksvale äriühingule kuulub litsentsitasu maksmise ajal ning on sellele
vahetult eelnenud kaheaastase või pikema perioodi jooksul kuulunud vähemalt 25%
litsentsitasu saava äriühingu osa – või aktsiakapitalist;
4) litsentsitasu maksva äriühingu ja litsentsitasu saava äriühingu aktsia – või osakapitalist
kuulub litsentsitasu maksmise ajal ning on sellele vahetult eelnenud kaheaastase või
pikema perioodi jooksul kuulunud vähemalt 25% ühele ja samal e Euroopa Liidu või
Šveitsi Konföderatsiooni residendist äriühingule.
[Lõiget 4 kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 2006. aasta 1. jaanuarist –
RT I 2006, 28,
208 ] (5) Lõikes 4 nimetatud m aksuvabastust ei kohaldata litsentsitasu osale, mis ületab
omavahel mitteseotud isikute vahel tehtavate sarnaste tehingute väärtust.
[
RT I 2006, 28, 208 – jõust. 1.07.2006; 1.01.2007] 6. peatükk
ETTEVÕTLUSTULUST TEHTAVAD MAHAARVAMISED
§ 32. Ettevõtluse kulud
(1) Maksumaksja ettevõtlustulust võib maha arvata kõik maksustamisperioodi jooksul
maksumaksja poolt tehtud dokumentaalselt tõendatud ettevõtlusega seotud kulud.
(2) Kulu on ettevõt lusega seotud, kui see on tehtud maksustamisele kuuluva
ettevõtlustulu saamise eesmärgil või on vajalik või kohane sellise ettevõtluse
säilitamiseks või arendamiseks ning kulu seos ettevõtlusega on selgelt põhjendatud,
samuti kui see tuleneb töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lõikest 1.
(3) Kui maksumaksja poolt tehtud kulu on ettevõtlusega seotud vaid osaliselt, võib kulu
ettevõtlustulust maha arvata vaid ettevõtlusega seotud ulatuses.

(4) Füüsilisest isikust ettevõtja võib omatoodetud töötlemata põllumajandussaaduste,
samuti talle kuuluvalt kinnisasjalt saadud metsamaterjali võõrandamisest saadud tulust,
millest on tehtud lõikes 1 nimetatud mahaarvamised, maksustamisperioodil täiendavalt
maha arvata kuni 45 000 krooni.
[
RT I 2007, 44, 318 – jõust. 1.01.2008] (5) Töötlemiseks lõike 4 tähenduses ei loeta põllumajandussaaduste puhastamist,
sorteerimist, tükeldamist, kuivatamist, jahutamist ja pakendamist.
§ 33. Piirangud kulude mahaarvamisel

(1) Külaliste või äripartnerite vastuvõtmisel tehtud toitlustamise, majutamise, transpordi
või kultuurilise teenindamisega seotud dokumentaalselt tõendatud kulusid võib
maksustamisperioodi ettevõtlustulust maha arvata mitte rohkem kui 2% ettevõtlustulust,
millest on tehtud § 32 lõigetes 1 ja 4 lubatud mahaarvamised.
(2) Erisoodustuste andmisele tehtud kulusid võib ettevõtlustulust maha arvata alles pärast
seda, kui on tasutud §- s 48 ettenähtud tulumaks.
§ 34. Kulud, mida ei ole lubatud ettevõt lustulust maha arvata
Ettevõtlustulust ei ole lubatud maha arvata:
1) käesoleva seadusega kehtestatud tulumaksu, välja arvatud § 48 alusel tasutud
tulumaks;
2) [kehtetu –
RT I 2000, 58, 377 – jõust. 1.01.2000] 3) seaduse alusel määratud trahve ja sunniraha ning maksukorralduse seaduse alusel
tasutud intresse;
4) maksumaksjalt erikonfiskeeritud vara maksumust;
5) [kehtetu –
RT I 2006, 28, 208 – jõust. 1.07.2006] 6) kõrgendatud määra järgi tasutud keskkonnatasu vastavalt keskkonnatasude seadusele
ning seadusega sätestatud nõuete rikkumise või saastamisega looduskeskkonnale ning
kolmandale isikule tekitatud kahju hüvitamise tasu;
7) kulusid, mis on tehtud käesoleva seaduse kohaselt tulumaksuga mittemaksustatavate
toetuste arvel;
8) kingituste või annetuste maksumust;
9) kahju (§ 37), mis tekkis vara turuhinnast madalama hinnaga võõrandamisest
maksumaksjaga seotud isikule (§ 8), väl ja arvatud juhul, kui selliselt kahjult on makstud
tulumaks vastavalt § -le 48;
10) kahju (§ 37), mis tekkis maksumaksjaga seotud isikult (§ 8) turuhinnast kõrgema
hinnaga ostetud vara võõrandamisest;
11) pistist ja altkäemaksu;
12) Eestis või välisriigis tasutud sotsiaalkindlustuse maksusid ega makseid, mille
tasumise eesmärk oli isikule pensioni- , ravi-, emadus -, töötus -, tööõnnetus – või
kutsehaiguskindlustuse tagamine.
[
RT I 2006, 28, 208 – jõust. 1.07.2006; 1.01.2007] § 35. Ettevõtluse tulust suuremate kulude edasikandmine
(1) Kui § 32 lõigetes 1- 3 lubatud mahaarvamiste summa ületab maksumaksja
maksustamisperioodi ettevõtlustulu, võib ettevõtlustulu ületava kulude summa (edaspidi
edasik antud kulud) maha arvata kuni seitsme järgneva maksustamisperioodi
ettevõtlustulust.
(2) Kui edasikantud kulude summa on suurem kui maksustamisperioodi ettevõtlustulu,
arvatakse edasikantud kulud ettevõtlustulust maha osaliselt ning edasikantud kulude
mah aarvamata osa kantakse edasi järgmistele maksustamisperioodidele.

(3) Kui maksumaksjal tekib edasikantud kulusid mitmel maksustamisperioodil, võetakse
need kulud arvele aastate kaupa vastavalt tekkimise järjekorrale. Üle seitsme aasta
vanuseid edasikantud kulusid või nende mahaarvamata osa ei tohi järgmistele
maksustamisperioodidele edasi kanda.
[
RT I 2000, 102, 667 – jõust. 1.01.2001] 7. peatükk
MAKSUSTATAVA TULU ARVESTAMISE EESKIRJAD
§ 36. Maksustatava tulu arvestamine
(1) Füüsilise isiku poolt saadud tulu (sealhulgas ettevõtlustulu) võetakse tulumaksuga
maksustamisel arvesse sellel maksustamisperioodil, millal tulu laekus. Maksustatavast
tulust tehtavad mahaarvamised (sealhulgas ettevõt luse kulud) võetakse arvesse sellel
maksustamisperioodil, millal need tasuti. Tasutud või kinnipeetud tulumaks võetakse
arvesse sellel maksustamisperioodil, millal maks tasuti või kinni peeti.
(2) Maksumaksja on kohustatud pidama tulude ja kulude arvestus t sellisel viisil, et
oleksid selgelt fikseeritud maksustatava tulu kindlaksmääramiseks vajalikud andmed.
Maksumaksja on kohustatud samuti säilitama tulude ja kuludega seotud dokumente.
(3) Ettevõtlustulu ning sellest tehtavate mahaarvamiste arvestamine toimub vastavalt
raamatupidamist reguleerivates õigusaktides sätestatud eeskirjadele niivõrd, kuivõrd
käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Lõikes 1 sätestatud arvestusmeetod kehtib ka
tekkepõhist raamatupidamist kasutavate füüsilisest isikust ette võtjate suhtes.
(4) Kui maksustamisele kuuluv tulu on saadud mitterahalises vormis, siis on
maksumaksja tulu suuruseks tuluna saadud asja või varalise õiguse turuhind.
(5) Välisvaluutas saadud tulu, tulust lubatud mahaarvamised ning makstud või
kinnipeet ud tulumaks arvestatakse ümber Eesti kroonidesse vastavalt tulu saamise,
väljamakse tegemise ja tulumaksu tasumise või kinnipidamise päeval kehtinud Eesti
Panga päevakursi alusel.
(6) Füüsilise isiku pankroti väljakuulutamisel peetakse tulumaksuga maksust atavate
tulude ja kulude ning tasutud ja kinnipeetud tulumaksu arvestust eraldi
maksustamisperioodi pankroti väljakuulutamisele eelneva ja sellele järgneva osa kohta.
(7) Äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja võib residendist krediidiasutuse s või
mitteresidendist krediidiasutuse Eesti äriregistrisse kantud filiaalis avada ühe erikonto,
millel oleva summa kasv maksustamisperioodil arvatakse maha sama perioodi
ettevõtlustulust ja kahanemine maksustamisperioodil liidetakse sama perioodi
ettevõtlustulule. Erikontol oleva summa kasv maksustamisperioodil arvatakse maha sama
perioodi ettevõtlustulust, kui on täidetud kõik alljärgnevad tingimused:

peatatud rohkem kui 12 kuud, loetakse, et käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud
vara on võetud isiklikku tarbimisse.
[
RT I 2008, 60, 331 – jõust. 1.01.2009] (7) Isikl ikku tarbimisse võtmiseks ei loeta füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte hulka
kuulunud vara mitterahalise sissemaksena üleandmist äriühingule, kui selle eesmärgiks
on ettevõtte tegevuse jätkamine.
(8) Kasvava metsa raieõiguse võõrandamisel loetakse võõ randamisega seotud kuludeks
ka metsa uuendamisega seonduvad dokumentaalselt tõendatud kulud ning maksumaksjal
on õigus arvata need maha samal või järgmistel maksustamisperioodidel metsa raieõiguse
võõrandamisest saadud tulust, kui on täidetud kõik alljärgn evad tingimused:
1) tegemist on metsa uuendamisega metsaseaduse tähenduses;
[
RT I 2006, 30, 232 – jõust. 1.01.2007] 2) metsaomanik on metsauuendustööde kohta esitanud Keskkonnaametile mets ateatise
metsaseaduses sätestatud korras ning Keskkonnaamet ei ole keelanud teatises kavandatud
tegevust.
[
RT I 2009, 3, 15 – jõust. 1.02.2009] § 38. Soetamismaksumus
(1) Soetamismaksum us on kõik maksumaksja poolt vara omandamiseks ning selle
parendamiseks ja täiendamiseks tehtud dokumentaalselt tõendatud kulud, sealhulgas
makstud komisjonitasud ja lõivud.
(2) Kapitalirendi (liisingu) korras soetatud vara soetamismaksumuseks on lepinguj ärgsete
rendi – või väljaostumaksete kogusumma ilma intressideta.
(3) Omavalmistatud asja soetamismaksumus on selle asja valmistamiseks tehtud
dokumentaalselt tõendatud kulude summa.
(4) Füüsilisele isikule riigi poolt välja antud, pärandina või abikaasal t, vanemalt või
lapselt saadud erastamisväärtpaberite eest soetatud vara soetamismaksumuseks loetakse
erastamisväärtpaberite väärtpaberibörsil noteeritud keskmine müügihind vara soetamise
päeval. Enne erastamisväärtpaberite väärtpaberibörsil noteerimise al ustamist soetatud
vara soetamismaksumuseks loetakse erastamisväärtpaberite keskmine kohalik müügihind
vara soetamise päeval.
(5) Äriühingute või mittetulundusühistute ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise
tulemusena omandatud osaluse (aktsiad, osad, osamaks, sissemakse)
soetamismaksumuseks loetakse ühineva, ühendatava, jaguneva või ümberkujundatava
äriühingu või mittetulundusühistu osaluse soetamismaksumus või nimetatud osaluse
soetamiseks tehtud sissemaksed, millele on juurde arvatud ühinemise, jagunemise või

