This document has been provided by the
International Center for Not-for-Profit Law (ICNL).

ICNL is the leading source for information on th e legal environment for civil society and public
participation. Since 1992, ICNL has served as a resource to civil society leaders, government
officials, and the donor community in over 90 countries.

Visit ICNL’s Online Library at
https://www.icnl.org/knowledge/library/index.php
for further resources and research from countries all over the world.

Disclaimers Content. The information provided herein is for general informational and educational purposes only. It is not intended and should not be
construed to constitute legal advice. The information contai ned herein may not be applicable in all situations and may not, after the date of
its presentation, even reflect the most current authority. Noth ing contained herein should be relied or acted upon without the benefit of legal
advice based upon the particular facts and circumstances pres ented, and nothing herein should be construed otherwise.
Translations. Translations by ICNL of any materials into other languages are intended solely as a convenience. Translation accuracy is not
guaranteed nor implied. If any questions arise related to the accuracy of a translation, please refer to the original language official version of
the document. Any discrepancies or differences created in the tr anslation are not binding and have no legal effect for compliance or
enforcement purposes.
Warranty and Limitation of Liability. Although ICNL uses reasonable efforts to include ac curate and up-to-date information herein, ICNL
makes no warranties or representations of any kind as to its a ccuracy, currency or completeness. You agree that access to and u se of this
document and the content thereof is at your own risk. ICNL discl aims all warranties of any kind, express or implied. Neither ICNL nor any
party involved in creating, producing or delivering this document shall be liable for any damages whatsoever arising out of access to, use of
or inability to use this document, or any e rrors or omissions in the content thereof.

RIIGIHANGETE SEADUS 1
Vastu võetud 24. jaanuaril 2007. a

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Eesmärk
Käesoleva seaduse eesmärk on tagada hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas
ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate
konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine riigihankel.

§ 2. Reguleerimisala
(1) Käesolev seadus sätestab riigihanke teostamise korra, riigihankega seotud
subjektide õigused ja kohustused, riikliku järelevalve teostamise ja vaidlustuste
lahendamise korra ning vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest.
(2) Riigihangeteks käesoleva seaduse tähenduses on asjade ostmine, teenuste
tellimine, ideekonkursside korraldamine, ehitustööde tellimine ja ehitustööde ning
teenuste kontsessioonide andmine ha nkija poolt, samuti ehitustööde tellimine ehitustöö
kontsessionääri poolt.

§ 3. Riigihanke korraldamise üldpõhimõtted
Riigihanke korraldamisel on hankija kohustatud järgima järgmisi põhimõtteid:

1) hankija peab kasutama rahalisi vahendeid säästli kult ja otstarbekalt ning
saavutama riigihanke eesmärgi mõistliku hinnaga, tagades konkurentsi korral erinevate
pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte;
2) hankija peab tagama riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavus e;
3) hankija peab kohtlema kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus
Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või
Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ( Government Procurement
Agreement – GPA) ühinenud riigis, võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning jälgima, et
kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes
proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud;
4) hankija peab tagama olemasoleva konkurentsi efektiivse ärakasutamise
riigihankel, kusjuures avalik- õigusliku juriidilise isiku või avalikke vahendeid kasutava
eraõigusliku isiku osalemine riigihankes ei tohi moonutada konkurentsi tema poolt
avalike vahendite kasutamise tõttu;
5) hankija peab vältima konkurentsi kahjustavat huvide konflikti;
6) võimaluse korral peab hankija eelistama keskkonnasäästlikke lahendusi.

§ 4. Hankeleping
(1) Hankeleping käesoleva seaduse tähenduses on riigihanke tulemusena ühe või
mitme ha nkija poolt ühe või mitme isikuga sõlmitud vastastikuste varaliste kohustustega
leping, mille esemeks on asjad, teenused või ehitustööd. Hankelepingule kohaldatakse
õigusaktides vastava lepingu liigi kohta sätestatut.
(2) Hankelepingu võib hankija sõlmida üksnes käesolevas seaduses sätestatud
tingimustel ja korras. Seaduses sätestatud nõuete järgimata jätmine ei mõjuta
hankelepingu kehtivust, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(3) Ehitustööde hankelepinguga tellitakse:
1) mõne käesoleva seaduse lisas 1 nimetatud ehitustöö tegemist või ehitustöö
tegemist koos projekteerimisega,
2) ehitise ehitamist või ehitamist koos projekteerimisega või
3) enne kinnisasja või sellega seotud õiguse omandamist, üürimist või rentimist
hankija poolt või muul õiguslikul alusel hankija kasutusse andmist selle kinnisasja suhtes
ehitustöö tegemist vastavalt hankija esitatud nõuetele mis tahes viisil ja vahenditega.
(4) Asjade hankelepinguga ostetakse, samuti üüritakse, rendit akse või liisitakse asju
kas asja omandamise õigusega või ilma. Hankelepingut, mis hõlmab lisaks ka asjade
kohaletoomist või asjade paigaldustöid, loetakse samuti asjade hankelepinguks.
(5) Teenuste hankelepinguga tellitakse käesoleva seaduse lisas 2 nimetatud teenuseid.
(6) Hankelepingut, millega ostetakse asju ja tellitakse käesoleva seaduse lisas 2
nimetatud teenuseid, loetakse teenuste hankelepinguks juhul, kui hankelepinguga
tellitavate teenuste eeldatav maksumus ületab ostetavate asjade eeldatava maksumuse.
Muul juhul on tegemist asjade hankelepinguga.
(7) Hankelepingut, millega ostetakse asju või tellitakse käesoleva seaduse lisas 2
nimetatud teenuseid ja mis hõlmab lisaks nendele ka lisas 1 nimetatud ehitustööde
tellimist, mis on kõ rvalise iseloomuga ega ole hankelepingu peamiseks eesmärgiks,
loetakse vastavalt asjade või teenuste hankelepinguks.
(8) Hankija ei või ehitustööde hankelepinguga osta asju ega tellida teenuseid, mille
ostmine või tellimine koos ehitustöödega ei ole selle hankelepingu esemeks olevateks
ehitustöödeks vajalik.

§ 5. Hankelepingu vorm

(1) Hankelepingu peab hankija sõlmima kirjalikus vormis, kui selle maksumus ilma
käibemaksuta on vähemalt 10 000 eurot.
(2) Iga hankija kehtestab vorminõuded e nda sõlmitavatele hankelepingutele, mille
maksumus jääb alla käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määra.
(3) Käesolevas paragrahvis nimetatud vormi järgimata jätmine ei mõjuta
hankelepingu kehtivust.

§ 6. Kontsessioonid
(1) Ehitustööde kontsessiooni andmine käesoleva seaduse tähenduses toimub
lepinguga, mille ese on sama, mis käesoleva seaduse § 4 lõikes 3 nimetatud ehitustööde
hankelepingul ja mille kohaselt seisneb tasu samas lõikes nimetatud tegevuse eest
kontsessionäärile antud ehitise ekspluateerimise õiguses või selles õiguses koos hankija
rahalise maksega.
(2) Teenuste kontsessiooni andmine käesoleva seaduse tähenduses toimub
hankelepinguga, mille esemeks on käesoleva seaduse lisas 2 nimetatud teenuste tellimine
ja mille kohaselt tasu teenuse osutamise eest seisneb kontsessionäärile antud õiguses
osutada seda teenust ja saada selle teenuse kasutajatelt tasu teenuse osutamise eest või
selles õiguses koos hankija rahalise maksega.

§ 7. Raamleping
(1) Raamleping käesoleva seaduse tähenduses on riigihanke tulemusena tekkiv ühe
või mitme hankija poolt ühe või mitme isikuga sõlmitud leping, millega kehtestatakse
lepingu kehtivusaja vältel selle alusel sõlmitavaid hankelepinguid reguleerivad
tingimused eelkõige kas hinna või hinna ja ettenähtud koguste või mahtude kohta.

(2) Raamlepingutele kohaldatakse hankelepingute kohta käivaid sätteid, kui
käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 8. Dünaamiline hankesüsteem
(1) Dünaamiline hankesüsteem käesoleva seaduse tähenduses on elektrooniline
hankelepingute sõlmimise protsess, mille käigus kõik huvitatud isikud, kes vastavad
hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele ja esitavad hankija koostatud
tehnilisele kirjeldusele vastava esialgse pakkumuse, saavad sellega liituda ning hankija
võib sõlmida hankelepinguid dünaamilise hankesüsteemiga liitunud pakkujatega selle
kasutusaja jooksul lihtsustatud korras.
(2) Dünaamilise hankesüsteemi võib hankija luua tähtajaga kuni neli aastat, kui sellest
pikem tähtae g ei ole dünaamilise hankesüsteemi esemest tulenevalt objektiivselt vajalik
ja põhjendatud. Dünaamilise hankesüsteemi loomisel ja selle alusel hankelepingute
sõlmimisel lähtub hankija muu hulgas käesoleva seaduse § 58 lõigetes 2 ja 3 sätestatust.
(3) Dünaamilise hankesüsteemi loomise ja kasutamise tingimused ja korra ning
dünaamilise hankesüsteemi alusel hankelepingute sõlmimise korra kehtestab Vabariigi
Valitsus.
(4) Esialgne pakkumus käesoleva seaduse tähenduses on isiku tahteavaldus
dünaamili se hankesüsteemiga liitumiseks, mis vastab hankija koostatud tehnilisele
kirjeldusele. Esialgne pakkumus ei ole tahteavaldus hankelepingu sõlmimiseks.

§ 9. Ideekonkurss
(1) Ideekonkurss käesoleva seaduse tähenduses on menetlus, mille tulemusena
han kija võib omandada konkursi käigus žürii väljavalitud kavandi või projekti peamiselt

planeeringute, arhitektuuri, inseneritööde, infosüsteemide või tarkvara arendamise või
andmetöötluse valdkonnas.
(2) Ideekonkursi võib korraldada eesmärgiga sõlmida ideekonkursi võitjaga teenuste
hankeleping või üksnes eesmärgiga leida hankijale sobiv ideelahendus, andes võitjatele
auhindu või makstes osalejatele osalemistasusid.

§ 10. Hankija
(1) Käesolevas seaduses sätestatud korda on kohustatud järgima järg mised isikud ja
asutused (edaspidi hankija):
1) riik või riigiasutus;
2) kohaliku omavalitsuse üksus, kohaliku omavalitsuse asutus või kohalike
omavalitsuste ühendus;
3) muu avalik- õiguslik juriidiline isik või avalik -õigusliku juri idilise isiku asutus;
4) sihtasutus, mille üheks asutajaks on riik või mille asutajatest rohkem kui pool on
käesoleva lõike punktis 2 või 3 nimetatud isikud või mille nõukogu liikmetest rohkem kui
poole määravad punktides 1–3 nimetatud isikud;
5) mittetulundusühing, mille liikmetest rohkem kui pool on käesoleva lõike
punktides 1–3 nimetatud isikud;
6) muu eraõiguslik juriidiline isik, mis vastab käesoleva paragrahvi lõikes 2
sätestatud tunnustele.
(2) Hankija käesoleva paragrah vi lõike 1 punkti 6 tähenduses on eraõiguslik
juriidiline isik:

1) mis on asutatud eesmärgiga täita või mis täidab põhi- või kõrvaltegevusena
ülesannet avalikes huvides, millel ei ole tööstuslikku ega ärilist iseloomu, ja
2) mida põhiliselt rahastavad või mille juhtimis -, haldus – või järelevalveorgani
liikmetest rohkem kui poole määravad või mille juhtimist muul viisil kontrollivad koos
või eraldi lõike 1 punktides 1–5 või teised punktis 6 nimetatud isikud või mõne muu
Euroopa Majanduspiirko nna lepinguriigi vastavad isikud.
(3) Tegutsemisel käesoleva seaduse § -des 83– 89 nimetatud valdkondades on hankija
käesoleva seaduse tähenduses ka:
1) isik, kellele on antud eri – või ainuõigus tegutseda §- des 83–89 nimetatud
valdkondades;
2) äriühing, mille osa – või aktsiakapitalist rohkem kui poolt omavad või mille
aktsiate või osadega esindatud häältest rohkem kui poolt valitsevad või mille juhatuse või
nõukogu liikmetest rohkem kui poole määravad otseselt või kaudselt käesoleva
para grahvi lõikes 1 nimetatud isikud või need isikud koos mõne muu Euroopa Liidu
liikmesriigi vastavate isikutega.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 nimetatud isiku asutaja määratleb isiku
staatuse lõikes 2 sätestatud tunnuste suhtes isiku asuta misel ja isik ise määratleb vastava
staatuse endale avaliku ülesande täitmiseks saamisel või muul juhul oma staatuse
muutmisel lõikes 2 sätestatud tunnuste suhtes ning teavitab sellest viivitamata
Riigihangete Ametit.

§ 11. Hankija finantseeritavate ehit ustööde ja hankijale üleantava kinnisasja ehitustööde
tellimine teiste isikute poolt
(1) Käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 nimetatud hankija kohta käivaid käesoleva
seaduse sätteid on kohustatud järgima iga isik, kui ta tellib § 10 lõikes 1 nimetatud i sikute
poolt rohkem kui 50 protsendi ulatuses rahastatavaid:

1) käesoleva seaduse lisa 1 klassis 45.21 nimetatud insenertehniliste rajatiste või
meditsiini- või haridusasutuste hoonete, haldushoonete või spordi -, puhke – või vaba aja
veetmise rajati ste ehitustöid ja nende ehitustööde eeldatav maksumus ilma käibemaksuta
on võrdne riigihanke piirmääraga ehitustööde hankelepingute korral või ületab seda või
2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud ehitustöödega seotud teenuseid ja nende
teenuste eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on võrdne riigihanke piirmääraga asjade
ja teenuste hankelepingu korral või ületab seda.
(2) Ehitustööde hankelepingu sõlmimisel on iga isik, kes tellib käesoleva seaduse § 4
lõike 3 punktis 3 nimetatud ehitustöid kinnisasja või sellega seotud õiguse hankijale
üleandmise või muu kinnisasja kasutamisega seotud kohustuse täitmiseks, kohustatud
järgima vastava hankija kohta käivaid käesoleva seaduse sätteid.

§ 12. Pakkuja ja taotleja
(1) Pakkuja käesoleva seadus e tähenduses on isik, kes on esitanud hankemenetluses
pakkumuse või dünaamilise hankesüsteemi korral esialgse pakkumuse.
(2) Taotleja käesoleva seaduse tähenduses on isik, kes on esitanud hankijale
hankemenetluses osalemise taotluse piiratud hankemenetluse, väljakuulutamisega
läbirääkimistega hankemenetluse või võistleva dialoogi korral.
(3) Pakkuja või taotleja võib olla iga isik, kes pakub asju, teenuseid või ehitustööde
tegemist turul. Hankija võib piirata hanketeates pakkujate ja taotlejate ringi
hankemenetluses, lubamata hankemenetluses osaleda muudest kui käesoleva seaduse § 3
punktis 3 nimetatud riikidest pärit isikutel või andes § 3 punktis 3 nimetatud riikidest
pärit isikute esitatud pakkumustele eeliseid muudest riikidest pärit isikute esitatud
pakkumuste ees.

(4) Isikud võivad esitada pakkumuse, esialgse pakkumuse või hankemenetluses
osalemise taotluse ühiselt (edaspidi vastavalt ühispakkujad ja ühistaotlejad), kui
käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(5) Ühispakkujad või ühistaotlejad nimetavad hankemenetlusega ning hankelepingu
sõlmimise ja täitmisega seotud toimingute tegemiseks volitatud esindaja.
(6) Hankija ei või ühise pakkumuse või ühise hankemenetluses osalemise taotluse
vastuvõtmise eeldusena nõuda, et ühispakkujad või ühistaotlejad oleksid moodustanud
juriidilise isiku või muus õiguslikus vormis ühinenud. Kui ühispakkujate vaheliste
õiguslike suhete teataval viisil ja teatavas mahus määratlemine on hankelepingu eseme
olemusest lähtuvalt vajalik hanke lepingu nõuetekohaseks täitmiseks, võib hankija nõuda
vastavat määratlemist hankelepingu täitmise ajaks.
(7) Pakkujaga või taotlejaga seotud ettevõtja käesoleva seaduse tähenduses on mis
tahes ettevõtja, mis on otseselt või kaudselt pakkuja või taotl eja valitseva mõju all või
mille valitseva mõju all on pakkuja või taotleja või mis koos pakkuja või taotlejaga on
omandiõiguse, rahalise osaluse, õigusakti või muul alusel kolmanda isiku valitseva mõju
all. Eeldatakse, et ettevõtjal on teise ettevõtja suh tes valitsev mõju, kui ta otseselt või
kaudselt omab või valitseb üle poole teise ettevõtja osa – või aktsiakapitalist või osade või
aktsiatega esindatud häältest või võib nimetada rohkem kui poole teise ettevõtja juhtimis –
või järelevalveorgani liikmetest.

§ 13. Riigihangete konsolideerimine ja korraldamise volitamine
(1) Hankijad võivad korraldada riigihanke ühiselt, volitades ühte hankijatest
riigihanget korraldama. Ühiselt riigihanget korraldades ei või hankijad jätta kohaldamata
reegleid, mida v ähemalt üks neist peaks käesoleva seaduse kohaselt kohaldama sellise
riigihanke korraldamisel üksi. Riigihanke ühiselt korraldamisel kohaldatakse reegleid
hankelepingute summeeritud eeldatavast maksumusest lähtudes.

(2) Hankijal on õigus volitada teisi hankijaid täitma kõiki tema riigihanke
korraldamisega seotud käesolevast seadusest tulenevaid kohustusi.
(3) Hankijal on õigus volitada teisi isikuid tegema hankemenetlusega seotud
toiminguid.

§ 14. Erandid
(1) Käesolevas seaduses sätestat ud korda ei ole hankija kohustatud rakendama, kui:
1) ostetakse asju või tellitakse teenuseid või ehitustöid või antakse kontsessioon või
korraldatakse ideekonkurss peamise eesmärgiga pakkuda või opereerida avalikkusele
kättesaadavaid elektroonilis e side võrke või pakkuda avalikkusele elektroonilise side
teenust elektroonilise side seaduse tähenduses;
2) sõlmitav leping või korraldatav ideekonkurss on seotud riigisaladusega
riigisaladuse seaduse tähenduses või välisriigi salastatud teabega v õi Eesti Panga
turvalisuse või avaldamisele mittekuuluva teabega või kui lepingu täitmine eeldab
kooskõlas õigusaktidega eriliste turvalisusnõuete täitmist või kui erandi kohaldamine on
otseselt vajalik riigi oluliste huvide kaitsmiseks;
3) asju os tetakse või ehitustöid tellitakse või ehitustööde kontsessioon antakse Eesti
ja mõne välisriigi, välja arvatud Euroopa Liidu liikmesriigi vahel sõlmitud Euroopa
Ühenduse asutamislepinguga kooskõlas olevast välislepingust tulenevate reeglite
kohaselt ja nen de asjade ostmise või ehitustööde tellimise või ehitustööde kontsessiooni
andmise eesmärk on Eesti ja välisriigi ehitustöö ühine teostamine või ehitise ühine
kasutamine või kui teenuseid tellitakse või ideekonkurss korraldatakse sellisest
välislepingust tu lenevate reeglite kohaselt ja nende teenuste tellimise või ideekonkursi
korraldamise eesmärk on Eesti ja välisriigi ühise projekti rakendamine või kasutamine;
4) leping sõlmitakse või ideekonkurss korraldatakse sõjaväeüksuste paigutamisega
seotud välislepingu alusel;

5) leping sõlmitakse või ideekonkurss korraldatakse rahvusvahelise organisatsiooni
erimenetluse alusel;
6) leping sõlmitakse kinnisasja või sellega seotud õiguste omandamiseks, üürimiseks
või rentimiseks, sõltumata lepin gu liigist;
7) teenuste tellimise leping sõlmitakse programmimaterjali või selle osa
omandamiseks, arendamiseks, tootmiseks või koostootmiseks
ringhäälinguorganisatsioonide poolt ja saateajaga seotud lepingute sõlmimisel;
8) tellitakse vahe kohtu- või lepitusteenust;
9) tellitakse väärtpaberite või muude finantsinstrumentide emiteerimise, ostu, müügi
või loovutamisega seotud finantsteenust, sealhulgas raha või kapitali kaasamisega seotud
teenust ja Eesti Panga osutatavaid teenuseid;
10) sõlmitakse tööleping;
11) tellitakse teadus – ja arendusteenuseid;
12) tellitakse teenuseid teiselt hankijalt või hankijate ühenduselt, kellele on Euroopa
Ühenduse asutamislepingu nõuetega kooskõlas oleva õigusakti alusel antud ainuõigus
selle teenuse osutamiseks vastaval territooriumil;
13) hankija sõlmib lepingu äriühinguga, mille kõik aktsiad või osad kuuluvad otseselt
sellele hankijale või talle koos teiste hankijatega, või sihtasutusega, mille ainuasutaja on
see hankija või mi lle kõik asutajad on see hankija koos teiste hankijatega ja mille tegevus
on peamiselt seotud asjade müümisega, teenuste osutamisega või ehitustööde tegemisega
tema osanikuks või aktsionäriks või asutajaks olevatele hankijatele, tingimusel et see
äriühing või sihtasutus on hankijale müüdavad asjad või asjade valmistamiseks, teenuste
osutamiseks või ehitustööde tegemiseks vajalikud vahendid hankinud samas korras, nagu
oleks käesolevast seadusest lähtuvalt pidanud hankima see hankija ise.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud välislepingu sõlmimisest
teavitab selle sõlminud hankija viivitamata kirjalikult Rahandusministeeriumi kaudu
Euroopa Komisjoni.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 nimetatud erandit ei kohaldata
kinnisasjade või nendega seotud õiguste omandamise, üürimise või rentimisega seotud
finantsteenuste tellimisele.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 11 nimetatud erandit ei kohaldata juhul, kui
sellest uuringust tuleneb kasu üksnes hankijale ja tellitud teenuse eest tasub täies ulatuses
hankija.
(5) Kui käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 nimetatud riigikaitse valdkonnas tegutsev
hankija sõlmib kaitseotstarbelise lepingu, kohaldab ta käesolevas seaduses sätestatud
korda ulatuses, mis on kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikliga 296 ja
selle alusel kehtestatud õigusaktidest tulenevaga.

§ 15. Piirmäärad
(1) Riigihanke hankemenetluse korraldamise, ehitustööde kontsessiooni andmise ja
ideekonkursi korraldamise kohustuse maksumuse piirmäär (edaspidi riigihanke piirmäär )
käesoleva seaduse tähenduses on:
1) 2007. aastal alustatud riigihangete puhul asjade ja teenuste hankelepingu ning
ideekonkursi korral 30 000 eurot, ehitustööde hankelepingu ja ehitustööde kontsessiooni
korral 190 000 eurot;
2) 2008. aastal ja hiljem alustatud riigihangete puhul asjade ja teenuste hankelepingu
ning ideekonkursi korral 40 000 eurot, ehitustööde hankelepingu ja ehitustööde
kontsessiooni korral 250 000 eurot.

(2) Rahvusvaheline piirmäär on summa, mille kehtestab perioodiliselt Euroopa
Komisjon Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/17/EÜ, millega
kooskõlastatakse vee -, energeetika -, transpordi – ja postiteenuste sektoris tegutsevate
ostjate hankemenetlused (ELT L 134, 30.04.2004, lk 1–113) artikli 69 ning Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade
riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise
kohta (ELT L 134, 30.04.2004, lk 114–240) artikli 78 alusel ning mis avaldatakse
Euroopa Liidu Teatajas. Rahvusvahelise piirmäära avaldab ka Riigihangete Amet
(edaspidi ka Amet ) oma veebilehel ja riikliku riigihangete registri (edaspidi ka register )
vastutav töötleja registri veebilehel.

§ 16. Menetlusreeglite ko haldamine hankelepingu sõlmimisel
(1) Käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 nimetatud hankija ei ole kohustatud käesolevas
seaduses sätestatud korras hankemenetlust korraldama, kui hankelepingu eeldatav
maksumus ilma käibemaksuta on väiksem kui riigihanke piirmäär. Sellisel juhul lähtub
hankija hankelepingu sõlmimisel üksnes käesolevas peatükis sätestatud nõuetest,
eelkõige § -s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest ja § 37 lõikes 2
sätestatud nõudest esitada riigihanke aruanne.
(2) Käes oleva seaduse § 10 lõikes 1 nimetatud hankija kohaldab hankelepingu
sõlmimisel 2. peatükis sätestatud korda, kui hankelepingu eeldatav maksumus ilma
käibemaksuta on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda.
(3) Käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 ni metatud hankija võib kohaldada hankelepingu
sõlmimisel 2. peatükis sätestatud korra asemel 5. peatükis sätestatud korda, kui ta sõlmib
hankelepingu, mille peamine eesmärk on seotud tema tegutsemisega §- des 83–89
nimetatud valdkondades ja hankelepingu eelda tav maksumus ilma käibemaksuta on
võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda.

(4) Käesoleva seaduse § 10 lõikes 3 nimetatud hankija ei ole kohustatud käesolevas
seaduses sätestatud korras hankemenetlust korraldama, kui hankelepingu eeldatav
maksumus ilma käibemaksuta on väiksem kui rahvusvaheline piirmäär. Sellisel juhul
lähtub hankija käesolevas peatükis sätestatud nõuetest, eelkõige §- s 3 sätestatud
riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest.
(5) Käesoleva seaduse § 10 lõikes 3 nimetatud hanki ja kohaldab 5. peatükis sätestatud
korda, kui ta sõlmib hankelepingu, mille peamine eesmärk on seotud tema tegutsemisega
§- des 83–89 nimetatud valdkondades ja hankelepingu eeldatav maksumus ilma
käibemaksuta on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda. Nimetatud kohustus
kehtib ka juhul, kui hankelepingu sõlmimine on seotud hankija tegutsemisega §- des 83–
89 nimetatud valdkondades, kuid hankelepingu peamist eesmärki ei ole võimalik
määratleda.
(6) Soovist sõlmida hankeleping, mille eeldatav ma ksumus ilma käibemaksuta ületab
20 000 eurot asjade või teenuste puhul või 130 000 eurot ehitustööde puhul, kui tegemist
on käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 nimetatud hankijaga, või ületab 40 000 eurot asjade
või teenuste puhul või 250 000 eurot ehitustööde puhul, kui tegemist on § 10 lõikes 3
nimetatud hankijaga, kuid on madalam piirmäärast, millest alates tuleb vastaval hankijal
korraldada hankemenetlus, teatab hankija oma veebilehel või veebilehe puudumisel
kohaliku või maakondliku levikuga ajalehes.
(7) Käesoleva seaduse § 10 lõikes 3 nimetatud hankija teatab hankelepingu
sõlmimisest, mille maksumus ilma käibemaksuta ületab 40 000 eurot asjade või teenuste
puhul või 250 000 eurot ehitustööde puhul, kuid on madalam rahvusvahelisest
piirmäärast, oma v eebilehel kümne päeva jooksul pärast hankelepingu sõlmimist.
(8) Hankijal on õigus kohaldada riigihanke piirmäärast, rahvusvahelisest piirmäärast
või käesoleva paragrahvi lõikes 6 või 7 sätestatud rahalisest määrast või hankelepingu
olemusest tulenev alt kohustuslikku korda ka hankelepingu sõlmimisel, mille eeldatav
maksumus ei ulatu vastava rahalise määrani või mis oma olemuselt ei vasta seda korda
tingivale tunnusele.

(9) Kui hankija alustab hankemenetlust ilma vastava seadusest tuleneva kohustuseta,
on ta kohustatud järgima vastavat käesolevas seaduses sätestatud hankemenetluse korda.

§ 17. Menetlusreeglite kohaldamine kontsessiooni andmisel
(1) Käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 nimetatud hankija kohaldab ehitustööde
kontsessiooni andmise l 3. peatükis sätestatud korda, kui ehitustööde kontsessiooni alusel
tehtavate ehitustööde eeldatav kogumaksumus on võrdne riigihanke piirmääraga või
ületab seda.
(2) Käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 nimetatud hankija ei ole kohustatud järgima
käesolevas seaduses sätestatud ehitustööde kontsessiooni andmise korda ja lähtub
ehitustööde kontsessiooni andmisel käesolevas peatükis sätestatud nõuetest, eelkõige §- s
3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest, kui ta annab ehitustööde
kontsessiooni seoses tegutsemisega § -des 83–89 nimetatud valdkondades või kui
ehitustööde kontsessiooni alusel tehtavate ehitustööde eeldatav kogumaksumus on
väiksem riigihanke piirmäärast.
(3) Käesoleva seaduse § 10 lõikes 3 nimetatud hankija ei ole kohustatud jä rgima
käesolevas seaduses sätestatud ehitustööde kontsessiooni andmise korda ja lähtub
ehitustööde kontsessiooni andmisel käesolevas peatükis sätestatud nõuetest, eelkõige §- s
3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest.
(4) Teenuste kontses siooni andmisel lähtub hankija üksnes käesolevas peatükis
sätestatud nõuetest, eelkõige § -s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest.

§ 18. Menetlusreeglite kohaldamine ideekonkursi korraldamisel

(1) Käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 nimetatud hankija kohaldab ideekonkursi
korraldamisel 4. peatükis sätestatud korda, kui ideekonkursi eeldatav maksumus on
võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda.
(2) Käesoleva seaduse § 10 lõikes 3 nimetatud hankija kohaldab ideekonkursi
korraldam isel 4. peatükis sätestatud korda, kui ta korraldab ideekonkursi seoses tema
tegutsemisega § -des 83– 89 nimetatud valdkondades ja ideekonkursi eeldatav maksumus
on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda.

§ 19. Lihtsustatud korras tellitavad tee nused
(1) Hankija ei ole kohustatud korraldama käesolevas seaduses sätestatud korras
hankemenetlust teenuste hankelepingu sõlmimisel, mille eeldatavast maksumusest
rohkem kui 50 protsenti moodustavad käesoleva seaduse lisa 2 osas B nimetatud teenused
(2) Hankija on kohustatud korraldama hankemenetluse sõltumata käesoleva
paragrahvi lõikes 1 sätestatust juhul, kui lisa 2 osas B nimetatud teenuste kõrval sellise
teenuste hankelepingu esemeks olevate asjade ja lisa 2 osas A nimetatud teenuste
eeldatav maksumus kokku või ehitustööde eeldatav maksumus on võrdne riigihanke
piirmääraga või ületab seda.
(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hankelepingu maksumus ilma
käibemaksuta on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda, esitab ha nkija pärast
hankelepingu sõlmimist käesoleva seaduse § -s 37 sätestatud korras riigihanke aruande.
Kui sellise hankelepingu eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on võrdne
rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda, on hankija kohustatud järgima lisaks §- s 33
sätestatud tehnilise kirjelduse koostamise reegleid. Muus osas lähtub hankija selliste
hankelepingute sõlmimisel üksnes käesolevas peatükis sätestatud nõuetest, eelkõige §- s 3
sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest.

§ 20. Riigihanke eeldatava maksumuse määramise reeglid
(1) Riigihanke eeldatav maksumus on ilma käibemaksuta arvestatud:
1) hankija poolt hankelepingu täitmisel eeldatavalt makstav kogusumma, arvestades
muu hulgas tõenäolisi hankelepingu alusel tulevikus tekkivaid kohustusi ja hankelepingu
uuendamist;
2) võimalikud ideekonkursil antavad auhinnad või osalemistasud;
3) ehitustööde kontsessiooni alusel tehtavate ehitustööde eeldatav kogumaksumus.
(2) Riigihanke eeldatava maksumuse arvestamisel peab lähtuma hankemenetluse või
ideekonkursi alustamise või ehitustööde kontsessiooni teate registris avaldamise hetke
keskmisele turuhinnale vastavast hinnatasemest.
(3) Raamlepingu eeldatava maksumuse või dünaamilise hankesüsteemi alusel
sõlmitavate ha nkelepingute eeldatava maksumuse määramise aluseks on raamlepingu või
dünaamilise hankesüsteemi kehtivusaja jooksul nende alusel sõlmitavate hankelepingute
eeldatav maksimaalne kogumaksumus ilma käibemaksuta.
(4) Kui avatud hankemenetluse või piiratud hankemenetluse korral teavitatakse
hanketeates uue ehitustööde või teenuste hankelepingu sõlmimise võimalusest
väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse teel käesoleva seaduse § 28 lõike 5
punktis 2 sätestatud korras, arvestatakse hankelepingu e eldatava maksumuse hulka sellise
täiendava hankelepingu alusel tellitavate ehitustööde või teenuste eeldatav
kogumaksumus.
(5) Kui hankija ei välista ideekonkursi tulemuste alusel teenuste hankelepingu
sõlmimist, sisaldub ideekonkursi eeldatavas maks umuses ka eeldatavalt sõlmitava
teenuste hankelepingu eeldatav maksumus.
(6) Ühtegi riigihanke eeldatava maksumuse määramise aluse valikut ei või kasutada
riigihanke teostamiseks kehtestatud korra või nõuete eiramiseks. Kui riigihanke eeldatava

maksumuse arvestamine on käesolevas peatükis sätestatust tulenevalt võimalik mitmel
erineval meetodil ja nendest meetoditest vähemalt ühe kasutamisel oleks riigihanke
eeldatav maksumus võrdne kas riigihanke piirmääraga või rahvusvahelise piirmääraga
või ületaks vastavat piirmäära, peab hankija arvestama riigihanke eeldatava maksumuse
selle meetodi alusel.
(7) Kui hankija maksab riigihankes osalejatele käesolevas seaduses sätestatud
juhtudel osalemistasu osalemisega seotud kulude katteks, arvestab ta osalem istasu
riigihanke eeldatava maksumuse hulka.

