This document has been provided by the
International Center for Not-for-Profit Law (ICNL).

ICNL is the leading source for information on th e legal environment for civil society and public
participation. Since 1992, ICNL has served as a resource to civil society leaders, government
officials, and the donor community in over 90 countries.

Visit ICNL’s Online Library at
https://www.icnl.org/knowledge/library/index.php
for further resources and research from countries all over the world.

Disclaimers Content. The information provided herein is for general informational and educational purposes only. It is not intended and should not be
construed to constitute legal advice. The information contai ned herein may not be applicable in all situations and may not, after the date of
its presentation, even reflect the most current authority. Noth ing contained herein should be relied or acted upon without the benefit of legal
advice based upon the particular facts and circumstances pres ented, and nothing herein should be construed otherwise.
Translations. Translations by ICNL of any materials into other languages are intended solely as a convenience. Translation accuracy is not
guaranteed nor implied. If any questions arise related to the accuracy of a translation, please refer to the original language official version of
the document. Any discrepancies or differences created in the tr anslation are not binding and have no legal effect for compliance or
enforcement purposes.
Warranty and Limitation of Liability. Although ICNL uses reasonable efforts to include ac curate and up-to-date information herein, ICNL
makes no warranties or representations of any kind as to its a ccuracy, currency or completeness. You agree that access to and u se of this
document and the content thereof is at your own risk. ICNL discl aims all warranties of any kind, express or implied. Neither ICNL nor any
party involved in creating, producing or delivering this document shall be liable for any damages whatsoever arising out of access to, use of
or inability to use this document, or any e rrors or omissions in the content thereof.

Riigilõivuseadus
Vastu võetud 7.12.2006. a seadusega (RT I 2006, 58, 439), jõustunud 1.01.2007, § 93
osas 23.12.2006.
Muudetud järgmiste seadustega:
14.02.2007 jõust. 01.04.2007 – RT I 2007, 22, 114
24.01.2007 jõust. 01.05.2007 – RT I 2007, 15, 76
24.01.2007 jõust. 07.02.2007 – RT I 2007, 10, 47
11.01.2007 jõust. 01.02.2007 – RT I 2007, 6, 32
21.12.2006 jõust. 20.01.2007 – RT I 2007, 4, 19

I. Üldosa

1. peatükk
Üldsätted

§ 1. Seaduse reguleerimisala
(1) Käesolev seadus reguleerib riigilõivu kehte stamise, tasumise, tasumise
kontrollimise ja tagastamise korra aluseid ja sätestab riigilõivuvabastused,
riigilõivumäärad ning tehinguväärtuse määramise korra.

(2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse
seaduse sätteid, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi.

§ 2. Riigilõivu mõiste
Riigilõiv on seaduses sätestatud juhul ja käesolevas seaduses sätestatud määras tasutav
summa lõivustatud toimingu tegemise eest.

§ 3. Lõivustatud toiming
Riigilõiv ke htestatakse avalduse, kaebuse või taotluse läbivaatamise, haldusakti andmise,
dokumendi väljastamise või muu toimingu eest, mille riigilõivu võtja teeb riigilõivu
tasuja taotlusel seaduses sätestatud tingimustel ja korras ning millega riigilõivu tasuja
saab teatava õiguse, asja või muu hüve ning mille eest tuleb tasuda riigilõivu seaduses
ettenähtud juhul ning käesolevas seaduses sätestatud määras.

§ 4. Riigilõivumäär
(1) Riigilõivumäär kehtestatakse lähtuvalt toimingu tegemisega kaasnevatest kulude st
(kulupõhimõte).
(2) Toimingu eesmärgist, sellest saadavast hüvest ja kaalukast avalikust huvist,
eelkõige sotsiaal – ja majanduspoliitilistest kaalutlustest lähtuvalt võib riigilõivumäära
kehtestada kulupõhimõttest erinevalt.

§ 5. Riigilõivu tasuja

Riigilõivu tasuja on isik, asutus, välismaa äriühingu filiaal või isikute ühendus, kelle
huvides või kelle suhtes toiming tehakse ning kes seaduse kohaselt on kohustatud selle
eest tasuma riigilõivu.

§ 6. Riigilõivu võtja
Riigilõivu võtja on riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus või valla – või
linnasekretär, kes seaduse kohaselt on kohustatud toimingu tegema.

§ 7. Riigilõivu laekumine
(1) Riigiasutuse toimingu eest tasutav riigilõiv laekub riigieelarvesse.
(2) Kohaliku omavalitsuse üksuse asutuse ja valla- või linnasekretäri toimingu eest
tasutav riigilõiv laekub valla – või linnaeelarvesse.