ümberkujundamise käigus tehtud täiendavad sissemaksed ja maha arvatud saadud
väljamaksed.
(5
1) Mitterahalise sissemaksega omandatud osaluse (aktsiad, osad, osamaks, sissemakse)
soetamismaksumus on võrdne mitterahaliseks sissemakseks olnud vara
s oetamismaksumusega. Kui mitterahaliseks sissemakseks olnud asja või varalise õiguse
soetamismaksumus on eelnevalt maha arvatud füüsilise isiku ettevõtlustulust ja seda ei
ole tulumaksuga maksustatud isiklikku tarbimisse võetud varana, loetakse osaluse
soet amismaksumuseks null.
(5
2) Lõike 5 1 kohaselt määratud soetamismaksumusele arvatakse juurde tehtud
täiendavad sissemaksed ja sellest arvatakse maha saadud väljamaksed.
Soetamismaksumuse arvutamisel ei arvestata töö tegemist või teenuse osutamist
mitterahalise sissemaksena.
(6) Erineva hinnaga ja erineval ajal soetatud samanimeliste väärtpaberite
soetamismaksumuse arvestamisel tuleb järjepidevalt lähtuda ühest alljärgnevatest
meetoditest:
1) FIFO – võõrandamine toimub sisseostu järjekorras või
2) kaalutud keskmise meetod – ühe võõrandatud väärtpaberi soetamismaksumus leitakse
võõrandamise hetkeks olemasolevate samanimeliste väärtpaberite soetamismaksumuse
summa jagamisel nende arvuga.
(7) Kui vara müügitehingul kohustusega või õigusega osta see vara tagasi
kindlaksmääratud tähtajal ja kindlaksmääratud hinnaga (repotehing) on vara
tagasiostuhind kõrgem selle müügihinnast, loetakse tagasiostetud vara
soetamismaksumuseks repotehingu käigus müüdud vara müügihind.
(8) Paragrahvide 48 ja 49 alusel maksustatud var a soetamismaksumust suurendatakse
tulumaksuga maksustatud summa võrra.
(9) Käesoleva seaduse § 15 lõike 4 punktis 11 nimetatud investeerimisfondi osakute
vahetamisel omandatavate osakute soetamismaksumuseks loetakse vahetuse käigus
võõrandatud investeerim isfondi osakute soetamismaksumus.
[
RT I 2004, 36, 251 – jõust. 1.05.2004] § 39. Väärtpaberite võõrandamisest saadud kahju arvestamine
(1) Residendist füüsilisel isikul on õigus maksustami sperioodil väärtpaberite
võõrandamisest saadud kasust maha arvata samal perioodil väärtpaberite võõrandamisest
saadud kahju. Kahju, mis tekkis väärtpaberite turuhinnast madalama hinnaga
võõrandamisest maksumaksjaga seotud isikule (§ 8) või temalt turuhinna st kõrgema
hinnaga omandatud väärtpaberite võõrandamisest, maha ei arvata.

(11) Kui dividendi saamise õiguse andev väärtpaber omandati 30 päeva jooksul enne
dividendiõiguslike isikute määramise päeva ja võõrandati dividendiõiguslike isikute
määramise päev al või 30 päeva jooksul pärast nimetatud päeva, ei arvata selle väärtpaberi
võõrandamisest saadud kahju maha muude väärtpaberite võõrandamisest saadud kasust.
[
RT I 2006, 28, 208 – jõust. 1.07.2006] (2) Summat, mille võrra maksustamisperioodil väärtpaberite võõrandamisest saadud
kahju ületab samal perioodil väärtpaberite võõrandamisest saadud kasu, maksustatavast
tulust maha ei arvata.
(3) Kui väärtpaberite võõrandamisest maksustamisperioodil saadud kahju on suurem kui
maksumaksja poolt samal maksustamisperioodil väärtpaberite võõrandamisest saadud
kasu, võib kasu ületava kahju summa maha arvata järgnevatel maksustamisperioodidel
väärtpaberite võõrandamisest saadud kasust.
(4) Kui maksusta misperioodil tekkinud ja eelnevatest maksustamisperioodidest
edasikantud kahju summa on suurem kui maksustamisperioodil väärtpaberite
võõrandamisest saadud kasu, kaetakse selline kahju ainult maksustamisperioodi kasu
ulatuses ning kahju katmata jääk kantak se edasi järgnevatele maksustamisperioodidele.
8. peatükk
TULUMAKSU KINNIPIDAMINE
§ 40. Tulumaksu kinnipidaja
(1) Tulumaksu kinnipidaja on residendist juriidiline isik, riigi – või kohaliku
omavalitsusüksuse asutus, füüsilisest isikust ettevõtja või tööa ndja, samuti Eestis püsivat
tegevuskohta omav või tööandjana tegutsev mitteresident, kes teeb füüsilisele isikule või
mitteresidendile käesoleva seaduse 3. ja 5 peatüki kohaselt tulumaksuga maksustatavaid
väljamakseid.
(2) Tulumaksu kinnipidaja on kohusta tud pidama §-s 41 loetletud väljamaksetelt kinni
tulumaksu vastavalt § 43 lõikes 1 sätestatud määradele. Tulumaks peetakse kinni
väljamakse tegemisel. Tulumaksu ei peeta kinni järgmistelt väljamaksetelt:
1) residendist juriidilisele isikule tehtavatelt väljamaksetelt;
2) mitteresidendist juriidilise isiku Eestis registreeritud püsivale tegevuskohale tehtavatelt
väljamaksetelt;
3) äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtjale tehtud väljamaksetelt, kui
väljamakse on saaja ettevõtlustuluks või seotud vara soetamisega füüsilisest isikust
ettevõtjalt, sealhulgas kapitalirendi tingimustel.
[
RT I 2008, 60, 331 – jõust. 1.01.2009] (2
1) [Kehtetu – RT I 2003, 88, 587 – jõust. 1.01.2004]

(3) Füüsilisest isikust tööandja (välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtja) ning Eestis
tööandjana tegutsev mitteresident, kellel ei ole Eestis püsivat tegevuskohta (§ 7), on
kohustatud pidama tulumaksu kinni ainult § 41 punktides 1 ja 2 nimetatud väljamaksetelt.
(3
1) Paragrahvi 41 punktis 1 nimetatud väljamaksetelt ei peeta kinni tulumaksu, kui
väljamakse saaja täidab oma tööülesannet välisriigis ning:
1) väljamakse tehakse residendist ju riidilise isiku välisriigis asuva püsiva tegevuskoha
kaudu või
2) maksu kinnipidajal on välisriigi maksuhalduri tõend, et väljamakse saaja on selle tulu
osas välisriigis maksukohustuslane.
(4) Tulumaksu kinnipidaja on kohustatud kandma kinnipeetud tulumaksu üle Maksu- ja
Tolliameti pangakontole hiljemalt väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 10.
kuupäevaks.
(5) Tulumaksu kinnipidaja on kohustatud esitama lõikes 4 nimetatud tähtpäevaks Maksu-
ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele maksudeklaratsiooni.
Deklaratsiooni vorm
ja täitmise kord kehtestatakse rahandusministri määrusega .
(6) Tulumaksu kinnipidaja on maksumaksja nõudmisel kohustatud andma tõendi
maksumaksjale kalendriaasta jooksul tehtud väljamaksete ning nendelt kinnipeetud
tulumaksu kohta tululiikide ja maksumäärade lõikes järgneva aasta 1. veebruariks või
maksumaksja töölt lahkumise korral koos lõpparvega.
Tõendi vorm ja täitmise kord
kehtestatakse rahandusministri määrusega .
(7)
Asutuse töötajate , kelle koosseis, koondandmed või konkreetsed tööülesanded on
riigisaladus, tulumaksu arvestust peetakse rahandusministri määrusega kehtestatud
korras .
§ 41. Väljamaksed, millelt peetakse kinni tulumaks
Tulumaks peetakse kinni:
1) residendist füüsilisel e isikule makstavalt tulumaksuga maksustamisele kuuluvalt
palgalt ja muudelt tasudelt (§ 13 lõige 1), juriidilise isiku juhtimis – ja kontrollorgani
liikme tasudelt (§ 13 lõige 2), arvestades §- s 42 lubatud mahaarvamisi;
2) mitteresidendile makstavalt palga lt ja muudelt tasudelt (§ 29 lõige 1), juriidilise isiku
juhtimis – ja kontrollorgani liikme tasudelt (§ 29 lõige 2);
3) füüsilisele isikule töövõtu- , käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel makstud
töö- või teenustasult;
4) mitteresidendile või residendist füüsilisele isikule makstava tulumaksuga maksustatava
intressi väljamakselt (§ 17 lõige 1, § 29 lõige 7);
5) [Kehtetu –
RT I 2008, 51, 286 – jõust. 1.01.2009] 6) mitteresidendile või residendist füüsilisele isikule makstavalt tulumaksuga
maksustamisele kuuluvalt kindlustushüvitiselt, pensionilt, pensionifondi väljamakselt,

stipendiumilt, loteriivõidult, elatiselt, elatisabilt, vanemahüvitise seaduse alusel
makstavalt hüvitiselt (§ 19 lõiked 1 ja 2, § 20 lõiked 1–3, § 20 1, § 21 lõige 1, § 29 lõige
9) või muult väljamakselt, välja arvatud punktis 12 nimetatud väljamaksed;
[
RT I 2007, 25, 130 – jõust. 1.01.2008]

7) mitteresidendile või residendist füüsilisele isikule makstavalt üüri- või renditasult või
tasult asja piiratud asjaõigusega koormamise eest (§ 16 lõige 1, § 29 lõike 6 punktid 1 ja
2) ning residendist füüsilisele isikule makstud litsentsitasult (§ 16 lõik ed 2 ja 3);
8) mitteresidendile makstavalt litsentsitasult (§ 29 lõike 6 punkt 4);
9) mitteresidendist kunstnikule või sportlasele Eestis toimunud tegevuse eest makstavalt
tasult, samuti kunstniku või sportlase Eestis toimunud tegevuse eest mitteresidendis t või
füüsilisest isikust kolmandale isikule makstavalt tasult (§ 29 lõige 10);
10) mitteresidendile Eestis osutatud teenuste eest makstavalt tasult (§ 29 lõige 3);
11) madala maksumääraga territooriumil asuvale juriidilisele isikule (§ 10) Eesti
residendi le osutatud teenuste eest makstavalt tasult (§ 29 lõige 3);
12) füüsilisele isikule tehtavatelt § -s 21 lõigetes 2 ja 3 loetletud väljamaksetelt.
§ 42. Tulumaksu kinnipidamisel tehtavad mahaarvamised
(1) Residendist füüsilisele isikule tehtud § 41 punktides 1, 3, 6, 7 ja 12 nimetatud
väljamaksetest arvatakse maksumaksja ühekordse kirjaliku avalduse alusel enne
kinnipeetava tulumaksu arvutamist maha igas kalendrikuus 1/12 §- s 23 sätestatud
maksuvabast tulust.
(1
1) Residendist füüsilisele isikule Eesti riig i poolt seaduse alusel makstavast pensionist
ja kogumispensionide seaduses sätestatud kohustuslikust kogumispensionist arvatakse
enne kinnipeetava tulumaksu arvutamist maha täiendav maksuvaba tulu pensionile (§
23
2) nimetatud pensioni ulatuses, kuid igas kalendrikuus kokku mitte rohkem kui 1/12 §- s
232 sätestatud summast.
(1
2) Residendist füüsilisele isikule tehtud tööõnnetus – või kutsehaigushüvitise
väljamaksest arvatakse maksumaksja ühekordse kirjaliku avalduse alusel enne
kinnipeetava tulumaksu arvutami st maha täiendav maksuvaba tulu tööõnnetus – või
kutsehaigushüvitisele (§ 23
3) nimetatud hüvitise ulatuses, kuid igas kalendrikuus mitte
rohkem kui 1/12 §- s 23 3 sätestatud summast.
(2) Kui väljamakse saaja saab maksustatavat tulu mitmelt tulumaksu kinnipidajalt, võib
lõikes 1 lubatud mahaarvamise teha ainult üks, maksumaksja poolt valitud tulumaksu
kinnipidaja.
(2
1) Kohustuslikust kogumispensionist võib enne kinnipeetava tulumaksu arvutamist
arvata maha käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 1 1 nimetatud maks uvaba tulu osa, mida ei
kasutatud seaduse alusel makstavast pensionist tulumaksu kinnipidamisel. Kohustuslikust
pensionifondist tehtud väljamaksest võib enne kinnipeetava tulumaksu arvutamist maha

arvata maksuvaba tulu osa, mida ei kasutatud kogumispensionide seaduses sätestatud
pensionilepingu alusel tehtud väljamakselt tulumaksu kinnipidamisel.