§ 21. Asjade või teenuste hankelepingu eeldatava maksumuse määramine
(1) Asjade hankelepingu, mille esemeks on asjade üürimine, rentimine või liisimine,
eeldatav maksumus on:
1) tähtajalise hankelepingu korral, mille tähtaeg on 12 kuud või lühem,
hankelepingu eeldatav kogumaksumus selle kehtivusaja jooksul;
2) tähtajalise hankelepingu korral, mille tähtaeg on pikem kui 12 kuud,
hankelepingu eeldatav kogumaksumus koos asja eeldatava jääkmaksumusega pärast
hankelepingu tähtaja lõppemist;
3) tähtajatu hankelepingu või hankelepingu korral, mille tähtaega ei ole võimalik
eeldatava maksumuse määramise hetkel määratleda, eeldatav kuumakse korrutatuna 48 –
ga.
(2) Asjade või teenuste ha nkelepingu, mis on oma olemuselt regulaarne või mida
kavatsetakse kindla tähtaja jooksul uuendada, eeldatav maksumus on:
1) eelnenud 12 kuu või eelmise majandus – või eelarveaasta vältel sõlmitud
järjestikuste samalaadsete hankelepingute kogumaksumu s, võttes võimaluse korral

arvesse ka eeldatavaid muutusi ostetavates või tellitavates kogustes või hinnas järgmise
perioodi vältel või
2) esimese hankelepingu sõlmimisest arvates järgmise 12 kuu või majandus – või
eelarveaasta jooksul sõlmitavate j ärjestikuste samalaadsete hankelepingute eeldatav
kogumaksumus.
(3) Kindlustusteenuste hankelepingu eeldatava maksumuse määramise aluseks on
makstav kindlustusmakse ja muud makstavad tasud.
(4) Panga – või muude finantsteenuste hankelepingu eeldatava maksumuse määramise
aluseks on teenustasud, vahendustasud, intress ja muud makstavad tasud.
(5) Projekteerimisteenuste hankelepingu eeldatava maksumuse määramise aluseks on
tasu teenuste eest, vahendustasud ja muud tasud.
(6) Teenuste han kelepingu, milles ei sätestata hankelepingu kogumaksumust, eeldatav
maksumus on:
1) tähtajalise hankelepingu korral, mille tähtaeg on 48 kuud või lühem, eeldatav
kogumaksumus hankelepingu kehtivusaja jooksul;
2) tähtajatu hankelepingu korra l või hankelepingu korral, mille tähtaeg on pikem kui
48 kuud, teenuste osutamise maksumus ühes kuus korrutatuna 48- ga.

§ 22. Ehitustööde hankelepingu eeldatava maksumuse määramine
(1) Ehitustööde hankelepingu eeldatava maksumuse määramisel on alus eks ühel
ehitisel või erinevatel omavahel funktsionaalselt seotud ehitistel tehtavate ehitustööde
eeldatav maksumus, millele lisatakse ehitustöö tegemiseks vajalike hankija poolt
pakkujale üleantavate asjade eeldatav maksumus üleandmise hetkel.

(2) Kui asi antakse ehitustöö tegemise ajaks pakkuja kasutusse ja see asi ehitustöö
tegemise ajal eeldatavalt täielikult ei amortiseeru, arvestatakse ehitustööde eeldatavale
maksumusele juurde selle asja kasutamise keskmine turuhind pakkuja kasutuses oleku
ajal .

§ 23. Riigihanke osadeks jaotamine
(1) Hankija ei või jaotada riigihanget osadeks käesolevas seaduses riigihanke
teostamiseks kehtestatud korra või nõuete eiramiseks, eriti kui hankelepingu esemeks on
funktsionaalselt koos toimivad või sama eesmä rgi saavutamiseks vajalikud asjad,
teenused või ehitustööd.
(2) Osadeks jaotatud riigihanke iga osa kohta hankelepingu sõlmimisel kohaldatakse
kõigi osade summeeritud eeldatava maksumusega hankelepingu sõlmimisele
kohaldatavat korda.
(3) Kui os adeks jaotatava riigihanke kõigi osade summeeritud eeldatav maksumus on
võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda, võib hankija kalduda kõrvale
käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõuetest ja kohaldada mõne osa suhtes
hankelepingute sõlmimisel vastava osa eeldatava maksumusega hankelepingu sõlmimise
korda, eeldusel et nende osade kogumaksumus ei ületa 20 protsenti kogu riigihanke
eeldatavast maksumusest ja iga sellise osa maksumus ilma käibemaksuta on:
1) asjade või teenuste hankeleping ute korral alla 80 000 euro;
2) ehitustööde hankelepingute korral alla 1 miljoni euro.

§ 24. Riigihanke osadeks jaotamine ühe hankemenetluse raames

Hankija võib jaotada riigihanke osadeks ühe hankemenetluse raames, võttes riigihanke
eeldatava maksumuse määramisel arvesse kõigi osade eeldatava kogumaksumuse ja
sätestades hanketeates, kas ta lubab pakkujal esitada pakkumuse ühele, mitmele või
kõigile osadele.

2. peatükk
HANKEMENETLUS

1. jagu
Hankemenetluse liigid ja nende kohaldamine

§ 25. Ava tud hankemenetlus ja piiratud hankemenetlus
(1) Avatud hankemenetlus on hankemenetlus, mille korral võib pakkumuse esitada
iga huvitatud isik, kes vastab § 12 lõikes 3 sätestatud tunnustele ja võimalikele sama
lõike alusel kehtestatud piirangutele (e daspidi käesolevas jaos huvitatud isik).
(2) Piiratud hankemenetlus on hankemenetlus, mille korral võib iga huvitatud isik
esitada hankemenetluses osalemise taotluse, kuid pakkumuse saavad esitada üksnes need
hankija poolt objektiivsete ja mittediskr imineerivate kriteeriumide alusel valitud
taotlejad, kellele hankija teeb pakkumuse esitamise ettepaneku.
(3) Hankija on kohustatud korraldama hankemenetluse avatud hankemenetlusena või
piiratud hankemenetlusena, kui käesolevast seadusest ei tulene t eisiti.

§ 26. Võistlev dialoog
(1) Võistlev dialoog on hankemenetlus, mille korral võib iga huvitatud isik esitada
hankemenetluses osalemise taotluse ning hankija peab tema poolt objektiivsete ja
mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel valitud taotlejatega läbirääkimisi, et välja
selgitada üks või mitu kasutusomaduste ja funktsionaalsete nõuete poolest kõige enam
tema vajaduste rahuldamiseks sobivat lahendust. Hankija teeb läbirääkimistel osalenud
taotlejatele pakkumuse esitamise ettepaneku ja valib välja eduka pakkumuse, lähtudes
esialgselt hanketeates või pakkumuse esitamise ettepanekus sätestatud pakkumuste
hindamise kriteeriumidest.
(2) Hankijal on õigus korraldada hankemenetlus võistleva dialoogina, kui hankija ei
ole objektiivselt või meline kindlaks määrama oma vajadusi rahuldavaid tehnilisi
lahendusi vastavalt käesoleva seaduse § -s 33 sätestatule või ei suuda objektiivselt piisava
täpsusega määratleda hankega seotud õiguslikke või rahalisi asjaolusid ja seetõttu ei ole
avatud või piir atud hankemenetluse tulemusena ilma ebamõistlike kulutuste või tehniliste
probleemideta võimalik hankelepingut sõlmida ning hankija sõlmib hankelepingu
majanduslikult soodsaima pakkumuse alusel.
(3) Sõltumata käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatust on hankijal õigus korraldada
hankemenetlus võistleva dialoogina, kui riigihanke eeldatav maksumus on väiksem
rahvusvahelisest piirmäärast.

§ 27. Väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetlus
(1) Väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetlu s on hankemenetlus, mille
korral iga huvitatud isik võib esitada hankemenetluses osalemise taotluse ja hankija teeb
vähemalt kolmele enda poolt objektiivsete ja mittediskrimineerivate kriteeriumide alusel
väljavalitud taotlejale pakkumuse esitamise ettepan eku ning peab nendega läbirääkimisi
pakkumuste üle, et kohandada nende esitatud pakkumusi hankedokumentides sätestatud
nõuetele ja valida välja edukas pakkumus.

(2) Hankijal on õigus korraldada hankemenetlus väljakuulutamisega läbirääkimistega
hankemenetlusena, kui:
1) avatud hankemenetluse või piiratud hankemenetluse või võistleva dialoogi käigus
ei esitatud ühtegi hanketeates või hankedokumentides sätestatud tingimustele vastavat
pakkumust ja riigihanke esialgseid tingimusi olemuslikult ei muudeta;
2) hankelepingu esemeks olevate ehitustööde, asjade või teenuste olemus või
nendega seotud riskid ei võimalda hankelepingu eeldatavat maksumust määrata;
3) hankelepingu esemeks olevate teenuste, sealhulgas käesoleva seaduse lisa 2 o sa A
kategoorias number 6 nimetatud teenuste ja intellektuaalse omandiga seonduvate, näiteks
ehitustööde projekteerimist hõlmavate teenuste olemus ei võimalda määratleda
hankelepingu tingimusi piisava täpsusega, et sõlmida hankeleping avatud või piiratud
hankemenetluse tulemusena;
4) hankelepingu esemeks olevaid ehitustöid tehakse üksnes teadus – või
arendustegevuse eesmärgil või katsetuste tegemiseks ja mitte tulu saamiseks ega teadus –
või arendustegevusega seotud kulude katmiseks.
(3) Sõltuma ta käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatust on hankijal õigus korraldada
hankemenetlus väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetlusena, kui riigihanke
eeldatav maksumus on rahvusvahelisest piirmäärast väiksem.

§ 28. Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus
(1) Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korral peab hankija
hankelepingu tingimuste üle läbirääkimisi omal valikul ühe või mitme huvitatud isikuga,
olles eelnevalt esitanud neile hankedokumendid.
(2) Hankijal on õigus korraldada hankemenetlus väljakuulutamiseta läbirääkimistega
hankemenetlusena, kui:

1) avatud hankemenetluse või piiratud hankemenetluse käigus ei esitatud ühtegi
pakkumust ega hankemenetluses osalemise taotlust või kõik esitatud pakkumused olid
olemuselt erinevad hankedokumentides sätestatud hankelepingu eseme tehnilisest
kirjeldusest ja riigihanke esialgseid tingimusi olemuslikult ei muudeta;
2) tehnilistel või kunstilistel põhjustel või ainuõiguse kaitsega seotud põhjustel saab
han kelepingu sõlmida ainult ühe pakkujaga;
3) hankelepingu kiire sõlmimine on vajalik hankijast sõltumatute ettenägematute
sündmuste tagajärjel tekkinud äärmise vajaduse tõttu, mis ei võimalda kinni pidada
käesoleva seaduse § -s 35 sätestatud tähtaegad est.
(3) Euroopa Komisjoni nõudel saadab hankija käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1
sätestatud aluse rakendamise asjaolude kohta Rahandusministeeriumi kaudu Euroopa
Komisjonile vastavasisulise aruande.
(4) Asjade hankelepingu sõlmimisel on hankijal õigus lisaks käesoleva paragrahvi
lõikes 2 sätestatud alustele korraldada hankemenetlus väljakuulutamiseta
läbirääkimistega hankemenetlusena, kui:
1) hankelepingu esemeks olevaid asju toodetakse üksnes teadusuuringute, katsete,
õppe – või a rendustegevuse eesmärgil ja see ei hõlma asju, mida toodetakse tulu
saamiseks masstoodanguna või teadus – või arendustegevusega seotud kulude katmiseks;
2) asju ostetakse samalt pakkujalt varem ostetud asjade osaliseks asendamiseks või
täiendamiseks ja pakkuja vahetumise tõttu tuleks osta teistsuguste tehniliste omadustega
asju, mis ei oleks olemasolevate asjadega tehniliselt kokkusobivad või mille käitamine ja
hooldamine tooks kaasa tehnilisi probleeme, kusjuures sellise täiendava hankelepingu
kestu s ei või ületada kolme aastat;
3) asju ostetakse kaubabörsil;

4) asju ostetakse eriti soodsatel tingimustel isikult, kelle suhtes on algatatud
likvideerimismenetlus, või pankrotihaldurilt võlausaldajatega sõlmitud kokkuleppe
alusel.
(5) Ehitustööde või teenuste hankelepingu sõlmimisel on hankijal õigus lisaks
käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud alustele korraldada hankemenetlus
väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena, kui:
1) tellitakse samalt pakkujalt esialg ses projektis või hankelepingus mittesisaldunud,
kuid esialgses hankelepingus kirjeldatud ehitustöödeks või teenuste osutamiseks
ettenägematute asjaolude tõttu vajalikuks osutunud täiendavaid ehitustöid või teenuseid
kuni 20 protsendi ulatuses esialgse hankelepingu maksumusest, kusjuures selliseid
täiendavaid ehitustöid või teenuseid ei saa tehniliselt või majanduslikult esialgse
hankelepingu esemest eraldada ilma hankijale suuri kulutusi põhjustamata või on
täiendavad ehitustööd või teenused esialgse hanke lepingu täitmiseks vältimatult
vajalikud;
2) tellitakse uusi ehitustöid või teenuseid, mis seisnevad samalt pakkujalt kuni kolm
aastat varem avatud või piiratud hankemenetluse tulemusel sõlmitud hankelepingu alusel
tellitud ja esialgse projektiga k ooskõlas olevate ehitustööde või teenuste kordamises,
kusjuures esialgses hanketeates on teavitatud sellise hankelepingu sõlmimise
võimalusest.
(6) Teenuste hankelepingu sõlmimisel on hankijal õigus lisaks käesoleva paragrahvi
lõikes 2 sätestatud alu stele korraldada hankemenetlus väljakuulutamiseta
läbirääkimistega hankemenetlusena, kui hankeleping sõlmitakse ideekonkursi võitjaga
või ühega võitjatest ja selline tingimus oli sätestatud ideekonkursi kutses. Kui
hankeleping sõlmitakse ühega ideekonkursi võitjatest, peetakse läbirääkimisi kõigi
võitjatega.
(7) Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 4 –6 sätestatud alustele on hankijal õigus
korraldada hankemenetlus väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena, kui
riigihanke eeldatav maksu mus on väiksem rahvusvahelisest piirmäärast ja:

1) hankelepingu esemeks on litsents kasutada raamatukogu dokumente või
andmebaasi;
2) ostetakse asju väga lühikese aja jooksul pakutud eriti soodsat võimalust ära
kasutades tavalisest turuhinnast oluliselt madalama hinnaga;
3) ostetakse asju või tellitakse teenuseid või ehitustöid diplomaatilise esinduse jaoks
välisriigis;
4) ostetakse asju või tellitakse teenuseid kinnipidamisasutuselt või selle
tootmisüksusi haldavalt riigi är iühingult käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punktides 1 ja 2
nimetatud hankija poolt;
5) hankelepingu esemeks on õhutransporditeenused.

2. jagu
Hankemenetluse üldalused

§ 29. Hankemenetluse algamine ja lõppemine
(1) Avatud hankemenetluse, pi iratud hankemenetluse, väljakuulutamisega
läbirääkimistega hankemenetluse või võistleva dialoogi alustamiseks esitab hankija
registrile registri veebilehe kaudu hanketeate.
(2) Hankemenetlus, välja arvatud väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemen etlus,
algab hanketeate avaldamisega registris. Väljakuulutamiseta läbirääkimistega
hankemenetlus algab hankija hankedokumentide esitamisega ühele või mitmele tema
valitud huvitatud isikule.
(3) Hankemenetlus lõpeb:

1) hankelepingu või raamle pingu sõlmimisega;
2) kõikide pakkumuste tagasilükkamisega põhjusel, et ühtegi pakkumust ei
tunnistatud vastavaks;
3) kõikide pakkumuste tagasilükkamisega käesoleva seaduse §- s 49 sätestatud
alustel;
4) kõikide pakkujate või taotlej ate hankemenetlusest kõrvaldamise või
kvalifitseerimata jätmisega;
5) pakkumuste või hankemenetluses osalemise taotluste esitamata jätmisega selleks
käesolevas seaduses sätestatud korras ettenähtud tähtaja jooksul;
6) hankemenetluse kehtetu ks tunnistamisega Ameti otsusega või hankija enda
otsusega Ameti ettekirjutuse alusel või põhjendatud vajaduse korral omal algatusel;
7) kõigi pakkumuste jõusoleku tähtaja lõppemisega, kui ükski pakkuja ei ole nõus
pakkumuse jõusoleku tähtaega pike ndama.
(4) Kui hankija on jaganud riigihanke ühe hankemenetluse raames osadeks, lõpeb
hankemenetlus pärast iga osa suhtes mõne käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud aluse
esinemist või juhul, kui lõike 3 punktis 6 nimetatud otsus hankemenetluse ke htetuks
tunnistamiseks tehakse kogu hankemenetluse kohta.

§ 30. Eelteade
Kui hankija soovib kohaldada käesoleva seaduse § 35 lõikes 6 sätestatud lühendatud
tähtaegu pakkumuste esitamiseks, peab ta esitama registrile eelteate:
1) esimesel võimalus el pärast oma majandus- või eelarveaasta algust majandus – või
eelarveaasta jooksul kavandatavate asjade ostmise ja käesoleva seaduse lisa 2 osas A

nimetatud teenuste tellimise hankelepingute kohta vastavalt asjade liikide või lisa 2 osas
A loetletud teenuste kategooriate kaupa;
2) kavandatavate ehitustööde hankelepingute kohta esimesel võimalusel pärast
sellekohase otsuse vastuvõtmist.

§ 31. Hankedokumendid
(1) Hankija koostab avatud hankemenetluse ja väljakuulutamiseta läbirääkimistega
hankemenetluse korral enne hankemenetluse alustamist ning piiratud hankemenetluse ja
väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetluse korral hiljemalt hankemenetluses
osalemise taotluste esitamise tähtpäevaks hankedokumendid. Hankedokumendid
koostatakse kirj alikus vormis või vastavalt käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud
õigusaktides sätestatud nõuetele elektroonilises vormis, kui hankija on hanketeates
teavitanud elektroonilise vormi kasutamisest.
(2) Hankedokumentides peab sisalduma vähemal t järgmine teave, kui käesolevas
seaduses ei ole sätestatud teisiti või vastav teave ei ole nimetatud hanketeates:
1) ettepanek esitada pakkumusi vastavalt hanketeates ja hankedokumentides
sisalduvatele tingimustele, kui hankija koostab hankedokume ndid avatud
hankemenetluses;
2) vastavalt käesoleva seaduse § -s 33 sätestatud nõuetele koostatud hankelepingu
eseme tehniline kirjeldus;
3) kõik tulevase hankelepingu tingimused või hankelepingu projekt, välja arvatud
käesoleva lõike punkti s 4 nimetatud asjaolud;
4) kõik need asjaolud, mille kohta hankija soovib võistlevaid pakkumusi;

5) pakkumuse struktuur ja nõutud dokumentide loetelu ning pakkumuse
märgistamise nõuded;
6) pakkumuse koostamise keel või keeled;
7) pakkumuse maksumuse esitamise struktuur ja valuuta;
8) nõue pakkujale kinnitada pakkumuses kõigi hanketeates ja hankedokumentides
esitatud tingimuste ülevõtmist ja esitada pakkumus üksnes kõigi nende asjaolude kohta,
mille kohta hankija soovi b võistlevaid pakkumusi;
9) nõue pakkujale näidata pakkumuses, kui suures osas hankelepingu mahust
kavatseb pakkuja sõlmida allhankelepinguid koos kavandatavate alltöövõtjate nimedega,
kes osalevad vahetult hankelepingu täitmises, ja teabega hankel epingu osa suuruse ja
iseloomu kohta, milles pakkuja kavatseb nendega allhankelepingud sõlmida ning esitada
pakkumuses tingimus, et pakkuja võib kaasata hankelepingu mahust olulise osa täitmisel
muid alltöövõtjaid üksnes hankija nõusolekul pärast nende suhtes hankemenetlusest
kõrvaldamise aluste puudumise kohta kinnituse saamist;
10) pakkumuste esitamise tähtpäev ja koht;
11) pakkumuste jõusoleku minimaalne tähtaeg;
12) pakkumuse tagatise suurus, kui hankija nõuab pakkumuse tagatise esitam ist;
13) kontaktandmed, kust on võimalik hankedokumentide sisu kohta täiendavat teavet
küsida;
14) pakkumuste avamise täpne koht ja aeg;
15) kõikide pakkumuste tagasilükkamise alused, kui hankija soovib neid kehtestada.
(3) Hankija nimetab hankedokumentides, kas ta sõlmib hankelepingu tervikuna
majanduslikult soodsaima või üksnes madalaima hinnaga pakkumuse alusel, kui ta ei
nimeta seda hanketeates. Hankija võib sõlmida hankelepingu üksnes madalaima hinnaga

pakkumuse alusel juhul, kui pakkumuse majanduslik soodsus hankija jaoks sõltub üksnes
pakkumuse hinnast ja kõik muud tulevase hankelepingu tingimused, sealhulgas
hankelepingu esemega seotud kriteeriumid, on hankedokumentides ammendavalt
määratletud.
(4) Kui hankija sõlmib hankelepingu majanduslikult soodsaima pakkumuse alusel,
nimetab hankija hankelepingu esemega seotud objektiivset hindamist võimaldavad
pakkumuste hindamise kriteeriumid, milleks võivad olla eelkõige kvaliteet, hind,
tehniline väärtus, esteetilised ja funktsio naalsed omadused, keskkonda mõjutavad
omadused, käitamiskulud, tasuvus, müügijärgne hooldus ja tehniline abi ning selle
maksumus, sõlmitava hankelepingu alusel vahetult teenuste osutamise või ehitustööde
tegemise eest vastutavate isikute spetsiifilised tõe ndatud oskused või kogemus, millest
otseselt sõltub osutatavate teenuste või tehtavate ehitustööde kvaliteet, hankelepingu
täitmise tähtaeg. Hankija nimetab pakkumuste majandusliku soodsuse hindamise
seisukohast objektiivselt põhjendatud suhtelise osakaalu, mille ta igale valitud
pakkumuste hindamise kriteeriumile omistab.
(5) Kui hankija sõlmib hankelepingu majanduslikult soodsaima pakkumuse alusel ja
on hanketeates sätestanud võimaluse esitada pakkumuses lisaks kõigile hanketeates ja
hankedokumentides sätestatud tingimustele vastavale lahendusele ka alternatiivseid
lahendusi, määrab ta hankedokumentides alternatiivsete lahenduste ja nende esitamise
nõuded.
(6) Kui hankija soovib korraldada võistleva dialoogi või väljakuulutamisega
läbirääkimistega hankemenetluse järjestikuste etappidena, vähendades igas etapis
dialoogi esemeks olevate lahenduste või läbiräägitavate pakkumuste arvu, teavitab ta
sellest hankedokumentides või hanketeates.
(7) Teenuste või ehitustööde hankelepingu sõlmimise korral võib hankija sätestada
hankedokumentides nõude, et pakkuja osutaks olulise osa teenustest või teeks olulise osa
ehitustöödest (täidaks olulise osa hankelepingust) ise. Selline allhanke piiramine peab
olema hankelepingu olemusest lähtuvalt vajalik hankelepingu täitmise kvaliteedi

tagamiseks, hankelepingu täitmise kontrollitavuse tagamiseks või muul objektiivsel
põhjusel ja kooskõlas vastavas valdkonnas kehtivate heade äritavadega. Allhanke
piiramist ei kohaldata allhankele pakkujaga seotud ettevõtjalt.
(8) Kui hankija on teavitanud hanketeates elektroonilise oksjoni korraldamisest,
peavad hankedokumentides täiendavalt sisalduma vähemalt järgmised andmed:
1) pakkumuses esitatavad arvuliselt või protsendiliselt määratletavad näitajad, mille
väärtuste võrdlemine on elektroonilise oksjoni esemeks;
2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud näitajate väärtuste piirangud, mis tulenevad
hankelepingu esemest;
3) teave, mida pakkujatele elektroonilise oksjoni käigus antakse, ning vajaduse
korral teabe andmise aeg;
4) teave elektroonilise oksjoni pidamise korra kohta;
5) tingimused, mille alusel pakkujad elektroonilisel oksjonil osalevad, eelkõige
minimaalsed vahemikud, mille võrra peavad oksjoni käigus esitatavad uued väärt used või
hinnad varasematest erinema;
6) asjakohane teave kasutatavate elektrooniliste seadmete ja veebiühenduse
korralduse ning tehniliste omaduste kohta.
(9) Kui hankijad korraldavad riigihanke ühiselt käesoleva seaduse §- s 13 sätestatud
al usel, nimetab riigihanget korraldama volitatud hankija hankedokumentides sõlmitavate
hankelepingute poolteks olevad hankijad, nende jagunemise hankelepingute lõikes ja
nende osakaalud hankelepingutest tulenevate kohustuste kandmisel.
(10) Hankija peab võimaldama huvitatud isikutel tasuta tutvuda hankedokumentidega.
Hankedokumentidega tutvumist võimaldab hankija enda juures kohapeal või veebilehel.
Hankija võib hankedokumentide väljastamise eest paberil nõuda tasu, mis ei või ületada
hankedokumentide pal jundamise ja kättetoimetamise kulusid.

§ 32. Tehniline kirjeldus
(1) Tehniline kirjeldus käesoleva seaduse tähenduses on hankija poolt hankelepingu
eseme kirjeldamiseks vastavas valdkonnas tegutsevatele isikutele arusaadavat
terminoloogiat ja täpsu se astet kasutades kehtestatud:
1) ehitustööde hankelepingu esemeks olevate ehitustööde omaduste ja neile
esitatavate tehniliste nõuete kogum;
2) asjade või teenuste hankelepingu esemeks olevate asjade või teenuste omaduste ja
oluliste tunn uste loetelu.
(2) Ehitustöödele esitatavate tehniliste nõuete kogum peab kirjeldama nõudeid
materjalidele, toodetele või asjadele viisil, mis võimaldab hinnata nende sobivust hankija
seatud objekti kasutusotstarbega. Need nõuded võivad hõlmata muu hulgas
keskkonnakaitsenõudeid ja konstruktsiooninõudeid, sealhulgas puuetega inimeste
ligipääsemise nõue, vastavushindamist, nõudeid jõudlusele, turvalisusele või mõõtudele,
kvaliteedi tagamise meetmeid, kasutatavat terminoloogiat, sümboleid, testimist ja
te stmeetodeid, nõudeid pakendamisele, märgistamisele ja tähistamisele ning
tootmisprotsessile ja – tehnoloogiale. Nimetatud nõuded võivad samuti sisaldada ehitise
projekteerimise ja maksumusega seotud ettekirjutusi, katsetamise, järelevalve ja
vastuvõtmise tingimusi, nõudeid kasutusjuhistele ning ehitamise meetodeid, tehnoloogiat
ja muid tehnilisi tingimusi, mida hankija on võimeline kirjeldama ja mis seonduvad
valminud ehitiste, nende materjalide või osadega.
(3) Asjade või teenuste oluliste tunnuste loetelu võib hõlmata muu hulgas
keskkonnakaitsenõudeid, kvaliteedi – ja konstruktsiooninõudeid, sealhulgas puuetega
inimeste poolt kasutatavuse nõue, vastavushindamisele, jõudlusele, toote
kasutusomadustele, turvalisusele või mõõtudele ja toote nimele, mille all teda
turustatakse, vastavuse nõudeid, kasutatavat terminoloogiat, sümboleid, testimist ja

testmeetodeid, pakendamist, märgistamist ja tähistamist, kasutusjuhiseid, samuti nõudeid
tootmisprotsessile ja -tehnoloogiale ning vastavushindamise meetodeid.

§ 33. Tehnilise kirjelduse koostamine
(1) Kui vastavas valdkonnas puudub tehniline norm, võetakse hankelepingu eseme
tehnilise kirjelduse koostamisel aluseks alltoodud järjekorras:
1) Eesti standardiks üle võetud Euroopa standard;
2) Euroopa standard;
3) Euroopa tehniline tunnustus, mille on andnud Euroopa Liidu liikmesriigi
määratud tunnustusasutus ja mis kinnitab, et tehnilisest seisukohast lähtudes sobib toode
ettenähtud otstarvet täitma oma omaduste poolest, mis vastavad eh itustöödele esitatud
põhinõuetele, oma tunnuste ja ettenähtud rakendamis – või kasutustingimustele vastavuse
poolest;
4) ühtne tehniline kirjeldus, mis on kehtestatud vastavalt Euroopa Liidu liikmesriigi
poolt tunnustatud ja Euroopa Liidu Teatajas a valdatud menetlusele;
5) rahvusvaheline standard;
6) mõne Euroopa standardiorganisatsiooni kehtestatud tehniline kontrollsüsteem;
7) ehitustööde projekteerimise, arvestusmeetodite või teostamisega või toodete
kasutamisega seotud Ees ti algupärane standard, Eesti tehniline tunnustus või Eesti
tehniline kirjeldus.
(2) Iga viidet, mille hankija teeb tehnilises kirjelduses mõnele käesoleva paragrahvi
lõikes 1 nimetatud alusele kui pakkumuse tehnilisele kirjeldusele vastavuse kriteer iumile,
täiendatakse märkega «või sellega samaväärne».

(3) Tehnilise kirjelduse koostamise aluseks tervikuna või mõne tunnuse osas võib olla
käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aluste asemel ka hankelepingu eseme
kasutusomaduste või funktsionaalsete nõuete kirjeldus, mis võib sisaldada ka
keskkonnakaitsenõudeid. Selline kirjeldus peab olema piisavalt täpne hankelepingu
eseme määratlemiseks pakkuja poolt ja hankelepingu sõlmimiseks.
(4) Tehnilise kirjelduse koostamisel käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud alusel
võib hankija viidata mõnele lõikes 1 nimetatud alusele kui lõikes 3 nimetatud
kasutusomadustele või funktsionaalsetele nõuetele vastavuse tagamise vahendile.
(5) Kui tehnilise kirjelduse aluseks on muu hulgas käesoleva paragra hvi lõikes 3
nimetatud keskkonnakaitsenõuded, võib neid nõudeid määratleda ka Euroopa, Eesti või
rahvusvaheliste või muude ökomärgiste saamise tingimusena väljendatud nõuete kogumi
või üksikute nõuete alusel tingimusel, et:
1) sellised nõuded on kohased hankelepingu esemeks olevate asjade või teenuste
määratlemiseks;
2) sellised nõuded on kehtestatud teadusliku info põhjal;
3) nende ökomärgiste kehtestamisel on kasutatud kõikidele huvitatud isikutele ja
organisatsioonidele avatud menetlust;
4) nende ökomärgiste kasutusloa taotlemine on kõigile huvitatud isikutele avalikult
kättesaadav.
(6) Tehnilises kirjelduses võib olla sätestatud, et asjad või teenused, millele on
omistatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud ting imustele vastav ökomärgis,
loetakse eelduslikult selle ökomärgise saamise tingimusena väljendatud nõuete osas
tehnilisele kirjeldusele vastavaks.
(7) Tehnilistes kirjeldustes ei nimetata kindlat ostuallikat, protsessi, kaubamärki,
patenti, tüüpi, pär itolu ega tootmisviisi, mis võiks anda mõnedele pakkujatele või
toodetele eeliseid teiste ees või nende osaluse välistada. See keeld ei kehti juhul, kui see

on hankelepingu esemest tulenevalt vältimatult vajalik põhjusel, et tehnilise kirjelduse
koostamine käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 sätestatud alustel ei võimalda
hankelepingu eset piisavalt täpselt ja mõistetavalt kirjeldada. Sellisele viitele lisatakse
märge «või sellega samaväärne».
(8) Tehniline kirjeldus peab tagama kõigile pakkujatele v õrdsed tingimused
pakkumuse esitamiseks ega tohi tekitada objektiivselt põhjendamatuid takistusi
riigihangete avamisel konkurentsile.
(9) Kui see on tehniliselt võimalik ja asjakohane, tuleb tehnilise kirjelduse
koostamisel võtta arvesse puuetega ini meste võimalikke kasutusvajadusi seoses
hankelepingu esemega või koostada tehniline kirjeldus nii, et kõigil oleks võimalik
hankelepingu eset kasutada.