§ 8. Täiendava tasu võtmise keeld
Riigilõivu võtjal ei ole lubatud võtta toimingu eest täiendavat tasu.

2. peatükk
Riigilõivu tasumine, ta sumise kontrollimine, tagastamine ja sissenõudmine

1. jagu

Riigilõivu tasumine

§ 9. Riigilõivu tasumine
(1) Riigilõiv tasutakse enne toimingu tegemise taotlemist, kui seaduses ei ole
sätestatud teisiti.
(2) Riigilõiv tasutakse Eestis käibel olevas rahas, arvestades käesoleva seaduse § -st
10 tulenevaid erisusi.
(3) Riigilõivu tasuja soovil on riigilõivu võtja kohustatud kuni 100 krooni suuruse
riigilõivu vastu võtma sularahas.
(4) Riigilõivu tasumisel märgitakse maksedokumendile s elle toimingu nimetus, mille
eest riigilõiv tasutakse, või viide käesoleva seaduse riigilõivumäära kehtestavale sättele,
krediidiasutuse kaudu riigilõivu tasumisel ka viitenumber. Toimingu nimetust ei pea
märkima, kui see on tuvastatav viitenumbri kaudu. R iigilõivu tasumisel teise isiku eest
märgitakse ka selle isiku nimi.
(5) Äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri ning
kommertspandiregistri toimingu eest riigilõivu tasumisel näidatakse riigilõivu tasumist
tõendaval dokumendil ära ka selle isiku, kelle eest riigilõiv tasutakse, registrikood või
notariaalse asutamistehingu tõestamistoimingu number, mittenotariaalse asutamise puhul
asutajatele äriregistri veebipõhises teabesüsteemis antud asutamisnumber, kui need on
olemas.
(6) Kinnistusraamatu toimingu eest riigilõivu tasumisel näidatakse maksedokumendil
ära ka puudutatud kinnistu registriosa number, selle puudumisel aga katastritunnus või
kinnistamisavalduse notariaalse kinnitamise või tõestamise number.
(7) Riigilõivu s ularahas vastuvõtmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus või Vabariigi
Valitsuse volitusel rahandusminister määrusega .

§ 10. Riigilõivu tasumine välisriigis ja riigipiiril
(1) Kui välisriigis ei ole võimalik teha riigilõivu ülekannet Eestis käibel olevas rahas,
tasutakse riigilõiv eurodes riigilõivu võtja osundatud selleks ettenähtud kontole.
Riigilõivu määra eurodesse arvutamisel võetaks e aluseks Eesti Panga noteeritud
päevakurss. Ülekande kulud kannab makse tegija.
(2) Eesti välisesinduses tehtava või tema kaudu vahendatava toimingu eest tasutakse
riigilõivu välisesinduse asukohariigi rahas. Riigilõivu määr arvutatakse välisvaluuta sse
taotluse esitamise kuu esimesel tööpäeval kehtinud Eesti Panga noteeritud päevakursi
alusel. Kuu esimesel tööpäeval esitatud taotluse eest tasutakse riigilõiv eelmise kuu
esimesel tööpäeval kehtinud kursi alusel.
(3) Eesti välisesinduses tehtava või tema kaudu vahendatava toimingu riigilõivu
määra välisvaluutasse arvutamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus või Vabariigi
Valitsuse volitusel raha ndusminister määrusega .
(4) Sõltuvalt asukohariigi poliitilisest ja majanduslikust olukorrast võib välisminister
välisesinduse juhi ettepanekul lubada käskkirjaga võtta välisesinduses riigilõivu eurodes
või USA dollarites Eesti Panga noteeritud päevakursi alusel. Välisminister teavitab oma
otsusest eelnevalt rahandusministrit.
(5) Eesti riigipiiril viisataotluse menetlemise riigilõiv tasutakse Eestis käibel olevas
rahas, eurodes või USA dollarites Eesti Panga noteeritud päevakursi alusel.
(6) Eesti riigipiiril tehtava toimingu riigilõivu määra välisvaluutasse arvutamise korra
kehtestab Vabariigi Valitsus või Vabariigi Valitsuse volitusel rahandusminister
määrusega.