2) punktides 8–10 ja punktis 12 nimetatud väljamaksetelt – 10%;

3) [Kehtetu – RT I 2008, 51, 286 – jõust. 1.01.2009] (2) Kui välislepingus on mitteresidendile tehtavalt väljamakselt tulumaksu kinnipidamisel
ette nähtud lõikes 1 toodud määradest väi ksemad määrad, kohaldatakse neid juhul, kui
tulumaksu kinnipidaja esitab Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele koos
§ 40 lõikes 5 nimetatud maksudeklaratsiooniga tulu saajat ja tema residentsust tõendava
dokumendi. Nimetatud dokumenti ei pea esitama, kui andmed tulu saaja ja tema
residentsuse kohta on kantud maksukorralduse seaduses sätestatud maksukohustuslaste
registrisse.
(3)
Nõuded lõikes 2 nimetatud dokumentidele kehtestatakse rahandusministri määrusega .
(4) Lõikes 1 toodud või lõikes 2 nimetatud välislepingutes sätestatud määrade järgi
kinnipeetud tulumaks on mitteresidendist väljamakse saajale Eesti tuluallikast saadud
tulu maksustamisel lõplikuks tulumaksuks §- s 41 loetletud väljamaksetena saadud tulude
osas. See säte ei kehti mitteresidendi suhtes, kes sai tulu läbi Eestis asuva püsiva
tegevuskoha (§ 7).
[
RT I 2006, 28, 208 – jõust. 1.01.2007] 9. peatükk
TULUDE DEKLAREERIMINE JA TULUMAKSU TASUMINE
§ 44. Tuludeklaratsioonid
(1) Residendist füüsiline isik on kohustatud esitama Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule
struktuuriüksusele tuludeklaratsiooni maksustamisperioodi tulude kohta hiljemalt
maksustamisperioodile järgneva aasta 31. märtsiks. Maksu- ja Tolliameti e-teenuse
vahendusel on tuludeklaratsiooni võimalik esitada alates maksustamisperioodile järgneva
aasta 15. veebruarist.
(1
1) Maksu – ja Tolliamet täidab tema käsutuses olevate andmete alusel tuludeklaratsiooni
residendist füüsilise isiku maksustamisperioodi tulu ja sellest § -de 23, 23 2 ja 23 3, § 28
ning § 28 1 lõigete 1 ja 2 alusel tehtavate mahaarvamiste, samuti § 57 1 lõikes 5 2 nimetatud
andmetega väärtpaberit e võõrandamise kohta ja teeb eeltäidetud tuludeklaratsiooni
maksumaksjale kättesaadavaks Maksu – ja Tolliameti e -teenuse vahendusel ning Maksu-
ja Tolliameti piirkondlikus struktuuriüksuses, alates maksustamisperioodile järgneva
aasta 15. veebruarist. Maksumaksja on eeltäidetud tuludeklaratsiooni kasutamisel
kohustatud kontrollima selles toodud andmete õigsust ning nende ebaõigsuse või
puudulikkuse korral esitama parandatud ja täiendatud tuludeklaratsiooni.
[
RT I 2009, 54, 362 – jõust. 1.01.2010] (1
2) Füüsiline isik, kes ei olnud resident kogu maksustamisperioodi kestel, esitab
tuludeklaratsiooni ainult residendiks oleku ajal saadud tulude kohta ja võib teha 4.
peatükis lubatud mahaarvamisi sama ajavahemiku kohta. Paragrahvides 23, 23
1, 23 2 ja

23 3 sätestatud mahaarvamisi võib teha ning §-s 28 2 sätestatud summalist mahaarvamiste
piirangut võetakse arvesse proportsionaalselt kuude arvuga, mille jooksul isik oli
resident.
(1
3) Residendist füüsiline isik, kes on saanud tulu, mida § 13 lõike 4, § 18 lõike 1 1 või
välislepingu alusel Eestis ei maksustata, on kohustatud selle deklareerima.
(2) Residentidest maksumaksjad võivad esitada ühise tuludeklaratsiooni, kui nad olid
maksustamisperioodi viimase päeva seisuga abielus. Abikaasade ühise tuludeklaratsiooni
võib esitada üleelanud abikaasa, kui üks abikaasadest on surnud maksustamisperioodil
või pärast maksustamisperioodi, kuid enne tuludeklaratsiooni esitamist. Ühise
tuludeklaratsiooni võib esitada ka juhul, kui üks abikaasa on resident ja teine abikaasa on
§- s 28
3 nimetatud mitteresident või kui mõlemad abikaasad on Euroopa Liidu liikmesriigi
residendid, kelle kogutulu vastab §- s 28 3 sätestatud tingimustele.
[Lõiget 2 kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 2006. aasta 1. jaanuarist –
RT I 2006, 28,
208 ] (3) Paragrahvi 36 lõikes 6 sätestatud juhul on füüsiline isik kohustatud esitama
tuludeklaratsiooni ühe kuu jooksul, alates pankroti väljakuulutamisest.
(4) Mitteresident on kohustatud esitama kalendriaasta jooksul § 29 lõigete 4 ja 5 kohaselt
maksustatava kasu kohta Maksu- ja Tolliametile tuludeklaratsiooni hiljemalt järgmise
aasta 31. märtsiks. Kui võõrandati kinnisasi, esitatakse tuludeklaratsioon kuu aja jooksul
pärast kasu saamist. Tuludeklaratsioon esitatakse Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule
struktuuriüksusele.
[
RT I 2008, 51, 286 – jõust. 1.01.2009] (5) Mitt eresident, kes sai Eestis maksustamisele kuuluvat ettevõtlustulu (§ 29 lõige 3), on
kohustatud esitama tuludeklaratsiooni maksustamisperioodi ettevõtlustulude kohta.
Tuludeklaratsioon esitatakse Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele
maksus tamisperioodile järgneva kuue kuu jooksul. Ettevõtluse lõpetamise korral enne
maksustamisperioodi lõppu tuleb tuludeklaratsioon esitada kahe kuu jooksul, arvates
tegevuse lõpetamisest.
(5
1) Mitteresident, kes sai § 29 lõigete 1, 6, 7, 9 või 10 alusel maks ustatavat tulu, millelt
ei ole § 41 alusel tulumaks kinni peetud, on kohustatud Maksu- ja Tolliametile esitama
tuludeklaratsiooni maksustamisperioodi nimetatud tulude kohta hiljemalt
maksustamisperioodile järgneva aasta 31. märtsiks.
(6) Tuludeklaratsiooni ei pea esitama:
1) residendist füüsiline isik, kelle tulu ei ületanud §- des 23, 23
2 ja 23 3 sätestatud
maksuvaba tulu määra või kelle maksustamisperioodi tulult ei ole vaja täiendavalt
tulumaksu tasuda, välja arvatud lõikes 6
1 nimetatud juhul;
2) paragrah vi 43 lõikes 4 nimetatud isik;
3) [kehtetu –
RT I 2006, 28, 208 – jõust. 1.01.2007]

(61) Füüsilisest isikust ettevõtja, § 22 lõikes 6 või käesoleva paragrahvi lõikes 1 3
nimetatud maksumaks ja ja maksustamisperioodil väärtpabereid võõrandanud isik, kes
soovib kasutada § 39 lõikes 3 sätestatud õigust, esitab tuludeklaratsiooni, olenemata lõike
6 punktis 1 sätestatust.
(7) Tuludeklaratsioonide ning nende lisade vormid ja täitmise kord
kehtestatakse
rahandusministri määrusega .
[
RT I 2006, 28, 208 – jõust. 1.01.2007] § 45. Välismaal tasutud tulumaksu arvestamine
(1) Kui residendist maksumaksja on saanud maksustamisperioodil tulu välismaalt,
liidetakse kõik välisriikides saadud tulud isiku maksustatavale tulule ning tasumisele
kuuluvast tulumaksust arvatakse maha nimetatud tuludelt välismaal tasutud või
kinnipeetud tulumaks vastavalt lõigetes 2 -6 toodud tingimustele. Eestis ning igas
välisriigis saadud tulu kohta arvutatakse tulumaks eraldi. Eestis mittemaksustatavalt tulult
välisriigis tasutud tulu maksu Eestis arvesse ei võeta.
(2) Kui välisriigis saadud tulult käesoleva seaduse järgi arvutatud tulumaks on suurem
välisriigis tasutud tulumaksust, on maksumaksja kohustatud Eestis tulumaksuna tasuma
välisriigi tulumaksu ja Eesti tulumaksu vahe.
(3) K ui välisriigis saadud tulult arvutatud tulumaks on väiksem välisriigis tasutud
tulumaksust, samuti juhul, kui maksumaksja tuludeklaratsiooni järgi kõikidest allikatest
saadud tulult arvutatud tulumaks on väiksem välisriigis tasutud tulumaksust, siis
välisr iigis enammakstud tulumaksu Eestis ei hüvitata.
(4) Kui residendist füüsiline isik on saanud § 18 lõike 4 või § 22 järgi maksustamisele
kuuluvat tulu, on tal õigus arvata oma tasumisele kuuluvast tulumaksust maha
proportsionaalne osa välisriigi juriidilis e isiku, isikute ühenduse või varakogumi poolt
välismaal tasutud või kinnipeetud tulumaksust, mis vastab residendi tuluna
maksustatavale kasumiosale.
(5) Välisriigis tasutud või kinnipeetud tulumaksu on lubatud Eestis tasumisele kuuluvast
tulumaksust maha arvata ainult juhul, kui maksumaksja esitab välisriigi maksuhalduri või
maksu kinnipidaja õiendi tulumaksu või muu tulumaksuga samaväärse maksu tasumise
kohta.
(6) Kui välisriigis on tulumaksu tasutud või kinni peetud rohkem, kui vastava riigi seadus
või välisleping ette näeb, võib Eestis tasumisele kuuluvast tulumaksust maha arvata ainult
selle osa välisriigi tulumaksust, mille tasumine oli kohustuslik.
(7) Kui välisriigis saadud tulult tasutakse välisriigis tulumaks tulu saamisest erineval
maksustamisp erioodil, võetakse see Eestis arvesse maksustamisperioodil, millal
välisriigis maksustatud tulu laekus.

(8) Kui residendist füüsiline isik on saanud intressi, millelt tulenevalt nõukogu
direktiivist 2003/48/EÜ hoiuste intresside maksustamise kohta (ELT L 157, 26.06.2003,
lk 38–48) või selle direktiivi alusel Eesti või Euroopa Ühenduse sõlmitud lepingust on
tulumaks kinni peetud, võib kinnipeetud tulumaksu maha arvata Eestis sama
maksustamisperioodi tulult tasutavast tulumaksust. Mahaarvamata tulumaksu osa
tagastatakse § 46 lõikes 6 sätestatud tähtpäevaks.
[Lõiget 8 kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 2006. aasta 1. jaanuarist –
RT I 2006, 28,
208 ] [
RT I 2005, 36, 277 – jõust. 1.07.2005] § 46. Tulumaksu tasumine ja tagastamine
(1) Maksu – ja Tolliameti piirkondlik struktuuriüksus arvutab juurdemaksmisele kuuluva
maksusumma (juurdemakse) ning saadab maksumaksjale sellekohase k irjaliku
maksuteate. Abikaasad, kes esitasid ühise tuludeklaratsiooni, vastutavad
juurdemaksmisele kuuluva tulumaksu tasumise eest solidaarselt ning nendele
väljastatakse ühine maksuteade. Mitteresidendile maksuteadet ei väljastata.
(2) Maksustamisperioodi tulumaksu kogusummast arvatakse maha tulumaks, mis on
maksustamisperioodi jooksul kas kinni peetud või makstud §- de 41 ja 47 alusel. Samuti
arvatakse maha välisriigis kinni peetud või makstud tulumaks §- s 45 lubatud ulatuses.
Tasumisele või tagastamisele kuuluv tulumaks arvutatakse täiskroonides.
(3) Maksumaksja on kohustatud tasuma maksuteates näidatud juurdemakse Maksu- ja
Tolliameti pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendriaasta 1.
juuliks, välja arvatud lõigetes 4 ja 5 toodud juhtudel.
(4) Residendist füüsiline isik, kes deklareeris ettevõtlustulu või kasu vara
võõrandamisest, on kohustatud tasuma maksuteates näidatud juurdemakse Maksu- ja
Tolliameti pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendriaasta 1.
oktoobriks.
(5) Mitteresident, kes sai maksustatavat ettevõtlustulu, § 44 lõikes 4 nimetatud kasu või §
44 lõikes 5
1 nimetatud tulu, tasub juurdemaksmisele kuuluva maksusumma kolme kuu
jooksul pärast § 44 lõikes 4, 5 või 5 1 sätestatud tuludeklaratsiooni esitamise tähtpäeva
Maksu – ja Tolliameti pangakontole. Vara eest ositi tasumise korral makstakse tulumaksu
kolme kuu jooksul pärast maksustatava kasu saamist.
(6) Füüsilise isiku poolt enammakstud maksusumma tagastab Maksu- ja Tolliamet
maksudeklaratsioonil näidatud maksumaksja või tema abikaasa pangakontole või
maksumaksja kirjaliku avalduse alusel kolmanda isiku pangakontole, välja arvatud
maksukorralduse seaduses ettenähtud juhtudel. Enammakstud maksusumma tuleb
tagastada hiljemalt lõikes 3 sätestatud tähtpäevaks , lõikes 4 nimetatud maksumaksja
puhul aga lõikes 4 nimetatud tähtpäevaks.