§ 34. Pakkumuse tagatis
(1) Hankija võib pakkujalt nõuda pakkumuse tagatist pakkuja poolt hankem enetluse
käigus kohustuste täitmata jätmisega tekitatud kahjude täieliku või osalise hüvitamise
tagamiseks, kuid mitte suuremas summas kui üks protsent hankelepingu eeldatavast
maksumusest.
(2) Pakkumuse tagatist tuleb nõuda kõikidelt pakkujatelt ühe suguses summas.
(3) Kui hankija on jaganud riigihanke ühe hankemenetluse raames osadeks, võib ta
nõuda pakkumuse tagatist ka üksnes mõne osa eest. Pakkumuse tagatist osa eest tuleb
nõuda kõikidelt pakkujatelt ühesuguses summas.
(4) Hankija nõua b pakkumuse tagatist krediidi – või finantseerimisasutuse või
kindlustusandja garantiina või rahasumma deponeerimisena hankija arvelduskontole.
(5) Pakkumuse tagatis jääb hankijale või hankijal tekib õigus see realiseerida, kui:

1) pakkuja kõr valdatakse hankemenetlusest;
2) pakkuja võtab pakkumuse selle jõusoleku tähtaja jooksul tagasi.
(6) Hankija tagastab pakkumuse tagatise pakkujale kolme tööpäeva jooksul pärast:
1) sõlmitud hankelepingu jõustumist;
2) tema pakk umuse jõusoleku tähtaja lõppemist;
3) hankemenetluse kehtetuks tunnistamist;
4) pakkumuse tagasivõtmist käesoleva seaduse § 44 lõikes 2 sätestatud juhul.

§ 35. Pakkumuste ja hankemenetluses osalemise taotluste esitamise tähtajad
(1) Hankija määrab pakkumuste või hankemenetluses osalemise taotluste esitamise
tähtaja lähtuvalt hankelepingu esemest, eelkõige selle keerukusest ning kogusest, mahust
või hulgast.
(2) Avatud hankemenetluse korral ei või pakkumuste esitamise tähtaeg ol la lühem kui
52 päeva hanketeate registris avaldamisest arvates.
(3) Piiratud hankemenetluse, väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetluse ja
võistleva dialoogi korral ei või hankemenetluses osalemise taotluste esitamise tähtaeg
olla lühem kui 37 päeva hanketeate registris avaldamisest arvates.
(4) Piiratud hankemenetluse korral ei või pakkumuste esitamise tähtaeg olla lühem
kui 40 päeva taotlejatele pakkumuse esitamise ettepaneku tegemisest arvates.
(5) Väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetluse ja võistleva dialoogi korral
võib pakkumuste esitamise tähtaja määrata hankija ja hankija valitud taotlejate
kokkuleppel, tingimusel et kõigil valitud taotlejatel on pakkumuste esitamiseks võrdselt

aega. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab hankija pakkumuste esitamiseks tähtaja, mis ei
või olla lühem kui 24 päeva pakkumuse esitamise ettepaneku tegemisest arvates.
(6) Kui hankija on esitanud registrile eelteate käesoleva seaduse § -s 30 sätestatud
korras, ei või käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 4 nimetatud hankemenetluste korral olla
pakkumuste esitamise tähtaeg üldjuhul lühem kui 36 päeva. Kui eelteade sisaldas kogu
hanketeates nõutavat kohustuslikku teavet ja esitati registrile 52 päeva kuni 12 kuud enne
hanketeate esitamist, ei või nimetatud tähtajad olla lühemad kui 22 päeva. Kui hankija
võimaldab alates hanketeate esitamisest registrile piiramatu ja täieliku elektroonilise
juurdepääsu hankedokumentidele ja viitab hanketeates vastavale veebiaadressile, võib
nimetatud tähtaegu lühendada viie päeva võrra.
(7) Kui hankelepingu eeldatav maksumus on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab
seda, kuid on väiksem rahvusvahelisest piirmäärast, peab käesoleva paragrahvi lõikes 2
nimetatud tähtaeg olema ehitustööde hankelepingu puhul vähemalt 22 päeva, asjade või
teenuste hankelepingu puhul vähemalt 15 päeva, lõikes 3 nimetatud tähtaeg vähemalt
seitse päeva ning lõikes 4 nimetatud tähtaeg ehitustööde hankelepingu puhul vähemalt 22
päeva ja asjade või teenuste hankelepingu puhul vähem alt 15 päeva.
(8) Kui hankija ei esita taotlejatele või hankemenetluses osalemisest huvitatud
isikutele hankedokumente või lisateavet nende kohta käesolevas peatükis sätestatud
tähtaegade jooksul, kuigi neid taotleti õigeaegselt, või kui pakkumusi on võimalik esitada
üksnes pärast hankelepingu täitmise kohaga tutvumist või hankedokumente selgitavate
dokumentide, eelkõige tehnilise kirjelduse koostamise aluseks olnud dokumentide
kohapeal kontrollimist, pikendab hankija vajaduse ilmnemisel mõistliku täh taja võrra
pakkumuste esitamise tähtaega ja vajaduse korral lükkab edasi pakkumuste avamise aega,
et kõik taotlejad või hankemenetluses osalemisest huvitatud isikud võiksid saada kätte
pakkumuse esitamiseks vajaliku teabe.
(9) Hankija võib pikendada pakkumuste või hankemenetluses osalemise taotluste
esitamise tähtaega ja vajaduse korral sellest tulenevalt muuta pakkumuste avamise aega.
Tähtaeg ei pikene, kui esialgne tähtpäev saabub enne muudetud hanketeate avaldamist

registris või enne muudetud hankedokumentide edastamist kõigile pakkujatele ning
nendele taotlejatele ja huvitatud isikutele, kes on saanud hankedokumendid.

§ 36. Hanketeate ja hankedokumentide muutmine
(1) Hankija võib muuta hanketeadet või hankedokumente enne hanketeates määratud
pakkumuste või hankemenetluses osalemise taotluste esitamise tähtpäeva.
(2) Hanketeate muutmiseks esitab hankija registrile hanketeate muudatuse ja teavitab
sellest kohe kõiki pakkujaid, taotlejaid ja hankedokumendid saanud huvitatud isikuid.
(3) Hankedokumentide muutmisel edastab hankija muudetud hankedokumendid
üheaegselt kõigile pakkujatele ning nendele taotlejatele ja huvitatud isikutele, kes on
saanud hankedokumendid.
(4) Hanketeate või hankedokumentide muutmisel peab hankija pikend ama
pakkumuste või hankemenetluses osalemise taotluste esitamise tähtaega selliselt, et
arvates muudetud hanketeate avaldamisest registris või muudetud hankedokumentide
edastamisest käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isikutele oleks pakkumuste või
han kemenetluses osalemise taotluste esitamise tähtaeg võrdne vähemalt poolega
vastavast käesolevas seaduses sätestatud minimaalsest tähtajast. Hankija ei pea nimetatud
tähtaega pikendama, kui muudatused puudutavad üksnes kontaktandmeid või muudel
juhtudel, kui esialgsest hanketeatest ja hankedokumentidest lähtudes koostatud pakkumus
ei saa muutuda tehtud muudatuste tõttu mittevastavaks või kui esialgse hanketeate alusel
kvalifitseerimise tingimustele vastav pakkuja või taotleja ei saa jääda tehtud muudatuste
t õttu kvalifitseerimata.
(5) Üksnes tähtaegade pikendamisel ja pakkumuste avamise aja muutmisel käesoleva
seaduse § 35 lõikes 9 sätestatud alusel ei pea muudetud tähtaeg vastama käesoleva
paragrahvi lõikes 4 sätestatule.

§ 37. Riigihanke aruanne
(1) Hankija esitab registrile kümne päeva jooksul pärast hankemenetluse lõppemist
registri veebilehe kaudu riigihanke aruande.
(2) Hankija esitab registrile riigihanke aruande kümne päeva jooksul pärast
hankelepingu sõlmimist ka juhul, kui hankele pingu maksumus ilma käibemaksuta ületab
10 000 eurot asjade või teenuste puhul või 30 000 eurot ehitustööde puhul. Nimetatud
kohustus ei kehti raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingute korral.
(3) Kui hankija on jaganud riigihanke ühe hankemenetluse raames osadeks, esitab ta
riigihanke aruande 45 päeva jooksul pärast mõne osa suhtes hankelepingu sõlmimist, kui
selleks hetkeks ei ole kõigi osade suhtes esinenud mõni käesoleva seaduse § 29 lõikes 3
sätestatud hankemenetluse lõppemise alustest. Ülejäänu d osade kohta esitab hankija
eraldi riigihanke aruande 45 päeva jooksul pärast mõne § 29 lõikes 3 sätestatud
hankemenetluse lõppemise aluse esinemist nendest osadest mõne suhtes.
(4) Hankija esitab registrile kümne päeva jooksul pärast hankelepingu v õi
raamlepingu lõppemist riigihanke aruande lisa, kus märgitakse järgmised andmed:
1) hankelepingus tehtud muudatused koos muudatuste põhjendusega ja
hankelepingu täitmise olulised erinevused võrreldes hankelepingus sätestatuga, eelkõige
hankelepin gu rikkumine või ennetähtaegne lõpetamine,
2) allhankelepingute alusel hankelepingu vahetus täitmises osalenud olulisemad
alltöövõtjad koos nende tehtud soorituse kirjelduse või allhankelepingu maksumusega või
3) raamlepingu alusel sõlmitud hankelepingute maksumused või nende alusel tehtud
soorituste kirjeldused.

3. jagu

Pakkuja ja taotleja kvalifikatsiooni kontrollimine

§ 38. Pakkuja ja taotleja hankemenetlusest kõrvaldamine
(1) Hankija ei sõlmi hankelepingut isikuga ja kõrvaldab hankemenetlusest mis tahes
ajal pakkuja või taotleja:
1) keda on või kelle seaduslikku esindajat on kriminaal – või väärteomenetluses
karistatud kuritegeliku ühenduse organiseerimise või sinna kuulumise eest või
riigihangete nõuete rikkumise või kel muse või ametialaste või rahapesualaste süütegude
toimepanemise eest ja kelle karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri
seaduse kohaselt kustutatud või karistus on tema elu- või asukohariigi õigusaktide alusel
kehtiv;
2) kes on pankrotis või likvideerimisel, kelle äritegevus on peatatud või kes on muus
sellesarnases seisukorras tema asukohamaa seaduse kohaselt, välja arvatud asjade
ostmisel käesoleva seaduse § 28 lõike 4 punktis 4 sätestatud juhul ja tingimustel;
3) kelle suh tes on algatatud sundlikvideerimine või muu sellesarnane menetlus tema
asukohamaa seaduse kohaselt;
4) kellel ei ole nõuetekohaselt täidetud õigusaktidest tulenevad riiklike maksude või
hankija asukoha või enda elu- või asukoha kohalike maksude või sotsiaalkindlustuse
maksete tasumise kohustused või kellel on olnud maksuvõlg viimase 12 kuu jooksul enne
vastava tõendi esitamist hankijale kokku rohkem kui 30 päeva vältel;
5) kes on samas riigihankes või ühe hankemenetluse raames osadeks jaotat ud
riigihanke korral sama osa suhtes esitanud ühise pakkumuse, olles ühtlasi esitanud
pakkumuse üksi, esitanud mitu ühist pakkumust koos erinevate teiste ühispakkujatega või
nimetanud alltöövõtjana hankelepingu täitmisel teist pakkujat;

6) kes on e sitanud valeandmeid käesolevas jaos sätestatud või käesolevas jaos
sätestatu alusel hankija kehtestatud nõuetele vastavuse kohta.
(2) Hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja või taotleja:
1) kelle suhtes või kelle esindaja suhtes on kutse – või ametiliidu aukohtu otsusega
või muul sellesarnasel alusel tõendatud raske süüline eksimus kutse – või ametialaste
käitumisreeglite vastu;
2) kes on jätnud hankija poolt pakkuja või taotleja hankemenetlusest kõrvaldamise
aluste puudumise kohta nõutud andmed või dokumendid esitamata, kui need andmed või
dokumendid ei ole hankijale oluliste kulutusteta registri kaudu kättesaadavad;
3) kes on jätnud hankija teavitamata käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud
asjaolude olulisest muutumisest;
4) kelle pakkumuse koostamisel on osalenud isik, kes on osalenud sama riigihanke
hankedokumentide koostamisel või kes on muul viisil hankijaga seotud ja sellele isikule
seetõttu teadaolev info annab talle eelise teiste pakkujate ees;
5) kes on viimase aasta jooksul tasunud sotsiaalmaksu ja sotsiaalkindlustuse
makseid töötaja kohta väiksemas summas kui 70 protsenti tema asukohariigi ja piirkonna
vastava valdkonna keskmiselt palgalt töötaja kohta tasutavast sotsiaalmaksu ja
sotsiaalkindl ustuse maksete summast.
(3) Hankija nõuab pakkujalt või taotlejalt koos tema kvalifikatsiooni tõendamiseks
esitatavate dokumentidega või eraldi:
1) kirjaliku kinnituse esitamist käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3
nimetatud asjaolude puudumise kohta;
2) Maksu – ja Tolliameti ja hankija asukohajärgse ning pakkuja või taotleja elu – või
asukohajärgse kohalike maksude maksuhalduri või pakkuja või taotleja asukohariigi
vastava pädevusega ametiasutuse tõendi esitamist käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4

nimetatud asjaolu puudumise kohta või juhul, kui pakkuja või taotleja asukohariigi
vastava pädevusega ametiasutus sellise sisuga tõendit ei väljasta, selle ametiasutuse
tõendit maksuvõlgade puudumise kohta.
(4) Hankija nõuab pakkujalt koos pakkumusega kirjalikku kinnitust, et
allhankelepingu alusel vahetult hankelepingu täitmises osalevatel alltöövõtjatel puuduvad
käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud alused.
(5) Kui hankijal on põhjendatud kahtlus, et pakkujal, taotlejal või pakkuja alltöövõtjal
esinevad käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–4 nimetatud alused, võib ta selle
tuvastamiseks nõuda pakkujalt või taotlejalt nimetatud aluste puudumise kohta vastavat
karistusregistri teadet või esitada järelepärimine k aristusregistri volitatud töötlejale või
nõuda pakkuja või taotleja või pakkuja alltöövõtja asukohariigi kohtu- või haldusorgani
väljastatud samaväärset dokumenti või muu selleks volitatud ametiasutuse väljastatud
tõendit või pakkuja või taotleja või pakkuja alltöövõtja kirjalikku volitust pöörduda
vastavate ametiasutuste poole nimetatud aluste puudumise kohta kinnituse saamiseks.
Kui pakkuja või taotleja või pakkuja alltöövõtja asukohariik selliseid dokumente ei
väljasta, võib selle asendada pakkuja, taotl eja või pakkuja alltöövõtja või tema esindaja
poolt vande all antud tunnistuse või pädeva justiits – või haldusasutuse või notari või
kutseala- või ametiliidu ees antud tunnistusega vastavalt pakkuja või taotleja või pakkuja
alltöövõtja asukohariigi õigusaktidele.
(6) Hankija nõuab ühispakkujatelt või ühistaotlejatelt koos nende kvalifikatsiooni
tõendamiseks esitatavate dokumentidega nende esindajale antud volikirja esitamist.
(7) Pakkuja või taotleja hankemenetlusest kõrvaldamisel käesolevas par agrahvis
sätestatud alustel teeb hankija sellekohase põhjendatud kirjaliku otsuse.

§ 39. Pakkuja ja taotleja kvalifikatsiooni kontrollimine

(1) Hankija peab kontrollima, kas pakkuja või taotleja majanduslik ja finantsseisund
ning tehniline ja kutsealane pädevus vastavad hanketeates esitatud kvalifitseerimise
tingimustele. Kvalifitseerimise tingimused peavad olema piisavad pakkuja või taotleja
hankelepingu nõuetekohase täitmise võime tõendamiseks ning vastavad ja
proportsionaalsed hankelepingu esemeks olevate asjade, teenuste või ehitustööde
olemuse, koguse ja otstarbega.
(2) Kui hankija on jaganud riigihanke ühe hankemenetluse raames osadeks ja
esitanud hanketeates erinevate osade suhtes erinevad kvalifitseerimise tingimused,
kontrollib ta kõig i erinevate osade suhtes pakkumuse või hankemenetluses osalemise
taotluse esitanud pakkujate või taotlejate majandusliku ja finantsseisundi ning tehnilise ja
kutsealase pädevuse vastavust hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimustele eraldi.
Hankija võib kehtestada sellise pakkuja või taotleja kvalifitseerimiseks, kes esitab
pakkumuse või hankemenetluses osalemise taotluse rohkem kui ühe osa suhtes,
summeeritavate näitajate kohta kõrgemad kvalifitseerimise tingimused proportsionaalselt
osade eeldatava maksumusega.
(3) Hankijal on õigus kontrollida pakkuja või taotleja kvalifikatsiooni kogu
hankemenetluse vältel, ja kui talle saab teatavaks asjaolu, et pakkuja või taotleja
majanduslik ja finantsseisund või tehniline ja kutsealane pädevus ei vasta hanketeates
esitatud kvalifitseerimise tingimustele, teha uus otsus pakkuja või taotleja
kvalifitseerimise kohta ning jätta pakkuja või taotleja kvalifitseerimata.
(4) Hankija võib nõuda pakkujalt või taotlejalt kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatud
dokumentide sisu selgitamist või selgitamist võimaldavate andmete või dokumentide
esitamist.
(5) Hankija ei või jätta pakkujat või taotlejat kvalifitseerimata põhjusel, et tal
puuduvad varasemad hankelepingud käesoleva seaduse § 4 tähenduses.
(6) Pakkuja või taotleja kvalifitseerimise või kvalifitseerimata jätmise kohta teeb
hankija sellekohase põhjendatud kirjaliku otsuse.

(7) Kvalifitseerimata jäetud pakkuja või taotleja ei osale edasises hankemenetluses.

§ 40. Pakkuja ja taotleja maj anduslik ja finantsseisund
(1) Pakkuja või taotleja majandusliku ja finantsseisundi kvalifitseerimise tingimustele
vastavuse kontrollimiseks nõuab hankija hanketeates ühe või mitme järgmise dokumendi
esitamist:
1) asjakohane pangaõiend või muu asjakohane ja hankija poolt vastuvõetavaks
tunnistatud dokument, mis näitab, et pakkuja või taotleja käsutuses on hankelepingu
täitmise tagamiseks vajalikud rahalised vahendid või tal on võimalus neid saada;
2) kuni viimase kolme majandusaasta ar uanded või majandusaasta aruannete
väljavõtted, kui majandusaasta aruanded on avalikud pakkuja või taotleja asukohamaa
õigusaktide kohaselt;
3) andmed pakkuja või taotleja kogu majandustegevuse netokäibe kohta või
netokäibe kohta hankelepinguga seotud valdkonnas või hankelepingu esemele vastavas
osas nende olemasolu korral kuni viimase kolme majandusaasta jooksul.
(2) Hankija võib nõuda pakkujalt või taotlejalt kutsealase vastutuskindlustuse tõendi
või muu asjakohase ja hankija poolt vastuvõet avaks tunnistatud dokumendi esitamist, mis
näitab, et pakkujal või taotlejal on hankelepingu võimaliku rikkumisega tekkida võiva
kahju hüvitamiseks vajalikud vahendid või tal on võimalus neid saada.
(3) Kui see on pakkuja või taotleja kvalifikatsiooni tõendamiseks vajalik ja
asjakohane, võib pakkuja või taotleja tõendada oma vastavust majanduslikule ja
finantsseisundile esitatud nõuetele konkreetse hankelepingu täitmise raames lisaks oma
näitajatele ka teise isiku vahendite alusel, kui ta tõendab hankijale vastuvõetaval viisil, et
sellel isikul on hankelepingu täitmiseks vajalikud ja hankelepingu esemele vastavad
vahendid olemas ja pakkujal või taotlejal on võimalik vajaduse korral selle isiku
vastavaid vahendeid hankelepingu täitmiseks kasutada.

(4) Ühispakkujad ja ühistaotlejad võivad enda majandusliku ja finantsseisundi
kvalifitseerimise tingimustele vastavuse tõendamiseks summeeritavate näitajate puhul
tugineda kõigi ühispakkujate või ühistaotlejate vastavatele summeeritud näitajatele.
(5) Kui pakkuja või taotleja ei saa mõjuval põhjusel esitada hankija poolt hanketeates
nõutud dokumente, võib ta oma majanduslikku ja finantsseisundit iseloomustada muude
hankija poolt vastuvõetavaks tunnistatud dokumentidega tingimusel, et sellega ei aseta ta
pakkujat või taotlejat teiste pakkujate või taotlejatega võrreldes paremasse olukorda.

§ 41. Pakkujate ja taotlejate tehniline ja kutsealane pädevus
(1) Pakkuja või taotleja tehnilise ja kutsealase pädevuse kvalifitseerimise tingimustele
vastavu se kontrollimiseks nõuab hankija hanketeates vastavalt hankelepingu alusel
ostetavate asjade, tellitavate teenuste või ehitustööde olemusele, kogusele ja
kasutusviisile järgmistest andmetest ja dokumentidest ühe või mitme esitamist:
1) kuni viimase viie aasta jooksul tehtud hankija määratletud tunnustele vastavate
ehitustööde nimekiri, milles kajastub olulisemate ehitustööde, sealhulgas otstarbekuse ja
olemasolu korral riigihanke teel tellitud ehitustööde maksumus, tegemise aeg ja koht ning
tõendid selle kohta, et need ehitustööd tehti sõlmitud lepingute ja hea tava kohaselt;
2) olulisemate, kuni viimase kolme aasta jooksul täidetud hankija poolt määratletud
tunnustele vastavate asjade müügi või teenuste osutamise lepingute, sealhulgas
otstar bekuse ja olemasolu korral asjade või teenuste hankelepingute nimekiri koos nende
maksumuse, sõlmimise kuupäevade ja infoga teiste lepingupoolte kohta;
3) andmed pakkuja või taotleja tehniliste, eelkõige kvaliteedikontrolli eest
vastutavate töötaja te või üksuste kohta, sõltumata sellest, kas nad kuuluvad otseselt
pakkuja või taotleja ettevõtte koosseisu või tegutsevad alltöövõtu korras; ehitustööde
hankelepingu korral andmed ehitustööde tegemise eest vastutavate isikute või tehniliste
üksuste kohta;

4) pakkuja või taotleja poolt kvaliteedi tagamiseks kasutatavate tehniliste seadmete
ning töö kvaliteedi jälgimise ja analüüsimise vahendite ning meetmete kirjeldus;
5) andmed pakkuja või taotleja või tema juhtide ja teenuste osutamise või
ehitustööde juhtimise eest vastutavate isikute vastavate teenuste osutamiseks või
vastavate ehitustööde juhtimiseks vajaliku kogemuse, hariduse ja kutsekvalifikatsiooni
kohta;
6) ehitustööde või teenuste hankelepingu puhul hankelepingu täitmisel r akendatavad
keskkonnajuhtimismeetmed nende meetmete asjakohasuse korral;
7) teenuste või ehitustööde hankelepingu puhul pakkuja või taotleja töötajate,
juhatuse liikmete ja muul lepingulisel alusel ettevõttes tööd tegevate isikute keskmine arv
viimasel kolmel aastal;
8) pakkuja kinnitus töö- või liiklusvahendite, seadmete ja tehnilise varustuse
olemasolu kohta või vastava kirjaliku kokkuleppe olemasolu vajaliku tehnika
omandamiseks või kasutusse võtmiseks, mida pakkuja või taotleja saab hankelepingu
täitmisel kasutada;
9) teenuste hankelepingu puhul hankelepingu osa suurus, mille suhtes pakkuja või
taotleja kavatseb sõlmida allhankelepingud;
10) hankelepingu esemeks olevate asjade näidised, kirjeldused või fotod, vajaduse
korral koos tõendiga nende ehtsuse kohta;
11) tehnilise kontrolli või järelevalveasutuste tõendid hankelepingu esemeks olevate
asjade nõuetele vastavuse kohta koos viitega tehnilistele normidele või standarditele.
(2) Kui hankelepingu eeldatav maksum us on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või
ületab seda, peab hankija hanketeates muu hulgas alati nõudma käesoleva paragrahvi
lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud teavet.

(3) Kui hankelepingu alusel sooritatava tegevuse jaoks on õigusaktides kehtestatud
erinõuded, kontrollib hankija, kas pakkujal või taotlejal on selline tegevusluba või
registreering või kas ta kuulub vastavasse organisatsiooni tema asukohariigi õigusaktide
kohaselt, nõudes vajaduse korral pakkujalt või taotlejalt sellekohast tõendit, kui need
andmed ei ole hankijale oluliste kulutusteta registri kaudu kättesaadavad.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud nimekirjale lisatakse hankija
nõudel olulisemate lepingute nõuetekohase täitmise kohta:
1) teise lepingupo ole väljaantud tõend, kui lepingu teiseks pooleks on käesoleva
seaduse § 10 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud hankija;
2) teise lepingupoole kinnitus või pakkuja või taotleja kirjalik kinnitus, kui teiseks
lepingupooleks on eraõiguslik juriidiline is ik või füüsiline isik.
(5) Kui hankelepingu esemeks olevad asjad või teenused on keerukad või
eriotstarbelised, kontrollib hankija või pakkuja või taotleja asukohariigi pädev asutus
kokkuleppel hankijaga pakkuja või taotleja tootmisvõimalusi või tehnilist pädevust ning
vajaduse korral ka teadus – ja uurimistöö tegemise võimalusi ja rakendatavaid kvaliteedi
tagamise meetmeid.
(6) Kui see on pakkuja või taotleja kvalifikatsiooni tõendamiseks vajalik ja
asjakohane, võib pakkuja või taotleja tõendada oma tehnilise ja kutsealase pädevuse
vastavust kvalifitseerimise tingimustele konkreetse hankelepingu täitmise raames lisaks
oma näitajatele ka teise isiku näitajate alusel vahendite ja meetmete või spetsialistide
osas, sõltumata tema õiguslike suhete ise loomust selle isikuga. Selleks peab ta hankijale
vastuvõetaval viisil tõendama, et sellel isikul on vastavad vahendid ja meetmed või
spetsialistid olemas ning pakkujal või taotlejal on võimalik neid vajaduse korral
hankelepingu täitmiseks kasutada.
(7) Ühispakkujad või ühistaotlejad võivad oma tehnilise ja kutsealase pädevuse
kvalifitseerimise tingimustele vastavuse tõendamiseks tugineda teiste ühispakkujate või
ühistaotlejate pädevusele, kui see on vastava kriteeriumi olemusest tulenevalt võimalik.

(8) Kui asjade hankelepingu esemeks on lisaks asjadele ka nende kohaletoomine või
paigaldamine või kaasnevad teenused või ehitustööd, võib hankija kontrollida pakkuja
või taotleja või käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud teise isiku kvalifikatsiooni nende
teenuste osutamiseks või ehitustööde tegemiseks, arvestades eelkõige selle isiku tehnilist
ja kutsealast pädevust.
(9) Kui hankija nõuab hanketeates sõltumatute asutuste tõendite esitamist selle kohta,
et pakkuja või taotleja järgib kindlaid kvaliteedi tagamise standardeid, viitab ta
asjakohastel Euroopa standardite seeriatel põhinevatele kvaliteedi tagamise süsteemidele,
mis on kinnitatud sertifitseerimist käsitlevate Euroopa standardite seeriatele vastavate
asutuste poolt. Hankija tunnustab teiste Euroopa Liidu liikmesriikide asutuste
samaväärseid tõendeid ja aktsepteerib muud pakkuja või taotleja esitatud
tõendusmaterjali samaväärsete kvaliteedi tagamise meetmete kohta.
(10) Kui hankija nõuab hanketeates käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 6 alusel
rakendatavate keskkonnajuhtimismeetmete nimekirja esitamist, viitab ta Euroopa Liidu
keskkonnajuhtimis – ja auditeerimissüsteemile ( The Eco-Management and Audit Scheme –
EMAS ) või asjakohastel Euroopa või rahvusvahelistel standarditel põhinevate le ja
sertifitseerimist käsitlevatele Euroopa Liidu õigusaktidele või asjakohastele Euroopa või
rahvusvahelistele standarditele vastavate asutuste kinnitatud keskkonnajuhtimise
standarditele. Hankija tunnustab teiste Euroopa Liidu liikmesriikide asutuste
s amaväärseid tõendeid ja aktsepteerib muud pakkuja või taotleja esitatud
tõendusmaterjali samaväärsete keskkonnajuhtimismeetmete kohta.

§ 42. Tunnustatud ettevõtjate ametlik nimekiri ja ettevõtjate sertifitseerimine
(1) Tunnustatud ettevõtjate ametlikku nimekirja kantud või tunnustatud ettevõtjana
sertifitseeritud isik võib esitada oma kvalifikatsiooni tõendamiseks tunnustatud
ettevõtjate ametliku nimekirja pidaja tõendi tema nimekirja kandmise kohta või
akrediteeritud sertifitseerimisasutuse tõendi tema sertifitseerimise kohta tunnustatud

ettevõtjana. Nimetatud tõendites märgitakse andmed, mille alusel isik nimekirja kanti või
talle tõend väljastati ning nimekirjas isikule antud klassifikatsioon.
(2) Eestis või mõnes muus Euroopa Liidu liikmesr iigis tunnustatud ettevõtjate
ametliku nimekirja pidaja poolt väljastatud tõend isiku tunnustatud ettevõtjate ametlikku
nimekirja kandmise kohta või pädeva sertifitseerimisasutuse tõend tema sertifitseerimise
kohta tunnustatud ettevõtjana tõendab hankijale isiku vastamist käesoleva seaduse §-des
38–41 sätestatud kvalifitseerimise tingimustele nende andmete osas, mis olid isiku
nimekirja kandmise või sertifitseerimise aluseks. Nimetatud tõend või sertifikaat tõendab
isiku vastavust hankija poolt kehtestatud kriteeriumile juhul, kui tema nimekirja
kandmise või sertifitseerimise aluseks olnud kriteerium oli võrdne hankija poolt
sätestatud kriteeriumiga või sellest kõrgem.
(3) Lisaks andmetele, mis ei olnud isiku nimekirja kandmise või sertifitseerimise
al useks, võib hankija käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tõendi kõrval nõuda
taotlejalt või pakkujalt täiendavat tõendit tema asukohariigis kohustuslike riiklike või
kohalike maksude või sotsiaalkindlustuse maksete tasumise kohta.
(4) Hankija koha ldab käesoleva paragrahvi lõikeid 2 ja 3 üksnes pakkuja või taotleja
suhtes, kelle asukoht on Euroopa Liidu liikmesriigis, mis on kehtestanud tunnustatud
ettevõtjate ametliku nimekirja loomise ja pidamise korra või tunnustatud ettevõtjate
sertifitseerimise korra.
(5) Vabariigi Valitsus kehtestab teatud valdkonna tunnustatud ettevõtjate ametliku
nimekirja loomise, pidamise ja uuendamise korra või tunnustatud ettevõtjate
sertifitseerimise korra Eestis vastava valdkonna eest vastutava ministri ettepaneku l.
(6) Teatud valdkonna tunnustatud ettevõtjate ametliku nimekirja pidajaks on vastava
valdkonna eest vastutav ministeerium. Vabariigi Valitsuse loal võib ministeerium
volitada tunnustatud ettevõtjate ametliku nimekirja pidamise halduslepinguga teise le
juriidilisele isikule.