2. jagu

Riigilõivu tasumise kontrollimine

§ 11. Riigilõivu tasumise kontrollimine
(1) Riigilõivu riigi- , valla- või linnaeelarvesse laekumise või riigilõivu võtjale
sularahas tasumise õigsust kontrollib riigilõivu võtja, kes teeb toimingu.
(2) Riigilõivu võtja kontrollib riigilõivu laekumist või sularahas tasumist toimingu
tegemise taotluse saamisel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui taotluse esitaja on jätnud
riigilõivu tasumata, määrab riigilõivu võtja talle esimesel võimalusel tähtaja riigilõivu
tasumiseks, hoiatades, et riigilõivu tähtpäevaks tasumata jätmisel võib jätta taotluse läbi
vaatamata.
(3) Kui toimingu tegemise taotlus esitatakse notari kaudu, kontrollib notar enne
dokumentide edastamist riigilõivu võtjale ka riigilõivu tasumist. Kui taotluse esitaja on
jätnud riigilõivu tasumata, juhib notar isiku tähelepanu sellele, et riigilõivu tasumata
jätmisel on riigilõivu võtjal õigus jätta taotlus läbi vaatamata.
(4) Riigilõivu tasumise kontrollimise korra kehtestab Vabariigi Valitsus või Vabariigi
Valitsuse volitusel rahandusminister määrusega .

3. jagu
Riigilõivu tagastamine

§ 12. Riigilõivu tagastamise taotlemine

(1) Riigilõivu tasunud isikul on õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist
käesoleva seaduse § 15 alusel. Riigilõivu tagastamise nõue aegub kahe aasta möödumisel
selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti.
( 2) Taotlus esitatakse kirjalikult ning peab vastama käesoleva seaduse § 13 lõike 2
alusel kehtestatud määruse nõuetele. Riigilõivu tasumist tõendav maksedokument tuleb
esitada vaid juhul, kui riigilõivu võtjal ei ole võimalik kontrollida riigilõivu laekumist
elektroonilisel teel.

§ 13. Riigilõivu tagastamine
(1) Riigilõivu võtja teeb otsuse riigilõivu tagastamise kohta ja tagastab riigilõivu 30
kalendripäeva jooksul taotluse saamise päevast arvates.
(2) Riigilõivu tagastamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus või Vabariigi Valitsuse
volitusel rahandusminister määrusega .

§ 14. Tagastamise taotluse läbi vaatamata jätmine
Riigilõivu tag astamise taotlust ei vaadata läbi, kui:
1) puudub teave riigilõivu tasumise kohta;
2) taotluse kohta on tehtud riigilõivu võtja otsus või kohtumäärus;
3) riigilõivu tagastamise nõue on aegunud.

§ 15. Tagastatav riigilõiv
(1) Tasutud riigilõiv tagastatakse:

1) enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem;
2) kui riigilõiv on tasutud valele riigilõivu võtjale või toimingu eest, mille tegemist
ei taotletud;
3) kui riigilõivu on tasunud isik, kes on vabastatud riigilõivu tasumisest;
4) kui isik võtab toimingu tegemise taotluse tagasi enne taotluse läbivaatamist;
5) kui toimingu tegemise taotlus jäetakse läbi vaatamata;
6) kui asja menetlus lõpetatakse, kuna asi ei kuulu taotluse saanud kohtu pädevusse;
7) kui abielulahutusakti ei koostata abikaasade leppimise tõttu;
8) kui abielulahutuse hagist loobutakse menetluse kestel;
9) kui esinevad muud seaduses sätestatud alused.
(2) Kui seaduse s ei ole sätestatud teisiti, võib tagastatavast summast arvata maha
taotluse läbivaatamisega kaasnenud menetluskulu. Kui menetluskulu täpset suurust ei ole
võimalik kindlaks määrata, arvatakse riigilõivu tagastamisel menetluskuluna maha 25
protsenti toimin gu eest ettenähtud riigilõivust.
(3) Kohtus menetletavas asjas tasutud riigilõivu tagastamisel arvatakse tagastatavast
summast maha asjas tehtud vajalikud kulutused.
(4) Käesoleva seaduse § 212 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui aktse pteeritud
tollideklaratsiooni alusel kaubale tolliprotseduuri ei rakendatud ning asjassepuutuv isik
esitab tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamise taotluse tollialastes õigusaktides
ettenähtud korras.
(5) Õnnemängu, kihlveo või totalisaatori korra ldamise tegevusloa andmise taotluse
rahuldamata jätmise korral tagastatakse käesoleva seaduse § 219 punktis 1 sätestatud
määras tasutud riigilõivust 93 protsenti.

(6) Osavusmängu korraldamise tegevusloa andmise taotluse rahuldamata jätmise
korral tagastatakse käesoleva seaduse § 219 punktis 2 sätestatud määras tasutud
riigilõivust 57 protsenti.