(4) Erisoodustus on igasugune kaup, teenus, loonustasu või rahaliselt hinnatav soodustus,
mida antakse lõikes 3 nimetatud isikule seoses töö- või teenistussuhtega, juriidilise isiku
juhtimis – või kontrollorgani liikmeks olekuga või pikaajalise lepingulise suhtega,
olenemata erisoodustuse andmise ajast. Erisoodustus on muu hulgas:
1) eluasemekulude täielik või osaline katmine;
2) sõiduki või muu tööandja vara tasuta või soodushinnaga kasutada andmine töö- , ameti-
või teenistusülesannete või tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks;
3) kindlustusmaksete tasumine, kui selline kohustus ei ole ette nähtud seadusega;
4)
teenistus -, töö- või ametilähetusega seotud kulude hüvitamine ja välislähetuse
päevaraha maksmine § 13 lõike 3 punktis 1 sätestatud piirmäärasid ületavas osas (§ 13
lõike 3 punkt 1, § 31 lõike 1 punkt 7) või töö tegemise kohas kehtivaid piirmäära sid
ületavas osas, kui töö tegemise koht asub välisriigis (§ 13 lõike 3 punkt 1 1);
[
RT I 2009, 18, 109 – jõust. 1.07.2009] 5)
isikliku sõiduauto kasutamise eest hüvitise maksmine § 13 lõike 3 punktis 2 sätestatud
piirmäärasid ületavas osas (§ 13 lõike 3 punktid 2 ja 2 1, § 31 lõike 1 punkt 8) ;
[
RT I 2009, 18, 109 – jõust. 1.07.2009] 6)
laenu andmine rahandusministri poolt kehtestatud alammäärast madalama intressiga ;
7) asja, väärtpaberi, varalise õiguse või teenuse tasuta üleandmine, müük või vahetus
turuhinnast madalama hinnaga;
8) asja, väärtpaberi, varalise õiguse või teenuse ostmine turuhinnast kõrgema hinnaga;
9) loobumine rahalise nõude sissenõudmisest, välja arva tud, kui prognoositavad
mõistlikud kulud seoses rahalise nõude sissenõudmisega ületavad nõude suurust;
10) täiskasvanute koolituse seaduse § 3 tähenduses taseme – ja vabaharidusliku koolituse
kulude katmine, välja arvatud julgeolekuasutuse ametniku tasemekoolituse kulude
katmine.
(5) Erisoodustuste hulka ei kuulu rahalised väljamaksed, mida tavaliselt loetakse palgaks,
lisatasuks, juurdemakseks, juhtimis – või kontrollorgani liikme tasuks või tasuks müüdud
kauba või osutatud teenuse eest. Samuti ei kuulu eri soodustuste hulka sellised füüsilistele
isikutele tehtud väljamaksed, millelt on kinni peetud tulumaks § 41 alusel või mis ei
kuulu tulumaksuga maksustamisele §- de 13-21 või 30- 31 kohaselt.
(5
1) Erisoodustuseks ei loeta kulutusi töötajate transpordiks elukoha ja töökoha vahel, kui
ühistransporti kasutades ei ole võimalik seda teekonda läbida mõistliku aja – või
rahakuluga või kui puudega töötajal ei ole võimalik kasutada ühistransporti või
ühistranspordi kasutamine põhjustab liikumis – ja töövõime olulist la ngust.
[
RT I 2006, 28, 208 – jõust. 1.07.2006] (6) Erisoodustuseks loetakse ka need lõikes 4 nimetatud soodustused, mida tööandja
annab lõikes 3 nimetatud isiku abikaasale, vanemale või la psele.

(7) Erisoodustuse hinna määramisel lähtutakse üldjuhul erisoodustusena antud kauba või
teenuse turuhinnast. Lõike 4 punktis 6 nimetatud alammäär ei või olla kõrgem kui
kahekordne Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav
intressimäär.
Erisoodustuse hinna määramise kord kehtestatakse rahandusministri
määrusega .
(8) Tööandja sõiduauto töö- , ameti- või teenistusülesannete või tööandja e ttevõtlusega
mitteseotud tegevuseks tasuta või soodushinnaga kasutada andmise erisoodustuse hinna
ülempiir on 4000 krooni kuus iga nimetatud tegevuseks kasutatud sõiduauto kohta.
Selle
erisoodustuse hind määratakse vastavalt sõiduauto erisoodustusena kasutamisele
rahandusministri kehtestatud korras peetava arvestuse alusel . Arvestuse puudumise korral
võetakse maksustamisel aluseks hinna ülempiir.
[
RT I 2008, 58, 324 – jõust. 1.01.2009] § 49. Tulumaks kingitustelt, annetustelt ja vastuvõtukuludelt
(1) Residendist juriidiline isik, välja arvatud § 11 lõikes 1 nimetatud nimekirja kantud
isik ja § 11 lõikes 10 nimetatud isik, maksab tulumaksu tehtud kingitustelt ja annetustelt,
millelt tulumaks ei ole § 41 alusel kinni peetud või § 48 alusel makstud, arvestades
lõigetes 2 ja 4 toodud erisusi. Kingitusena käsitatakse ka kuni 10 000 euro suuruse
võidufondiga kaubandusliku loterii võitu. Tulumaksuga ei maksustata reklaami eesmärgil
üle antud kaupa ega osutatud teenust, mille väärtus ilma käibemaksuta on kuni
150 krooni. Paragrahvi 11 lõikes 1 nimetatud nimekirja kantud isiku ja § 11 lõikes 10
nimetatud isiku tehtud kingitused ja annetused maksustatakse lõikes 6 sätestatud korras.
[
RT I 2009, 24, 146 – jõust. 1.06.2009] (2) Tulumaksuga ei maksustata § 11 lõikes 1 nimetatud nimekirja kantud või § 11 lõikes
10 nimetatud isikule, haiglat pidavale isikule, samuti riigi või kohaliku omavalitsuse
teadus -, kultuuri -, haridus -, spordi -, korrakaitse – või sotsiaalhoolekandeasutusele või
kaitseala valitsejale kalendriaasta jooksul tehtud kingitusi ja annetusi kogusummas, mis
ei ületa üht alljärgnevatest piirmääradest:
[
RT I 2006, 28, 208 – jõust. 1.01.2007]

1) 3% maksumaksja poolt samal kalendriaastal vastavalt sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike
1 punktidele 1- 4 ja 6 tehtud sotsiaalmaksuga (edaspidi isikustatud sotsiaalmaks )
maksustatud väljamaksete summast;
2) 10% kalendriaasta 1. jaanuariks lõppenud maksumaksja viimase majandusaasta
kasumist, mis on arvestatud vastavalt raamatupidamist r eguleerivatele õigusaktidele.
(3) Kalendriaastal tehtud lõikes 2 nimetatud kingitusi ja annetusi arvestab maksumaksja
summeeritult. Nende kingituste ja annetuste maksuvaba aastasumma määramisel lähtub
maksumaksja oma valikul vaid ühest samas lõikes nimeta tud piirmäärast.

(4) Tulumaksuga ei maksustata § 11 lõikes 1 nimetatud nimekirja kantud isiku ja § 11
lõikes 10 nimetatud isiku väljamakseid seoses külaliste või äripartnerite toitlustamise,
majutamise, transpordi või kultuurilise teenindamisega. Muu residendist juriidilise isiku
puhul ei maksustata neid väljamakseid kuni 500 krooni ulatuses kalendrikuus. Lisaks
sellele võib viimati nimetatud juriidiline isik, kes teeb isikustatud sotsiaalmaksuga
maksustatud väljamakseid, teha kalendrikuus tulumaksuvabalt seoses külaliste või
äripartnerite toitlustamise, majutamise, transpordi või kultuurilise teenindamisega
väljamakseid üldsummas kuni 2% ulatuses tema poolt samal kalendrikuul tehtud
isikustatud sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksete summast.
[
RT I 2006, 28, 208 – jõust. 1.01.2007] (5) Kui residendist juriidiline isik kalendriaasta mõnel kuul ei tee lõikes 4 loetletud
väljamakseid, või teeb neid samas lõikes sätestatud maksuvabast piirmäär ast vähem, on
tal sellel ja järgmistel kuudel kuni kalendriaasta lõpuni õigus teha nende väljamaksete
summeeritud ümberarvestus.
(6) Paragrahvi 11 lõikes 1 nimetatud nimekirja kantud isik, samuti § 11 lõikes 10
nimetatud isik maksab tulumaksu kõikidelt te htud kingitustelt ja annetustelt, millelt
tulumaks ei ole § 41 alusel kinni peetud või § 48 alusel makstud, välja arvatud järgmised
põhikirjalistel eesmärkidel tehtud kingitused ja annetused:
[
RT I 2006, 28, 208 – jõust. 1.01.2007]

1) paragrahvi 11 lõikes 1 nimetatud nimekirja kantud või § 11 lõikes 10 nimetatud
isikule, samuti haiglat pidavale isikule tehtud kingitused ja annetused;

2) riigi või kohaliku omavalitsuse teadus -, kultuuri -, haridus -, spordi -, korrakaitse – või
sotsiaalhoolekandeasutusele või kaitseala valitsejale tehtud kingitused ja annetused;
3) füüsilisele isikule toimetulekuks osutatud materiaalne abi, sealhulgas rahaline abi
Statistikaameti viimaste andmete kohase leibkon naliikme kuukeskmise väljamineku
ulatuses kalendrikuu kohta;
[
RT I 2006, 28, 208 – jõust. 1.07.2006] 4) noortelaagris või projektlaagris osalejale kingitud meened kuni 500 krooni ulatuses
laagris osaleja kohta;
5) spordivõistlusel osalejale võistlusel kingitud meened kuni 500 krooni ulatuses
võistlusel osaleja kohta.
(7) [Kehtetu –
RT I 2003, 88, 587 – jõust. 1.01.2004] § 50. Tulumaks dividendidelt ning muudelt kasumieraldistelt
(1) Residendist äriühing (sealhulgas täis – ja usaldusühing) maksab tulumaksu dividendide
või muude kasumieraldistena jaotatud kasumilt nende väljamaksmisel rahalises või
mitterahalises vormis. Tulumaksuga ei maksustata fondiemissiooni korras jaotatud
kasumit.

rakendatakse selle edasimaksmisel maksuvabastust saadud väljamakse osa suhtes, mis on
võrdeline väljamakse maksustatud osaga.
[
RT I 2008, 51, 286 – jõust. 1.01.2009] (2
2) Residendist äriühing, kes kustutatakse registrist ilma likvideerimiseta, maksab
tulumaksu omakapitali osalt, mis ületab omakapitali tehtud rahalisi ja mitterahalisi
sissemakseid. Käesolevat lõiget ei kohaldata, kui registrist kustutatud äriühingu vara
kasutatakse jätkuvalt Eestis majandustegevuses. Kui majandustegevust jätkatakse teis e
residendist äriühingu kaudu, maksustatakse nimetatud omakapitali osa §- de 48–52 alusel.
Kui äriühingul säilib Eestis püsiv tegevuskoht, maksustatakse nimetatud omakapitali osa
§ 53 alusel.
[
RT I 2008, 51, 286 – jõust. 1.01.2009] (2
3) Kui mitteresidendist juriidilise isiku püsiva tegevuskoha koosseisu kuuluv ettevõte
antakse üle residendist äriühingule, käsitatakse äriühingu omakapitali tehtud rahaliste ja
mitterahaliste sissemaksetena k a enne ettevõtte üleandmist püsiva tegevuskoha jaoks
Eestisse toodud vara.
[
RT I 2008, 51, 286 – jõust. 1.01.2009] (3) [Kehtetu –
RT I 2000, 102, 667 – jõust. 1.01.2001] (4) Kui residendist juriidilise isiku ja temaga seotud isiku vahel tehtud tehingu väärtus on
erinev omavahel mitteseotud isikute vahel tehtavate sarnaste tehingute väärtusest, võib
maksuhaldur tulumaksu mää ramisel kasutada tehingute väärtusi, mida rakendavad
sarnastes tingimustes mitteseotud iseseisvad isikud.
[
RT I 2006, 28, 208 – jõust. 1.01.2007] (5) Lõikes 4 toodud juhul maksustatakse tulumaksuga kas tulu, mille maksumaksja oleks
saanud, või kulu, mis oleks maksumaksjal jäänud kandmata, kui seotud isikuga tehtud
tehingu väärtus oleks olnud selline, mida rakendavad sarnastes tingimustes mitteseotud
iseseisvad isikud.
(6) Lõikes 4 nimetatud tehingute väärtuse määramise meetodid
kehtestatakse
rahandusministri määrusega .
(7) Lõike 4 kohaldamiseks on residendist äriühing kohustatud maksuhaldu ri nõudmisel
esitama täiendavaid andmeid seotud isikutega tehtud tehingute, samasse kontserni
kuuluvate äriühingute tegevuse ning kontserni struktuuri kohta. Maksuhaldur annab
äriühingule andmete esitamiseks vähemalt 60 -päevase tähtaja.
[
RT I 2006, 28, 208 – jõust. 1.01.2007]