(7) Tunnustatud ettevõtjate ametliku nimekirja pidaja või tunnustatud ettevõtjate
sertifitseerimiseks volitatud sertifitseerimisasutus võib nõuda ettevõtjalt tasu nimekirja
kandmise või sertifitseerimise ja kande või sertifikaadi uuendamise eest. Tasu määrad,
mis on kooskõlas nimekirja pidaja või sertifitseerimisasutuse vastavate toimingute
tegemise mõistlike kuludega, kehtestab Vabariigi Valitsus.
(8) Tunnustatud ettevõtjate ametlikku nimekirja kandmise või sertifitsee rimise
tingimuste määratlemisel lähtutakse üksnes käesoleva seaduse § -des 38–41 sätestatust.
(9) Kui tunnustatud ettevõtjate ametlikku nimekirja kantakse või sertifitseeritakse
isikuid, kelle asukohariik on mõni muu Euroopa Liidu liikmesriik, ei nõut a neilt muid
andmeid ega tõendeid, kui nõutakse isikutelt, kelle asukoht on Eestis.
(10) Tunnustatud ettevõtjate ametliku nimekirja pidaja või tunnustatud ettevõtjate
sertifitseerimiseks volitatud sertifitseerimisasutus ei või põhjendamatult keelduda
e ttevõtja nimekirja kandmisest või sertifitseerimisest.
(11) Pädev sertifitseerimisasutus käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa
sertifitseerimisstandarditele vastav asutus.

4. jagu
Pakkumus, selle esitamine, avamine ja hindamine

§ 43. Pakkumus
(1) Pakkumus on pakkuja tahteavaldus hankelepingu sõlmimiseks, mis on pakkujale
siduv alates pakkumuste esitamise tähtpäevast vähemalt kuni hankedokumentides
määratud pakkumuse jõusoleku minimaalse tähtaja lõppemiseni.

(2) Pakkumus peab vastama hanketeates, hankedokumentides ja juhul, kui hankija
teeb käesolevas seaduses sätestatud korras eraldi pakkumuse esitamise ettepaneku, selles
ettepanekus sätestatud tingimustele.
(3) Ühispakkujate ühises pakkumuses peab sisalduma kinnitus, et hankelepi ngu
täitmise eest vastutavad ühispakkujad solidaarselt.
(4) Pakkumus on konfidentsiaalne. Pakkumuses sisalduvat teavet võib avalikustada
üksnes käesolevas seaduses sätestatud juhtudel ja ulatuses.

§ 44. Pakkumuse esitamine
(1) Pakkumus esitat akse kirjalikult kinnises pakendis ja märgistatult või
elektroonilises vormis vastavalt käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud
õigusaktides sätestatud nõuetele.
(2) Pakkuja võib pakkumuse tagasi võtta enne pakkumuste esitamise tähtpäeva,
esi tades hankijale pakkumusega samas vormis sellekohase teate.
(3) Kui pakkuja esitab pakkumuste esitamise tähtaja jooksul uue pakkumuse, ei
muutu eelnevalt tema poolt esitatud pakkumused seetõttu ilma käesoleva paragrahvi
lõikes 2 sätestatud teateta ke htetuks.
(4) Kui hankija on lubanud esitada alternatiivseid lahendusi, võib pakkuja esitada
pakkumuse koos alternatiivsete lahendustega.
(5) Pakkuja ei või esitada ühist pakkumust, kui ta esitab pakkumuse üksi või kui ta
esitab ühise pakkumuse koos teiste ühispakkujatega. Pakkuja ei või esitada pakkumust,
kui ta on andnud teisele pakkujale nõusoleku enda nimetamiseks pakkumuses
alltöövõtjana hankelepingu täitmisel.

(6) Hankija esitab pakkujale tema nõudmisel viivitamata kinnituse pakkumuse
kättesaamise kohta.

§ 45. Pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamine
(1) Pakkuja võib pikendada pakkumuse jõusoleku tähtaega hankija kirjalikul
ettepanekul.
(2) Hankija on kohustatud tegema käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud
ettepaneku pak kujale vähemalt kümme päeva enne tema pakkumuse jõusoleku tähtaja
lõppu, kui hankemenetlus ei ole selleks hetkeks lõppenud. Pakkuja teavitab hankijat
pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamisest või sellest keeldumisest viie tööpäeva
jooksul vastava ettepaneku saamisest arvates.

§ 46. Pakkumuste avamine
(1) Hankija avab pakkumused hanketeates, hankedokumentides või pakkumuse
esitamise ettepanekus näidatud ajal ja kohas.
(2) Pakkumuste avamisel kontrollib hankija esitatud pakkumuste vastavust
hankedokumentides või võistleva dialoogi korral pakkumuse esitamise ettepanekus
näidatud pakkumuse struktuurile ja dokumentide loetelule ning koostab pakkumuste
avamise protokolli, kuhu kantakse pakkujate nimed, registrikoodid ja esitatud
pakkumuste maksumused, sealhulgas pakkumuste osamaksumused, kui neid arvestatakse
pakkumuste hindamisel, ning muude pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavate
pakkumust iseloomustavate numbriliste näitajate väärtused. Protokolli märgitakse ka,
millised esitatud pakkumused ei vastanud avamisel kontrollitud asjaolude alusel
hankedokumentides või pakkumuse esitamise ettepanekus sätestatule ning mittevastavuse
põhjused.

(3) Hankija esitab pakkumuste avamise protokolli koopia kõigile pakkujatele kolme
tööpäeva jooksul pakkumuste avamisest arvates. Hankija võib esitada pakkumuste
avamise protokolli koopia pakkujatele koos teatega pakkumuse edukaks tunnistamise
otsuse kohta või otsuse kohta, mis on hankemenetluse lõppemise aluseks, kui ta edastab
pakkujatele või taotlejatele teabe hankemenetluse käigus tehtud otsustest vastavalt
käesoleva seaduse § 54 lõikes 4 sätestatule ja on teavitanud sellisest võimalusest
hankedokumentides või pakkumuse esitamise ettepanekus.
(4) Hankija võimaldab pakkujatel või nende volitatud esindajatel viibida pakkumuste
avamise juures.
(5) Hankija ei avalikusta pakkumuste avamisel pakkumuste sisu osas, mis rikuks
pakkujate ärisaladust või kahjustaks nendevahelist konkurentsi.

§ 47. Pakkumuste vastavuse kontrollimine
(1) Hankija kontrollib kvalifitseeritud pakkujate esitatud ja käesoleva seaduse §- s 46
sätestatud korras avatud pakkumuste vastavust hanketeates ja hankedokumentides ning
juhul, kui hankija teeb käesolevas seaduses sätestatud korras eraldi pakkumuse esitamise
ettepaneku, selles ettepanekus esitatud tingimustele, ja teeb põhjendatud kirjaliku otsuse
pakkumuste vastavaks tunnistamise või tagasilükkamise kohta.
(2) Hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui see ei vasta hanketeates või
hankedokumentides või juhul, kui hankij a teeb käesolevas seaduses sätestatud korras
eraldi pakkumuse esitamise ettepaneku, selles ettepanekus esitatud tingimustele. Hankija
võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid
nimetatud tingimustest.
(3) Hankija lükkab muu hulgas tagasi pakkumuse, milles ei sisaldu käesoleva seaduse
§ 31 lõike 2 punktis 9 sätestatu kohaselt nõutud tingimust.

(4) Kui hankija on viidanud hankelepingu eseme tehnilises kirjelduses käesoleva
seaduse § 33 lõikes 1 nimetatud alusele, ei lükka ta asjade või teenuste hankelepingu
sõlmimisel pakkumust tagasi mittevastavuse tõttu, kui pakkuja tõendab oma pakkumuses
hankijale vastuvõetaval viisil mis tahes asjakohaste tõendite abil, et tema pakutud
lahendused on tehnilises kirjelduses e sitatud nõuetega samaväärsed.
(5) Kui hankija on koostanud hankelepingu eseme tehnilise kirjelduse käesoleva
seaduse § 33 lõikes 3 sätestatud korras hankelepingu eseme kasutusomaduste või
funktsionaalsete nõuete alusel, ei lükka ta pakkumust tagasi, kui pakutavad ehitustööd,
asjad või teenused vastavad mõnele § 33 lõike 1 punktides 1–7 sätestatud alusele, mis
käsitleb hankelepingu eseme tehnilise kirjelduse aluseks olevaid kasutusomadusi või
funktsionaalseid nõudeid ja pakkuja seda hankijale vastuvõet aval viisil asjakohaste
tõenditega tõendab.
(6) Kui hankija on sätestanud hankelepingu eseme tehnilises kirjelduses käesoleva
seaduse § 33 lõikes 6 nimetatud eelduse, aktsepteerib ta tehnilise kirjelduse aluseks
olevate keskkonda mõjutavate tegurite ökomärgise nõuetele vastavuse tõendamiseks ka
muid pakkuja esitatud asjakohaseid tõendeid.
(7) Asjakohaseks tõendiks käesoleva paragrahvi lõigete 4–6 tähenduses võib olla
eelkõige toote tehniline toimik või tunnustatud organi katseprotokoll.
(8) Kui hankija on jaganud riigihanke ühe hankemenetluse raames osadeks, kontrollib
ta igale osale esitatud pakkumuste vastavust hanketeates, hankedokumentides ja juhul,
kui hankija teeb käesolevas seaduses sätestatud korras eraldi pakkumuse esitamise
ettepaneku, selles ettepanekus esitatud tingimustele eraldi.
(9) Pakkuja, kelle pakkumus on tagasi lükatud, ei osale edasises hankemenetluses.
(10) Kui hankija on jaganud riigihanke ühe hankemenetluse raames osadeks ja pakkuja
on esitanud pakkumuse rohkem kui ühele osale ning tema mõnele osale esitatud
pakkumus on tunnistatud vastavaks, osaleb pakkuja hankemenetluses edasi nende osade
suhtes.

(11) Kui pakkuja on esitanud rohkem kui ühe pakkumuse või ühe hankemenetluse
raames osadeks jaotatud riigihanke korral rohkem kui ühe pakkumuse samale riigihanke
osale ning mõni tema poolt selles riigihankes või sellele osale esitatud pakkumus on
tunnistatud vastavaks, osaleb ta vastavaks tunnistatud pakkumustega hankemenetluses
edasi.

§ 48. Põhjendamatult madala maksumusega pakkumused
(1) Kui hankija leiab, et pakkumuse maksumus on hankelepingu eeldatava
maksumusega võrreldes põhjendamatult madal, peab hankija kirjalikus vormis nõudma
pakkujalt asjakohast kirjalikku selgitust. Pakkuja on kohustatud esita ma kirjaliku
selgituse hankijale viie tööpäeva jooksul vastava nõude saamisest arvates.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud selgituses võib pakkumuse madal
maksumus olla põhjendatud eelkõige:
1) ehitusmeetodi, tootmisprotsessi või osutatava teenuse säästlikkusega;
2) pakkuja valitud tehnilise lahendusega või erakordselt soodsate tingimustega, mis
on pakkujale hankelepingu täitmiseks kättesaadavad;
3) ehitustööde, asjade või teenuste ainulaadsusega;
4) hankelepin gu täitmise kohas kehtivate töötajate kaitset ja töötingimusi
reguleerivate sätetega;
5) pakkuja võimalusega saada riigiabi.
(3) Hankija kontrollib esitatud selgitust ja hindab esitatud tõendeid, konsulteerides
vajaduse korral pakkujaga. Kui hankija leiab endiselt, et pakkumuse maksumus on
põhjendamatult madal või kui pakkuja ei esita hankijale nõutud selgitust, võib hankija
pakkumuse põhjendatud kirjaliku otsusega tagasi lükata.

(4) Kui hankija tuvastab, et pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal, kuna
pakkuja on saanud riigiabi, võib ta pakkumuse tagasi lükata üksnes pärast seda, kui
pakkuja ei suuda hankija määratud mõistliku tähtaja jooksul tõendada, et talle antud
riigiabi oli õigusaktidega kooskõlas. Kui hankija pakkumuse sellisel alusel tagasi lükkab
ja hankelepingu eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab
seda, teavitab ta sellest Rahandusministeeriumi kaudu Euroopa Komisjoni.

§ 49. Kõigi pakkumuste tagasilükkamine
(1) Hankija võib teha põhjendat ud kirjaliku otsuse kõigi pakkumuste tagasilükkamise
kohta, kui:
1) kõigi vastavaks tunnistatud pakkumuste maksumused ületavad hankelepingu
eeldatavat maksumust või
2) hankija on kõigi pakkumuste tagasilükkamise võimaluse ja vastava objekti ivse
ning mittediskrimineeriva aluse ette näinud hankedokumentides ja see alus on täitunud.
(2) Kui hankija on jaganud riigihanke ühe hankemenetluse raames osadeks, võib ta
teha otsuse kõigi pakkumuste tagasilükkamise kohta:
1) selle osa suht es, millele esitatud pakkumuste suhtes esineb mõni käesoleva
paragrahvi lõikes 1 sätestatud alus;
2) nende osade suhtes, mille kohta hankelepingu sõlmimine on ebaotstarbekas või ei
vasta hankija seatud riigihanke eesmärgile ilma selle osa suhtes ha nkelepingu
sõlmimiseta, mille puhul esineb mõni käesoleva seaduse § 29 lõike 3 punktides 2–7
sätestatud hankemenetluse lõppemise alustest.

§ 50. Pakkumuste hindamine ja pakkumuse edukaks tunnistamine

(1) Hankija hindab vastavaks tunnistatud pakkumusi. Pakkumuste hindamisel
arvestab hankija ainult hanketeates, hankedokumentides või pakkumuse esitamise
ettepanekus sätestatud pakkumuste hindamise kriteeriume.
(2) Kui hankija sõlmib hankelepingu majanduslikult soodsaima pakkumuse alusel,
hindab ta pakkumusi vastavalt hanketeates või hankedokumentides nimetatud
hankelepingu esemega seotud pakkumuste hindamise kriteeriumidele omistatud
suhtelisele osakaalule. Hankija tunnistab põhjendatud kirjaliku otsusega edukaks
pakkumuste hindamise kriteeriumide kohaselt kõige soodsama pakkumuse.
(3) Kui hankija sõlmib hankelepingu madalaima hinnaga pakkumuse alusel, hindab ta
pakkumusi lähtuvalt nende maksumusest ja tunnistab kirjaliku otsusega edukaks kõige
madalama hinnaga pakkumuse.
(4) Kui hankija on jaganud riigihanke ühe hankemenetluse raames osadeks, hindab ta
pakkumusi ja tunnistab pakkumused edukaks osade kaupa.
(5) Juhul kui pakkumustes esitatavad ühikuhinnad on hankelepingu alusel makstava
tasu aluseks ja pakkumuses esineb pakkumuse ma ksumuse osas ilmne arvutusviga ning
pakkumuses esitatud arvutuslik kogumaksumus ei vasta pakkumuses esitatud
ühikuhindade alusel arvestatud maksumusele, parandab hankija arvutusvea, arvutades
pakkumuse maksumuse pakkumuses antud ühikuhindade alusel ning te atab sellest
viivitamata pakkujale kirjalikult. Pakkuja vastab hankijale kirjalikult kahe tööpäeva
jooksul arvates vastava teate saamisest, kas ta on arvutusvea parandamisega nõus. Juhul
kui pakkuja arvutusvea parandamisega ei nõustu, lükkab hankija pakkum use tagasi.

§ 51. Elektrooniline oksjon
(1) Elektrooniline oksjon on pakkumuste hindamise viimane etapp eduka pakkumuse
väljaselgitamiseks, mille käigus hankija hindab ja võrdleb elektroonilises keskkonnas

pakkumustes esitatud tingimuste kvantitatiivselt mõõdetavaid väärtusi käesolevas
paragrahvis sätestatud korras.
(2) Avatud hankemenetluse ja piiratud hankemenetluse korral ning
väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetluse korral käesoleva seaduse § 27 lõike
2 punktis 1 nimetatud juhul võib hankija korraldada elektroonilise oksjoni tingimusel, et
hankelepingu eset on võimalik täpselt kirjeldada. Sellest tulenevalt ei või elektroonilist
oksjonit korraldada teenuste tellimise või ehitustööde hankelepingute sõlmimisel, mille
esemeks on inte llektuaalne tegevus, näiteks ehitustööde projekteerimine.
(3) Elektroonilist oksjonit võib kasutada ka hankelepingu sõlmimiseks konkursi
korraldamisel raamlepingu poolteks olevate pakkujate vahel ning dünaamilise
hankesüsteemi korral.
(4) Elekt rooniline oksjon põhineb:
1) üksnes pakkumuste maksumustel, kui hankija sõlmib hankelepingu madalaima
hinnaga pakkumuse alusel, või
2) pakkumuste maksumustel või muudel numbriliselt väljendatavatel pakkumuste
hindamise kriteeriumidel, kui hankija sõlmib hankelepingu majanduslikult soodsaima
pakkumuse alusel.
(5) Elektroonilise oksjoni korraldamisest teavitab hankija hanketeates.
(6) Enne elektroonilise oksjoni alustamist kontrollib hankija pakkumuste vastavust
hankedokumentides s ätestatud tingimustele ja juhul, kui ta sõlmib hankelepingu
majanduslikult soodsaima pakkumuse alusel, hindab pakkumusi enne oksjoni alustamist
lähtuvalt pakkumuste hindamise kriteeriumidest ja nende suhtelisest osakaalust.
(7) Nõuded elektroonilise oksjoni läbiviimiseks kasutatavatele seadmetele ja
läbiviimise korrale kehtestab Vabariigi Valitsus.

(8) Elektroonilise oksjoni käigus pakkumuste esitamisele ei kohaldata käesoleva
seaduse § 55 lõikes 5 sätestatud nõudeid, kui Vabariigi Valitsus ei kehtesta vastavaid
nõudeid käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel.

§ 52. Alternatiivsete lahenduste hindamine
(1) Hankija hindab alternatiivseid lahendusi, kui ta sõlmib hankelepingu
majanduslikult soodsaima pakkumuse alusel ja on hanketeates lubanud a lternatiivsete
lahendustega pakkumusi esitada.
(2) Hankija hindab üksnes neid alternatiivseid lahendusi, mis vastavad
hankedokumentides alternatiivsetele lahendustele kehtestatud nõuetele ja mis on
tunnistatud nende nõuete alusel vastavaks.
(3) Hankija ei või pakkumuses esitatud alternatiivset lahendust tagasi lükata
põhjendusega, et hankelepingu sõlmimisel alternatiivses lahenduses esitatud tingimustel
oleks asjade hankelepingu asemel tegemist teenuste hankelepinguga või vastupidi.

§ 53. Hankemenetluse jätkamine eduka pakkumuse esitanud pakkuja hankelepingu
sõlmimisest keeldumise korral
(1) Kui edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja võtab hankijast
mitteolenevatel põhjustel oma pakkumuse tagasi:
1) tunnistab hankija eduka ks hinna poolest järgmise pakkumuse, kui ta sõlmib
hankelepingu madalaima hinnaga pakkumuse alusel;
2) hindab hankija kõiki ülejäänud pakkumusi uuesti vastavalt käesoleva seaduse §
50 lõikele 2 ja tunnistab edukaks pakkumuse, mis on vastavaks tunni statud pakkumustest
hanketeates, hankedokumentides või pakkumuse esitamise ettepanekus sätestatud

pakkumuste hindamise kriteeriumide kohaselt kõige soodsam, kui ta sõlmib hankelepingu
majanduslikult soodsaima pakkumuse alusel.
(2) Käesoleva paragrahv i lõike 1 punktis 1 sätestatud juhul on hankijal õigus nõuda
edukaks tunnistatud pakkumuse tagasi võtnud pakkujalt kahju hüvitamist tagasi võetud
pakkumuse ja järgmise edukaks tunnistatud pakkumuse maksumuse vahe osas.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul on hankijal õigus nõuda
edukaks tunnistatud pakkumuse tagasi võtnud pakkujalt kahju hüvitamist kõigi võimalike
täiendavate kulude osas, mis hankijal tuleb kanda seoses hankelepingu sõlmimisega
tagasi võetud pakkumuse asemel sel le pakkumuse alusel, mis tunnistati edukaks pärast
pakkumuste uuesti hindamist, samuti kulutuste osas, mis tulenesid uuest pakkumuste
hindamisest.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud kahjust arvatakse maha pakkujale
tagastamata pakkum use tagatis.

5. jagu
Teavitamine

§ 54. Pakkujate ja taotlejate teavitamine otsustest
(1) Hankija esitab pakkujatele või taotlejatele viivitamata, kuid mitte hiljem kui
kolme tööpäeva jooksul kirjalikult teate pakkuja või taotleja hankemenetlusest
kõrvaldamise otsusest, pakkuja või taotleja kvalifitseerimise otsusest, pakkuja või taotleja
kvalifitseerimata jätmise otsusest, pakkumuse tagasilükkamise otsusest, kõigi
pakkumuste tagasilükkamise otsusest, käesoleva seaduse § 65 lõikes 4 nimetatud
otsus est, pakkumuse vastavaks tunnistamise otsusest ja pakkumuse edukaks tunnistamise
otsusest koos pakkujate või taotlejate nimedega, kelle või kelle pakkumuse suhtes vastav

otsus tehti, samuti põhjustest, miks otsustati hankeleping või raamleping jätta sõlmimata
või hankemenetlust uuesti alustada.
(2) Pakkuja või taotleja nõudmisel esitab hankija kirjalikult kolme tööpäeva jooksul
sellekohase taotluse saamisest arvates:
1) pakkujale või taotlejale tema kvalifitseerimata jätmise põhjused;
2) pakkujale tema pakkumuse tagasilükkamise põhjused, sealhulgas juhul, kui tehti
otsus, mille kohaselt tema pakkumus ei ole käesoleva seaduse § 33 lõike 2 tähenduses
samaväärne või ei vasta lõike 3 tähenduses ettenähtud kasutusomadustele või
funktsionaals etele nõuetele;
3) igale vastavaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujale edukat pakkumust
iseloomustavad andmed ja selle eelised tema pakkumusega võrreldes ning edukaks
tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja või pakkujate nimed.
(3) Hankij a võib jätta käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teadetest pakkujatele
või taotlejatele saatmata teabe, mille avaldamine takistaks õiguskaitseorganite tööd, oleks
vastuolus avaliku huviga või rikuks ettevõtjate ärisaladust või kahjustaks nendevahelist
konkurentsi.
(4) Hankija võib kalduda kõrvale käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud
tähtaegadest, kui ta esitab pakkujatele või taotlejatele lõigetes 1 ja 2 nimetatud teabe
korraga viivitamata, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul pa kkumuse edukaks
tunnistamise otsuse või otsuse, mis on hankemenetluse lõppemise aluseks, tegemisest
arvates.

§ 55. Teabevahetuse reeglid ja dokumentide vorminõuded
(1) Käesolevas peatükis nimetatud teadete ja muu info esitamine võib toimuda posti,
faksi, isikliku kättetoimetamise või elektronposti teel, kui käesolevas peatükis ei ole

sätestatud teisiti. Käesoleva peatüki sätete alusel hankija esitatav mis tahes teade või muu
info loetakse õigeaegselt esitatuks, kui teade on nõuetekohaselt välja saadetud teate
esitamiseks sätestatud tähtaja jooksul.
(2) Hankija poolt kasutatavad sidevahendid ja elektroonilised teabeedastusvahendid
peavad olema üldiselt kättesaadavad ja tehniliselt koostalitusvõimelised üldkasutatavate
info – ja kommunikatsioonite hnoloogia toodetega ega tohi põhjuseta piirata huvitatud
isikute osalemist hankemenetluses.
(3) Sidepidamine ning teabe vahetamine ja säilitamine peab toimuma viisil, mis tagab
andmete terviklikkuse ning pakkumuste, hankemenetluses osalemise taotlust e ja muude
dokumentide konfidentsiaalsuse ning selle, et hankija saab avada pakkumused ja
hankemenetluses osalemise taotlused ning tutvuda nende sisuga alles pärast nende
esitamise tähtaja möödumist.
(4) Pakkumuste ja hankemenetluses osalemise taotlu ste elektrooniliseks esitamiseks
vajalik teave ja tehnilised nõuded, sealhulgas krüpteerimise kohta, peavad olema
huvitatud isikutele kättesaadavad.
(5) Pakkumuste ja hankemenetluses osalemise taotluste elektroonilise esitamise korral
peavad olema täidetud vähemalt järgmised nõuded:
1) elektroonilised allkirjad peavad vastama digitaalallkirja seaduses või Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/93/EÜ elektroonilisi allkirju käsitleva ühenduse
raamistiku kohta (EÜT L 13, 19.01.2000, lk 12–20) alusel kehtestatud Euroopa Liidu
liikmesriigi õigusaktides sätestatud nõuetele;
2) pakkumuste ja hankemenetluses osalemise taotluste kättesaamise täpset aega on
hankijal võimalik kindlaks määrata;
3) on tagatud, et enne pakkumuste või hankemenetluses osalemise taotluste
esitamise tähtpäeva ei ole kellelgi peale nende saatja nendele dokumentidele juurdepääsu;

4) kui käesoleva lõike punktis 3 nimetatud juurdepääsukeeldu rikutakse, on võimalik
see rikkumine selgelt tuvastada;
5) pakkumuste või hankemenetluses osalemise taotluste avamise aega on võimalik
määrata või muuta ainult hankija määratud isikutel;
6) hankemenetluse käigus on hankija määratud isikutel juurdepääs pakkumustele ja
hankemenetluses osalemise taotlus tele üksnes üheaegse toimingu tulemusel ja pärast
hankija määratud tähtpäeva;
7) pakkumustes ja hankemenetluses osalemise taotlustes esitatud andmed jäävad
kättesaadavaks üksnes hankija määratud isikutele.
(6) Nõuded pakkumuste ja hankemenetl uses osalemise taotluste elektroonilise
esitamise seadmetele ja esitamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.

§ 56. Selgitused
(1) Igal hankemenetluses osaleval isikul ja huvitatud isikul, kellel on vastaval hetkel
võimalus selles hankemenetluses osaleda, on õigus saada selgitusi või täiendavat teavet
hanketeate ja hankedokumentide kohta ning pakkumuse esitamise ettepaneku kohta.
(2) Hankija esitab selgitused hanketeate või hankedokumentide kohta, pakkumuse
esitamise ettepaneku kohta või muu t äiendava teabe, mille avaldamist hankija peab
võimalikuks, üheaegselt selgitusi või täiendavat teavet küsinud isikule, kõigile
pakkujatele ja hankedokumendid või pakkumuse esitamise ettepaneku saanud taotlejatele
või hankedokumendid saanud huvitatud isikut ele, kellel on vastaval hetkel võimalus
selles hankemenetluses osaleda, ning avalikustab need koos hankedokumentidega.
Hankija esitab nimetatud teabe kolme tööpäeva jooksul vastava taotluse saamisest
arvates.

(3) Hankija võib nõuda pakkujalt või taotlejalt käesoleva seaduse § 39 lõikes 4
nimetatud selgitusi, andmeid või dokumente ja pakkujalt pakkumuses esitatud teabe
põhjendatud selgitamist, piiritlemist või täpsustamist. Pakkuja või taotleja on kohustatud
esitama nimetatu kolme tööpäeva jooksul vast ava nõude saamisest arvates.

6. jagu
Avatud hankemenetlus

§ 57. Hankedokumentide väljastamine avatud hankemenetluses
(1) Avatud hankemenetluse korral võimaldab hankija kõigil huvitatud isikutel
hankedokumente välja võtta enda juures kohapeal või elektrooniliselt veebilehe kaudu
vastavalt hanketeates sätestatule. Hankija võib lisaks väljastada hankedokumente ka posti
teel kirjalikus ja elektronposti teel elektroonilises vormis. Hankija registreerib kõik
hankedokumendid väljavõtnud isikud. Kui hanki ja võimaldab hankedokumente välja
võtta veebilehe kaudu, peab huvitatud isikul olema võimalus ennast veebilehel
hankedokumendid saanud isikuna registreerida, avaldades hankijale oma kontaktandmed.
(2) Hankija määrab pakkumuste esitamise tähtaja lähtu valt hankelepingu esemest,
eelkõige selle keerukusest ning kogusest, mahust või hulgast, arvestades käesoleva
seaduse § -s 35 sätestatud minimaalseid tähtaegu.
(3) Kui hankija ei taga hankedokumentidele piiramatut ja täielikku elektroonilist
juurdepää su alates hanketeate registris avaldamisest, esitab hankija huvitatud isikule
hankedokumendid kolme tööpäeva jooksul vastava taotluse saamisest arvates.

§ 58. Pakkumuste esitamine, avamine ja hindamine avatud hankemenetluses

(1) Avatud hankemenetluse korral võib pakkumuse esitada iga huvitatud isik. Koos
pakkumusega esitatakse ka pakkuja kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid vastavalt
hanketeates nõutule.
(2) Hankija avab kõik pakkumuste esitamise tähtpäevaks laekunud pakkumused,
kontrollib kõigi pakkujate kvalifikatsiooni vastavalt käesolevas seaduses ja hanketeates
sätestatule ja kvalifitseeritud pakkujate pakkumuste vastavust hanketeates ja
hankedokumentides esitatud tingimustele ning hindab vastavaks tunnistatud pakkumusi
vastavalt käesolev as seaduses sätestatud hankemenetluse korrale.
(3) Hankijal on hankemenetluse käigus keelatud pidada läbirääkimisi.

7. jagu
Piiratud hankemenetlus

§ 59. Taotlejad piiratud hankemenetluses
(1) Piiratud hankemenetluse korral võib iga huvitatud isik esitada hankemenetluses
osalemise taotluse koos taotleja kvalifikatsiooni tõendavate dokumentidega vastavalt
hanketeates nõutule. Hankemenetluses osalemise taotlus esitatakse kirjalikus vormis või
vastavalt käesolevas seaduses ja selle alusel kehtes tatud õigusaktides sätestatud nõuetele
elektroonilises vormis. Hankija esitab taotlejale tema nõudmisel viivitamata kinnituse
taotluse kättesaamise kohta.
(2) Hankija võib hanketeates piirata hankemenetluses osalevate taotlejate arvu, kellele
ta teeb pakkumuse esitamise ettepaneku, sätestades hanketeates arvulise alammäära, mis
võib olla minimaalselt viis, ja soovi korral ülemmäära ning objektiivsed ja
mittediskrimineerivad kriteeriumid nende taotlejate väljavalimiseks.

(3) Hankija kontrollib kõigi tähtaegselt hankemenetluses osalemise taotluse esitanud
taotlejate kvalifikatsiooni vastavalt käesolevas seaduses ja hanketeates sätestatule.

§ 60. Pakkumuse esitamise ettepaneku tegemine piiratud hankemenetluses
(1) Hankija teeb kõigile kvalif itseeritud taotlejatele või juhul, kui ta on hanketeates
piiranud taotlejate arvu vastavalt käesoleva seaduse § 59 lõikele 2, vähemalt vastavale
arvule väljavalitud kvalifitseeritud taotlejatele samaaegselt pakkumuse esitamise
ettepaneku. Pakkumuse esitami se ettepanek tehakse kirjalikus vormis või vastavalt
käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele
elektroonilises vormis.
(2) Kui kvalifitseeritud taotlejate arv on väiksem hanketeates nimetatud taotlejate
alammäär ast, võib hankija hankemenetlust jätkata, tehes pakkumuse esitamise ettepaneku
kõigile kvalifitseeritud taotlejatele.
(3) Pakkumuse esitamise ettepanekuga edastatakse hankedokumendid või vastav
viide veebiaadressile, kui hankija tagab piiramatu ja täieliku elektroonilise juurdepääsu
hankedokumentidele, ning viide registris avaldatud hanketeatele.

§ 61. Pakkumuste avamine ja hindamine piiratud hankemenetluses
(1) Hankija avab kõik pakkumused ja kontrollib nende vastavust tingimustele, mida ta
on sätestanud hanketeates, hankedokumentides ja pakkumuse esitamise ettepanekus, ning
hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi vastavalt käesolevas peatükis sätestatud
hankemenetluse korrale.
(2) Hankijal on hankemenetluse käigus keelatud pidada l äbirääkimisi.

8. jagu
Võistlev dialoog

§ 62. Taotlejad võistlevas dialoogis
(1) Võistleva dialoogi korral võib iga huvitatud isik esitada hankemenetluses
osalemise taotluse koos taotleja kvalifikatsiooni tõendavate dokumentidega vastavalt
hankete ates nõutule. Hankemenetluses osalemise taotlus esitatakse kirjalikus vormis või
vastavalt käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele
elektroonilises vormis. Hankija esitab taotlejale tema nõudmisel viivitamata kinnitu se
taotluse kättesaamise kohta.
(2) Hankija võib hanketeates piirata hankemenetluses osalevate taotlejate arvu,
kellega ta peab dialoogi, sätestades hanketeates arvulise alammäära, mis võib olla
minimaalselt kolm, ja soovi korral ülemmäära ning objek tiivsed ja mittediskrimineerivad
kriteeriumid nende taotlejate väljavalimiseks.
(3) Hankija kontrollib kõigi taotlejate kvalifikatsiooni vastavalt käesolevas seaduses
ja hanketeates sätestatule.