4. jagu
Riigilõivu sissenõudmine

§ 16. Riigilõivu tasumise ettekirjutus
(1) Kui juba tehtud toimingu eest ei ole riigilõivu seaduses ettenähtud määra s tasutud,
võib riigilõivu võtja teha riigilõivu tasujale riigilõivu tasumise ettekirjutuse (edaspidi
ettekirjutus ).
(2) Ettekirjutus peab sisaldama järgmiseid andmeid:
1) riigilõivu võtja nimi või nimetus ja aadress;
2) ettekirjutuse koostanud ametniku ees – ja perekonnanimi ning ametikoht;
3) ettekirjutuse tegemise kuupäev;
4) ettekirjutuse adressaadi nimi ja aadress;
5) ettekirjutuse faktiline ja õiguslik alus, sealhulgas viide seadusele, mis kehtestab
riigilõ ivu tasumise kohustuse ning viide käesoleva seaduse sättele, mis kehtestab vastava
riigilõivumäära;
6) tasutav riigilõivusumma;
7) ettekirjutuse täitmise tähtaeg;

8) ettekirjutuse vaidlustamise võimalused, tähtaeg ja kord;
9) hoiatus sundtäitmise algatamise kohta kohustuse täitmata jätmise korral.
(3) Ettekirjutuse vaidlustamiseks võib esitada vaide riigilõivu võtjale või kaebuse
halduskohtule. Vaide või kaebuse esitamine ei peata ettekirjutuse täitmist, kui seda ei
peata kohus ega vaiet lahendav organ.

§ 17. Ettekirjutuse täitmise tähtaeg
Riigilõivu tasuja on kohustatud tasuma ettekirjutuses määratud riigilõivusumma 10
tööpäeva jooksul ettekirjutuse saamise päevast arvates.

§ 18. Riigilõivu sissenõudmine
(1) K ui riigilõivu tasuja ei ole tasunud riigilõivu ettekirjutuses määratud tähtpäevaks,
on riigilõivu võtjal õigus pöörduda kohtutäituri poole tasumata riigilõivu
sissenõudmiseks.
(2) Riigilõivu sissenõue aegub kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, m illal
toiming tehti.
II. Riigilõivuvabastused

3. peatükk
Riigilõivu tasumisest vabastamine ja riigilõivumäära vähendamine

§ 19. Välisriigi ja rahvusvahelise organisatsiooni esindaja vabastamine riigilõivu
tasumisest
Välisriigi diplomaadi staatust omav isik, välisriigi diplomaatiline ja konsulaaresindus,
rahvusvahelise organisatsiooni ja valitsustevahelise koostööprogrammi esindus on
vabastatud riigilõivu tasumisest, välja arvatud 1961. aasta diplomaatiliste suhete Viini
konventsiooni artikli 34 punktide s b, c ja f nimetatud juhtudel.

§ 20. Riikliku registri ja muu andmekogu toimingu ning dokumendi väljastamise eest
riigilõivu tasumisest vabastamine
(1) Riigilõivu ei võeta järgmiste toimingute eest:
1) aadressiandmete muutmine, mis on ting itud kohanime muutmisest, haldusüksuse,
asula või tänava piiride muutmisest või postisihtnumbri muutmisest;
2) füüsilise isiku isikunime või elukohaandmete muutmine, kui sellele eelneb
muudatus rahvastikuregistris;
3) isikukoodi muutmine või täiendav sissekandmine;
4) surnud isiku andmete registrist kustutamine;
5) juriidilise isiku, välismaa äriühingu filiaali ja füüsilisest isikust ettevõtja nime,
registrikoodi, aadressiandmete ning juriidilise isiku õiguslikule vormile viitava täiendi
muutmine, samuti juriidilise isiku ühinemisest, jagunemisest või ümberkujundamisest
tingitud kande tegemine riiklikus registris või muus andmekogus, kui sellele eelneb
muudatus kohtu registriosakonna registris;
6) äriühingu ärinimest ja mittetulundusühingu ning sihtasutuse nimest täiendi
«asutamisel» kustutamine, äriühingu puhul tõestamistoimingu numbri või
asutamisnumbri kustutamine ning registrikoodi lisamine ärinimele või nimele riiklikus