(8) Lõikes 7 nimetatud andmetele esitatavad nõuded kehtestab rahandusmini ster
määrusega .
[
RT I 2006, 28, 208 – jõust. 1.01.2007] (9) Paragrahvi 50 lõikes 2 nimetatud väljamakse tegija on maksumaksja nõudmisel
kohustatud andma tõendi kalendrikuu jooksul tehtud § 50 lõikes 2 nimetatud
väljamaksete kohta järgmise kalendrikuu 5. kuupäevaks. Tõendil näidatakse väljamakse
kogusumma ning selle osa, mis on või mille aluseks olev kasumiosa on tulumaksuga
maksustatud. Tõendi vormi ja täitmise korra
kehtestab rahandusminister määrusega .
[
RT I 2008, 51, 286 – jõust. 1.01.2009] § 51. Tulumaks ettevõtlusega mittes eotud kuludelt
(1) Residendist äriühing maksab tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt, välja
arvatud, kui nendelt kuludelt on tasutud tulumaks vastavalt käesoleva seaduse §- dele 48-
50.
(2) Ettevõtlusega mitteseotud kulu lõike 1 tähenduses on:
1) pa ragrahvi 34 punktides 3- 6 ja 11 nimetatud kulud või väljamaksed;
[
RT I 2003, 88, 587 – jõust. 1.01.2004] 2) mittetulundusühingutele tasutud sisseastumis – ja liikmemaksud, kui nendes ühingut es
osalemine ei ole otseselt seotud maksumaksja ettevõtlusega;
3) väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates
õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument;
4) kulud või väljamaksed maksumaksja ettevõtlusega mitteseotud teenuste ostmiseks;
5) kulud või väljamaksed ettevõtlusega mitteseotud kohustuste täitmiseks.
(3) Residendist mittetulundusühing, sihtasutus ja juriidilisest isikust usuline ühendus
maksab tulumaksu lõike 2 punktides 1 ja 3 ning §- s 52 nimetatud kuludelt ja
väljamaksetelt, samuti isiku põhikirjalise tegevusega (sealhulgas põhikirjas lubatud
ettevõtlusega) mitteseotud teenuste ja vara ostmiseks tehtud kuludelt.
(4) [Kehtetu –
RT I 2008, 51, 286 – jõust. 1.01.2009] (5) Ettevõtlusega mitteseotud kuludeks ei loeta § 13 lõike 3 punktides 6- 10 nimetatud
kulusid.
§ 52. Tulumaks muudelt ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt
(1) Residendist äriühing, välja arvatud krediidiasutus, maksab tul umaksu ettevõtlusega
mitteseotud väljamaksetelt, välja arvatud juhul, kui nendelt väljamaksetelt on kinni
peetud tulumaks § 41 alusel või tasutud tulumaks vastavalt §- dele 48-51.

(2) Ettevõtlusega mitteseotud väljamakse lõike 1 tähenduses on:
1) ettevõtlu sega mitteseotud vara soetamine;
2) madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku (§ 10) poolt emiteeritud
väärtpaberite soetamine, välja arvatud juhul, kui nimetatud väärtpaberid vastavad
investeerimisfondide seaduse § 257 lõike 1 tingimustel e;
3) osaluse omandamine madala maksumääraga territooriumil asuvas juriidilises isikus;
4) viivise või leppetrahvi tasumine, kohtu- või vahekohtuväliselt kahju hüvitamine
madala maksumääraga territooriumil asuvale juriidilisele isikule;
5) laenu andmine või ettemakse sooritamine madala maksumääraga territooriumil asuvale
juriidilisele isikule või muul viisil nõudeõiguse omandamine madala maksumääraga
territooriumil asuva juriidilise isiku vastu.
(3) Residendist krediidiasutus maksab tulumaksu järgmistelt v äljamaksetelt ja kahjudelt,
välja arvatud juhul, kui nendelt väljamaksetelt on kinni peetud tulumaks § 41 alusel või
tasutud tulumaks vastavalt §- dele 48-51:
1) lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud väljamaksetelt;
2) lõike 2 punktis 4 nimetatud väljamaksetel t, välja arvatud juhul, kui väljamakse on
tehtud krediidi – või finantseerimisasutusele, mis vastab oma asukohariigi seadustes Eesti
krediidi – või finantseerimisasutusele samaväärse asutuse kohta esitatud nõuetele;
3) kahjult, mida krediidiasutus saab madal a maksumääraga territooriumil asuva juriidilise
isiku vastu omandatud nõudeõiguse (sealhulgas antud laenu ja tehtud ettemakse)
võõrandamisest või sissenõudmisest loobumisest.
[
RT I 2004, 45, 319 – jõust. 27.05.2004] § 53. Mitteresidendist juriidilise isiku Eestis asuva püsiva tegevuskoha maksustamine
(1) Mitteresidendist juriidiline isik, kellel on Eestis registreeritud püsiv tegevuskoht (§ 7),
maksab tulumaksu vastavalt §- dele 48 -52, arvestades käesolevas paragrahvis toodud
erisusi.
(2) Paragrahvi 48 alusel maksustatakse tulumaksuga kõik erisoodustused, mida
mitteresident teeb püsiva tegevuskoha kaudu või püsiva tegevuskoha arvel oma töötajale
või juhtimis – või kontrollorgani liikmele, sõltumata sellest, kas erisoodustuse saaja on
resident või mitteresident.
(3) Paragrahvi 49 alusel maksustatakse tulumaksuga kingitused ja annetused ning
vastuvõtukulud, mida mitteresident teeb püsiva tegevuskoha kaudu või püsiva
tegevuskoha a rvel, sõltumata sellest, kas kingituse või annetuse saajaks, külaliseks või
äripartneriks on resident või mitteresident. Külaliseks ja äripartneriks loetakse ka
mitteresidendi peakontori või muu väljaspool Eestit asuva struktuuriüksuse esindajaid.
(4) Paragrahvi 50 alusel maksustatakse tulumaksuga:
1) püsivast tegevuskohast väljaviidava vara maksumust osas, mis ületab enne käesoleva
seaduse jõustumist Eestis asunud püsiva tegevuskoha vara maksumuse ning pärast
käesoleva seaduse jõustumist Eestisse püsiva t egevuskoha jaoks toodud vara maksumuse

summat, kui selle vara eest ei anta vastu muud vara või ei osutata teenust;
2) püsiva tegevuskoha kaudu või püsiva tegevuskoha arvel mitteresidendi peakontorile
või muudele mitteresidendi struktuuriüksustele tehtavad väljamaksed nende väljamaksete
eest kaupa või teenust vastu saamata;
3) püsiva tegevuskoha kaudu või püsiva tegevuskoha arvel kolmandale isikule tehtavad
väljamaksed nende väljamaksete eest kaupa või teenust vastu saamata.
(4
1) Väljamakseid, mida mitteres ident teeb püsiva tegevuskoha kaudu või püsiva
tegevuskoha arvel saadud dividendist, ei maksustata lõikes 4 sätestatud tulumaksuga, kui
dividendi saajale kuulus dividendi saamise ajal vähemalt 10% dividendi maksnud
äriühingu aktsiatest, osadest või häältes t ja kui:
[
RT I 2008, 51, 286 – jõust. 1.01.2009] 1) dividend saadi lepinguriigi või Šveitsi Konföderatsiooni residendist ja
tulumaksukohustuslasest äriühingult (välja arvatud madala maksumääraga territooriumil
asuv äriühing);
[
RT I 2006, 28, 208 – jõust. 1.01.2007] 2) dividend saadi punktis 1 nimetamata välisriigi äriühingult (välja arvatud madala
maksumääraga territoori umil asuv äriühing) ja dividendilt on tulumaks kinni peetud või
selle aluseks olev kasumiosa on tulumaksuga maksustatud.
[
RT I 2006, 28, 208 – jõust. 1.01.2007] (4
2) Lõike 4 1 punktis 2 nim etatud juhul võetakse arvesse ainult tulumaks, mille tasumine
oli seaduse või välislepingu alusel kohustuslik.
[
RT I 2006, 28, 208 – jõust. 1.01.2007] (4
3) Kui residendist äriühing kustuta takse äriregistrist ilma likvideerimiseta ning
äriühingu majandustegevust jätkatakse Eestis püsiva tegevuskoha kaudu, maksustatakse
lõike 4 punkti 1 alusel püsivast tegevuskohast välja viidava vara maksumuse osa, mis
ületab järgmistes punktides nimetatute summat:
1) residendist äriühingu omakapital 1999. aasta 31. detsembri seisuga;
2) alates 2000. aasta 1. jaanuarist äriühingu omakapitali tehtud rahalised ja mitterahalised
sissemaksed;
3) pärast äriühingu äriregistrist kustutamist Eestisse püsiva tegevusko ha jaoks toodud
vara maksumus.
[
RT I 2006, 28, 208 – jõust. 1.01.2007] (4
4) Lõike 4 punkti 1 ei kohaldata püsiva tegevuskoha koosseisu kuuluva ettevõtte
üleandmisel teisele äriühingule mitterahalise sissemaksena või ühinemise, jagunemise või
ümberkujundamise käigus, kui selle ettevõtte kaudu jätkatakse Eestis majandustegevust.
Kui ettevõtte omandas mitteresidendist äriühing, käsitatakse tema püsiva tegevuskoha
jaoks toodud vara maksumusena ettevõtte võõrandanud äriühingu poolt püsiva
tegevuskoha jaoks toodud vara maksumust. Kui üleantud ettevõte kuulus püsiva
tegevuskoha koosseisu, mis tekkis lõikes 4
3 nimetatud viisil, käsitatakse püsiva

tegevuskoha jaoks toodud vara maksumusena lõike 4 3 punktides 1–3 nimetatute summat.
[
RT I 2006, 28, 208 – jõust. 1.01.2007] (4
5) Väljaviidav vara maksustatakse osas, mille eest ei anta vastu muud vara ega osutata
teenust.
[
RT I 2006, 28, 208 – jõust. 1.01.2007] (4
6) Paragrahvi 50 lõikeid 4–8 kohaldatakse ka mitteresidendist juriidilise isiku püsiva
tegevuskoha kaudu või püsiva tegevuskoha arvel tehtud tehingutele.
[
RT I 2006, 28, 208 – jõust. 1.01.2007] (4
7) Arvestades lõikes 4 1 sätestatud osaluse määra ja lõiget 4 2, ei maksustata lõikes 4
sätestatud tulumaksuga väljamakset, mille aluseks on mitteresidendi püs iva tegevuskoha
kaudu või püsiva tegevuskoha arvel saadud § 50 lõikes 2
1 nimetatud väljamakse osa.
[
RT I 2008, 51, 286 – jõust. 1.01.2009] (5) Paragrahvide 51 ja 52 alusel maksustatakse tulumaksuga kõik püsiva tegevuskoha
kaudu või püsiva tegevuskoha tulu arvel tehtud ettevõtlusega mitteseotud kulud või muud
väljamaksed. Mitteresidendist krediidiasutuse Eesti äriregistrisse kantud filiaali kaudu
tehtud ettevõtlusega mitteseotud väljamakse d maksustatakse § 51 ja § 52 lõike 3 alusel.
§ 54. Tulumaksu deklareerimine ja tasumine
(1) Paragrahvi 48 alusel maksustamisele kuuluvaid erisoodustusi tegev isik või asutus on
kohustatud esitama maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks Maksu –
ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele maksudeklaratsiooni kalendrikuu jooksul
tehtud erisoodustuste kohta.
[
RT I 2005, 57, 451 – jõust. 18.11.2005] (2) Residendist juriidiline isik ning § -s 53 nimetatud mitteresidendist juriidiline isik on
kohustatud esitama maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks Maksu-
ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele maksudeklaratsiooni §- des 49–53
nimetatud kulude ja välj amaksete kohta eelmisel kalendrikuul. Maksumaksja, kes on
registreeritud käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, on kohustatud
deklaratsiooni esitama, sõltumata tulumaksu maksmise kohustusest nimetatud
maksustamisperioodil.
[
RT I 2005, 57, 451 – jõust. 18.11.2005] (3)
Lõigetes 1 ja 2 nimetatud maksudeklaratsiooni ja selle lisade vorm ning täitmise kord
kehtestatakse rahandusministri määrusega .
(4) Maksumaksja on kohustatud kandma §- de 48-53 alusel maksmisele kuuluva
tulumaksu Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva
kalendrikuu 10. kuupäevaks.