§ 63. Dialoog
(1) Hankija teeb kõigile kvalifit seeritud taotlejatele või juhul, kui ta on hanketeates
piiranud taotlejate arvu vastavalt käesoleva seaduse § 62 lõikele 2, vähemalt vastavale
arvule väljavalitud kvalifitseeritud taotlejatele samaaegselt ja kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis ette paneku alustada dialoogi hankija vajadusi kõige paremini
rahuldava lahenduse väljaselgitamiseks.

(2) Kui kvalifitseeritud taotlejate arv on väiksem kui hanketeates nimetatud taotlejate
arvuline alammäär, võib hankija hankemenetlust jätkata, tehes kõigile kvalifitseeritud
taotlejatele ettepaneku alustada dialoogi.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettepanek alustada dialoogi peab
sisaldama:
1) hankelepingu eseme kirjeldust või viidet vastavale veebiaadressile, kui hankija
tagab kirjeldusele piiramatu ja täieliku elektroonilise juurdepääsu;
2) viidet avaldatud hanketeatele;
3) dialoogi alustamise aega ja kohta ning kasutatavat keelt või keeli;
4) dialoogis osalejatele esitatavaid tingimusi selle kohta, kas hankija nõuab dialoogi
käigus välja pakutud lahenduste intellektuaalse või muu omandi üleandmist, kas pakutud
lahendused on kättesaadavad teistele dialoogis osalejatele ja kas lõplikud pakkumused
esitatakse ühe, hankija väljavalitud lahenduse alusel või di aloogi käigus iga taotleja enda
pakutud lahenduse alusel;
5) dialoogi käigus pakutavate lahenduste väljatöötamisega seotud kulude
hüvitamiseks auhindade andmise või osalemistasu maksmise korral selle suurus,
väljamaksmise tingimused ja kord.
(4) Hankija jätab hankelepingu eseme kirjeldusse lisamata need andmed, mis
võistleva dialoogi olemusest tulenevalt ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud
ettepaneku tegemisel määratletavad või mille üle dialoogi käigus läbi räägitakse.
(5) Ha nkija tagab kõikide dialoogis osalevate taotlejate võrdse kohtlemise dialoogi
ajal. Hankija ei või avaldada teavet diskrimineerival viisil ega avaldada dialoogi käigus
taotleja pakutud lahendusi ega muud konfidentsiaalset teavet teistele dialoogis
osalevat ele taotlejatele ega kolmandatele isikutele ilma taotleja nõusolekuta.

(6) Kui hankija on sätestanud sellise võimaluse hanketeates, võib ta pidada dialoogi
järjestikuste etappidena, vähendades igas etapis arutatavate lahenduste arvu. Sobivate
lahenduste olemasolu korral peab viimases etapis arutatavate lahenduste arv olema
konkurentsi tagamiseks piisav.
(7) Dialoogi käigus võib käsitleda kõiki tulevase hankelepingu tingimusi.
(8) Hankija peab dialoogi taotlejatega tema vajadustele kõige paremini vastavate
lahenduste väljaselgitamiseni.
(9) Dialoogi käigus väljatöötatud lahendused kantakse protokolli, mille allkirjastavad
hankija ja taotleja.
(10) Hankija võib anda pakkujatele auhindu või maksta osalemistasu dialoogi käigus
pakutud lahenduste väljatöötamisega seotud kulude hüvitamiseks, mille suurust võib
diferentseerida sõltuvalt pakutud lahenduse sobivusest esitatud tingimustele.

§ 64. Pakkumuse esitamise ettepaneku tegemine ja pakkumuste hindamine võistleva
dialoogi korral
(1) Pärast oma vajadustele kõige paremini vastavate lahenduste väljaselgitamist
teavitab hankija kõiki dialoogis osalevaid taotlejaid dialoogi lõpetamisest ja teeb neile
samaaegselt pakkumuse esitamise ettepaneku dialoogi käigus esitatud ja täpsustatud
l ahenduste alusel. Pakkumuse esitamise ettepanek peab sisaldama neid käesoleva seaduse
§ 31 lõikes 2 nimetatud andmeid, mis on vajalikud pakkumuste esitamiseks ja
hankemenetluse nõuetekohaseks läbiviimiseks ning mida ei ole nimetatud hanketeates.
Pakkumuse esitamise ettepanek tehakse kirjalikus vormis või vastavalt käesolevas
seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele elektroonilises
vormis.
(2) Hankija avab kõik pakkumused ja kontrollib nende vastavust hankelepingu eseme
kir jeldusele ja nõuetele, mida ta on sätestanud hanketeates ja pakkumuse esitamise

ettepanekus ning hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi vastavalt käesolevas
peatükis sätestatud hankemenetluse korrale.
(3) Hankijal on keelatud pidada hankemenetl use käigus läbirääkimisi pärast
pakkumuse esitamise ettepaneku tegemist.

9. jagu
Väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetlus

§ 65. Väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetluse alustamine
(1) Väljakuulutamisega läbirääkimistega hankeme netluse korral võib iga huvitatud
isik esitada hankemenetluses osalemise taotluse koos taotleja kvalifikatsiooni tõendavate
dokumentidega vastavalt hanketeates nõutule. Hankemenetluses osalemise taotlus
esitatakse kirjalikus vormis või vastavalt käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud
õigusaktides sätestatud nõuetele elektroonilises vormis. Hankija edastab taotlejale tema
nõudmisel viivitamata kinnituse taotluse kättesaamise kohta.
(2) Hankija võib hanketeates piirata hankemenetluses osalevate taotlejate arvu, kellele
ta teeb pakkumuse esitamise ettepaneku, sätestades hanketeates arvulise alammäära, mis
võib olla minimaalselt kolm, ja soovi korral ülemmäära ning objektiivsed ja
mittediskrimineerivad kriteeriumid nende taotlejate väljavalimiseks .
(3) Hankija kontrollib kõigi taotlejate kvalifikatsiooni vastavalt käesolevas seaduses
ja hanketeates sätestatule.
(4) Käesoleva seaduse § 27 lõike 2 punktis 1 sätestatud juhul võib hankija jätkata
avatud hankemenetlusena, piiratud hankemenet lusena või võistleva dialoogina alustatud
hankemenetlust väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetlusena ilma

väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetluse alustamiseks uut hanketeadet
esitamata ja kontrollimata uuesti pakkujate kvalifikatsiooni, kui ta alustab läbirääkimisi
pakkumuste üle üksnes kõigi nende pakkujatega, kes varem sama hankemenetluse käigus
kvalifitseeriti ja kes esitasid pakkumuste avamisel kontrollitud vormilistele nõuetele
vastava pakkumuse. Sel juhul teeb hankija põhjendatud kirjaliku otsuse kõikide
pakkumuste sisulise mittevastavuse kohta neid tagasi lükkamata ning läbirääkimiste
alustamise kohta pakkumuste üle.

§ 66. Pakkumuse esitamise ettepaneku tegemine väljakuulutamisega läbirääkimistega
hankemenetluses
(1) Hankij a teeb kõigile kvalifitseeritud taotlejatele või juhul, kui ta on hanketeates
piiranud taotlejate arvu vastavalt käesoleva seaduse § 65 lõikele 2, vähemalt vastavale
arvule kvalifitseeritud taotlejatele samaaegselt pakkumuse esitamise ettepaneku.
Pakkumuse esitamise ettepanek tehakse kirjalikus vormis või vastavalt käesolevas
seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele elektroonilises
vormis.
(2) Kui kvalifitseeritud taotlejate arv on väiksem hanketeates nimetatud taotlejate
alammäärast, võib hankija hankemenetlust jätkata, tehes pakkumuse esitamise ettepaneku
kõigile kvalifitseeritud taotlejatele.
(3) Pakkumuse esitamise ettepanekuga edastatakse hankedokumendid või vastav
viide veebiaadressile, kui hankija tagab piirama tu ja täieliku elektroonilise juurdepääsu
hankedokumentidele, ning viide registris avaldatud hanketeatele. Hankija jätab
hankedokumentidesse lisamata käesoleva seaduse § 31 lõikes 2 nimetatud andmetest
need, mis väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetluse olemusest tulenevalt ei
ole pakkumuse esitamise ettepaneku tegemise hetkel määratletavad või mille üle
hankemenetluse käigus läbi räägitakse.

§ 67. Pakkumuste avamine ja läbirääkimiste pidamine väljakuulutamisega
läbirääkimistega hankemenetluses
( 1) Hankija avab kõik pakkumused, välja arvatud käesoleva seaduse § 65 lõikes 4
sätestatud juhul, ja peab pakkujatega esitatud pakkumuste osas läbirääkimisi, et
kohandada neid vajaduse korral hanketeates ja hankedokumentides sätestatud nõuetele
ning valida välja edukas pakkumus.
(2) Läbirääkimiste ajal tagab hankija kõigi pakkujate võrdse kohtlemise.
Läbirääkimised on konfidentsiaalsed. Hankija ei avalda läbirääkimiste käigus saadud
pakkumusi puudutavat teavet diskrimineerival viisil, mis võiks a nda ühele pakkujale
eelise teiste ees.
(3) Kui hankija on sätestanud sellise võimaluse hanketeates või hankedokumentides,
võib ta korraldada läbirääkimised järjestikuste etappidena, vähendades igas etapis
läbiräägitavate pakkumuste arvu. Sobivate pakkumuste olemasolu korral peab viimases
etapis läbiräägitavate pakkumuste arv olema piisav konkurentsi tagamiseks.

10. jagu
Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus

§ 68. Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse kord
(1) Väljaku ulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korral esitab hankija
hankedokumendid ühele või mitmele huvitatud isikule, kelle majanduslik ja
finantsseisund ning tehniline ja kutsealane pädevus on eeldatavalt piisavad hankelepingu
nõuetekohaseks täitmiseks.

(2) Hankija jätab hankedokumentidesse lisamata käesoleva seaduse § 31 lõikes 2
nimetatud andmetest need, mis väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse
olemusest tulenevalt ei ole hankedokumentide esitamise hetkel määratletavad või mille
üle hankemenetluse käigus läbi räägitakse.
(3) Hankija esitab huvitatud isikule koos hankedokumentidega kvalifitseerimise
tingimused ja kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide esitamise nõuded ning kontrollib
isiku kvalifikatsiooni vastavalt käesolevas s eaduses sätestatule ja esitatud
kvalifitseerimise tingimustele enne hankelepingu tingimuste üle läbirääkimiste
alustamist.
(4) Hankija peab hankedokumendid saanud huvitatud isikutega hankelepingu
tingimuste üle läbirääkimisi, et sõlmida hankeleping v astavalt käesoleva seaduse § 50
lõikes 2 või 3 sätestatule.

11. jagu
Hankelepingu sõlmimine ja muutmine

§ 69. Hankelepingu sõlmimine ja muutmine
(1) Hankija ei või anda nõustumust hankelepingu sõlmimiseks enne 14 päeva
möödumist pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kohta teate edastamisest arvates,
välja arvatud väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korral või juhul, kui
muud liiki hankemenetluses esitas pakkumuse ainult üks pakkuja. Enne nimetatud tähtaja
möödumist sõlmitud hankeleping on tühine.
(2) Hankelepingu pooled võivad vormistada hankelepingu eraldi dokumendina.

(3) Hankija võib sõlmitud hankelepingu muutmises kokku leppida üksnes juhul, kui
muutmise tingivad objektiivsed asjaolud, mida ei olnud hankijal võimalik hankelepingu
sõlmimise ajal ette näha ja hankelepingu muutmata jätmise korral satuks täielikult või
olulises osas ohtu hankelepinguga taotletud eesmärgi saavutamine.
(4) Hankija ei või hankelepingu muutmises kokku leppida, kui muutmisega
taotletavat eesmärki on võimalik saavutada uue hankelepingu sõlmimisega.
(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud nõuete rikkumine ei mõjuta
hankelepingu kehtivust.
(6) Kui hankija on jaganud riigihanke ühe hankemenetluse raames osadeks, võib ta
sõlmida hankelepingu iga osa kohta eraldi.

12. jagu
Raamlepingud

§ 70. Raamlepingu sõlmimine
(1) Hankija võib sõlmida raamlepingu tähtajaga kuni neli aastat. Sellest pikem tähtaeg
on lubatud, juhul kui see on raamlepingu esemest tulenevalt objektiivselt vajalik ja
põhjendatud.
(2) Hankija ei või sõlmida raamlepingut konkurentsi välistamiseks, piiramiseks ega
kahjustamiseks.
(3) Raamleping sõlmitakse käesolevas peatükis sätestatud korras korraldatava
hankemenetluse tulemusel. Pakkumuse d, millele hankija annab nõustumuse raamlepingu
sõlmimiseks, valitakse välja vastavalt käesoleva seaduse § -s 50 sätestatud pakkumuste
hindamise korrale paremusjärjestuse alusel.

(4) Raamleping sõlmitakse võimaluse korral vähemalt kolme pakkujaga tingimusel, et
piisav arv kvalifitseeritud pakkujaid esitab hankedokumentides sätestatud tingimustele
vastava pakkumuse.

§ 71. Hankelepingute sõlmimine raamlepingu alusel
(1) Hankelepingute sõlmimisel raamlepingu alusel peab lähtuma raamlepingust
tulen evatest tingimustest ja käesolevas paragrahvis sätestatud korrast. Kui raamlepingu
alusel sõlmitud hankelepingute tingimused erinevad raamlepingus sätestatust, peavad
hankelepingu tingimused olema hankija jaoks raamlepingus sätestatud tingimustest
soodsama d, eelkõige võib hankelepingu eseme ühikumaksumus olla madalam
raamlepingus sätestatud ühikumaksumusest.
(2) Raamlepingu alusel, mille hankija on sõlminud ühe pakkujaga, sõlmitakse
hankelepingud raamlepingus sätestatud tingimuste piires. Hankija võib pidada
hankelepingute sõlmimisel pakkujaga läbirääkimisi kirjalikku taasesitamist võimaldavas
vormis või samas vormis protokollituna ja paluda pakkujal vajaduse korral pakkumust
täiendada.
(3) Kui raamlepingus, mille hankija on sõlminud rohkem kui ühe pakkujaga, on
sätestatud kõik selle alusel sõlmitavate hankelepingute sõlmimise tingimused, sõlmitakse
hankelepingud raamlepingus sätestatud tingimustel.
(4) Kui raamlepingus, mille hankija on sõlminud rohkem kui ühe pakkujaga, ei ole
sätestatud k õik selle alusel sõlmitavate hankelepingute sõlmimise tingimused, sõlmib
hankija raamlepingu alusel hankelepinguid järgmise korra kohaselt:
1) hankija peab kirjalikus vormis või protokollituna läbirääkimisi kõigi raamlepingu
poolteks olevate pakkuj atega;

2) hankija annab raamlepingu poolteks olevatele pakkujatele mõistliku tähtaja
esitada pakkumusi raamlepingu alusel hankelepingu sõlmimiseks, arvestades
hankelepingu eseme keerukust ja pakkumuste esitamiseks vajalikku aega;
3) hankele pingu poolteks olevad pakkujad esitavad hankijale kirjalikus vormis
pakkumused, mille sisu on käesoleva lõike punktis 2 nimetatud tähtaja möödumiseni
konfidentsiaalne;
4) hankija sõlmib raamlepingu alusel hankelepingu pakkujaga, kes on raamlepingus
sätestatud hankelepingute sõlmimise tingimuste kohaselt esitanud soodsaima pakkumuse.
(5) Hankija teavitab teisi raamlepingu poolteks olevaid pakkujaid raamlepingu alusel
hankelepingu sõlmimisest viivitamata, kuid mitte hiljem kui kolme tööpäeva joo ksul
hankelepingu sõlmimisest arvates.

3. peatükk
EHITUSTÖÖDE KONTSESSIOON

1. jagu
Ehitustööde kontsessiooni andmine

§ 72. Ehitustööde kontsessiooni teade
(1) Kui hankija soovib sõlmida hankelepingut ehitustööde kontsessiooni andmiseks
(edaspid i kontsessioonileping), esitab ta registrile ehitustööde kontsessiooni teate.

(2) Ehitustööde kontsessiooni teates sätestatud tingimustel on kõigil huvitatud isikutel
õigus esitada kontsessioonitaotlus.

§ 73. Kontsessioonitaotluste esitamise tähtae g ja riigihanke aruanne
(1) Hankija määrab kontsessioonitaotluste esitamise tähtaja, mis ei või olla lühem, kui
52 päeva ehitustööde kontsessiooni teate registris avaldamisest arvates.
(2) Kui ehitustööde kontsessiooni alusel tehtavate ehitustööde eeldatav
kogumaksumus on võrdne riigihanke piirmääraga või ületab seda, kuid on madalam
rahvusvahelisest piirmäärast, peab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaeg olema
vähemalt 22 päeva.
(3) Kui hankija ei esita kontsessioonitaotluste es itamiseks vajalikku teavet mõistliku
aja jooksul vastavasisulise taotluse saamisest arvates, kui see on esitatud vähemalt kuus
päeva enne kontsessioonitaotluse esitamise tähtpäeva, või kui kontsessioonitaotlusi on
võimalik esitada üksnes pärast kontsessioonilepingu täitmise kohaga tutvumist või
tehniliste dokumentide kohapeal kontrollimist, pikendab hankija kontsessioonitaotluste
esitamise tähtaega vajaduse ilmnemise korral nii, et huvitatud isikud saaksid kätte kogu
kontsessioonitaotluse esitamiseks vajaliku teabe.
(4) Hankija esitab registrile kümne päeva jooksul pärast kontsessioonilepingu
sõlmimist riigihanke aruande.

§ 74. Allhanked
(1) Hankija võib nõuda, et:
1) kontsessionäär sõlmiks alltöövõtjatega kontsessiooni alusel hankelepi nguid, mis
hõlmavad vähemalt 30 protsenti ehitustööde kontsessiooni alusel tehtavate ehitustööde

eeldatavast kogumaksumusest, andes kontsessiooni taotlejale võimaluse seda määra
suurendada või
2) kontsessiooni taotleja näitaks kontsessioonitaotluse s, kui suures osas ehitustööde
kontsessiooni alusel sõlmitavate hankelepingute eeldatavast kogumaksumusest kavatseb
ta allhankelepinguid sõlmida.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud allhankelepingute hulka ei loeta
lepinguid, mille kontsessio näär on sõlminud temaga seotud ettevõtjaga või teise koos
temaga ühise kontsessioonitaotluse esitanud isikuga.
(3) Seotud ettevõtja käesoleva peatüki tähenduses on mis tahes ettevõtja, kes on
otseselt või kaudselt kontsessionääri valitseva mõju all või kelle valitseva mõju all on
kontsessionäär või mis koos kontsessionääriga on omandiõiguse, rahalise osaluse,
õigusakti või muul alusel kolmanda isiku valitseva mõju all. Eeldatakse, et ettevõtjal on
teise ettevõtja suhtes valitsev mõju, kui ta otseselt või kaudselt omab või valitseb üle
poole teise ettevõtja osa – või aktsiakapitalist või osade või aktsiatega esindatud häältest
või võib nimetada rohkem kui poole teise ettevõtja juhtimis – või järelevalveorgani
liikmetest.
(4) Kontsessiooni taotleja lisab temaga seotud ettevõtjate täieliku nimekirja
kontsessioonitaotlusele. Kontsessionäär ajakohastab seda nimekirja iga järgmise
ettevõtjatevahelise suhte muutumise järel ja esitab täiendatud nimekirja viivitamata
hankijale.

§ 75. Kontsessionäärilt täie ndavate ehitustööde tellimine
Hankija ei ole kohustatud rakendama käesolevas seaduses sätestatud korda, kui ta tellib
kontsessionäärilt esialgses kontsessioonilepingus mittesisaldunud, kuid
kontsessioonilepingus või projektis kirjeldatud ehitustööde tegemi seks ettenägematu
asjaolu tõttu vajalikuks osutunud täiendavaid ehitustöid kuni 50 protsendi ulatuses

esialgse kontsessioonilepingu maksumusest, kui selliseid täiendavaid ehitustöid ei saa
tehniliselt või majanduslikult esialgse kontsessioonilepingu esemest eraldada ilma
hankijale suuri kulutusi põhjustamata või täiendavad ehitustööd on esialgse
kontsessioonilepingu täitmiseks vältimatult vajalikud.

2. jagu
Ehitustööde hankelepingu sõlmimine ehitustööde kontsessiooni alusel

§ 76. Ehitustööde kontsessiooni alusel ehitustööde hankelepingu sõlmimine
kontsessionääri poolt, kes ei ole hankija
Kui kontsessionäär, kes ei ole hankija käesoleva seaduse § 10 tähenduses, soovib sõlmida
kontsessiooni alusel ehitustööde hankelepingut, mille eeldatav maksumus on võrdne
riigihanke piirmääraga või ületab seda, peab ta järgima § -s 78 sätestatud korda, kui §- s 77
ei ole sätestatud teisiti.

§ 77. Ehitustööde kontsessiooni alusel ehitustööde hankelepingu sõlmimise erisused
kontsessionääri poolt, kes ei ole hankija
(1) Kontsessionäär ei ole kohustatud rakendama ehitustööde kontsessiooni alusel
ehitustööde hankelepingu sõlmimisel §- s 76 sätestatut, kui on täidetud mõni käesoleva
seaduse § -s 28 sätestatud väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse
kohaldamise tin gimustest.
(2) Kontsessionäär ei ole kohustatud rakendama käesoleva seaduse § -s 76 sätestatut
ehitustööde kontsessiooni alusel ehitustööde hankelepingu sõlmimisel temaga seotud
ettevõtjaga või teise koos temaga ühise kontsessioonitaotluse esitanud is ikuga.

§ 78. Ehitustööde kontsessiooni alusel ehitustööde hankelepingu sõlmimise kord
kontsessionääri poolt, kes ei ole hankija
(1) Ehitustööde hankelepingu sõlmimiseks ehitustööde kontsessiooni alusel esitab
kontsessionäär registrile hanketeate.
( 2) Kontsessionäär määrab pakkumuste või hankemenetluses osalemise taotluste
esitamise tähtaja lähtuvalt hankelepingu keerukusest ning pakkumuste koostamiseks ja
esitamiseks eeldatavalt vajalikust ajaperioodist, lähtudes käesoleva seaduse § 35 lõigete s
3–9 sätestatust.
(3) Kui kontsessionäär ei taga hankedokumentidele piiramatut ja täielikku
elektroonilist juurdepääsu alates hanketeate registris avaldamisest, esitab kontsessionäär
huvitatud isikule hankedokumendid kolme tööpäeva jooksul vastava t aotluse saamisest
arvates.
(4) Kontsessionäär esitab registrile kümne päeva jooksul pärast hankelepingu
sõlmimist riigihanke aruande.

4. peatükk
IDEEKONKURSS

§ 79. Ideekonkursi liigid
(1) Hankija võib ideekonkursi korraldada:
1) ees märgiga sõlmida ideekonkursi võitjaga tema pakutud ideekavandi alusel
teenuste hankeleping;

2) üksnes ideekavandi saamiseks, andes ideekonkursi võitjale või võitjatele auhindu
või makstes osalejatele osalemistasusid.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud juhul on hankijal õigus sõlmida
teenuste hankeleping ideekonkursi võitjaga käesoleva seaduse § 28 lõike 6 alusel, kui ta
ei välista sellist võimalust ideekonkursi kutses ja sõlmitava hankelepingu eeldatav
maksumus on arvestatud ideekonkursi eeldatava maksumuse hulka vastavalt § 20 lõikes 5
sätestatule.

§ 80. Ideekonkursi korraldamise kord
(1) Ideekonkursi alustamiseks esitab hankija registrile ideekonkursi kutse.
(2) Hankija sätestab ideekonkursi kutses muu hulgas, kas ta nõuab ideekonkursi
võitjalt ja teistelt ideekonkursil osalejatelt esitatud ideekavandite autoriõiguse või muu
omandi üleandmist või mitte.
(3) Hankija võib piirata konkursil osalejate arvu, kehtestades osalejate valikuks
selged ja mittediskrimineerivad tingimused. Kutsutud osalejate arv peab olema
konkurentsi tagamiseks piisav.
(4) Hankija võib objektiivsetest kriteeriumidest lähtudes otstarbekuse korral
kehtestada ideekonkursil osalejatele kutsealase kvalifikatsiooni nõuded.
(5) Ideekavandeid hindab ideekonkursi žürii.
(6) Hankija kuulutab ideekonkursi võitjaks žürii hinnangul parima ideekavandi
esitanud osaleja. Võitjaid võib olla üks või mitu.
(7) Hankija esitab registrile kümne päeva jooksul pärast ideekonkursi võitj a
väljakuulutamist ideekonkursi tulemused.

§ 81. Ideekonkursi žürii
(1) Hankija nimetab ideekonkursil esitatavate ideekavandite hindamiseks
ideekonkursi žürii.
(2) Ideekonkursi žürii liikmed peavad olema ideekonkursil osalejatest sõltumatud
f üüsilised isikud.
(3) Kui hankija on ideekonkursil osalejatele kehtestanud kutsealase kvalifikatsiooni
nõuded, peab vähemalt ühel kolmandikul ideekonkursi žürii liikmetest olema samaväärne
kutsealane kvalifikatsioon.
(4) Ideekonkursi žürii on oma otsustes ja arvamustes sõltumatu ja lähtub üksnes
ideekonkursi kutses sätestatud kriteeriumidest.
(5) Ideekavandid on anonüümsed kuni žürii otsuse tegemiseni.
(6) Ideekonkursi žürii koostab oma tegevuse kohta protokolli, kuhu kantakse hinnat ud
ideekavandite paremusjärjestus, ideekonkursi võitjatele antavad auhinnad, osalejatele
makstavad osalemistasud, žürii liikmete märkused ja võimalikud täiendavat selgitamist
vajavad asjaolud. Žürii võib edastada hankija kaudu ideekonkursil osalejatele küs imused
protokolli kantud selgitamist vajavate asjaolude kohta. Küsimused ja vastused kantakse
protokolli. Protokollile kirjutavad alla kõik ideekonkursi žürii liikmed.

5. peatükk
HANKEMENETLUS VÕRGUSTIKEGA SEOTUD VALDKONDADES

1. jagu
Peatüki kohaldamine

§ 82. Sätete kohaldamine
Käesoleva seaduse § 15 alusel käesolevas peatükis sätestatud korras võrgustikega seotud
valdkondades hankemenetluste korraldamisel kohaldatakse 2. peatükis sätestatut, kui
käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti.

§ 83. Tegutsemine gaasi ja soojusenergiaga seotud valdkondades
(1) Gaasi ja soojusenergiaga seotud valdkondades tegutsemine käesoleva seaduse
tähenduses on:
1) püsivõrgu käitamine eesmärgiga pakkuda avalikkusele gaasi või soojusenergia
ülekande või jaotamise teenust või tootmise, ülekande või jaotamisega seotud teenust või
2) gaasi või soojusenergia tarnimine sellistesse võrkudesse.
(2) Kui hankija, välja arvatud käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punktis 1 nimetatud
hankija, varustab üldkasutatavat teenust osutavaid võrke gaasi või soojusenergiaga, ei
loeta seda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevuseks, kui:
1) gaasi või soojusenergia tootmine hankija poolt on mõne käesoleva seaduse §- des
84–89 või käesolevas paragrahvis nimetamata tegevuse vältimatuks tagajärjeks ja
2) üldkasutatavaid võrke varustatakse gaasi või soojusenergia ülejäägiga hankija
omatarbimisest selle majandusliku kasutamise eesmärgil ja selline ülejääk ei ületa 20
protsenti hankija kolme viimase aa sta keskmisest käibest.

§ 84. Tegutsemine elektrienergiaga seotud valdkondades

(1) Elektrienergiaga seotud valdkondades tegutsemine käesoleva seaduse tähenduses
on:
1) püsivõrgu käitamine eesmärgiga pakkuda avalikkusele elektrienergia tootm ise,
ülekande või jaotamisega seotud teenust või
2) elektrienergia tarnimine sellistesse võrkudesse.
(2) Kui hankija, välja arvatud käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punktis 1 nimetatud
hankija, varustab üldkasutatavat teenust osutavaid võrke el ektrienergiaga, ei loeta seda
käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevuseks, kui:
1) hankija toodab elektrienergiat seetõttu, et elektrienergia tarbimine on talle vajalik
muuks kui käesoleva seaduse §- des 83, 85–89 või käesolevas paragrahvis nimetatud
tegevusteks ja
2) üldkasutatavate võrkude varustamise maht sõltub ainult hankija omatarbimise
mahust ega ole ületanud 30 protsenti hankija summaarsest energiatootmisest, võttes
arvesse tema kolme viimase aasta keskmist energiatootmist.

§ 85. Tegutsemine veega seotud valdkondades
(1) Veega seotud valdkondades tegutsemine käesoleva seaduse tähenduses on:
1) ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni käitamine eesmärgiga pakkuda avalikkusele
joogivee tootmise, transpordi või jaotamisega seotud teenust,
2) joogivee tarnimine sellisesse ühisveevärki ja
3) vesiehitusprojektid, maaniisutus või – kuivendustööd, kui nimetatud projektide,
niisutus – või kuivendustööde käigus saadava vee kogumahust rohkem kui 20 protsenti
kasutataks e joogivee tarneks või

4) reovee ärajuhtimine, puhastus ja töötlemine.
(2) Kui hankija, välja arvatud käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punktis 1 nimetatud
hankija, varustab üldkasutatavat teenust osutavat veevärki joogiveega, ei loeta seda
käes oleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevuseks, kui:
1) hankija toodab joogivett seetõttu, et selle joogivee kasutamine on talle vajalik
muu kui käesoleva seaduse §- des 83–84, 86–89 või käesolevas paragrahvis nimetatud
tegevusteks ja
2) üldkasutatava ühisveevärgi varustamine sõltub ainult hankija omatarbimise
mahust ega ole ületanud 30 protsenti hankija summaarsest joogivee tootmisest, võttes
arvesse tema kolme viimase aasta keskmist joogivee toodangut.

§ 86. Tegutsemine transporditeenuste ga seotud valdkondades
(1) Transporditeenustega seotud valdkondades tegutsemine käesoleva seaduse
tähenduses on võrgustike käitamine või avalikkusele transporditeenuse pakkumine
rongiga, bussiga, trammiga, trollibussiga, automaatsüsteemidega või köis teedel.
(2) Võrgustiku olemasoluks käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses peab selleks
õigusaktide alusel volitatud asutus olema kehtestanud tingimused selle teenuse
osutamiseks, näiteks teenindatavate liinide loetelu, pakutava läbilaskevõime või
te enindussageduse.
(3) Transporditeenustega seotud valdkonnas tegutsemiseks käesoleva seaduse
tähenduses ei loeta avalikkusele bussitransporditeenuse osutamist käesoleva paragrahvi
lõike 1 tähenduses, kui teistel isikutel on õigus osutada bussitranspor diteenust samas
piirkonnas samadel tingimustel.

§ 87. Tegutsemine postiteenustega seotud valdkondades
(1) Postiteenustega seotud valdkondades tegutsemine käesoleva seaduse tähenduses
on postiteenuste või käesoleva paragrahvi lõikes 4 loetletud muude teenuste osutamine.
(2) Postiteenused käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses on teenused, mis hõlmavad
postisaadetiste kogumist, sorteerimist, vedu ja saajale kättetoimetamist. Nende teenuste
hulka kuuluvad nii reserveeritud postiteenused kui ka m uud postiteenused Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiivi 97/67/EÜ ühenduse postiteenuste siseturu arengut ja
teenuse kvaliteedi parandamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta (EÜT L 15. 21.01.1998,
lk 14–25) artikli 7 kohaselt.
(3) Postisaadetis käes oleva paragrahvi lõike 2 tähenduses on igasuguse kaaluga
adresseeritud saadetis edasitoimetataval kujul. Postisaadetis hõlmab lisaks kirjadele
näiteks raamatuid, katalooge, ajalehti, perioodikaväljaandeid ja postipakke, mis
sisaldavad kaubandusliku väärtus ega või kaubandusliku väärtuseta asju.
(4) Muud teenused käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses, mille osutamist loetakse
postiteenustega seotud valdkondades tegutsemiseks, on lõikes 2 nimetatud postiteenuseid
osutava hankija osutatavad:
1) postiteenistuse korraldamise teenused: teenused, mis eelnevad ja järgnevad
postisaadetise lähetamisele, näiteks postkontori töö korraldamise teenused;
2) elektrooniliste vahendite vahendusel pakutavad ja nendega seotud
lisandväärtusega teenused, se alhulgas krüpteeritud dokumentide turvaline edastamine
elektrooniliste vahenditega, aadressihalduse teenused ja registreeritud elektroonilise posti
edastamine;
3) teenused, mis on seotud posti teel saadetavate esemetega, mis ei ole hõlmatud
postisa adetise mõistega käesoleva paragrahvi lõike 3 tähenduses, nagu aadressita
otsepostituse saadetised;

4) finantsteenused käesoleva seaduse lisa 2 osa A kategooria 6 ja § 14 lõike 1 punkti
9 tähenduses, mis hõlmavad posti vahendusel tehtavaid sularaha ülekandeid ja sularahata
arveldusi;
5) filateeliateenused;
6) logistikateenused, milles on ühendatud füüsiline kättetoimetamine või
ladustamine ning teised postiga mitteseotud funktsioonid.