registris või muus andmekogus, kui sellele eelneb muudatus kohtu registriosakonna
registris.
(2) Riigilõivu ei võeta registriandmeid kajastava dokumendi, välja arvatud isikut
tõendava dokumendi väljastamise eest, kui väljastamise vajadus on tingitud käesoleva
paragrahvi lõikes 1 nimetatud muuda tustest. Esmase juhiloa, juhiloa ja
sõidumeerikukaardi väljastamise eest võetakse riigilõivu vähendatud määras vastavalt
käesoleva seaduse § 185 lõikele 2 ja § 190 lõikele 2.
(3) Juriidilise isiku ühinemisest, jagunemisest või ümberkujundamisest ting itud
vajaduse korral taotletava registriandmeid kajastava dokumendi väljastamise eest
tasutakse riigilõivu 50 protsenti selle dokumendi väljastamise eest võetava riigilõivu
täismäärast.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 jagunemisest või ühinemisest tingitud
registrikande kohta sätestatud riigilõivuvabastust ei kohaldata tööstusomandi registrites
taotluse või registreeringu ülemineku kande tegemisel.

§ 21. Kohaliku omavalitsuse üksuse asutuse vabastamine riigilõivu tasumisest
Kohaliku omaval itsuse üksuse asutus ja hallatav asutus on vabastatud riigilõivu
tasumisest, kui toimingu taotleja ja toimingu tegija on sama kohaliku omavalitsuse
üksuse asutused või hallatavad asutused.

§ 22. Kohtuasjas riigilõivu tasumisest vabastamine
(1) Riig ilõivu ei võeta järgmiste toimingute eest:
1) palga nõudmise, tööle või teenistusse ennistamise, töölepingu lõpetamise või
teenistusest vabastamise aluse formuleeringu muutmise hagi või kaebuse läbivaatamine;

2) elatise nõudmise hagi ja lap se elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse
läbivaatamine;
3) ebaseadusliku süüdimõistmise, ebaseadusliku kriminaalvastutusele võtmise,
ebaseadusliku tõkendina vahi alla võtmise ja muu alusetult vabaduse võtmise, samuti
ebaseadusliku väärteoka ristuse rakendamisega tekitatud varalise kahju hüvitamise nõude
läbivaatamine;
4) kriminaalasjaga seotud kohtudokumentide esmane väljastamine;
5) isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetluse läbiviimine;
6) õigusvastaste repressi oonidega seoses äravõetud või mahajäetud vara tagastamise
ja kahju hüvitamise nõude läbivaatamine;
7) pensioniõigusliku staaži tõendamise asja läbivaatamine;
8) haldusasjas protesti või määruskaebuse läbivaatamine;
9) Ühenduse kaubamärgi ja Ühenduse disainilahenduse kasutamise keelamise nõude
läbivaatamine;
10) tsiviilkohtu menetluse seadustiku § 593 lõike 4 alusel notari kaudu esitatud
määruskaebuse läbivaatamine;
11) kehavigastuse või muu terviserikkega, samuti toitja surmaga tekitatud kahju
hüvitamise hagi läbivaatamine.
(2) Riigilõivu tasumisest on vabastatud:
1) alaealine määruskaebuse esitamisel asjas, milles talle on seadusega antud
iseseisev kaebeõigus;
2) pensioni või toetuse taotleja pensioni – või toetussummade ebaõige maksmise ja
maksmata jätmise asjas;

3) füüsiline isik valimisko misjoni otsuse peale kaebuse esitamisel;
4) eestkosteasutus vanema õiguste äravõtmise, alaealisele isikule eestkostja
määramise või muu tema pädevuses oleva lapse huvides esitatud avalduse esitamisel;
5) maksuhaldur pankrotiavalduse või muu pankrotimenetlusega seotud avalduse
esitamisel ja maksusumma määramise asjas;
6) maavalitsus maareformi seadusest tulenevate hüpoteegipidaja ülesannete täitmise
korras hagi esitamisel riigi kasuks seatud hüpoteegi asjas;
7) kohtutäitur kohtule täitemenetluse seadustiku alusel täitemenetluse läbiviimisega
seotud avalduse ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 599 alusel täitemenetlusega
seotud määruskaebuse esitamisel.