(5) Kui residendist äriühing või mitteresident Eestis registreeritud püsiva tegevuskoha
kaudu on saanud mitteresidendist äriühingult § 50 lõikes 1 1 või 2 nimetatud tulu, mis ei
vasta lõike 1 1 või 2 1 nõuetele, või on saanud välismaal § 50 lõikes 1 1 või 2 ni metamata
tulu, võib ta § 50 lõike 1 või 2 või § 53 lõike 4 alusel tasumisele kuuluvast tulumaksust
maha arvata välismaal sellelt tulult tasutud või kinnipeetud tulumaksu. Maha võib arvata
ainult selle osa välisriigi tulumaksust, mille tasumine oli seaduse või välislepingu alusel
kohustuslik. Igas riigis tasutud tulumaksu kohta peetakse eraldi arvestust. Paragrahvi 50
lõike 1
1 või 1 2 või § 53 lõike 4 1 või 4 7 kohaselt mittemaksustatava väljamakse aluseks
olevalt tulult välisriigis tasutud tulumaksu arvesse ei võeta.
[
RT I 2008, 51, 286 – jõust. 1.01.2009] (5
1) –(5 2) [Kehtetud – RT I 2005, 25, 193 – jõust. 1.07.2005; kohaldataks e tagasiulatuvalt
alates 2005. aasta 1. jaanuarist] (5
3) –(5 4) [Kehtetud – RT I 2008, 51, 286 – jõust. 1.01.2009] (6) Kui maksumaksja kasutab § 49 lõigetes 3 ja 5 nimetatud summeeritud ar vestust või
kui langevad ära § 51 lõike 2 punktides 3–5, § 51 lõikes 3, § 52 lõigetes 2 ja 3 ning § 53
lõikes 4 maksustamise aluseks olevad asjaolud, on maksumaksjal õigus teha tulumaksu
ümberarvutus ning nõuda enammakstud tulumaksu tagastamist. Vastavad
ümberarvutused tehakse lõikes 2 nimetatud deklaratsioonis. Enammakstud tulumaksu
tagastamine toimub maksukorralduse seaduses sätestatud korras.
[
RT I 2008, 51, 286 – jõust. 1.01.2009] 11. peatükk
INFORMATSIOONIKOHUSTUS
§ 55. Majandusaasta aruande esitamine
(1) Residendist äriühing, mittetulundusühing, sihtasutus, usuliste ühenduste registrisse
kantud juriidiline isik ning avalik -õiguslik juriidiline isik on kohustatud kuue kuu
jooksul, a rvates majandusaasta lõpust, esitama Maksu – ja Tolliameti piirkondlikule
struktuuriüksusele majandusaasta aruande allkirjastatud eksemplari. Aruannet ei pea
esitama isik, kellel on õigusaktidest tulenevalt kohustus esitada see äriregistrile või
mittetulund usühingute ja sihtasutuste registrile.
(2) Mitteresident, kellel on Eestis püsiv tegevuskoht (§ 7), on kohustatud kuue kuu
jooksul, arvates majandusaasta lõpust, esitama Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule
struktuuriüksusele püsiva tegevuskoha majandusaas ta aruande allkirjastatud eksemplari.
[
RT I 2006, 28, 208 – jõust. 1.01.2007] § 56. Aktsionäridele ja osanikele tehtud väljamaksetest teatamine

(1) Residendist äriühing on kohustatud esitama Maksu- ja Tolliametile deklaratsiooni
maksustamisperioodil makstud dividendide ja muude kasumieraldiste,
likvideerimisjaotiste, aktsia – või osakapitali või sissemaksete vähendamisel ning aktsiate,
osade, osamaksete või sissemaksete tagasiostmisel või tagastamisel või muul juhul
äriühingu omakapitalist tehtud väljamaksete suuruse ning saajate kohta. Deklaratsioon
esitatakse ka saadud § 50 lõikes 1
1 nimetatud dividendide ja § 50 lõikes 2 1 nimetatud
väljamaksete suuruse ning tegijate kohta.
[
RT I 2008, 51, 286 – jõust. 1.01.2009] (2) [Kehtetu –
RT I 2006, 28, 208 – jõust. 1.01.2007] (2
1) [Kehtetu – RT I 2008, 51, 286 – jõust. 1.01.2009] (3) Lõikes 1 nimetatud deklaratsioon esitatakse väljamakse tegemise kuule järgneva
kalendrikuu 10. kuupäevaks. Deklaratsiooni vormi ja täitmise korra
kehtestab
rahandusminister määrusega .
[
RT I 2008, 51, 286 – jõust. 1.01.2009] § 56
1. Isikliku sõiduauto kasutam ise hüvitisest teatamine
Residendist juriidiline isik, riigiasutus või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus,
füüsilisest isikust tööandja ning Eestis püsivat tegevuskohta omav või tööandjana
tegutsev mitteresident, kes on kalendriaasta jooksul teinud füüsi lisele isikule § 13 lõike 3
punktis 2 või 2
1 nimetatud väljamakseid, on kohustatud esitama nende kohta Maksu- ja
Tolliametile deklaratsiooni kalendriaastale järgneva aasta 10. aprilliks. Deklaratsiooni
vormi ja täitmise korra
kehtestab rahandusminister määrusega .
[
RT I 2006, 28, 208 – jõust. 1.01.2007] § 57. Registrikannetest teatamine
( 1) Kohtu kinnistus – ja registriosakond, tsiviilõhusõidukite riikliku registri pidaja, riikliku
autoregistri pidaja ja riikliku traktoriregistri pidaja on kohustatud esitama Maksu – ja
Tolliametile ühe kuu jooksul, alates vastava registrikande tegemisest, deklaratsiooni:
1) tehingute kohta, milles välismaa juriidiline isik või Eestis elamisluba mitteomav
välisriigi kodanik või kodakondsuseta isik on võõrandanud kinnisasja, piiratud asjaõiguse
või registrisse kantud vallasasja või loovutanud piiratud asjaõiguse järjekoha;
2) tehingute kohta, millega on koormatud kinnisasja või registrisse kantud vallasasja
piiratud asjaõigusega välismaa juriidilise isiku või Eestis elamisluba mitteomava
välisriigi kodaniku või kodakondsuseta isiku kasuks.
(2) Deklaratsiooni vormi ja täitmise korra
kehtestab rahandusminister määrusega .
[
RT I 2006, 28, 208 – jõ ust. 1.01.2007]

§ 57 1. Maksusoodustustega seonduv informatsioonikohustus
(1) Residendist krediidi – või finantseerimisasutus ja mitteresidendist krediidiasutuse Eesti
äriregistrisse kantud filiaal võib Maksu – ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusel e
esitada deklaratsiooni kalendriaastal füüsiliste isikute poolt tasutud selliste laenude
intresside kohta, mille üheks eesmärgiks on eluaseme soetamine (sealhulgas ehitamine).

(2) Riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse haridusasutus, avalik- õiguslik ülikool ja
erakool, kellel on koolitusluba, registreering Eesti Hariduse Infosüsteemis või õigus
kõrgharidustaseme õpet läbi viia, on kohustatud esitama Maksu- ja Tolliametile
deklaratsiooni kalendriaastal füüsiliste isikute tasutud § -s 26 nimetatud koolituskulude
kohta.
[
RT I 2009, 54, 362 – jõust. 1.01.2010]

(3) Paragrahvi 11 lõikes 1 nimetatud nimekirja kantud isik, erakond, avalik -õiguslik
ülikool ning haiglat pidav isik on kohustatud M aksu- ja Tolliameti piirkondlikule
struktuuriüksusele esitama deklaratsiooni kalendriaastal saadud kingituste ja annetuste
kohta, samuti nende kingituste, annetuste ja muude tulude kasutamise kohta.
[
RT I 2009, 54, 362 – jõust. 1.01.2010] (4) Kindlustusandja on kohustatud Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele
esitama deklaratsiooni kogumispensionide seaduse § 63 tingimustele vastava täiendava
kogumispensioni kindlustuslepingu alusel kalendriaastal füüsilistelt isikutelt saadud
kindlustusmaksete osa kohta, mille eesmärgiks on kindlustussumma maksmine
kindlustuspensionina.
(5) Kogumispensionide seaduses sätestatud korras loodud vabatahtliku pensionifondi
valitseja on kohust atud Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele esitama
deklaratsiooni kalendriaastal füüsiliste isikute poolt soetatud vabatahtliku pensionifondi
osakute ja nende soetamiseks makstud summade, samuti pensionifondi vahetamise käigus
tagasivõetud pensionifondi osakute kohta.
(5
1) Sotsiaalkindlustusamet esitab Maksu – ja Tolliametile 31. detsembri seisuga § 23 1
lõikes 3 nimetatud lapsetoetust saavate isikute nimed ja isikukoodid ning laste nimed ja
isikukoodid.
[
RT I 2008, 51, 283 – jõust. 1.01.2009] (5
2) Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja esitab Maksu – ja Tolliametile
maksustamisperioodil väärtpabereid võõrandanud residendist füüsilise isiku kohta
järgmised andmed:
1) ees – j a perekonnanimi ning isikukood;

2) väärtpaberi emitendi nimetus;
3) väärtpaberi liik ja ISIN -kood;
4) väärtpaberite kogus;
5) müügihind;
6) võõrandamise kuupäev.
(6) Lõigetes 1–5
2 nimetatud deklaratsioonid ja andmed esitatakse kalendriaastale
järgneva aas ta 1. veebruariks. Lõikes 3 nimetatud deklaratsioon kingituste, annetuste ja
muude tulude kasutamise kohta esitatakse kalendriaastale järgneva aasta 1. juuliks.
Deklaratsioonide vormid ja esitamise kord
kehtestatakse rahandusministri määrusega .
[Paragrahvi 57
2 sätteid kohaldatakse alates samast kuupäevast makstud intressidele – RT
I 2005, 36, 277 ] § 57
2. Intressist teatamise kohustus
(1) Euroopa Liidu teises liikmesriigis elavale füüsilisele isikule kalendriaastal § 17 lõikes
1 või käesoleva paragrahvi lõikes 3
2 nimetatud intressi maksnud residendist juriidiline
isik, Eestis asutatud jurii dilise isiku staatuseta isikuteühendus või varakogum (edaspidi
ühendus ), Eestis püsivat tegevuskohta omav mitteresident, Eesti riigiasutus või kohaliku
omavalitsuse üksuse asutus ning füüsilisest isikust ettevõtja (edaspidi intressi maksja ) on
kohustatud e sitama intressi maksmise kohta Maksu – ja Tolliametile deklaratsiooni
(edaspidi intressideklaratsioon). Intressideklaratsioonis peavad olema järgmised andmed:
1) intressi saaja nimi, elukohariik ja aadress elukohariigis;
2) number või kood, mida kasutatakse intressi saaja identifitseerimiseks tema
elukohariigi maksukohustuslaste registris, või kui see number või kood ei ole isikut või
residentsust tõendavale dokumendile märgitud, siis intressi saaja sünniaeg ja – koht;
3) andmed intressi saaja residentsuse ko hta, kui intressi saaja on intressi maksjale
esitanud residentsust tõendava dokumendi;
4) intressi maksja nimi või nimetus, aadress ning isiku – või registrikood;
5) Eesti krediidiasutuses avatud konto number, millel oleva raha, või muu võlakohustuse
korral võlakohustuse nimetus, mille eest intressi makstakse;
6) makstud intressi summa.
(2) Intressi maksja esitab intressideklaratsiooni ka juhul, kui ta on Euroopa Liidu teises
liikmesriigis elava füüsilise isiku kasuks maksnud intressi teises liikmesriigis a sutatud
ühendusele. Sellisel juhul esitatakse intressideklaratsioonis väljamakse saaja nimi või
nimetus, asukohariik, aadress ja väljamakstud intressi kogusumma. Intressideklaratsiooni
ei esitata, kui väljamakse saaja tõendab, et:
1) ta on juriidiline isik , välja arvatud Soomes asutatud avoinyhtiö või kommandiittiyhtiö
ja Rootsis asutatud handelsbolag või kommanditbolag;
2) tema kasumi maksustamine toimub äriühingute kasumi maksustamise sätete alusel;
3) ta on eurofond investeerimisfondide seaduse § 4 mõist es;
4) teda käsitatakse intressimakse saamisel eurofondina ja vastava tõendi on väljastanud
tema asukoha liikmesriigi pädev asutus.