§ 88. Tegutsemine nafta, gaasi, kivisöe, põlevkivi, turba ja teiste tahkekütuste leiukohtade
uuringute või kaevandamisega seotud valdkondades
Nafta, gaasi, kivisöe, põlevkivi, turba ja teiste tahkekütuste leiukohtade uuringute või
kaevandamisega seotud valdkondades tegutsemine käesoleva seaduse tähenduses on
geograafilise ala ekspluateerimine nafta, gaasi, kivisöe, põlevkivi, turba ja teiste
tahkekütustena kasutatavate maavarade leiukohtade uurimiseks või neis kaevandamiseks.

§ 89. Tegutsemine sadamate või lennuväljadega seotud valdkondades
Sadamate v õi lennuväljadega seotud valdkondades tegutsemine käesoleva seaduse
tähenduses on geograafilise ala ekspluateerimine lennuvälja- või sadamateenuste
osutamiseks õhu- või veetranspordiettevõtjatele.

§ 90. Peatüki rakendusala erisused
(1) Käesolevas p eatükis sätestatud korda ei ole hankija kohustatud rakendama:
1) lepingute sõlmimisel eesmärgiga nende alusel saadu teistele isikutele edasi müüa
või rentida, kui hankijal ei ole sellise lepingu eseme müümise või rentimise eri- või

ainuõigust ja teistel isikutel on õigus müüa või rentida sellise lepingu eset hankijaga
samadel tingimustel;
2) lepingute sõlmimisel, mille eesmärk on käesoleva seaduse § -des 83 –89 nimetatud
tegevused Euroopa Liitu mittekuuluva riigi territooriumil, kui selleks ei kasutata Euroopa
Liidu liikmesriigi territooriumil asuvat võrgustikku ega geograafilist ala;
3) lepingu sõlmimisel hankijaga seotud ettevõtjaga;
4) lepingu sõlmimisel sellise juriidilise isikuga, mis on asutatud, või seltsinguga, mis
on loodud lepingu pooleks oleva hankija ja teiste hankijate poolt eesmärgiga tegutseda
käesoleva seaduse § -des 83–89 nimetatud valdkonnas vähemalt kolme aasta jooksul ja
mille põhikirja või asutamisotsuse või seltsingulepingu kohaselt kohustuvad selle
asutanud või loonud hankijad selles osalema vähemalt sama perioodi jooksul;
5) lepingu sõlmimisel käesoleva seaduse § -des 83 –89 nimetatud tegevuste
võimaldamiseks, kui see tegevus on §- s 91 sätestatud tingimustel otseselt ja vaba
juurdepääsuga konkurentsile avatud.
(2) Juriidiline isik, mille on asutanud ja seltsing, mille on loonud üksnes hankijad
eesmärgiga tegeleda käesoleva seaduse § -des 83–89 nimetatud tegevustega, ei ole
kohustatud järgima käesolevas peatükis sätestatud korda lepingu sõlmimisel:
1) selle asutanud või selles osaleva hankijatega;
2) selle asutanud või selles osaleva hankijaga seotud ettevõtja.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 ja lõike 2 punktis 2 nimetatud erandit võib
kohaldada tingimusel, et vähemal t 80 protsenti seotud ettevõtja eelneva kolme aasta
teenuste osutamise, asjade tarnimise või ehitustööde tegemise keskmisest käibest on
saadud vastavalt selliste teenuste osutamisest, asjade tarnimisest või ehitustööde
tegemisest sellistele hankijatele või nendega seotud ettevõtjatele. Kui seotud ettevõtja
eelneva kolme aasta käivet ei ole asutamise või tegevuse alustamise aja tõttu võimalik
näidata, võib ettevõtja muude vahenditega, eelkõige majandustegevuse prognooside abil,

tõendada, et tema nimetatud viisil seni tekkinud käive on usaldusväärne. Kui sarnaseid
teenuseid osutab, sarnaseid asju tarnib või sarnaseid ehitustöid teeb mitu hankijaga seotud
ettevõtjat, arvutatakse nimetatud protsendimäär, arvesse võttes nende seotud ettevõtjate
nimetatud viisil tekkinud kogukäivet.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud erandi rakendamise korral ja
lepingute sõlmimisel muul kui käesoleva seaduse §- des 83–89 nimetatud tegevustele
suunatud eesmärgil peab hankija teavitama kõikidest sellistest teg evustest, mida ta loeb
nimetatud erandi või eesmärgiga kaetud olevaks, kirjalikult Rahandusministeeriumi
kaudu Euroopa Komisjoni viimase nõudmisel.
(5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3–5 ning lõikes 2 nimetatud erandite
rakendamise korral peab hankija edastama kirjalikult Rahandusministeeriumi kaudu
Euroopa Komisjonile viimase nõudmisel vastavate ettevõtjate nimed, sõlmitavate
lepingute oluliste tingimuste kirjelduse ja maksumuse ning Euroopa Komisjoni poolt
vajalikuks peetava tõenduse hankija te ja nendega seotud ettevõtjate vaheliste suhete
vastavuse kohta käesolevas paragrahvis sätestatule.
(6) Seotud ettevõtja käesoleva peatüki tähenduses on ettevõtja, kelle aastaaruanne
konsolideeritakse hankija aastaaruandega, või ettevõtja, kelle ül e hankijal on otseselt või
kaudselt valitsev mõju käesoleva seaduse § 10 lõike 3 punktis 2 nimetatud viisil või kellel
on valitsev mõju hankija üle või kes on koos hankijaga sama isiku valitseva mõju all.
(7) Veega seotud valdkondades käesoleva seaduse § 85 lõike 1 tähenduses tegutsev
hankija ei ole kohustatud järgima vee ostmisel käesolevas peatükis sätestatud korda.
(8) Gaasi – või soojusenergiaga käesoleva seaduse § 83 lõike 1 tähenduses,
elektrienergiaga § 84 lõike 1 tähenduses või nafta, gaa si, kivisöe ja teiste tahkekütuste
leiukohtade uuringute või kaevandamisega § 88 tähenduses seotud valdkondades tegutsev
hankija ei ole kohustatud järgima käesolevas peatükis sätestatud korda lepingu
sõlmimisel energia või energia tootmiseks vajaliku kütus e ostmiseks.

§ 91. Tegevuse otsesele konkurentsile avatuse määramine
(1) Hankija ei ole kohustatud rakendama käesolevas peatükis sätestatud korda, kui
vastav käesoleva seaduse § -des 83–89 nimetatud valdkonda kuuluv tegevus on
hankelepingu täitmise kohas piiramatu juurdepääsuga turul otseselt konkurentsile avatud
ja Euroopa Komisjon on võtnud vastu sellekohase otsuse.
(2) Tegevuse otsesele konkurentsile avatus määratakse Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiivi 2004/17/EÜ artiklis 30 ja selle a lusel tehtud komisjoni otsuses
2005/15/EÜ (ELT L 7, 11.01.2005, lk 7–17) sätestatud korras.

§ 92. Võrgustikega seotud hankija hankemenetluste läbiviimise korra hindamine
(1) Käesoleva seaduse § 10 lõikes 3 nimetatud hankijad võivad oma kulul taotle da
sõltumatult atesteerijalt nende rakendatava hankemenetluste korra vastavuse hindamist
käesolevas seaduses ja Euroopa Liidu riigihangete direktiivides sätestatule.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hindamise korra ja nõuded sõltumatutele
atesteerijatele kehtestab Vabariigi Valitsus .

2. jagu
Hankemenetluse erisused hankelepingute sõlmimisel

§ 93. Väljakuulutamisega hankemenetlus
Hankijal on õi gus hankelepingu sõlmimisel käesolevas peatükis sätestatud korras omal
valikul korraldada hankemenetlus avatud hankemenetlusena, piiratud hankemenetlusena

või väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetlusena (koos edaspidi selles peatükis
väljakuulutamisega hankemenetlus ).

§ 94. Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus
(1) Hankijal on õigus korraldada hankemenetlus väljakuulutamiseta läbirääkimistega
hankemenetlusena, kui:
1) väljakuulutamisega hankemenetluse käigus ei esitatud ühtegi pakkumust ega
hankemenetluses osalemise taotlust või kõik esitatud pakkumused olid olemuselt
erinevad hankedokumentides sätestatud hankelepingu eseme tehnilisest kirjeldusest ja
riigihanke esialgseid tingimusi oluliselt ei muudeta;
2) hankel eping sõlmitakse üksnes teadusuuringute, katsete, õppe – või
arendustegevuse eesmärgil ja mitte tulu saamiseks ega teadus – või arendustegevusega
seotud kulude katmiseks ning tingimusel, et see ei piira edaspidiste lepingute sõlmimist
nimetatud eesmärkidel v äljakuulutamisega hankemenetluse korras;
3) tehnilistel või kunstilistel põhjustel või ainuõiguste kaitsega seotud põhjustel saab
hankelepingu sõlmida ainult ühe pakkujaga;
4) hankelepingu kiire sõlmimine on vajalik hankija jaoks ettenägema tute sündmuste
tagajärjel tekkinud äärmise vajaduse tõttu, mis ei võimalda kinni pidada käesoleva
seaduse § -des 35 või 96 sätestatud tähtaegadest;
5) hankeleping sõlmitakse raamlepingu alusel tingimusel, et raamleping on sõlmitud
käesolevas seaduses sätestatud korras;
6) hankeleping sõlmitakse ideekonkursi võitjaga või ühega võitjatest ja selline
tingimus oli sätestatud ideekonkursi kutses, kusjuures kui hankeleping sõlmitakse ühega
ideekonkursi võitjatest, peetakse läbirääkimisi kõigi võitj atega.

(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule võib hankija asjade hankelepingu
sõlmimisel korraldada hankemenetluse väljakuulutamiseta läbirääkimistega
hankemenetlusena, kui:
1) asju ostetakse samalt pakkujalt varem ostetud asja de osaliseks asendamiseks või
täiendamiseks ja pakkuja vahetumise tõttu tuleks osta teistsuguste omadustega asju, mis
ei oleks olemasolevate asjadega tehniliselt kokkusobivad või mille käitamine ja
hooldamine tooks kaasa ebamõistlikke tehnilisi probleeme;
2) asju ostetakse kaubabörsil;
3) asju ostetakse väga lühikese aja jooksul pakutud eriti soodsat võimalust ära
kasutades tavalisest turuhinnast oluliselt madalama hinnaga;
4) asju ostetakse eriti soodsatel tingimustel isikult, kelle suhtes on algatatud
likvideerimismenetlus, või pankrotihaldurilt võlausaldajatega sõlmitud kokkuleppe
alusel.
(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule võib hankija ehitustööde või
teenuste hankelepingu sõlmimisel korraldada hankemenetlus e väljakuulutamiseta
läbirääkimistega hankemenetlusena, kui:
1) tellitakse samalt pakkujalt esialgses projektis või hankelepingus mittesisaldunud,
kuid esialgses hankelepingus kirjeldatud ehitustööde tegemiseks või teenuste osutamiseks
ettenägematu te asjaolude tõttu vajalikuks osutunud täiendavaid ehitustöid või teenuseid,
kusjuures selliseid täiendavaid ehitustöid või teenuseid ei saa tehniliselt või
majanduslikult esialgse hankelepingu esemest eraldada ilma hankijale suuri kulutusi
põhjustamata või on täiendavad ehitustööd või teenused esialgse hankelepingu täitmiseks
vältimatult vajalikud;
2) tellitakse uusi ehitustöid või teenuseid, mis seisnevad samalt pakkujalt kuni kolm
aastat varem väljakuulutamisega hankemenetluse tulemusel sõlmitud hankelepingu alusel

tellitud ja esialgsele projektile vastavate ehitustööde või teenuste kordamises, kusjuures
esialgses hanketeates on teavitatud sellise hankelepingu sõlmimise võimalusest.

§ 95. Hankemenetluse alustamise ja riigihanke aruande esitamise erisused võrgustikega
seotud valdkondades
(1) Väljakuulutamisega hankemenetluse alustamiseks esitab hankija registrile ühe
järgmistest teadetest:
1) perioodilise eelteate;
2) kvalifitseerimissüsteemi kehtestamise teate;
3) ha nketeate.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud viisil võib hankija
alustada hankemenetlust, kui ta korraldab hankemenetluse piiratud hankemenetlusena või
väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetlusena.
(3) Käesoleva seaduse § 10 lõikes 3 nimetatud hankija esitab registrile riigihanke
aruande üksnes pärast hankelepingu, sealhulgas raamlepingu alusel sõlmitud
hankelepingu sõlmimist, mille maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või
ületab seda.

§ 96. Pakkumuste ja hankemenetluses osalemise taotluste esitamise tähtajad
(1) Käesoleva seaduse § 35 lõikes 2 sätestatud tähtaega avatud hankemenetluse korral
võib lühendada 22 päevani hanketeate avaldamisest arvates tingimusel, et hankija esitas
registrile periood ilise eelteate, mis avaldati registris mitte vähem kui 52 päeva ja mitte
rohkem kui üks aasta enne hanketeate esitamist registrile ja mis sisaldas täiendavaid

andmeid vastavalt § 97 lõikele 5 ulatuses, mis oli hankijale teada perioodilise eelteate
registrile esitamise hetkel.
(2) Piiratud hankemenetluse ja väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetluse
korral ei või hankemenetluses osalemise taotluste esitamise tähtaeg olla lühem kui 37
päeva hanketeate avaldamisest arvates või juhul, kui hankemenetlusest teavitati
perioodilise eelteatega käesoleva seaduse § 97 lõikes 3 sätestatud korras, lühem kui 37
päeva § 97 lõikes 4 nimetatud ettepaneku tegemisest taotlejatele. Erandjuhtudel, kui
lühema tähtaja kohaldamine on vajalik ettenägematute sündmuste t õttu, võib seda
tähtaega lühendada 22 päevani.
(3) Piiratud hankemenetluse ja väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetluse
korral võib pakkumuste esitamise tähtaja määrata hankija ja hankija valitud taotlejate
kokkuleppel tingimusel, et kõigil valitud taotlejatel on pakkumuse esitamiseks võrdselt
aega. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab hankija pakkumuste esitamiseks tähtaja, mis ei
või olla lühem kui 24 päeva pakkumuse esitamise ettepaneku tegemisest arvates.
(4) Kui hankija võimaldab pi iramatu ja täieliku elektroonilise juurdepääsu
hankedokumentidele, alates hanketeate avaldamisest või juhul, kui hankemenetlusest
teavitati perioodilise eelteate või kvalifitseerimissüsteemi teatega vastava dokumendi
avaldamisest registris, ja viitab selle s dokumendis vastavale veebiaadressile, võib
pakkumuste esitamise tähtaegu lühendada kuni viie päeva võrra tingimusel, et
pakkumuste esitamise tähtaega ei määratud hankija ja taotlejate kokkuleppel vastavalt
käesoleva paragrahvi lõikele 3.

§ 97. Perioodi line eelteade
(1) Kui hankija soovib kohaldada käesoleva seaduse § 96 lõigetes 1 ja 2 sätestatud
lühendatud pakkumuste esitamise tähtaegu või kui ta soovib alustada hankemenetlust
perioodilise eelteate avaldamisega, esitab ta registrile perioodilise eelteate. Perioodilise

eelteatega saab alustada üksnes piiratud hankemenetlust või väljakuulutamisega
läbirääkimistega hankemenetlust.
(2) Hankija võib esitada registrile hankelepingute kohta täiendavaid perioodilisi
eelteateid, lisamata nendesse var em avaldatud perioodilistes eelteadetes sisaldunud
andmeid.
(3) Kui hankija soovib alustada hankemenetlust perioodilise eelteate avaldamisega,
peab perioodiline eelteade:
1) sisaldama sõlmitava hankelepingu esemeks olevate asjade, teenuste võ i
ehitustööde kirjeldust;
2) sisaldama teadet, et hankeleping sõlmitakse piiratud hankemenetluse või
väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetluse teel ilma eelneva hanketeate
avaldamiseta, ja ettepanekut huvitatud isikutele teatada kirjalikult oma huvist osaleda
hankemenetluses;
3) olema avaldatud registris mitte varem kui 12 kuud enne käesoleva paragrahvi
lõikes 4 nimetatud ettepaneku tegemist.
(4) Kui hankemenetluse alustamisest on teavitatud perioodilise eelteatega, saadab
han kija enne nende taotlejate valimist, kellele ta teeb pakkumuse esitamise ettepaneku,
täiendavalt kõigile huvi ilmutanud isikutele ettepaneku esitada hankemenetluses
osalemise taotlus.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud ettepanek peab sisalda ma vähemalt
järgmisi andmeid:
1) hankelepingu eseme olemus ja kogus, sealhulgas võimalused täiendavate
hankelepingute sõlmimiseks, hankelepingu eeldatava uuendamise korral ka uuendamise
võimalik aeg, tulevikus eeldatavalt ostetavate asjade või tellitavate teenuste või
ehitustööde olemus ja kogus ning võimaluse korral ka nende hanketeadete avaldamise
kuupäevad;

2) teave, kas tegemist on piiratud hankemenetluse või väljakuulutamisega
läbirääkimistega hankemenetlusega;
3) vajaduse korra l ostetavate asjade tarnimise või tellitavate teenuste osutamise või
ehitustööde teostamise alguse või lõpu kuupäev;
4) hankedokumentide saamise taotluste esitamise aadress ja tähtpäev ning keel või
keeled, milles need tuleb koostada;
5) ha nkija aadress ja hankedokumentide ning muude dokumentide saamiseks vajalik
teave;
6) pakkujale esitatavad majanduslikud ja tehnilised tingimused, finantsgarantiid ja
muu informatsioon;
7) hankedokumentide eest makstav tasu ja maksekord;
8) sõlmitava hankelepingu liik;
9) pakkumuste hindamise kriteeriumid ning nende suhteline osakaal, kui neid ei ole
näidatud perioodilises eelteates, hankedokumentides ega pakkumuse esitamise
ettepanekus.
(6) Hankemenetluses osalemise tao tlus esitatakse koos taotleja kvalifikatsiooni
tõendavate dokumentidega vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud ettepanekus
nõutule.
(7) Hankelepingute sõlmimisel võrgustikega seotud valdkondades ei kohaldata
käesoleva seaduse 2. peatükis s ätestatud eelteate regulatsiooni.

§ 98. Tehnilise kirjelduse esitamine regulaarsete hankelepingute korral

(1) Hankija esitab huvitatud isiku taotluse alusel talle hankelepingu eseme tehnilise
kirjelduse, mille alusel on hankija regulaarselt hankelepinguid sõlminud või mille alusel
kavatseb ta sõlmida käesoleva seaduse § 97 kohaselt avaldatud perioodilises eelteates
nimetatud hankelepingu. Kui selline tehniline kirjeldus põhineb avalikult kättesaadavatel
materjalidel, piisab vastava viite edastamises t.
(2) Tehnilise kirjelduse väljastamise eest paberil võib hankija nõuda tasu, mille
suurus ei või ületada dokumentide paljundamise ja kättetoimetamise kulusid.

§ 99. Pakkujate ja taotlejate kvalifitseerimine
(1) Pakkujate või taotlejate kval ifitseerimiseks kehtestab hankija tingimused, mis
peavad olema objektiivsed ja mille sisu peab olema kõigile huvitatud isikutele
kättesaadav.
(2) Hankija peab pakkujate või taotlejate suhtes rakendama käesoleva seaduse § 38
lõikes 1 sätestatud pakkuj ate ja taotlejate hankemenetlusest kõrvaldamise aluseid.
(3) Pakkujate või taotlejate kvalifitseerimisel või piiratud hankemenetluse ja
väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetluse korral taotlejate valimisel ei või
hankija:
1) kehtestada mõnedele pakkujatele või taotlejatele teistega võrreldes täiendavaid
halduslikke, tehnilisi või finantstingimusi;
2) nõuda katsete korraldamist või tõendeid, mis dubleeriksid juba olemasolevaid
tõendeid.

§ 100. Kvalifitseerimissüsteemi teade

(1) Kui hankija soovib luua käesoleva seaduse §- s 101 sätestatud
kvalifitseerimissüsteemi, esitab ta registrile kvalifitseerimissüsteemi teate, milles
nimetatakse muu hulgas kvalifitseerimissüsteemi loomise eesmärk ning
kvalifitseerimissüsteemiga liitumise tingimused või viidatakse vastavatele
dokumentidele.
(2) Kui kvalifitseerimissüsteemi kehtivusaeg on pikem kui kolm aastat, esitab hankija
kvalifitseerimissüsteemi teate registrile igal aastal.

§ 101. Kvalifitseerimissüsteem
(1) Taotlej ate kvalifitseerimiseks võib hankija luua käesolevas jaos sätestatud korras
kvalifitseerimissüsteemi.
(2) Huvitatud isik võib taotleda enda kvalifitseerimist ja kvalifitseerimissüsteemiga
liitumist igal ajal.
(3) Kvalifitseerimine kvalifitseerimissüsteemi alusel võib olla mitmeetapiline.
(4) Kvalifitseerimissüsteem peab põhinema objektiivsetel kvalifitseerimise
tingimustel, lähtudes käesoleva seaduse §- s 99 sätestatust.
(5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kvalifitseerimis e tingimused
sisaldavad nõudeid taotleja majanduslikule ja finantsseisundile, võib taotleja
iseloomustada oma majanduslikku ja finantsseisundit lisaks oma näitajatele ka teise isiku
vastavate näitajate alusel, kui ta tõendab hankijale vastuvõetaval viisil, et sellel isikul on
eeldatavate hankelepingute täitmiseks vajalikud ja hankelepingute esemele vastavad
vahendid olemas ja taotlejal on võimalik vajaduse korral selle isiku vastavaid vahendeid
kvalifitseerimissüsteemi kasutusaja vältel kasutada.
(6) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kvalifitseerimise tingimused
sisaldavad nõudeid taotleja tehnilisele ja kutsealasele pädevusele, võib taotleja tõendada

selle vastavust kvalifitseerimise tingimustele lisaks oma näitajatele ka teise isiku
vastavate näitajate alusel vahendite ja meetmete või spetsialistide osas, sõltumata tema
õiguslike suhete iseloomust selle isikuga. Selleks peab ta hankijale vastuvõetaval viisil
tõendama, et sellel isikul on vastavad vahendid ja meetmed või spetsialistid olemas ning
taotlejal on võimalik neid vajaduse korral kvalifitseerimissüsteemi kasutusaja vältel
hankelepingute täitmiseks kasutada.
(7) Hankija peab kvalifitseerimissüsteemiga liitunud taotlejate nimekirja, mis võib
olla jagatud kategooriatesse vastavalt hankelepingu liikidele, mille puhul toimub
kvalifitseerimine kehtestatud kvalifitseerimissüsteemi alusel.
(8) Huvitatud isiku nõudmisel teavitab hankija teda käesoleva paragrahvi lõikes 4
nimetatud kvalifitseerimistingimustest.
(9) Kui hankija leiab, et mõne teise hankija kvalifitseerimissüsteem vastab selle
aluseks olevatest tingimustest tulenevalt tema vajadustele, teatab ta
kvalifitseerimissüsteemiga liitumist taotlenud huvitatud isikutele sellise hankija nime ja
andmed vastava kvalifitseerim issüsteemi kohta.
(10) Kui hankija teavitab hankemenetluse alustamisest kvalifitseerimissüsteemi
teatega, valib ta kvalifitseerimissüsteemi reeglite alusel kvalifitseeritud ja sellega liidetud
taotlejate hulgast taotlejad, kellele teha pakkumuse esitamise ettepanek.
(11) Kui hankija kasutab kvalifitseerimissüsteemi, esitab ta iga
kvalifitseerimissüsteemi alusel sõlmitud hankelepingu kohta registrile riigihanke aruande
vastavalt käesolevas seaduses sätestatud nõuetele. Hankemenetlus lõpeb
kvalifitsee rimissüsteemi kehtivusaja lõppemisega.

§ 102. Taotlejate teavitamine
(1) Hankija teavitab kvalifitseerimistingimuste uuendamisest kõiki
kvalifitseerimissüsteemiga liitunud taotlejaid ja liitumist taotlenud huvitatud isikuid.

(2) Hankija, kes on loonud kvalifitseerimissüsteemi, teavitab taotlejaid otsusest nende
kvalifitseerimise ja kvalifitseerimissüsteemiga liitmise või kvalifitseerimata jätmise kohta
kahe kuu jooksul taotluse esitamisest arvates. Kui otsuse tegemine võtab aega rohkem kui
kaks kuud, teatab hankija taotlejale kahe kuu jooksul taotluse esitamisest arvates pikema
otsustusaja põhjused ja taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise tähtaja, mis ei või
olla pikem kui neli kuud taotluse esitamisest arvates.
(3) Hankija teavita b kvalifitseerimissüsteemiga liitumise taotluse esitanud taotlejat,
tema kvalifitseerimise ja kvalifitseerimissüsteemiga liitmise või kvalifitseerimata jätmise
otsusest 15 päeva jooksul otsuse tegemisest arvates.
(4) Hankija teavitab kvalifitseerimis süsteemiga liidetud taotlejat otsusest lugeda tema
kvalifitseerimine lõppenuks vähemalt 15 päeva ette koos lõpetamise põhjendusega, välja
arvatud juhul, kui kvalifitseerimise lõppemise põhjuseks on kvalifitseerimissüsteemi
kehtivusaja lõppemine.

§ 103. R aamlepingute erisused võrgustikega seotud valdkondades
(1) Raamlepingu sõlmimisel võrgustikega seotud valdkondades ei ole hankija
kohustatud järgima käesoleva seaduse § 70 lõigetes 1, 3 ja 4 sätestatud tingimusi.
Raamlepingu alusel hankelepingute sõl mimisel ei ole hankija kohustatud järgima § 71
lõigetes 2 –4 sätestatut.
(2) Kui hankija sõlmib raamlepingu muul viisil kui käesolevas peatükis sätestatud
korras korraldatava hankemenetluse teel, peab ta sõlmima hankelepinguid, mis on seotud
tema tegu tsemisega käesoleva seaduse § -des 83–89 nimetatud valdkondades, selle
raamlepingu alusel käesolevas peatükis sätestatud korras korraldatava hankemenetluse
teel.

6. peatükk

RIIGIHANGETE AMET JA RIIKLIK RIIGIHANGETE REGISTER

1. jagu
Riigihangete Ameti ülesanded, õigused ja kohustused

§ 104. Riigihangete Amet
(1) Amet on valitsusasutus Rahandusministeeriumi valitsemisalas, mis:
1) nõustab hankijaid riigihangete seaduse rakendamise küsimustes;
2) teostab riiklikku järelevalvet riigih angete korraldamise üle ja väärtegude
kohtuvälist menetlust seaduses sätestatud korras ja ulatuses;
3) teostab oma pädevuse piires välissuhtlemist riigihangete küsimustes;
4) täidab muid talle käesoleva seadusega ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega
pandud ülesandeid.
(2) Amet hindab ülesannete täitmise käigus riigihangete süsteemi toimimist ja võib
teha ettepanekuid selle parandamiseks.
(3) Amet avaldab oma veebilehel ajakohast riigihangete teostamiseks vajalikku
teavet, sealhulgas avaldab Amet käesoleva seaduse § 15 lõikes 2 nimetatud
rahvusvahelised piirmäärad kolme tööpäeva jooksul pärast nende igakordset avaldamist
Euroopa Komisjoni poolt.

2. jagu

Riiklik riigihangete register

§ 105. Riiklik riigihangete register ja sellesse kantavad andmed
(1) Register on riiklik riigihangete andmekogu, mille vastutav ja volitatud töötleja on
Rahandusministeerium.
(2) Registrisse kantakse hankija poolt registrile esitatud eelteadetes, perioodilistes
eelteadetes, hanketead etes, dünaamilise hankesüsteemi lihtsustatud hanketeadetes,
riigihanke aruannetes, kvalifitseerimissüsteemi teadetes, ehitustööde kontsessiooni
teadetes, ideekonkursi kutsetes ja ideekonkursi tulemustes sisalduvad andmed ning
vaidlustuskomisjoni poolt vaidlustusmenetluse tulemused ja avaldatakse nimetatud
dokumendid. Hankija vastutab tema poolt registrile esitatud andmete õigsuse eest.
(3) Hankija võib taotleda selliste riigihanke aruandes või ideekonkursi tulemustes
sisalduvate andmete avaldamata jät mist registris, mille avaldamine takistaks
õiguskaitseorganite tööd, oleks vastuolus avaliku huviga, rikuks ettevõtjate ärisaladust
või kahjustaks nendevahelist konkurentsi.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmed, välja arvatud andmed, mi lle
avaldamine takistaks õiguskaitseorganite tööd, oleks vastuolus avaliku huviga, rikuks
ettevõtjate ärisaladust või kahjustaks nendevahelist konkurentsi, on avalikult
kättesaadavad.
(5) Registri asutab, registri põhimääruse kinnitab, eelteates, per ioodilises eelteates,
hanketeates, dünaamilise hankesüsteemi lihtsustatud hanketeates, riigihanke aruandes,
kvalifitseerimissüsteemi teates, ehitustööde kontsessiooni teates, ideekonkursi kutses ja
ideekonkursi tulemustes sisalduvate andmete loetelu ning nende registrile esitamise ja
avaldamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus .

§ 106. Andmete edastamine Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitusele
(1) Register edastab hankija poolt registrile esitatud eelteated, perioodilised eelteated,
hanketeated, dünaamilise hankesüsteemi lihtsustatud hanketeated,
kvalifitseerimissüsteemi teated, ehitustööde kontsessiooni teated ja ideekonkursi kutsed
Euroopa Komi sjoni poolt komisjoni määrusega (EÜ) nr 1564/2005, millega kehtestatakse
riigihankemenetlusega seotud teadete avaldamise tüüpvormid vastavalt Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiividele (EÜ) 17/2004 ja (EÜ) 18/2004 (ELT L 257,
01.10.2005, lk 1–126) kehtes tatud standardvormides Euroopa Ühenduste Ametlike
Väljaannete Talitusele avaldamiseks, kui riigihanke eeldatav maksumus on võrdne
rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda, või muul juhul, kui hankija seda soovib.
(2) Kui hankija poolt registrile es itatava aruande esitamise aluseks on hankelepingu
või raamlepingu sõlmimine, koostab register hankija poolt registrile esitatud riigihanke
aruande, välja arvatud käesoleva seaduse § 73 lõike 4 või § 78 lõike 4 alusel esitatud
riigihanke aruande, andmete al usel hankelepingu sõlmimise teate ja edastab selle
Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitusele avaldamiseks, kui samas
hankemenetluses on varem edastatud Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete
Talitusele avaldamiseks hanketeade või eelteade, millega teavitati hankemenetluse
alustamisest, kui sõlmitud hankelepingu maksumus on võrdne rahvusvahelise
piirmääraga või ületab seda või kui hankija soovib hankelepingu sõlmimise teate
edastamist.
(3) Register edastab hankija poolt registrile esitatud idee konkursi tulemused Euroopa
Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitusele avaldamiseks, kui samas ideekonkursis on
varem edastatud Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitusele avaldamiseks
ideekonkursi teade või kui hankija soovib ideekonkursi tulemuste edastamist.