§ 23. Äriregistri ja kommertspandiregistri toimingu eest riigilõivu ta sumisest vabastamine
(1) Riigilõivu ei võeta järgmiste toimingute eest:
1) äriseadustiku § 45, 45
1 või 46 alusel tehtav toiming;
2) ettevõtja või välismaa äriühingu filiaali äriregistrist kustutamine;
3) sama omavalitsuse üksu se piires aadressi muutmine;
4) äriregistris märke tegemine äriühingu osade või aktsiate Eesti väärtpaberite
keskregistris registreerimise kohta;
5) täisühingu usaldusühinguks või usaldusühingu täisühinguks ümberkujundamise
kande tegemine;
6) äriühingute ühinemise kestel ühendatava äriühingu registrikaardile ühendava
äriühingu kohta tehtud ühinemiskande tegemise aja kandmine;

7) äriühingu jagunemise kestel omandava äriühingu registrikaardile jaguneva
äriühingu kohta tehtud ja gunemiskande tegemise aja kandmine;
8) likvideeritud äriühingu dokumentide hoidja andmete registrisse kandmine või
andmete muutmine;
9) kommertspandi järjekoha muutmise kande tegemine, kui selle aluseks on
varasema järjekohaga pandi kustuta mise tõttu järgmisel järjekohal olnud kommertspandi
etteastumine.
(2) Riigilõivu tasumisest on vabastatud:
1) riigiasutus, valla – ja linnavalitsus, notar ning kohtutäitur tema pädevuses oleva
ülesande täitmiseks vajaliku registrikaardi ning toimikudokumendi ärakirja väljastamisel;
2) pankrotihaldur ja ajutine pankrotihaldur ametiülesande korras kandeavalduse
esitamisel;
3) Finantsinspektsioon krediidiasutusele moratooriumihalduri ja kindlustusandjale
erirežiimihalduri määramise ks taotluse esitamisel.

§ 24. Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri toimingu eest riigilõivu tasumisest
vabastamine
(1) Riigilõivu ei võeta järgmiste toimingute eest:
1) äriseadustiku § 45, 45
1 või 46 alusel tehtav toiming;
2) sama omavalitsuse üksuse piires aadressi muutmine;
3) mittetulundusühingute või sihtasutuste ühinemise kestel ühendatava
mittetulundusühingu või sihtasutuse registrikaardile ühendava mittetulundusühingu või
sihtasutuse kohta tehtud ühinemiskande tegemise aja kandmine;

4) mittetulundusühingu või sihtasutuse jagunemise kestel omandava
mittetulundusühingu või sihtasutuse registrikaardile jaguneva mittetulundusühingu või
sihtasutuse kohta tehtud jagunemiskande tegemise aja kandmine;
5) likvideeritud mittetulundusühingu või sihtasutuse dokumentide hoidja andmete
registrisse kandmine või andmete muutmine;
6) mittetulundusühingu või sihtasutuse registrist kustutamine.
(2) Riigilõivu tasumisest on vabastatud:
1) amet iühing kandeavalduse esitamisel;
2) riigiasutus, valla – ja linnavalitsus, notar ning kohtutäitur tema pädevuses oleva
ülesande täitmiseks vajaliku registrikaardi ning toimikudokumendi ärakirja väljastamisel;
3) pankrotihaldur ja ajutine pankrotihaldur ametiülesande korras kandeavalduse
esitamisel.

§ 25. Kinnistusraamatu ja laevakinnistusraamatu toimingu eest riigilõivu tasumisest
vabastamine
(1) Riigilõivu ei võeta järgmiste toimingute eest:
1) alusetu või ebaõige kande paran damine;
2) kohtuotsuse või – määruse või kohtutäituri avalduse alusel kande tegemine, välja
arvatud omaniku kohta kande tegemine;
3) märke kustutamine, kui sellega kaasneb märkega tagatud õiguse kandmine
kinnistusraamatusse või laevakinnistusraamatusse;

4) kinnisasja, laeva või ehitatava laeva sundvõõrandamise teel riigile ülemineku
kohta kande tegemine;
5) kinnisasjast, laevast või ehitatavast laevast loobumise kande tegemine;
6) abikaasade ühisvara puhul kinnistusraa matusse kantud omaniku abikaasa kohta
kande tegemine;
7) erastatava korteriomandi registriosa avamine või avalik -õigusliku reaalkoormatise
seadmine;
8) riiklikus ehitisregistris registreeritud pandi hüpoteegiks ümberregistreerimine, kui
pan disumma ei muutu või väheneb;
9) ümberkruntimiskava alusel kande tegemine;
10) kinnistusraamatuseaduse § 9 lõike 3 alusel kinnisasja igakordsele omanikule
kuuluva piiratud asjaõiguse kohta kinnistusraamatusse märke kandmine;
11) asjaõig usseaduse rakendamise seaduse § -s 15
1 nimetatud kinnisasja omaniku
kasuks ostueesõiguse seadmine;
12) kaitstava loodusobjekti kaitsekorrast tulenevate kitsenduste ja kohustuste
seadmine, muutmine või lõpetamine;
13) maareformi seaduse alusel ki nnistusraamatusse kantud märke kustutamine
seaduses sätestatud kohustuse täitmisel ja tähtpäeva saabumisel;
14) prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku määruse või kohtumääruse alusel
kinnisasja arestimise korral kinnistusraamatusse keelumärke kan dmine;
15) merelaevatunnistusele või siseveelaevatunnistusele laevakinnistusraamatu
andmete märkimine;
16) laeva kandmine ehitatavate laevade registrist laevaregistrisse;