(3) Intressi maksjana käsitatakse lõike 1 tähenduses isikut, asutust või ühendust, kes
maksis intressi vahetult tegelikule tulusaajale (edaspidi tulusaaja). Kui väljamakse tegijal
on põhjendatud kahtlus, et füüsiline isik, kellele väljamakse tehakse, ei ole tulusaaja,
rakendab väljamakse tegija abinõusid tulusaaja kindlakstegemiseks. Kui tulusaaja
kindlakstegemine ei ole mõistliku aja- ja rahakuluga võimalik, käsitatakse tulusaajana
väljamakse saajat. Tulusaajana ei käsitata väljamakse saajat, kes tõendab, et tema puhul
on täidetud üks järgmistest tingimustest:
1) ta tegutseb ise intressi maksjana;
2) ta tegutseb lõike 2 esimes es lauses või lõike 2 punktides 1–3 nimetatud ühenduse või
juriidilise isiku nimel;
3) ta on tulusaaja esindaja ja teatab intressi maksjale tulusaaja kohta lõike 1 punktides 1
ja 2 nimetatud andmed.
(3
1) Kui väljamakse saaja tegutseb lõike 2 esimeses laus es nimetatud ühenduse nimel,
teatab ta intressi maksjale ühenduse nime või nimetuse, asukohariigi, aadressi ja makstud
intressi summa ning intressi maksja näitab nimetatud andmed intressideklaratsioonis.
(3
2) Intressina käesoleva paragrahvi tähenduses käs itatakse lisaks § 17 lõikes 1 nimetatud
summadele ka:
1) summasid, mis on kogunenud võlakohustuse tagasiostmise, tagasivõtmise või
lunastamise hetkeks;
2) lõike 2 punktis 3 või 4 nimetatud ühenduselt või kolmandas riigis asutatud
investeerimisfondilt vahetult või lõike 2 esimeses lauses nimetatud ühenduse kaudu
saadud intressimaksetest tehtavat väljamakset;
3) väljamakset, mis on saadud lõike 2 punktis 3 või 4 nimetatud ühenduse või kolmandas
riigis asutatud investeerimisfondi aktsiate või osakute tagasiostmisel, tagasivõtmisel või
lunastamisel, kui selle ühenduse või investeerimisfondi varast osaluse võõrandamise ajal
üle 40% on otse või lõike 2 punktis 3 või 4 nimetatud ühenduse või kolmandas riigis
asutatud investeerimisfondi kaudu investeeritud võlakohus tustesse.
(3
3) Lõike 3 2 punktis 3 nimetatud määr tehakse kindlaks fondi tingimuste või põhikirja
alusel või, kui see ei ole võimalik, siis varade tegeliku koosseisu alusel. Kui intressi
maksjal sellist teavet ei ole, eeldatakse, et nimetatud määr on üle 4 0%.
(4) Lõikes 1 nimetatud andmete kindlakstegemisel lähtub intressi maksja välisriigis
väljaantud kehtivast isikut tõendavast dokumendist ning vajaduse korral ka residentsust
tõendavast dokumendist. Kui dokumendil ei ole märgitud intressi saaja aadressi
elukohariigis, tehakse see kindlaks muude intressi maksjale kättesaadavate andmete
põhjal. Intressi saaja elukohariigiks loetakse isikut tõendava dokumendi väljastanud riik
või välisriigis asuva iseseisva maksujurisdiktsiooniga territoorium, välja arvatud juhul,
kui isik esitab mõne muu riigi või territooriumi residentsust tõendava dokumendi.
(5) Intressideklaratsioon esitatakse intressi maksmise aastale järgneva aasta 10. aprilliks.
Deklaratsiooni vorm ja täitmise kord
kehtestatakse rahandusministri määrusega .

(6) Maksu- ja Tolliamet saadab intressideklaratsioonides esitatud informatsiooni intressi
maksmise aastale järgneva aasta 30. juuniks intressi saaja residendiriigi või, kui see ei ole
teada, siis tema elukohariigi või lõikes 2 nimetatud ühenduse asukohariigi
maksuhaldurile.
(7) Lõikeid 1–6 kohaldatakse ka intressile, mis on makstud füüsilisele isikule, kes elab
liikmesriigi iseseisva maksujurisdiktsiooniga territooriumil, või lõikes 2 nimetatud
ühendusele, kes on sellisel territooriumil asutatud, kui seda näeb ette Eesti ja nimetatud
territooriumi vahel sõlmitud intressiinfo vahetamise leping. Intressiinfo vahetamise
lepingud avaldatakse Rahandusministeeriumi ning Maksu – ja Tolliameti veebilehel.
(8) Lõikes 1 nimetatud isik, kes on maksnud kalendriaastal intressi lõigetes 1 ja 2
nimetamata mitteresidendile, on kohustatud esitama Maksu – ja Tolliametile
deklaratsiooni intressi maksmise aastale järgnev a aasta 10. aprilliks. Deklaratsiooni
vormi ja deklaratsiooni täitmise korra
kehtestab rahandusminister määrusega .
[
RT I 2006, 28, 208 – jõust. 1.07.2006; 1.01.2007] 12. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§ 58. 1999. aasta tulude maksustamine
(1) Kõikide maksumaksjate 1999. aasta tulud deklareeritakse ja maksustatakse ning
tulumaks tasutakse ja tag astatakse vastavalt enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud
tulumaksuseaduse sätetele.
(2) Residendist juriidilise isiku ning välismaa äriühingu filiaali puhul, kelle
majandusaasta ei ole kalendriaasta, loetakse käesoleva seaduse jõustumise päevale eel nev
majandusaasta osa iseseisvaks maksustamisperioodiks ning selle kohta esitatakse
tuludeklaratsioon ning makstakse tulumaks vastavalt lõikes 1 sätestatule. Sealjuures
rakendatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud tulumaksuseaduse § 17 lõikes 4
ja § 20 lõikes 1 sätestatud protsendimäärasid proportsionaalselt maksustamisperioodi
kuude arvuga.
(3) Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seaduse alusel arvestatud tulumaks, mis
laekub Maksu- ja Tolliametile pärast käesoleva seaduse jõustumist, ka ntakse Maksu- ja
Tolliameti poolt riigi- ja kohalikesse eelarvetesse vastavalt enne käesoleva seaduse
jõustumist kehtinud tulumaksuseaduse §- le 8.
(4) Füüsilisest isikust maksumaksja, kellel on põhivara, millelt on enne käesoleva
seaduse jõustumist kehtinud tulumaksuseaduse § 17 alusel arvutatud amortisatsiooni,
võib põhivara korrigeeritud maksumuse maha arvata 2000. aasta ettevõtlustulust. Kui
põhivara soetamismaksumuse eest ei ole täies ulatuses tasutud, siis ei või tulust
mahaarvatav summa ületada põhiv ara eest tasutud summat. Üksiku põhivara objekti
korrigeeritud maksumuse arvutamine toimub vastavalt § 59 lõikele 1.

§ 61. Muud rakendussätted
(1) Äriühingud, kelle tulu on vastavalt Eesti Vabariigi ettevõtte tulumaksu seaduse § -le
17 täielikult või osaliselt tulumaksust vabastatud, maksavad tulumaksu §- des 48-52
sätestatud maksuobjektilt.
(2) Paragrahvis 35 sätestatut kohaldatakse ka enne käesoleva seaduse jõustumi st kehtinud
tulumaksuseaduse § 21 alusel edasikantavatele kuludele. Enne käesoleva seaduse
jõustumist kehtinud tulumaksuseaduse § 21 lõikes 1
1 sätestatud kulusid võib edasi kanda
kuni seitsmele järgnevale maksustamisperioodile.
(3) Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud tulumaksuseaduse § 22 alusel
edasikantud kahju võib maha arvata maksumaksja vara müügist saadud kasust vastavalt
§- le 39.
(4) Paragrahvi 34 punktis 1 sätestatu kehtib samuti enne käesoleva seaduse jõustumist
kehtinud tulumaksuseaduste alusel tasumisele kuuluva tulumaksu suhtes.
(5) Eesti Vabariigi ravikindlustusseaduse, Eesti Vabariigi töölepingu seaduse, avaliku
teenistuse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse § 5 lõike 3 kohaselt tööandjate
poolt kuni 2000. aasta 1. juulini m akstavatelt ravikindlustushüvitistelt peab tulumaksu
kinni tööandja vastavalt käesoleva seaduse § 41 punktile 1.
(6) Paragrahvi 54 lõiget 5 kohaldatakse pärast käesoleva seaduse jõustumist välismaal
kinnipeetud või tasutud tulumaksu suhtes. Enne käesoleva seaduse jõustumist välismaal
kinnipeetud või tasutud tulumaks arvatakse maha maksumaksja poolt Eestis tasumisele
kuuluvast tulumaksust vastavalt enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud
tulumaksuseaduse §- le 30.
(7) Enne 2001. aasta 1. jaanuari sõlmitud investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel
väljamakstud summa kuulub maksustamisele § 20 lõike 3 alusel, kui see on saadud enne
viie aasta möödumist kindlustuslepingu sõlmimisest.
(8) [Kehtetu –
RT I 2005, 25, 193 – jõust. 1. 07. 2005, kohaldatakse tagasiulatuvalt alates
2005. aasta 1. jaanuarist] (9) Enne 2002. aasta 1. maid sõlmitud täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu
alusel kindlustusandja poolt tehtud väljamaksed maksust atakse käesoleva seaduse § 4
lõikes 1 sätestatud tulumaksu määraga, arvestades lõigetes 10 -12 sätestatud erisusi.
[Lõikes 9 sätestatud viidet käesoleva seaduse § 4 lõikele 1 kohaldatakse tagasiulatuvalt
alates 2005. aasta 1. jaanuarist –
RT I 2005, 25, 193 ] (10) Enne 2002. aasta 1. maid sõlmitud täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu
alusel kindlustusandja poolt kindlustusvõtjale pärast kindlustusvõtja 55- aastaseks saamist
või kindlustusvõtja täieliku ja püsiva töövõimetuse korral või kindlustusandja
likvideerimisel tehtavad väljamaksed maksustatakse tulumaksu määraga 10%.