3. jagu
Riiklik järelevalve

§ 107. Riigihangete Ameti pädevus järelevalve teostamisel
Riikliku järelevalve teostamisel on Ametil õigus:
1) kontrollida käesoleva seaduse täitmist takistamatult ja ette teatamata hankija
juures. Kui Amet il on tekkinud kahtlus võimaliku käesoleva seaduse rikkumise suhtes
käimasoleva hankemenetluse käigus, võib Amet viibida pakkumuste avamise või teiste
käesoleva seaduse alusel tehtavate hankemenetluse toimingute juures, samuti kontrollida
hankija tehtud toiminguid ja otsuseid;
2) saada hankijatelt riigihangete kohta riiklikuks järelevalveks vajaminevat
informatsiooni, samuti riigihanget puudutavate dokumentide originaale või ärakirju;
3) teha vastavalt käesoleva seaduse § -s 108 sätestatule otsus või ettekirjutus, kui
hankija on riigihanke käigus rikkunud käesoleva seaduse sätteid.

§ 108. Riigihangete Ameti otsus või ettekirjutus
(1) Amet tunnistab enne hankelepingu sõlmimist oma otsusega kehtetuks käesoleva
seaduse § 10 lõike 1 punkti s 1 nimetatud hankija hankemenetluse või teeb § 10 lõike 1
punktides 2–6 või lõikes 3 nimetatud hankijale ettekirjutuse hankemenetluse kehtetuks
tunnistamiseks, kui hankija:
1) ei ole hanketeates, hankedokumentides või pakkumuse esitamise ettepanekus
esitanud pakkumuse edukuse üle otsustamisel kasutatavaid pakkumuste hindamise
kriteeriume või nende suhtelist osakaalu ning on avanud pakkumused;
2) ei ole teatanud hankedokumentide muutmisest kõikidele hankijalt
hankedokumendid saanud huvitatud isikutele, pakkujatele või taotlejatele;

3) on oluliselt rikkunud käesoleva seaduse § -s 56 sätestatud selgituste andmise
korda;
4) ei ole pakkumuste avamisel kontrollinud esitatud dokumentide vastavust
hankedokumentides nõutud loetelule;
5) ei ole saatnud pakkumuste avamise protokolli koopiat kõikidele pakkujatele
vastavalt § 46 lõikes 3 sätestatule;
6) on kasutanud pakkumuste vastavuse kontrollimisel või pakkumuste hindamisel
oma esindajana või eksperdina isikut, kelle suht ed pakkujaga võivad tekitada
põhjendatud kahtlust tema objektiivsuses;
7) on avatud hankemenetluse või piiratud hankemenetluse käigus pidanud
läbirääkimisi.
(2) Amet võib teha käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse või ettekirjutuse
l isaks lõikes 1 sätestatule ka siis, kui hankija rikub hankemenetluse käigus käesolevat
seadust ja ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda kõiki asjaolusid arvestades hankemenetlust
jätkata.
(3) Kui hankija on jaotanud riigihanke sama hankemenetluse raames osadeks ja
hankijapoolne käesoleva seaduse rikkumine, mis tingib Ameti poolt käesoleva paragrahvi
lõikes 1 või 2 nimetatud otsuse või ettekirjutuse tegemise, esineb ühe või mõne osa
suhtes, teeb Amet otsuse või ettekirjutuse nende osade suhtes, mille suht es rikkumine
esineb.
(4) Enne hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsuse või ettekirjutuse tegemist
hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks annab Amet hankijale võimaluse omapoolsete
vastuväidete esitamiseks Ameti määratud kuni kolme tööpäeva pikkuse tähtaja jooksul.
(5) Riikliku järelevalve teostamise pädevusega Ameti ametnik võib viibida käesoleva
seaduse alusel hankija tehtavate toimingute või otsuste tegemise juures ja juhul, kui

hankija rikub toimingu või otsuse tegemisel käesolevat seadust, nõuda hankijalt vea
parandamist või õigusrikkumise lõpetamist kohapeal.
(6) Hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsuse või ettekirjutuse tegemise korral
on kõik hankemenetlusega seotud otsused ja toimingud tühised, olenemata sellest, kas
need o n tehtud enne või pärast kehtetuks tunnistamise otsustamist. Samuti on tühine
hankeleping, mis sõlmitakse pärast hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsuse või
ettekirjutuse tegemist.

§ 109. Riigihangete Ameti tegevus õigusrikkumise korral
(1) Ku i Ametile laekub teave riigihangete teostamisega seotud õigusrikkumise kohta
või Amet avastab õigusrikkumise riigihanke kontrollimise käigus ja teatavaks saanud
asjaolude kogum annab aluse süüteokahtluseks ning see õigusrikkumine ei ole käsitatav
käesoleva seaduse § -des 111–113 sätestatud väärteona, peab Amet teavitama talle
teadaolevatest asjaoludest politseiasutust või prokuröri.
(2) Ametil on õigus teha ettepanekuid käesolevat seadust või selle alusel kehtestatud
õigusakte rikkunud isiku või isikut e distsiplinaarvastutusele võtmiseks.

§ 110. Koostöö Euroopa Komisjoniga
(1) Kui Komisjon teavitab hankijat kirjalikult Euroopa Liidu riigihangete -alaste
õigusaktide või neid rakendavate siseriiklike õigusaktide sätete ilmsest rikkumisest
hankemene tluse läbiviimisel, on hankija kohustatud kolme tööpäeva jooksul teate
saamisest arvates edastama Ametile kogu asjakohase informatsiooni vastava
hankemenetluse kohta.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud informatsiooni käsitlemise ja Euroopa
K omisjonile edastamise korra kehtestab Vabariigi Valitsu s.

4. jagu
Vastutus

§ 111. Riigihanke korraldamise nõuete rikkumine
(1) Riigihanke korraldamise nõuete rikkumise eest, mida ei ole nimetatud käesoleva
paragrahvi lõikes 3, –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud rikkumise eest, kui selle on toime
pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga 10 000 kuni 20 000 krooni.
(3) Riigihanke korraldamise nõuete järgmiste rikkumiste eest:
1) rikkumised, mis toovad kaasa hankemenetluse kehtetuks tunnistamise Ameti
poolt või hankija enda poolt Ameti ettekirjutuse alusel;
2) konfidentsiaalsusnõuete rikkumine hankija poolt;
3) käesolevas seaduses sätestatud nõuete rikkumine hanketeates,
hankedokumentides või pakkumuse esitamise ettepanekus tehnilise kirjelduse, pakkujate
või taotlejate kvalifitseerimise tingimuste või p akkumuste hindamise kriteeriumide
esitamise osas, kui viidatud rikkumine ei võimalda hankemenetlust lõpule viia ja
hankelepingut sõlmida;

4) taotleja või pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamata jätmine, kui käesolevas
seaduses on sätestatud vastav kohustus ja hankijale on teada kohustusliku kõrvaldamise
aluse esinemine taotleja või pakkuja suhtes;
5) hankelepingu sõlmimine või juba sõlmitud hankelepingu muutmine käesolevas
seaduses sätestatud nõudeid rikkudes;
6) hankemenetluse liigi v alimine käesolevas seaduses sätestatud nõudeid rikkudes;
7) hankemenetluse korraldamine ilma kindla kavatsuseta sõlmida hankeleping –
karistatakse rahatrahviga 100 kuni 300 trahviühikut.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud rikkumise e est, kui selle on toime
pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga 20 000 kuni 50 000 krooni.

§ 112. Pakkumuse esitamine ilma kindla kavatsuseta sõlmida hankeleping
(1) Pakkumuse esitamise eest ilma kindla kavatsuseta sõlmida hankeleping –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

§ 113. Hankemenetluses valeandmete esitamine
(1) Pakkuja või taotleja poolt hankemenetluses valeandmete esitamise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.

§ 114. Menetlus
(1) Käesoleva seaduse § -des 111–113 sätestatud väärtegudele kohaldatakse
karistusseadustiku ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.
(2) Käesoleva seaduse § -des 111–113 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on
Amet.

§ 115. Kulude hüvitamine pakkujale
Pakkujal ei ole õ igust nõuda hankijalt pakkumuse esitamisega seotud kulude, kaasa
arvatud pakkumuse ettevalmistamise ja hankemenetluses, ideekonkursil või ehitustööde
kontsessiooni andmisel osalemisega seotud mõistlike kulude hüvitamist, välja arvatud
juhul, kui pakkuja tõendab, et hankija rikkus riigihanke läbiviimist reguleerivaid sätteid,
ilma milleta oleks temaga hankelepingu sõlmimine olnud tõenäoline.

§ 116. Kahju hüvitamine pakkuja poolt
Kui pakkuja on hankemenetluse käigus või vaidlustuse lahendamise käigus esitanud
teadvalt valeandmeid või võltsinud dokumente, hüvitab ta selliste andmete või
dokumentide esitamisest hankijale või teistele isikutele tulenenud kahju.

7. peatükk
VAIDLUSTUSMENETLUS

1. jagu
Üldsätted

§ 117. Hankija tegevuse vaidlustamine
(1) Pakkuja, taotleja või hankemenetluses osalemisest huvitatud isik, kellel on
vastaval hetkel võimalus selles hankemenetluses osaleda (edaspidi vaidlustaja), võib
vaidlustada hankija tegevuse, kui ta leiab, et käesoleva seaduse rikkumine hankija poolt
rikub tema õigusi, esitades Riigihangete Ameti juures asuvale vaidlustuskomisjonile
(edaspidi vaidlustuskomisjon) sellekohase vaidlustuse.
(2) Vaidlustuse võib esitada järgmiste hankija dokumentide või otsuste peale:
1) hanketeade;
2) pakkumuse esitamise ettepanek;
3) kontsessiooni teade;
4) perioodiline eelteade, millega alustatakse hankemenetlust;
5) kvalifitseerimissüsteemi teade, millega alustatakse hankemenetlust;
6) ideekonkursi kutse;
7) hankedokumendid;

8) taotleja või pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamine;
9) taotleja ja pakkuja kvalifitseerimine ning kvalifitseerimata jätmine;
10) pakkumuse vastavaks tunnistamine;
11) pakkumuse tagasilükkamine või kõigi pakkumuste tagasilükkamine;
12) pakkumuse edukaks tunnistamine;
13) muu käesoleva seaduse alusel hankemenetluse käigus tehtud hankija otsus, mis
võib rikkuda vaidlustaja õigusi.
(3) Pärast hankelepingu sõlmimist võib kahju hüvitamise taotluse esitad a
vaidlustuskomisjonile taotleja või pakkuja, kellega jäi hankeleping sõlmimata hankija
õigusvastase otsuse, toimingu või käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–7 nimetatud
dokumendi (edaspidi hanke alusdokument ) tõttu.
(4) Vaidlustuskomisjon on kohtuväline vaidluste lahendamise organ riigivastutuse
seaduse § 15 lõike 2 punkti 1 tähenduses.

§ 118. Riigilõiv
Vaidlustuskomisjonile vaidlustuse ja kahju hüvitamise taotluse esitamisel tasutakse
riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud korras.

§ 119. Vaidlustuskomisjon
(1) Vaidlustusmenetlust viivad läbi vaidlustuskomisjoni liikmed.
(2) Vaidlustuskomisjoni liige on sõltumatu ja lähtub oma otsuste tegemisel üksnes
seadusest ja muudest õigusaktidest ning Eestile kohustuslikest välislepingutes t.

(3) Vaidlustuskomisjoni liikme nimetab ametisse ja vabastab ametist Vabariigi
Valitsus rahandusministri ettepanekul. Vaidlustuskomisjoni liikmete hulgast nimetab
Vabariigi Valitsus rahandusministri ettepanekul vaidlustuskomisjoni juhataja, kes esindab
ja juhib vaidlustuskomisjoni.
(4) Vaidlustuskomisjoni liige nimetatakse ametisse viieks aastaks.
(5) Vaidlustuskomisjoni liikmele esitatavate nõuete suhtes kohaldatakse kohtute
seaduse § -s 47 sätestatut. Vaidlustuskomisjoni liige vabastata kse ametist ennetähtaegselt
juhul, kui ilmneb kohtute seaduse §- s 47 sätestatud asjaolu, mis seaduse kohaselt välistab
isiku nimetamise vaidlustuskomisjoni liikmeks.
(6) Vaidlustuskomisjoni liikme ametipalk on võrdne maa – ja halduskohtu kohtunike
ametipalgaga. Vaidlustuskomisjoni juhataja ametipalk on võrdne ringkonnakohtuniku
ametipalgaga.
(7) Vaidlustuskomisjoni liikme üle teenistuslikku järelevalvet ei teostata.
Vaidlustuskomisjoni liige allub töökorraldus – ja muudes üldküsimustes
vaidlustuskomisjoni juhatajale, vaidlustuskomisjoni juhataja allub töökorraldus – ja
muudes üldküsimustes rahandusministrile. Distsiplinaarkaristuse määramise õigus on
rahandusministril. Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse sätete kohaldamisel kuuluvad
tööandja õi gused rahandusministrile.
(8) Vaidlustuskomisjoni liikmele ei kohaldata avaliku teenistuse seaduse § -sid 14–22,
29–39
1, 41 ja 42, 46–48, § 55 1, §- sid 59 ja 60, 62–64, § 71, §- sid 73 ja 74, 77–83, § 85
lõike 1 punkte 3–5 ning lõiget 3, § 86, § 87 punkti 4, §- sid 90–106, 113
1–113 3, § 117
lõike 1 punkte 1, 2 ja 7 ning lõikeid 2, 3 ja 5, §- sid 118 ja 120.
(9) Vaidlustuskomisjoni liige ei või lisaks teenistusele vaidlustuskomisjonis töötada
mujal kui õppe – või teadustööl.
(10) Vaidlustuskomisjoni töötingimused, sealhulgas tööruumid ja tehnilise
teenindamise tagab Amet.

(11) Vaidlustuskomisjoni halduskulud ja vaidlustusmenetlusega seotud kulud,
sealhulgas vaidlustuskomisjoni liikmete töötasu kaetakse riigieelarvest Ametile selleks
eraldatud vah enditest.
(12) Vaidlustuskomisjoni põhimääruse kinnitab rahandusminister .

§ 120. Taandamine
(1) Vaidlustuskomisjoni liige ei või vaidlustust läbi vaa data ja peab ennast
vaidlustuse läbivaatamiselt taandama, kui esineb asjaolu, mis annab alust kahelda tema
erapooletuses.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu esinemist eeldatakse juhul, kui
vaidlustust läbivaatav vaidlustuskomisjoni l iige on menetlusosalise või tema seadusliku
esindaja:
1) alaneja või üleneja sugulane;
2) õde, poolõde, vend, poolvend või isik, kes on või on olnud abielus vaidlustuse
poole või tema esindaja õe, poolõe, venna või poolvennaga;
3) võõras – või kasuvanem, võõras – või kasulaps;
4) lapsendaja või lapsendatu;
5) abikaasa, elukaaslane, samuti abikaasa või elukaaslase õde, vend või otseliinis
sugulane, sealhulgas pärast abielu või püsiva kooselu lõppemist.
(3) Lisaks k äesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatule peab vaidlustuskomisjoni
liige ennast vaidlustuse läbivaatamisest taandama:
1) asjas, milles ta on ise menetlusosaline või isik, kelle vastu võib esitada
menetlusest tulenevalt nõude;

2) asjas , milles ta on või on olnud menetlusosalise esindaja või nõustaja või milles ta
osales või milles tal oli õigus osaleda menetlusosalise seadusliku esindajana;
3) asjas, milles ta on andnud arvamuse eksperdina.
(4) Menetlusosaline võib käesole va paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul nõuda
vaidlustust läbivaatava vaidlustuskomisjoni liikme taandamist.
(5) Taandusavalduse vaatab läbi vaidlustust läbivaatav vaidlustuskomisjoni liige või
vaidlustuskomisjoni koosseis ja teeb vastava otsuse.
(6) Kui taandusavaldus rahuldatakse, määrab juhataja uue vaidlustust läbivaatava
vaidlustuskomisjoni liikme või vaidlustuskomisjoni koosseisu.
(7) Kui vaidlustuskomisjoni koosseisu liikme asendamine või uue vaidlustust
läbivaatava vaidlustuskomisj oni liikme määramine istungil ei ole võimalik, lükatakse
istung edasi ja määratakse istungi uus toimumise aeg ja koht.

2. jagu
Vaidlustamise käik

§ 121. Vaidlustuse ja kahju hüvitamise taotluse esitamine
(1) Vaidlustus peab olema laekunud vaidlus tuskomisjonile seitsme tööpäeva jooksul
arvates päevast, mil vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest
või huvide kahjustamisest, kuid mitte pärast hankelepingu sõlmimist. Vaidlustus hanke
alusdokumendi peale peab olema laekunud hi ljemalt kolm tööpäeva enne
hankemenetluses osalemise taotluste, pakkumuste, ideekavandite või
kontsessioonitaotluste esitamise tähtpäeva.

(2) Vaidlustus esitatakse vaidlustuskomisjonile kirjalikult ja selles peab sisalduma:
1) vaidlustaja nimi, aadress ja muud kontaktandmed;
2) hankija nimi, aadress ja muud kontaktandmed;
3) vaidlustuse ese, selle vastuolu käesoleva seaduse sätetega ja põhjused, miks
vaidlustaja peab seda oma õigusi rikkuvaks või huve kahjustavaks;
4) vaidlustaja selgelt väljendatud taotlus;
5) vaidlustusele lisatud dokumentide loetelu.
(3) Vaidlustuse esitaja lisab vaidlustusele tema käsutuses oleva teabe hankemenetluse
kohta, millega seoses vaidlustus esitatakse.
(4) Vaidlustus ja s ellele lisatud dokumendid esitatakse eesti keeles.
(5) Kahju hüvitamise taotluse võib vaidlustuskomisjonile esitada ühe aasta jooksul
hankelepingu sõlmimisest arvates. Kahju hüvitamise taotluse vaatab vaidlustuskomisjon
läbi mõistliku aja jooksul, mu us osas kohaldatakse kahju hüvitamise taotluse
läbivaatamisele vaidlustuse läbivaatamise kohta sätestatut.
(6) Vaidlustuskomisjon hindab hankija otsuse, toimingu või hanke alusdokumendi
õiguspärasust ainult vaidlustuse või kahju hüvitamise taotluse l äbivaatamise käigus.

§ 122. Vaidlustusmenetluse alustamine
(1) Vaidlustuskomisjon hindab ühe tööpäeva jooksul vaidlustuse saamisest arvates
selle vastavust käesolevas peatükis sätestatud nõuetele.
(2) Kui vaidlustuskomisjon leiab, et vaidlust uses on kõrvaldatavaid puudusi, annab ta
vaidlustajale puuduste kõrvaldamiseks kahe tööpäevase tähtaja.

(3) Vaidlustuskomisjon jätab vaidlustuse läbi vaatamata ja tagastab selle oma
otsusega vaidlustajale, kui:
1) vaidlustus ei ole esitatud tähtaegselt;
2) vaidlustaja ei ole määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud vaidlustuses esinevaid
puudusi;
3) samas asjas on juba tehtud otsus vaidlustuskomisjonis või kohtus;
4) vaidlustatud hankemenetluse või otsuse kohta on tehtud kä esoleva seaduse § 108
lõikes 1 või 2 nimetatud otsus või ettekirjutus;
5) hankija on tunnistanud vaidlustatud hankemenetluse või otsuse kehtetuks või
õigusrikkumine on kõrvaldatud.
(4) Kui vaidlustuskomisjonile esitatud vaidlustus või vaidlus tusele lisatud
dokumendid ei ole eestikeelsed, võib vaidlustuskomisjon lugeda selle käesoleva
paragrahvi lõikes 2 nimetatud puuduseks ja nõuda vaidlustuse või vaidlustusele lisatud
dokumentide tõlget. Kui vaidlustusele lisatud dokumentide tõlget tähtpäevaks ei esitata,
võib vaidlustuskomisjon jätta vaidlustusele lisatud dokumendid tähelepanuta.
(5) Vaidlustuskomisjon kaasab vaidlustuse läbivaatamisse ka iga hankemenetluses
osaleva või osalemisest huvitatud isiku, kelle õiguste üle vaidlustuse läbivaat amise
käigus võidakse otsustada (edaspidi kolmas isik ). Kolmandat isikut ei pea kaasama, kui
vaidlustus esitatakse hanke alusdokumendi peale ja vaidlustusest ei selgu, millise
kolmanda isiku huve see võib puudutada.

§ 123. Hankemenetluse peatamine
(1) Vaidlustuse saamisel, milles puuduvad käesoleva seaduse § 122 lõikes 3
nimetatud alused selle läbi vaatamata jätmiseks, teatab vaidlustuskomisjon viivitamata

hankijale ja kolmandale isikule vaidlustuse esitamisest ja edastab neile vaidlustuse
koopia.
(2) Kui vaidlustuskomisjon määrab vaidlustajale tähtaja vaidlustuses esinevate
puuduste kõrvaldamiseks, teatab ta hankijale vaidlustuse esitamisest ning edastab talle
pärast puuduste kõrvaldamist vaidlustuskomisjonile esitatud vaidlustuse koopia. Kui
vaidlustuskomisjon jätab vaidlustuse läbi vaatamata käesoleva seaduse § 122 lõike 3
punkti 2 alusel, teatab vaidlustuskomisjon sellest viivitamata hankijale.
(3) Vaidlustuskomisjon võib vaidlustaja põhjendatud taotluse alusel teha igas
vaidlustusmene tluse staadiumis otsuse hankemenetluse, ideekonkursi või ehitustööde
kontsessiooni andmise peatamise kohta, võttes arvesse peatamisest tulenevaid võimalikke
tagajärgi kõigile huvidele, mida võidakse kahjustada. Hankemenetluse, ideekonkursi või
ehitustööde kontsessiooni andmise peatamise taotluse vaatab vaidlustuskomisjon läbi ühe
tööpäeva jooksul selle saamisest arvates. Vaidlustuskomisjoni otsuse peale
hankemenetluse, ideekonkursi või ehitustööde kontsessiooni andmise peatamise taotluse
lahendamisel ei saa esitada kaebust kohtule.
(4) Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud teate saamist, kuid enne
käesoleva seaduse § -s 128 nimetatud tingimuse saabumist sõlmitud hankeleping on
tühine.

§ 124. Vaidlustuse läbivaatamise korraldamine
(1) Hankija esitab vaidlustusele kirjaliku vastuse kahe tööpäeva jooksul arvates
vaidlustuse koopia saamisest vaidlustuskomisjonilt, lisades sellele kõik vaidlustuse
lahendamiseks vajalikud dokumendid, mida vaidlustuskomisjon nõuab. Kirjalikus
vastuses või b hankija teha vaidlustuse lahendamise ettepaneku. Kui käesoleva seaduse §
122 lõike 5 alusel on vaidlustuse läbivaatamisse kaasatud kolmas isik, esitab ka kolmas
isik vaidlustusele kirjaliku vastuse kahe tööpäeva jooksul arvates vaidlustuse koopia

saamisest vaidlustuskomisjonilt, lisades sellele kõik vaidlustuse lahendamiseks vajalikud
dokumendid.
(2) Vaidlustuskomisjon edastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kirjaliku
vastuse koopia ühe tööpäeva jooksul teistele menetlusosalistele.
(3) Vaidlustuskomisjon võib nõuda vaidlustajalt, hankijalt ning kolmandalt isikult
enne vaidlustuse läbivaatamist kirjalikku seletust vaidlustatava hanke alusdokumendi või
otsuse sisu kohta. Vaidlustaja, hankija ja kolmas isik on kohustatud esitama kirjaliku
seletuse vaidlustuskomisjonile kahe tööpäeva jooksul vaidlustuskomisjonilt sellekohase
nõudmise saamisest arvates.

§ 125. Vaidlustuse läbivaatamine
(1) Vaidlustuse vaatab läbi kas ainuisikuliselt vaidlustuskomisjoni liige või vähemalt
kolmeliikmeline koosseis, kui vaidlustuse lahendamine kollegiaalselt on juhataja arvates
oluline seaduse ühetaolise kohaldamise seisukohast.
(2) Vaidlustuskomisjon vaatab vaidlustuse läbi kas esitatud dokumentide alusel
kirjalikus menetluses või korraldab seitsme tööpäeva jooksul vaidlustuskomisjonile
puudusteta vaidlustuse laekumise päevast arvates vaidlustuse läbivaatamise avalikul
istungil vaidlustaja, hankija ja kolmanda isiku osavõtul. Vaidlustuskomisjon korraldab
vaidlustuse läbivaatamise avalikul istungil juhul, kui vähemalt üks vaidlustusmenetluse
osalistest seda nõuab või kui vaidlustuskomisjon peab seda vaidlustuse lahendamiseks
vajalikuks.
(3) Vaidlustuskomisjon teatab hankijale, vaidlustajale ja kolmandale isikule istungi
toimumise aja ja koha väh emalt kolm tööpäeva enne istungi toimumist.
(4) Kui hankija või kolmas isik ei ilmu istungile, vaatab vaidlustuskomisjon
vaidlustuse istungil läbi ilma hankija või kolmanda isiku osavõtuta. Vaidlustaja istungile

ilmumata jäämise korral jätab vaidlustuskomisjon vaidlustuse läbi vaatamata, tagastab
selle oma otsusega vaidlustajale ja teatab sellest viivitamata hankijale.
(5) Vaidlustuskomisjon võib vajaduse korral korraldada täiendava istungi, millest
teatatakse hankijale, vaidlustajale ja kolmand ale isikule kas eelmisel istungil või
käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud korras.
(6) Asjaajamine vaidlustusmenetluses ja vaidlustuse läbivaatamine toimub eesti
keeles. Pooltel ja kolmandal isikul, kes ei saa eesti keelest aru, on õigus anda sel etusi ja
esineda vaidlustuse läbivaatamisel tõlgi või eesti keelt oskava esindaja vahendusel. Tõlgi
kaasamise ja tõlgitasu maksmise kohustus on tõlki vajaval isikul.
(7) Eesti keelt mitteoskava vaidlustaja ilmumisel istungile ilma tõlgita või eesti k eelt
oskava esindajata loetakse vaidlustaja istungile ilmumata jäämiseks käesoleva paragrahvi
lõike 4 tähenduses.
(8) Vaidlustuskomisjon võib kaasata vaidlustuse läbivaatamisele eksperte. Ekspert
võib esitada oma arvamuse kirjalikult või suuliselt is tungil.
(9) Eksperdi tasu aluseks on riigiteenistujate palgaastmestiku kõrgeima astme
palgamäärale vastava tunnitasu kolmekordne määr.
(10) Vaidlustuse läbivaatamise käigus asjaolu ilmnemisel, mis võib tuua kaasa
hankemenetluse kehtetuks tunnista mise otsuse või ettekirjutuse tegemise Ameti poolt §
108 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, teavitab vaidlustuskomisjon viivitamata Ametit ning
peatab vaidlustuse läbivaatamise kuni Ameti poolt järelevalve teostamise lõppemiseni.

§ 126. Vaidlustusmenetlus e lõppemine
(1) Vaidlustusmenetlus lõpeb:
1) vaidlustuse lahendamisega kokkuleppel;

2) vaidlustusest loobumisega vaidlustaja poolt;
3) vaidlustuse põhjendatuks tunnistamisega hankija poolt;
4) vaidlustuskomisjoni otsus ega jätta vaidlustus või kahju hüvitamise taotlus
rahuldamata;
5) vaidlustuskomisjoni otsusega rahuldada vaidlustus osaliselt või täielikult,
tunnistades kehtetuks hankija tehtud hankemenetlusega seotud käesoleva seadusega
vastuolus olev otsus või kohustades hankijat viima hanke alusdokument vastavusse
õigusaktidega ettenähtud nõuetele;
6) vaidlustuskomisjoni otsusega rahuldada osaliselt või täielikult taotlus mõista
hankijalt vaidlustaja kasuks välja hüvitis hankija õigusvastase otsuse, toi mingu või hanke
alusdokumendi tõttu tekkinud kahju hüvitamiseks;
7) vaidlustuskomisjoni otsusega lõpetada vaidlustusmenetlus pärast Ameti poolt
käesoleva seaduse § 108 lõikes 1 või 2 nimetatud otsuse või ettekirjutuse tegemist.
(2) Vaidlustus menetluse lõppemine vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1,
2 või 3 vormistatakse vaidlustuskomisjoni otsusega või, juhul kui kokkulepe sõlmitakse,
vaidlustusest loobutakse või vaidlustus tunnistatakse põhjendatuks istungil, kirjaliku
protokolli ga, millele kirjutavad alla lisaks vaidlustuskomisjonile ka vaidlustaja ja hankija.
Vaidlustuskomisjon ei lõpeta vaidlustusmenetlust käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1
või 3 alusel, kui sellega kahjustatakse kolmanda isiku huve.
(3) Kui vaidlustaj a loobub vaidlustusest enne selle läbivaatamist avalikul istungil või
otsuse tegemist kirjalikus menetluses, lõpetab vaidlustuskomisjon oma otsusega
menetluse ja teatab sellest kohe hankijale.
(4) Vaidlustusmenetluse lõppemine vastavalt käesoleva par agrahvi lõike 1 punktile 4,
5 või 6 vormistatakse vaidlustuskomisjoni motiveeritud otsusega.

(5) Vaidlustusmenetluse lõppemisel käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1, 2, 3 või 7
alusel vaidlustuskomisjon hanke alusdokumendi, hankija otsuse või toimingu
õiguspärasust ei hinda.
(6) Vaidlustusmenetluse lõppemisel käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 3 või 7
alusel või lõike 1 punktis 5 nimetatud vaidlustuse või punktis 6 nimetatud kahju
hüvitamise taotluse täieliku rahuldamisega mõistab vaidlustusko misjon oma otsusega
hankijalt vaidlustaja kasuks välja tema poolt vaidlustusmenetluses tasutud riigilõivu täies
ulatuses ja tasutud või tasumisele kuuluva eksperditasu vajalikus ja põhjendatud ulatuses.
Vaidlustuse või kahju hüvitamise taotluse osalise rahuldamise korral mõistab
vaidlustuskomisjon riigilõivu ja eksperditasu hankijalt välja proportsionaalselt
vaidlustuse või kahju hüvitamise taotluse rahuldamisega. Vaidlustusmenetluse
lõppemisel käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 või 4 alusel mõistab vaidlustuskomisjon
oma otsusega vaidlustajalt hankija või kolmanda isiku kasuks välja nende poolt
vaidlustusmenetluses tasutud või tasumisele kuuluva eksperditasu vajalikus ja
põhjendatud ulatuses.

§ 127. Otsuse teatavaks tegemine ja toime
(1) Vaidlust uskomisjoni otsus, millega vaidlustus sisuliselt lahendatakse, tehakse
avalikult teatavaks vaidlustuskomisjoni kantseleis kümne tööpäeva jooksul arvates
vaidlustuse läbivaatamise lõppemisest istungil. Istungi lõpetamisel teatab
vaidlustuskomisjon otsuse te atavaks tegemise aja.
(2) Kui vaidlustuskomisjon vaatab vaidlustuse läbi kirjalikus menetluses, tehakse
otsus, millega vaidlustus sisuliselt lahendatakse, avalikult teatavaks kümne tööpäeva
jooksul arvates puudusteta vaidlustuse laekumisest vaidlustuskomisjonile.
(3) Kui vaidlustuskomisjon on kaasanud vaidlustuse läbivaatamisele eksperdi
käesoleva seaduse § 125 lõike 8 alusel või pöördunud Euroopa Kohtu poole asjas
eelotsuse saamiseks ja seetõttu ei ole võimalik teha otsust käesoleva paragrahvi lõigetes 1

ja 2 nimetatud tähtaja jooksul, tehakse vaidlustuskomisjoni otsus, millega vaidlustus
sisuliselt lahendatakse, teatavaks kümne tööpäeva jooksul ekspertarvamuse või eelotsuse
saamisest arvates.
(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimet atud juhtudel teatab vaidlustuskomisjon
menetlusosalistele otsuse teatavaks tegemise aja vähemalt kolm tööpäeva enne otsuse
teatavaks tegemist.
(5) Vaidlustuse rahuldamisel on vaidlustuskomisjoni otsus hankijale täitmiseks
kohustuslik. Hankija on kohustatud viima kõik oma hankemenetluse käigus tehtud
otsused kooskõlla vaidlustuskomisjoni jõustunud otsusega. Hankija sõlmitud
hankeleping, mis on vastuolus vaidlustuskomisjoni otsusega, on tühine.