17) laeva või ehitatava laeva laevakinnistusraamatust kustutamine.
(2) Riigilõivu tasumisest on vabastatud:
1) riigiasutus, valla – ja linnavalitsus, notar ning kohtutäitur tema pädevuses oleva
ülesande täitmiseks vajaliku dokumendi ärakirja väljastamise eest;
2) riigiasutus riigile kuuluva kinnisasja , laeva või ehitatava laeva
kinnistusraamatusse või laevakinnistusraamatusse kandmisega seotud kannete tegemisel,
muutmisel ja kustutamisel, samuti riigivara valitseja või riigi kasuks seatud piiratud
asjaõiguse või keelu – või eelmärke või vastuväite kohta kande tegemisel, muutmisel ja
kustutamisel;
3) valla – või linnavalitsus tagastatud maa kinnistamisavalduse esitamisel;
4) pankrotihaldur pankrotiotsuse alusel märke kinnistusraamatusse või
laevakinnistusraamatusse kandmise või märke kustut amise avalduse esitamisel.

§ 26. Abieluvararegistri toimingu eest riigilõivu tasumisest vabastamine
(1) Riigilõivu ei võeta alusetu ega ebaõige kande parandamise eest.
(2) Riigiasutus, valla – ja linnavalitsus, notar ning kohtutäitur on vabast atud riigilõivu
tasumisest tema pädevuses oleva ülesande täitmiseks vajaliku registridokumendi ärakirja
väljastamise eest.

§ 27. Pärimisregistri toimingu eest riigilõivu tasumisest vabastamine
Kohus, notar ja kohtutäitur on vabastatud riigilõivu tasumise st pärimisregistrist teabe
väljastamise eest.

§ 28. Maa-ameti toimingu eest riigilõivu tasumisest vabastamine
Represseeritu ja represseerituga võrdsustatud isik okupatsioonirežiimide poolt
represseeritud isiku seaduse mõistes on vabastatud käesoleva seaduse § -s 99 sätestatud
riigilõivu tasumisest maakatastri väljavõtte eest.

§ 29. Keskkonnaregistri toimingu eest riigilõivu tasumisest vabastamine
Riigiasutus, kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, notar ja kohtutäitur on vabastatud
riigilõivu tasumisest tema pädevuses oleva ülesande täitmiseks vajaliku keskkonnaregistri
toimingu eest.

§ 30. Lennuameti toimingu ees t riigilõivu tasumisest vabastamine
Riigilõivu ei võeta sertifikaadi muutmise taotluse läbivaatamise eest, mille eesmärk on
sertifikaadiga antud õiguste vähendamine.

§ 31. Sideameti toimingu eest riigilõivu tasumisest vabastamine
(1) Riigilõivu ei võeta toimingute eest, mis on seotud:
1) riigisisese hädaabi lühinumbri ja Euroopa ühtse hädaabinumbri 112 ning
vältimatu psühholoogilise abi kohustusliku lühinumbri numbriloaga;
2) keskkonnaseireks kasutatava raadiosageduse sagedusloaga;
3) sagedusloaga raadiosagedusvahemikus 380–385 MHz ja 390–395 MHz.

(2) Riigilõivu tasumisest on vabastatud:
1) Eesti kaitsevägi raadiosageduste plaanis kaitseväele kasutamiseks ette nähtud
sagedusalas raadiosageduskanali kasutamisega s eotud toimingutes;
2) Siseministeeriumi haldusala asutus tema pädevuses oleva ülesande täitmiseks
vajalike raadiosidevahendite kasutamisega seotud toimingutes;
3) veesõiduki raadioloa omanik veesõidukile paigaldatud meresõiduohutuse seaduse
kohase laevade ohutusvarustuse hulka kuuluva raadioseadme raadioloale kandmisel;
4) õhusõiduki raadioloa omanik õhusõidukile paigaldatud inimelude ohutuse
tagamiseks ettenähtud raadioseadme raadioloale kandmisel;
5) vee- ja õhusõiduki raadioloa omanik vee – ja õhusõidukile paigaldatud
sagedusloata kasutatavate raadioseadmete raadioloale kandmisel;
6) sagedusloa omanik reservraadiosaateseadme sagedusloale kandmisel, kui seadet
kasutatakse sagedusloaga määratud tingimustel.