(11) Enne 2002. aasta 1. maid sõlmitud täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu
alusel kindlustusvõtjale perioodiliselt pärast tema 55-aastaseks saamist või tema täieliku
ja püsiva töövõimetuse kindlakstegemist makstavat kindlustuspensioni ei maksustata
tulumaksuga tingimusel, et kindlustuslepingu kohaselt tehakse vastavaid väljamakseid
võrdsete või suurenevate summ adena vähemalt üks kord kolme kuu jooksul kuni
kindlustusvõtja surmani.
(12) Enne 2002. aasta 1. maid sõlmitud täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu
alusel väljamakstud surmajuhtumi kindlustuse hüvitised maksustatakse käesoleva
seaduse § 4 lõikes 1 sätestatud tulumaksu määraga sõltumata § 20 lõikes 5 ja § 21 lõikes
5 sätestatust.
[Lõikes 12 sätestatud viidet käesoleva seaduse § 4 lõikele 1 kohaldatakse tagasiulatuvalt
alates 2005. aasta 1. jaanuarist –
RT I 2005, 25, 193 ] (13) Vabatahtliku pensionifondi poolt osakuomanikule pärast osakuomaniku 55- aastaseks
saamist või osakuomaniku täieliku ja püsiva töövõimetuse korral või pensionifondi
likvideerimisel tehtavad väljamaksed maksustataks e tulumaksu määraga 10% ka enne
viie aasta möödumist osakute esmasest omandamisest, kui fondi osakute esmane
omandamine on toimunud enne 2002. aasta 1. maid.
(13
1) Vabatahtliku pensionifondi poolt osakuomanikule pärast osakuomaniku 55-
aastaseks saamist tehtavad väljamaksed maksustatakse tulumaksu määraga 10% ka enne
viie aasta möödumist väljamakse tegemiseks tagasivõetavate osakute omandamisest, kui
fondi osakute esmane omandamine on toimunud enne 2004. aasta 1. maid ja esmasest
omandamisest on möödunud vä hemalt viis aastat.
[Lõiget 13
1 kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 2004. aasta 1. maist – RT I 2005, 25, 193 ] (14) Kui täiendava kogumispensioni kindlustusleping on sõlmitud enne 2002. aas ta 1.
maid, võib residendist füüsiline isik lisaks § 28 lõike 1 punktis 1 sätestatule oma
maksustamisperioodi tulust maha arvata nimetatud lepingu alusel maksustamisperioodi
jooksul tasutud kindlustusmaksete osa, mille eesmärgiks on tagada kindlustussumma
maksmine surmajuhtumi hüvitisena.
(15) Lõikes 14 toodud mahaarvamise õigust kohaldatakse alates 2001. aasta 1. jaanuarist
tasutud vastavatele kindlustusmaksete osadele.
(16) Paragrahvi 28 lõiget 1
1 ei kohaldata enne 2002. aasta 1. maid sõlmitud täiendava
kogumispensioni lepingutele.
(17) Paragrahvi 11 lõikes 2 sätestatut kohaldatakse Eesti kirikute, koguduste ja koguduste
liitude registrisse kantud juriidilise isiku suhtes tema usuliste ühenduste registrisse
kandmiseni või sundlõpetamiseni vastavalt kiri kute ja koguduste seaduses sätestatule.
(18) Paragrahvi 42 lõikes 1 nimetatud avalduse peab maksumaksja esitama 2003. aasta
31. märtsiks, välja arvatud juhul, kui ta on selle juba esitanud.

(19) Paragrahvi 4 lõikes 1 sätestatud maksumäära kohaldatakse vastava
maksustamisperioodi eest tasumisele kuuluvale tulumaksule.
(20) Paragrahvis 25 sätestatud korras on residendist füüsilisel isikul õigus tulust maha
arvata ka krediidiasutusega samasse kontserni mittekuuluvale Eesti residendist
finantseerimisasutusele tasutud eluasemelaenu või liisingu intressid, kui leping on
sõlmitud enne Eesti Euroopa Liiduga liitumise päeva. Samuti võib residendist füüsiline
isik tulust maha arvata oma abikaasale, vanematele või lastele eluaseme soetamiseks
võetud laenu või liisingu intressid, kui leping on sõlmitud enne 2005. aasta 1. jaanuari.
(21) Täiendavalt § 31 lõikes 3 sätestatule ei maksustata tulumaksuga mitteresidendist
finantseerimisasutusele makstud intresse, kui on täidetud kõik alljärgnevad tingimused:
1) intresside saaja vastab oma asukohariigi seadustes Eesti finantseerimisasutusele
samaväärse asutuse kohta esitatud nõuetele;
2) intresside saaja residendiriigis intressidele kohaldatav tulumaksumäär ei ole väiksem
kui
2/3 Eestis intressidele kohaldatavast tulumaksumä ärast;
3) intresse makstakse enne 2004. aasta 1. jaanuari võetud laenudelt ja emiteeritud
võlakirjadelt.
(22) Ametiühingute registrisse kantud isik esitab deklaratsiooni füüsiliste isikute poolt
makstud sisseastumis – ja liikmemaksude kohta esmakordselt Ma ksu- ja Tolliameti
piirkondlikule struktuuriüksusele 2005. aasta 1. veebruariks.
(23) 2003. aasta tulude kohta esitatud residendist füüsilise isiku tuludeklaratsiooni alusel
määratud juurdemakse laekub riigile ning enammakstud maksusumma tagastatakse riig ile
laekuva tulumaksu osa arvel.
[Lõike 24 sätteid kohaldatakse alates samast kuupäevast makstud intressidele –
RT I
2005, 36, 277 ] (24) Enne 2004. aasta 1. jaanuari alanud lepingulise suhte korral võib § 57
2 lõikes 1
nimetatud intressi saajat puudutav informatsioon piirduda intressi saaja nime,
elukohariigi ja aadressiga elukohariigis. Info tehakse kindlaks intressi maksjale
kättesaadavate andmete põhjal.
(25) Paragrahvi 54 lõike 5 alusel maha arvatava tulumaksu summa ei tohi § 50 lõike 1
või 2 või § 53 lõike 4 alusel maksukohustuse tekkimise ajale vastavalt olla suurem
summast, mis moodustab 21/79 mitteresidendi tehtud väljamakse summast.
[
RT I 2009, 59, 391 – jõust. 1.01.2010] (26) Paragrahvi 50 lõiget 1
1, § 53 lõiget 4 1 ja § 54 lõiget 5 rakendatakse alates 2005.
aasta 1. jaanuarist saadud dividendi arvel tehtud väljamaksetele.
[Lõiget 26 kohaldatakse tagasiulatuvalt a lates 2005. aasta 1. jaanuarist –
RT I 2005, 25,
193 ]

(27) Kui residendist äriühing või mitteresident Eestis registreeritud püsiva tegevuskoha
kaudu on enne 2000. aasta 1. jaanuari, 2003. või 2004. aastal saanud dividendi residendist
äriühingult ning dividendi saajale kuulus dividendi maksmise ajal vähemalt 20%
dividendi maksja aktsiatest, osadest või häältest, võib dividendi saaja § 50 lõike 1 või 2
või § 53 lõike 4 alusel tasumisele kuuluvast tulumaksust maha arvata summa, mis § 50
lõike 1 või 2 või § 53 lõike 4 alusel maksukohustuse tekkimise ajale vastavalt moodustab
21/79 residendist äriühingult saadud dividendist.
[
RT I 2009, 59, 391 – jõust. 1.01.2010] (28) Kui residendist äriühing või mitteresident Eestis registreeritud püsiva tegevuskoha
kaudu on enne 2005. aasta 1. jaanuari saanud dividendi mitteresidendist äriühingult, võib
dividendi saaja § 50 lõike 1 või 2 või § 53 lõike 4 aluselalusel tasumisele kuuluvast
tulumaksust maha arvata välisriigis dividendilt kinnipeetud tulumaksu. Kui dividendi
saanud residendist äriühingule kuulus dividendi väljamaksmise ajal vähemalt 20%
dividendi maksnud mitteresidendist äriühingu aktsiatest, osadest või häältest, võib
dividendi saaja § 50 lõike 1 või 2 või § 53 lõike 4 alusel tasumisele kuuluvast
tulumaksust maha arvata lisaks dividendilt kinnipeetud tulumaksule ka dividendi aluseks
olevalt kasumiosalt välisriigis tasutud tulumaksu . Käesoleva lõike alusel maha arvatava
tulumaksu summa ei tohi § 50 lõike 1 või 2 või § 53 lõike 4 alusel maksukohustuse
tekkimise ajale vastavalt ületada 21/79 mitteresidendi makstud dividendi summast. Maha
võib arvata ainult selle osa välisriigi tulumaks ust, mille tasumine oli vastava riigi seaduse
või välislepingu alusel kohustuslik. Igas riigis tasutud tulumaksu kohta peetakse eraldi
arvestust.
[
RT I 2009, 59, 391 – jõust. 1.01.2010] (29) Kui nimekirja kantud mittetulundusühing või sihtasutus ei vasta 2007. aasta 1.
juuliks § 11 lõikes 2 sätestatud nõuetele tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja
sihtasutuste nimekirja kandmiseks või kui ilmnevad § 11 lõikes 4 või 7 nimetatud
as jaolud, kustutatakse ühing nimekirjast alates 2008. aasta 1. juulist.
[
RT I 2006, 28, 208 – jõust. 1.01.2007] (30) 2007. aasta maksustamisperioodile eelnenud maksustamisperioodi eest tasut ud
sotsiaalkindlustuse maksusid ja makseid võib füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtlustulust
maha arvata sõltumata § 34 punktis 12 sätestatust. Füüsilisest isikust ettevõtja
ettevõtlustulult kogumispensionide seaduse § 11 lõike 2 alusel tasutud kohustusl iku
kogumispensioni makset ettevõtlustulust maha ei arvata.
[
RT I 2006, 28, 208 – jõust. 1.01.2007] (31) Paragrahvi 13 lõike 3 punkti 8, § 17 lõiget 2, § 21 lõikeid 2, 3 ja 4, § 23
2, § 25 lõiget
1, § 26 lõiget 3, § 28 lõike 1 punkte 1 ja 2, § 31 lõiget 4, § 44 lõiget 2, § 45 lõiget 8, § 49
lõiget 1 ja § 51 lõiget 4 kohaldatakse tagasiulatuvalt 2006. aasta 1. jaanuarist.
[
RT I 2006, 28, 208 – jõust. 1.01.2007]

(32) Paragrahvi 50 lõiget 2 1 ja § 53 lõiget 4 7 rakendatakse nendes lõigetes nimetatud
väljamaksete suhtes, mis on saadud alates 2009. aasta 1. jaanuarist.
[
RT I 2008, 51, 286 – jõust. 1.01.2009] (33) Residendist äriühingu või mitteresidendi Eestis registreeritud püsiva tegevuskoha
kaudu enne 2009. aasta 1. jaanuari saadud tulu suhtes rakendatakse kuni nimetatud
kuupäevani kehtinud tulumaksuseaduse § 50 lõiget 1
1 või § 53 lõiget 4 1 ning § 54
lõikeid 5–5 4.
[
RT I 2008, 51, 286 – jõust. 1.01.2009] (34) Kui residendist äriühing on teinud fondiemissiooni enne 2000. aastat:
1) maksustatakse § 50 lõikes 2 nimetatud väljamaksete summa osa, mis ületab äriühingu
omakapitali tehtud rahaliste ja mitterahaliste sissemaksete ning enne 2000. aastat
fondiemissiooniks kasutatud kasumi summat;
2) maksustatakse § 50 lõikes 2
2 sätestatud juhul äriühingu om akapitali osa, mis ületab
omakapitali tehtud rahaliste ja mitterahaliste sissemaksete ning enne 2000. aastat
fondiemissiooniks kasutatud kasumi summat.
[
RT I 2008, 51, 286 – jõust. 1.01.2009] (35) Äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja kohta käesolevas seaduses sätestatut
kohaldatakse ka Maksu- ja Tolliameti piirkondlikus struktuuriüksuses registreeritud
füüsilisest isikust ettevõtja suhtes ümberregistreerimise perioodil 2009 . aasta 1. jaanuarist
kuni tema kustutamiseni maksukohustuslaste registrist.
[
RT I 2008, 60, 331 – jõust. 1.01.2009] (36) Deklaratsiooni esitamisel 2009. aastal tasutud õppelaenu intress ide ning ametiühingu
sisseastumis- ja liikmemaksude kohta kohaldatakse 2009. aasta 31. detsembrini kehtinud
§ 57
1 lõikeid 2 ja 3.
[
RT I 2009, 54, 362 – jõust. 1.01.2010] § 62. Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub 2000. aasta 1. jaanuaril.
13. peatükk
MUUDATUSED KEHTIVATES ÕIGUSAKTIDES
§- d 63–67 [Käesolevast tekstist välja jäetud.] ______________________________

1 Nõukogu direktiiv 90/434/EMÜ eri liikmesriikide äriühingute ühinemise, jaotumise,
eraldumise ja osade või aktsiate asendamise puhul rakendatava ühise
maksustamissüsteemi kohta (EÜT L 225, 20.08.1990, lk 1–5), viimati muudetud
direktiiviga 2005/19/EÜ (ELT L 058, 04.03.2005, lk 19–27);
nõukogu direktiiv 90/435/EMÜ eri li ikmesriikide emaettevõtjate ja tütarettevõtjate suhtes
kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta (EÜT L 225, 20.08.1990, lk 6–9), viimati
muudetud direktiiviga 2003/123/EÜ (EÜT L 007, 13.01.2004, lk 41–44);
nõukogu direktiiv 2003/48/EÜ hoiuseintresside maksustamise kohta (ELT L 157,
26.06.2003, lk 38–48), viimati muudetud nõukogu otsusega 2004/587/EÜ (ELT L 257,
04.08.2004, lk 7);
nõukogu direktiiv 2003/49/EÜ eri liikmesriikide sidusühingute vaheliste intressimaksete
j a litsentsitasude suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta (ELT L 157,
26.06.2003, lk 49–54), viimati muudetud direktiiviga 2004/76/EÜ (ELT L 157,
30.04.2004, lk 106–113).