§ 128. Hankemenetluse jätkamine
(1) Hankija ei toh i jätkata peatatud hankemenetlust ega anda nõustumust
hankelepingu sõlmimiseks enne 14 päeva möödumist käesoleva seaduse § 126 lõike 1
punktis 4 või 5 nimetatud vaidlustuskomisjoni otsuse teatavaks tegemisest.
(2) Vaidlustusmenetluse lõppemisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata alusel
või vaidlustuse läbi vaatamata jätmisel ja tagastamisel käesoleva seaduse § 122 lõike 3
või § 125 lõike 4 alusel võib hankija anda nõustumuse hankelepingu sõlmimiseks pärast
vaidlustusmenetluse lõppemise või vaidl ustuse läbi vaatamata jätmise ja tagastamise
otsuse teatavaks tegemist.

§ 129. Halduskohtumenetluse erisused
(1) Kaebus vaidlustuskomisjoni otsuse peale esitatakse hankija asukoha järgsele
ringkonnakohtule ning selle menetlemisele kohaldatakse halduskohtumenetluse
seadustikus apellatsioonkaebuse kohta sätestatut käesolevas peatükis sätestatud

erisustega. Halduskohus ei ole esimeses astmes pädev läbi vaatama kaebusi käesoleva
seaduse § 117 lõigetes 2 ja 3 nimetatud asjades.
(2) Vaidlustuskomisj oni otsuse peale võib pärast vaidlustusmenetluse lõppemist
esitada kaebuse:
1) vaidlustaja, kui vaidlustuskomisjon on teinud käesoleva seaduse § 126 lõike 1
punktis 4 nimetatud otsuse või § 126 lõike 1 punktis 5 nimetatud otsuse vaidlustuse
osalise rahuldamise kohta või § 126 lõike 1 punktis 6 nimetatud taotluse osalise
rahuldamise kohta;
2) kolmas isik, kui vaidlustuskomisjon on teinud käesoleva seaduse § 126 lõike 1
punktis 5 nimetatud otsuse;
3) hankija, kui vaidlustuskomisjon on teinud käesoleva seaduse § 126 lõike 1
punktis 5 või 6 nimetatud otsuse.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kaebuse esitamise tähtaeg on 7 päeva
vaidlustuskomisjoni otsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates.
(4) Kui hankija on sõlm inud kehtiva hankelepingu, ei tühista kohus hankija käesoleva
seaduse § 117 lõikes 2 nimetatud otsuseid. Pärast kehtiva hankelepingu sõlmimist võib
vaidlustaja samas asjas taotleda hankija vaidlustatud otsuse õigusvastasuse tuvastamist,
kui tal on selleks põhjendatud huvi.

8. peatükk
RAKENDUSSÄTTED

§ 130. Hankijate määratlemine

Käesoleva seaduse jõustumise hetkeks asutatud ja tegutsevad käesoleva seaduse § 10
lõikes 2 sätestatud tunnustele vastavad isikud määratlevad enda staatuse lõikes 2
sätestatud tunnuste suhtes ühe kuu jooksul alates käesoleva seaduse jõustumisest ning
teavitavad sellest viivitamata Ametit.

§ 131. Alustatud pakkumismenetluste lõpetamine, esitatud vaidlustuste lahendamine ning
seaduse alusel kehtestatud õigusaktide kehtivus
(1) Riigihanke pakkumismenetlused, mida alustati enne käesoleva seaduse jõustumist,
viiakse lõpuni, lähtudes riigihangete seaduses (RT I 2000, 84, 534; 2005, 18, 105)
sätestatud nõuetest, välja arvatud riigihangete seaduse § -s 20 sätestatud kohustus esitada
riigihanke deklaratsioon. Nimetatud riigihanke pakkumismenetluse lõppedes on ostjal
kohustus esitada registrile riigihanke aruanne käesoleva seaduse § -s 37 sätestatud korras.
(2) Ideekonkursid, mida alustati enne käesoleva seaduse jõustumist, viiaks e lõpuni,
lähtudes riigihangete seaduses (RT I 2000, 84, 534; 2005, 18, 105) sätestatud nõuetest,
välja arvatud riigihangete seaduse § -s 20 sätestatud kohustus esitada ideekonkursi
deklaratsioon. Nimetatud ideekonkursi lõppedes on ostjal kohustus esitada r egistrile
ideekonkursi tulemused käesoleva seaduse § 80 lõikes 7 sätestatud korras.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud riigihanke pakkumismenetlustes
esitatakse vaidlustused ja vaidlustuskomisjon vaatab need läbi, lähtudes riigihangete
seadu ses (RT I 2000, 84, 534; 2005, 18, 105) sätestatud nõuetest.
(4) Riigihangete seaduse (RT I 2000, 84, 534; 2005, 18, 105) § 36
1 lõike 1 alusel
kehtestatud õigusakt kehtib kuni selle kehtetuks tunnistamiseni või käesoleva seaduse §
42 lõike 5 alusel õigusakti kehtestamiseni Vabariigi Valitsuse poolt.

§ 132. Erisused Eesti Panga teostatavate riigihangete korral

Eesti Panga teostatavate riigihangete korral ei rakendata käesoleva seaduse § 107 punktis
3, §-s 108 ja §- des 117–129 sätestatut.

§ 133. Rii gihanke piirmäär
Riigihanke eeldatava maksumuse võrdlemisel käesoleva seaduse § 5 lõikes 1, § 15 lõikes
1, § 16 lõigetes 6 ja 7, ning § 37 lõikes 2 nimetatud piirmääraga arvestatakse Eesti Panga
ametlikku vahetuskurssi.

§ 134. Andmekogude seaduse muutmine
Andmekogude seaduse (RT I 1997, 28, 423; 2004, 30, 204) § 28 lõike 1 punkt 2
muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) avatud hankemenetluse teel korraldatud riigihanke eduka pakkumise esitanud isik.»

§ 135. Elektroonilise side seaduse muutmine
Elektr oonilise side seaduses (RT I 2004, 87, 593; 2007, 3, 12) tehakse järgmised
muudatused:
1) paragrahvi 73 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«Kui universaalteenuse osutamise lepingu alusel universaalteenuse osutamise eest
eeld atavalt makstav tasu ületab riigihangete seaduse § 15 lõikes 1 nimetatud määra,
korraldatakse riigihange riigihangete seaduses sätestatud korras.»;
2) paragrahvi 74 lõikes 1 asendatakse sõnad «pakkumise kutse dokumentides»
sõnaga «hankedokumentides »;

3) paragrahvi 76 lõikes 1 asendatakse sõnad «pakkumise kutse dokumentides»
sõnaga «hankedokumentides».

§ 136. Halduskoostöö seaduse muutmine
Halduskoostöö seaduses (RT I 2003, 20, 117; 2006, 59, 440) tehakse järgmised
muudatused:
1) pa ragrahvi 13 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Isikuga haldusülesande täitmiseks volitamise halduslepingu sõlmimisel juhindutakse
riigihangete seaduses teenuste hankelepingu sõlmimise tingimustest ja hankemenetluse
läbiviimise korrast, arv estades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.»;
2) paragrahvi 13 lõike 1
1 punktist 4 jäetakse välja sõnad «arvestades riigihangete
seaduse § 4 lõiget 3»;
3) paragrahvi 13 lõigetes 2 ja 3 asendatakse sõna «pakkumismenetluse» sõnaga
«han kemenetluse»;
4) paragrahvi 13 lõikes 4 asendatakse sõnad «§ -sid 61–71
1 ja 73 1–73 4» sõnadega «§ –
sid 107–114 ja 117–129»;
5) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Riigihanke hankemenetluse korraldamisel käesoleva pa ragrahvi lõike 1 alusel
sõlmitava halduslepingu sõlmimiseks ei rakendata riigihangete seaduse hanketeate,
eelteate ja riigihanke aruande riiklikule riigihangete registrile esitamise korda.
Hanketeade halduslepingu sõlmimiseks ja sellele vastav aruanne ning vajaduse korral
aruande lisa avaldatakse Ametlikes Teadaannetes, arvestades riigihangete seaduses
sätestatud tähtaegu.»;
6) paragrahvi 14 lõike 3 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

«Halduslepingu sõlmimisel rakendatakse riigihangete seaduses sätestatud
väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korda.»

§ 137. Haldusmenetluse seaduse muutmine
Haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354; 2005, 39, 308) § 2 lõikes 2 asendatakse
sõnad «riigihangete pakkumismenetlus ja selle kä igus tehtud vaidlustuste lahendamine»
sõnadega «riigihangete teostamine ja vaidlustuste lahendamine riigihangete seaduse
tähenduses».

§ 138. Kultuurkapitali seaduse muutmine
Kultuurkapitali seaduse (RT I 1994, 46, 772; 2003, 21, 123) § 6
1 lõikest 1 jäeta kse välja
avaldamismärked.

§ 139. Karistusregistri seaduse täiendamine
Karistusregistri seaduse (RT I 1997, 87, 1467; 2006, 29, 224) § 17 lõiget 1 täiendatakse
punktiga 15 järgmises sõnastuses:
„15) riigihanget korraldaval hankijal pakkuja, taotleja või pakkuja nimetatud alltöövõtja
seaduses sätestatud nõuetele vastavuse kontrollimiseks.»

§ 140. Maksukorralduse seaduse muutmine
Maksukorralduse seaduse (RT I 2002, 26, 150; 2006, 43, 325) § 29 punktist 10 jäetakse
välja avaldamismärked.

§ 141. Riigihangete seaduse kehtetuks tunnistamine
Riigihangete seadus (RT I 2000, 84, 534; 2005, 18, 105) tunnistatakse kehtetuks.

§ 142. Riigilõivuseaduse muutmine
Riigilõivuseaduses (RT I 2006, 58, 439; 2007, 6, 32) tehakse järgmised muudatused: (õ)
8.05.2007 17:40
1) paragrahvi 56 lõige 16 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(16) Ringkonnakohtule vaidlustuskomisjoni otsuse peale kaebuse esitamisel tasutakse
riigilõivu käesoleva s eaduse §-s 222 sätestatud määras.»;
2) paragrahv 222 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 222. Vaidlustuse läbivaatamine
(1) Riigihanke vaidlustuse esitamisel tasutakse riigilõivu:
1) 10 000 krooni, kui riigihanke eeldatav maksum us on rahvusvahelisest piirmäärast
väiksem;
2) 20 000 krooni, kui riigihanke eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise
piirmääraga või ületab seda.
(2) Kahju hüvitamise taotluse esitamisel tasutakse riigilõivu käesoleva seaduse § 56
lõikes 11 sätestatud määras.»

§ 143. Struktuuritoetuse seaduse muutmine

Struktuuritoetuse seaduse (RT I 2003, 82, 552; 2006, 59, 440) § 4 1 lõike 3 punktist 9
jäetakse välja riigihangete seaduse avaldamismärked ja asendatakse sõna «ostja» sõnaga
«hankija».

§ 144. Tagatisfondi seaduse muutmine
Tagatisfondi seaduse (RT I 2002, 23, 131; 2006, 56, 417) § 82 lõike 1 kolmandast lausest
jäetakse välja riigihangete seaduse avaldamismärked.

§ 145. Teeseaduse muutmine
Teeseaduse (RT I 1999, 26, 377; 2006, 30, 232) § 25 lõikest 1 jäetakse välja riigihangete
seaduse avaldamismärked.

§ 146. Täitemenetluse seadustiku muutmine
Täitemenetluse seadustiku (RT I 2005, 27, 198; 2007, 2, 7) § 2 lõiget 1 täiendatakse
punktiga 7
1 järgmises sõnastuses:
„7
1) riigihangete vaidlustuskomisjoni jõustunud otsus rahaliste sissenõuete kohta;».

§ 147. Vedelkütusevaru seaduse muutmine
Vedelkütusevaru seaduse (RT I 2005, 13, 66; 2006, 43, 325) § 16 lõige 1 muudetakse ja
sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Varu moodustamise ja hoidmisega seotud lepingute sõlmimiseks korraldatavaid
hankeid loetakse riigi olulise huvi kaitsmisega seotud riigihangeteks riigihangete seaduse
§ 14 lõike 1 punkti 2 tähenduses.»

§ 148. Ühistranspordiseaduse muutmine
Ühistranspordiseaduses (RT I 2000, 10, 58; 2007, 4, 17) t ehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 10 lõike 1 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«Kui avaliku teenindamise lepingu alusel vedajale eeldatavalt makstav tasu ületab
riigihangete seaduse § 15 lõikes 1 nimetatud piirmäära, korr aldab veo tellija riigihanke
riigihangete seaduses sätestatud korras.»;
2) paragrahvi 10 lõike 2
1 esimene ja teine lause muudetakse ja sõnastatakse
järgmiselt:
„(2
1) Kui seoses avaliku konkursi või riigihanke korraldamisega esitatakse
vaidlustuskom isjonile vaidlustus või halduskohtule esitatakse kaebus seoses avaliku
teenindamise kohustuse panemisega eri – või ainuõigusega vedajale ja kui avaliku
teenindamise leping lõpeb enne vaidluse lahendamist, on veo tellijal õigus liini seni
teenindanud vedajag a sõlmida uus avaliku teenindamise leping kuni vaidlustuskomisjoni
vastava otsuse või kohtuotsuse jõustumise aasta lõpuni või kuni uue vedaja leidmiseni
käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatu alusel, aga mitte kauemaks kui kaheks
aastaks arvates vaidlustuskomisjoni vastava otsuse või kohtuotsuse jõustumisest.»;
3) paragrahvi 10 lõige 2
2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2
2) Kui vedaja lõpetab avaliku teenindamise kohustuse täitmise enne tähtaega, on veo
tellijal õigus leida uus vedaja väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse teel.
Sellisel juhul on veo tellijal kohustus sõlmida leping uue vedajaga riigihangete seaduses

sätestatud korras kahe aasta jooksul arvates väljakuulutamiseta läbirääkimistega
hankemenetluse tulemusena sõlmitud avaliku teenindamise lepingu jõustumisest.»;
4) paragrahv 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 21. Riiklikust investeeringust toetatava ühistranspordiprojekti elluviimiseks
korraldatav hankemenetlus
Käesoleva seaduse § -des 17–19 nim etatud ühistranspordiprojekti elluviimiseks
korraldatakse hankemenetlus riigihangete seaduses sätestatud korras.»

§ 149. Seaduse jõustumine
(1) Käesolev seadus jõustub 2007. aasta 1. mail.
(2) Käesoleva seaduse § 8, § 31 lõige 8, § 51 ja § 55 lõiked 5 ja 6 jõustuvad 2008.
aasta 1. jaanuaril.
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/17/EÜ, millega kooskõlastatakse vee -,
energeetika- , transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hankemenetlused
(ELT L 134, 30.04.2004, lk 1–113), viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr
2083/2005 (ELT L 333, 20.12.2005, lk 28–29);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute,
asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra
koos kõlastamise kohta (ELT L 134, 30.04.2004, lk 114–240), viimati muudetud
komisjoni määrusega (EÜ) nr 2083/2005 (ELT L 333, 20.12.2005, lk 28–29);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 89/665/EÜ riiklike tarne ja ehitustöölepingute
sõlmimise läbivaatamise korra kohaldamisega seotud õigus – ja haldusnormide
kooskõlastamise kohta (EÜT L 395, 30.12.1989, lk 33–35), viimati muudetud
direktiiviga 92/50/EMÜ (EÜT L 209, 24.07.1992, lk 1–24);

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 92/13/EMÜ veevarustus-, energeetik a-,
transpordi – ja telekommunikatsioonisektoris tegutsevate üksuste hankemenetlusi
käsitlevate ühenduse eeskirjade kohaldamisega seotud õigusnormide kooskõlastamise
kohta (EÜT L 76, 23.03.1992, lk 14–20);
komisjoni direktiiv 2005/51/EÜ, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiivi 2004/17/EEÜ XX lisa ja direktiivi 2004/18/EÜ VIII lisa riigihangete kohta
(ELT L 257, 01.10.2005, lk 127–128).
Riigikogu aseesimees Maret
MARIPUU

Lisa 1
Riigihangete seaduse juurde
§ 4 LÕIKES 3 NIMETATUD EHITUSTÖÖDE LOETELU
1
Euroopa Ühenduse majandustegevusalade statistiline klassifikaator (NACE 2) Ühtne
riigihangete
klassifikaator
(CPV), kood
JAGU
F

EHITUS

Jaotis Rühm Klass Teema Märkused
45

Ehitus Käesolev jaotis hõlmab
uute hoonete ehitamist ja
seonduvaid töid, ennistamist ja
remonttöid
45000000

45.1

Objekti
ettevalmistamine

45100000

45.11 Hoonete
lammutamine ja
lõhkumine;
pinnasetööd
Käesolevasse klassi kuulub:
– hoonete ja muude rajatiste
lammutamine;
– ehitusplatside puhastamine;
– pinnasetööd: kaevetööd,
tagasitäide, ehitusplatsi
tasandamine ja profileerimine,
kraavide kaevamine, kivide
eemaldamine, lõhkamine jne;

– ehitusplatsi ettevalmistamine
kaevetöödeks:
kattekihi eemaldamine ja muud
mineraalidega seotud
ettevalmistustööd.
Käesolevasse klassi kuulub veel:
– ehitusplatsi kuivendamine;
– põllumajandusmaa või metsa all
oleva maa kuivendamine
45110000

45.12 Katsepuurimine ja –
läbindamine
Käesolevasse klassi kuulub:
– katsepuurimine,
45120000

katseläbind amine ja
südamikpuurimine ehituslikel,
geofüüsikalistel, geoloogilistel
või muudel sarnastel eesmärkidel.

Käesolevasse klassi ei kuulu:
– nafta- ja gaasipuuraukude
puurimine, vt 11.20;
– veekaevude puurimine, vt
45.25;
– šahtide süvistamine, vt 45.25;
– na fta- ja gaasiväljade uuring,
geofüüsikaline, geoloogiline ja
seismiline mõõdistamine, vt
74.20

45.2

Hoonete või nende
osade ehitamine;
insener -tehnilised
rajatised

45200000

45.21 Hoonete üldehitus ja
insener-tehnilised
tööd
Käes olevasse klassi kuulub:
iga tüüpi hoonete ehitamine;
insener -tehniliste rajatiste
ehitamine:
sillad, kaasa arvatud tõstetud
maanteede sillad, viaduktid,
45210000

tunnelid ja metrood;
magistraaltorustikud,
magistraalside- ja
elektriülekandeliinid;
linnatorustikud, l inna side- ja
elektriliinid;
abitööd linnades;
monteeritavate konstruktsioonide
montaaž ja püstitamine objektil.
Käesolevasse klassi ei kuulu:
nafta ja gaasi tootmisega
kaasnevad tegevused, vt 11.20;
monteeritavate ehitiste
püstitamine omavalmistatud
osade st, mis pole betoonist, vt
jaotised 20, 26 ja 28;
staadionite, ujumisbasseinide,
võimlate, tenniseväljakute ja
muude spordirajatiste, välja
arvatud vastavate hoonete
ehitamine, vt 45.23;
hoonete seadmestik, vt 45.3;
hoonete viimistlus, vt 45.4;

arhitektuur ilised ja
insenertehnilised tegevused, vt
74.20;
ehitustööde projektijuhtimine, vt
74.20

45.22 Katusekatete ja –
sõrestike ehitamine
Käesolevasse klassi kuulub:
katuste tegemine, katusekatete
paigaldamine ning katuste
hüdroisolatsioonitööd
45220000

45.23 Maanteede, teede,
lennuväljade ja
spordirajatiste
ehitamine
Käesolevasse klassi kuulub:
kiirteede, tänavate, maanteede
ning teiste sõidukitele ja
jalakäijatele mõeldud teede
ehitamine;
raudteede ehitamine;

lennuväljaradade ehitam ine;
staadionite, ujumisbasseinide,
võimlate, tenniseväljakute ja
muude spordirajatiste, välja
arvatud vastavate hoonete
ehitamine;
tee- ja autoparklate katetele
märgistuse tegemine.
4523 0000

Käesolevasse klassi ei kuulu:
eelnev pinnase teisaldamine, vt
45.11

45.24 Vesiehitiste
ehitamine
Käesolevasse klassi kuulub:
veeteede, mere- , jõe- ja
huvisadamate (mariinade),
lüüside jms ehitamine;
paisude ja tammide rajamine;
süvendustööd;
veealused tööd
45240000

45.25 Teised eritöid
hõlmavad ehitust ööd
Käesolevasse klassi kuulub:
erinevat tüüpi hoonete ja rajatiste
ehitamisel ette tulevad eritööd,
mis nõuavad erioskusi või –
vahendeid:
vundamentide rajamine, kaasa
arvatud vaiade rammimine;
veekaevude puurimine ja
ehitamine, šahtide süvistamine;
tööst uslike teraselementide
paigaldamine;
terase painutamine;
45250000

müüriladumine;
tellingute ja töötasapindade
paigaldamine ja lahtivõtmine
koos rentimisega;
korstnate ja tööstuslike ahjude
ehitamine.
Käesolevasse klassi ei kuulu:
tellingute rentimine ilma
paigaldus e ja lahtivõtmiseta, vt
71.32
45.3 Hoonete seadmestik 45300000

45.31 Elektrijuhtmestiku ja
furnituuri
paigaldamine
Käesolevasse klassi kuulub:
järgmiste süsteemide ja detailide
paigaldamine hoonetesse ja
teistesse rajatistesse:
elektrijuhtmestik ja furnituur;
telekommunikatsioonisüsteemid;
elektriküttesüsteemid;
eraantennid;
tulekahjualarmid;
turvahäiresüsteemid;
45310000

liftid ja eskalaatorid;
piksevardad jms

45.32 Isolatsioonitööd Käesolevasse klassi kuulub:
soojus-, heli – ja
vibratsiooniisolatsiooni
paigaldamine hoonetesse ja
teistesse rajatistesse.
Käesolevasse klassi ei kuulu:
hüdroisolatsioonitööd, vt 45.22
45320000

45.33 Hoone torustikud Käesolevasse klassi kuulub:
järgmiste süsteemide ja seadmete
paigaldamine hoonetesse ja
teistesse rajatistesse:
torustikud ja sanitaarseadmed;
gaasiseadmed;
kütte -, ventilatsiooni -, jahutus –
või kliimaseadmed ja lõõrid;
sprinklersüsteemid. Käesolevasse
klassi ei kuulu:
elektriküttesüsteemide paigaldus,
vt 45.31
45330000
45.34 Muud seadmestikud Käesolevasse klassi kuulub: 45340000

teede, raudteede, lennuväljade ja
sadamate valgustus- ja
signalisatsioonisüsteemid;
abiseadmete ja -detailide jms
paigaldamine hoonetesse ja
teistesse rajatistesse
45.4 Hoonete vii mistlus 45400000

45.41 Krohvimine Käesolevasse klassi kuulub:
hoonete või muude rajatiste
katmine seest ja väljast krohvi või
stukk-krohviga ning
krohvialusvõrgu paigaldamine
45410000

45.42 Puitdetailide
paigaldamine
Käesolevasse klassi kuulub:
puidust või teistest materjalidest
valmisuste, -akende ja nende
raamide paigaldamine,
sisseehitatud köökide, treppide,
poesisseseade jms valmistamine.
Siseviimistlustööd, nagu lagede,
puidust seinakatete, liigutatavate
vaheseinte jms paigaldamine.
Käesolevasse klassi ei kuulu:
parketi ja teiste puidust
põrandakatete paigaldamine, vt
45.43
45420000

45.43 Põranda – ja
seinakattematerjalide
paigaldamine
Käesolevasse klassi kuulub:
järgmiste materjalide
paigaldamine hoonetesse ja
teistesse rajatistesse:
keraamilised, betoonist või
tahutud kivist seina – või
põrandaplaadid;
parkett ja teised puidust
põrandakatted;
vaibad ja linoleumpõrandakatted,
kaasa arvatud kummist ja
plastikust põrandakatted;
terratso, marmorist, graniidist või
kiltkivist põra nda- või
seinakatted;
tapeet
45430000

45.44 Värvimine ja
klaasimine
Käesolevasse klassi kuulub:
hoonete värvimine seest ja
väljast;
insener-tehniliste rajatiste
värvimine;
klaasi, peeglite jms paigaldamine.
Käesolevasse klassi ei kuulu:
45440000

akende pai galdamine, vt 45.42

45.45 Muud viimistlustööd Käesolevasse klassi kuulub:
erabasseinide paigaldamine;
hoonete välispindade
puhastamine auru, liivapritsi vms;

muud hoonete lõpetamis- või
viimistlustööd.
Käesolevasse klassi ei kuulu:
hoonet e ja teiste rajatiste seest
puhastamine, vt 74.70
45450000

45.5

Ehitus – ja
lammutusseadmete
rent koos
operaatoriga

45500000

45.50 Ehitus – ja
lammutusseadmete
rent koos
operaatoriga
Käesolevasse klassi ei kuulu:
ehitus- ja lammutusmasinate ja –
seadmete rent ilma operaatorita,
vt 71.32

1
Juhul kui CPV ja NACE tõlgendamisel on erinevusi, kohaldatakse NACE
nomenklatuuri.
2 Nõukogu 19. detsembri 2001. aasta määrus (EMÜ) nr 3037/90 Euroopa Ühenduse
majandustegevuse statistilise liigituse kohta (EÜT L 293, 24.10.1990, lk 1), muudetud

komisjoni 24. märtsi 1993. aasta määrusega (EMÜ) nr 761/93 (EÜT L 83, 3.4.1993, lk
1).
Lisa 2
Riigihangete seaduse juurde
RIIGIHANGETE SEADUSE § 4 LÕIKES 5 NIMETATUD TEENUSED
OSA A
3
Teenuste
kategooria
nr
Teema ÜRO ühtse
tootenomenklatuuri
(CPC) viitenumber
4
Ühtse riigihangete
klassifikaatori
(CPV)
viitenumber
1 Hooldus – ja remonditeenused 6112, 6122, 633,
886
50100000 –
50982000 (välja
arvatud 50310000
– 50324200 ja
50116510- 9,
50190000- 3,
50229000- 6,
50243000- 0)
2 Maismaatransporditeenused 5,
sealhulgas soomussõiduki – ja
kulleriteenused, välja arvatud
postivedu
712
(välja arvatud
71235), 7512,
87304
60112000 -6 –
60129300- 1 (välja
arvatud 60121000
– 60121600,
60122200- 1,
60122230- 0) ja
64120000- 3 –
64121200- 2

3 Õhuveoteenused:
reisijate- ja lastiveoteenus,
välja arvatud postivedu
73
(välja arvatud 7321)
62100000 -3 –
62300000-5 (välja
arvatud 62121000-
6, 62221000- 7)
4 Postivedu: maismaa -6 ja õhutransport 71235, 7321 60122200 -1,
60122230- 0,
62121000- 6,
62221000- 7
5 Telekommunikatsiooniteenused 752 64200000 -8 –
64228200-2,
72318000- 7 ja
72530000- 9 –
72532000- 3
6 Finantsteenused
a) Kindlustusteenused
b) Panga – ja investeerimisteenused
7
ex 81, 812, 814 66100000 -1 –
66430000- 3 ja
67110000- 1 –
67262000- 1 7
7 Arvutiteenused ja nendega seotud
teenused
84 50300000 -8 –
50324200- 4,
72100000- 6 –
72591000- 4 (välja
arvatud 72318000-
7 ja 72530000- 9 –
72532000- 3)
8 Uurimis – ja arendusteenused 8 85 73000000 -2 –
73300000- 5
(välja arvatud
73200000- 4,

73210000 -7,
7322000-0)
9 Arvepidamis -, auditeerimis – ja
raamatupidamisteenused
862 74121000 -3 –
74121250-0
10 Turuanalüüsi – ja avaliku arvamuse
uurimise teenused
864 74130000 -9 –
74133000-0 ja
74423100- 1,
74423110- 4
11 Juhtimiskon sultatsiooniteenused 9 ja
nendega seotud teenused
865, 866 73200000 -4 –
73220000-0,
74140000- 2 –
74150000- 5 (välja
arvatud 74142200-
8) ja 74420000- 9,
74421000- 6,
74423000- 0,
74423200- 2 ,
74423210- 5,
74871000- 5,
93620000- 0
12 Arhitektuuriteenused; insen eriteenused
ja integreeritud inseneriteenused;
linnaplaneerimis – ja
maastikuarhitektuuriteenused; nendega
seotud teadus – ja tehnilise
konsultatsiooni teenused; tehnilise
katsetamise ja analüüsimise teenused
867 74200000 -1 –
74276400-8 ja
74310000- 5 –
74323100- 0 ja
74874000- 6
13 Reklaamteenused 871 74400000 -3 –
74422000-3 (välja

arvatud 74420000 –
9 ja 74421000-6)
14 Hoonete koristamise ja
kinnisvarahalduse teenused
874, 82201 – 82206 70300000 -4 –
70340000- 6 ja
74710000- 9 –
74760000- 4
15 Tasulis ed ja lepingulised kirjastamis –
ja trükiteenused
88442 78000000 -7 –
78400000-1
16 Reovee – ja jäätmekäitlusteenused;
kanalisatsiooni – jms teenused
94 90100000 -8 –
90320000- 6 ja
50190000- 3,
50229000- 6,
50243000-0

3 Juhul kui CPV ja CPC tõlgendamis el on erinevusi, kohaldatakse CPC nomenklatuuri.
4 CPC nomenklatuur (ajutine versioon), kasutatakse direktiivi 92/50/EMÜ
reguleerimisala määratlemiseks.
5 Välja arvatud 18. liiki kuuluvad raudteetransporditeenused.
6 Välja arvatud 18. liiki kuuluvad raudteetransporditeenused.
7 Välja arvatud väärtpaberite või muude finantsdokumentide väljaandmise, müügi, ostu
või loovutamisega seonduvad teenused ning keskpankade osutatavad teenused.
Siia ei kuulu ka: teenused maa, olemasolevate ehitiste või muu kinnisvara või sellega
seotud õiguste omandamiseks või rendilevõtmiseks mis tahes rahaliste vahenditega;
käesolev direktiiv hõlmab siiski finantsteenustega seotud lepinguid, mis sõlmitakse mis
tahes vormis ostu- või rendilepinguga sama aegselt, sellele eelnevalt või pärast seda.

8 Välja arvatud muud uurimis- ja arendusteenused peale selliste, millest tuleneb kasu
üksnes ostjale tema enese tarbeks ja tema enese tegevuse käigus, tingimusel, et osutatud
teenuse eest tasub täismahus ostja.
9 Välja arvatud vahekohtu- ja lepitamisteenused.
OSA B
Teenuste
kategooria
nr
Teema ÜRO ühtse
tootenomenklatuuri
(CPC) viitenumber
Ühtse riigihangete
klassifikaatori (CPV)
viitenumber
17 Hotelli – ja restoraniteenused 64 55000000 -0 – 55524000 –
9 ja 93400000- 2 –
93411000- 2
18 Raudteetransporditeenused 711 60111000 -9 ja
60121000-2 – 60121600-
8
19 Veetransporditeenused 72 61000000 -5 – 61530000 –
9 ja 63370000- 3 –
63372000- 7
20 Transpordi abiteenused 74 62400000 -6, 62440000 –
8, 62441000- 5,
62450000- 1, 63000000- 9
– 63600000- 5 (välja
arvatud 63370000- 3,
63371000- 0, 63372000-
7) ja 74322000- 2,
93610000- 7
21 Õigusabiteenused 861 74110000 -3 – 74114000 –
1

22 Töötajate ametissevõtmise ja
otsimise teenused 10
872 74500000 -4 – 74540000 –
6 (välja arvatud
74511000- 4) ja
95000000- 2 – 95140000-
5
23 Uurimis – ja turvateenused,
välja arvatud
soomussõidukiteenused
873
(välja arvatud 87304)
74600000 -5 – 74620000 –
1
24 Haridus – ja
kutseõppeteenused
92 80100000 -5 – 80430000 –
7
25 Tervishoiu – ja
sotsiaalteenused
93 74511000 -4 ja
85000000-9 – 85323000-
9 (välja arvatud
85321000- 5 ja 85322000 –
2)
26 Meelelahutus -, kultuuri – ja
sporditeenused
96 74875000 -3 – 74875200 –
5 ja 92000000-1 –
92622000- 7 (välja
arvatud 92230000- 2)
27 Muud teenused 11

10 Välja arvatud töölepingud.
11 Välja arvatud ringhäälinguorganisatsioonide lepingud saadete ostmiseks,
arendamiseks, tootmiseks või ühistootmiseks ja saateajaga seotud lepingud.
ÕIEND
Lugeda Riigihangete seaduse § 142 preambul õigeks järgmises sõnast uses:

“Riigilõivuseaduses (2006, 58, 439; 2007, 6, 32) tehakse järgmised muudatused:”
Alus: “Riigi Teataja seaduse” § 17 lõige 3 ja 3
1 ning Riigikogu majanduskomisjoni
30.04.2007 taotluskiri nr 2.5- 3/242.