§ 32. Lii klusregistri toimingu eest riigilõivu tasumisest vabastamine
(1) Kutseõppeasutuse põllumajanduse kutseala õpilane on vabastatud riigilõivu
tasumisest mootorsõiduki esmase juhiloa, juhiloa ja vastava duplikaadi väljastamise eest,
samuti mootorsõidukij uhi teooriaeksami ja sõidueksami eest.
(2) Riigiasutus ja avalik -õiguslikke ülesandeid täitev isik on vabastatud riigilõivu
tasumisest seaduse, halduslepingu või haldusakti alusel avaliku ülesande täitmiseks
vajalike liiklusregistri andmete kinnitatu d väljavõtte eest.

§ 33. Riikliku ehitisregistri toimingu eest riigilõivu tasumisest vabastamine

Kohus, maksuhaldur, prokuratuur, uurimisasutus, notar ja kohtutäitur on vabastatud
riigilõivu tasumisest tema pädevuses oleva ülesande täitmiseks vajalike andmete
kinnitatud väljavõtte eest.

§ 34. Taimetoodangu Inspektsiooni toimingu eest riigilõivu tasumisest vabastamine
Taimepassi väljastamise eest ei võeta riigilõivu, kui kaubasaadetise kontrollimise eest on
tasutud taimetervise järelevalve tasu.

§ 35. Veterinaar – ja Toiduameti ning Tervisekaitseinspektsiooni toimingu eest riigilõivu
tasumisest vabastamine
Riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest rahastatav haridusasutus, sotsiaalasutus
ja tervishoiuteenuse osutaja on vabastatud riigilõivu tasum isest asutusesisese
toitlustamise järelevalvetoimingute eest.

§ 36. Kodakondsuse seaduse alusel tehtava toimingu eest riigilõivu tasumisest
vabastamine
(1) Alla 18 -aastane isik on vabastatud riigilõivu tasumisest Eesti kodakondsuse
saamiseks esitat ava sooviavalduse läbivaatamise eest.
(2) Kodakondsus – ja Migratsiooniametil ning konsulaarametnikul on isiku
majanduslikust olukorrast lähtuvalt või riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse üksuse
organi põhjendatud taotluse alusel õigus vabastada isi k käesoleva seaduse §-s 224
sätestatud riigilõivu tasumisest või vähendada tasutava riigilõivu määra.

§ 37. Euroopa Liidu kodaniku seaduse alusel tehtava toimingu eest riigilõivu tasumisest
vabastamine ja riigilõivumäära vähendamine
Kodakondsus – ja Migra tsiooniametil ning konsulaarametnikul on isiku majanduslikust
olukorrast lähtuvalt õigus vabastada isik käesoleva seaduse §- s 225 sätestatud riigilõivu
tasumisest või vähendada tasutava riigilõivu määra.

§ 38. Isikut tõendavate dokumentide seaduse alusel tehtava toimingu eest riigilõivu
tasumisest vabastamine ja riigilõivumäära vähendamine
(1) Kodakondsus – ja Migratsiooniametil ning konsulaarametnikul on isiku
majanduslikust olukorrast lähtuvalt või riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse üksuse
orga ni põhjendatud taotluse alusel õigus vabastada isik käesoleva seaduse §- s 226
sätestatud riigilõivu tasumisest või vähendada tasutava riigilõivu määra.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud riigilõivuvabastust ei kohaldata ja
riigilõivumäära e i vähendata, kui taotletav dokument ei ole kohustuslik ning taotleja ei
põhjenda vältimatut vajadust dokumendi kasutamiseks.

§ 39. Välismaalaste seaduse alusel tehtava toimingu eest riigilõivu tasumisest
vabastamine ja riigilõivumäära vähendamine
(1) Riigilõivu ei võeta välismaalaste seaduse IV
3 peatüki alusel esitatud tähtajalise
elamisloa andmise või selle pikendamise taotluse läbivaatamise eest.
(2) Tööloa või selle pikendamise taotluse läbivaatamise eest on riigilõivu tasumisest
vabastatud välismaalane:
1) kes taotleb või kellele on antud elamisluba Eesti kodanikust abikaasa või Eesti
kodanikust lähedase sugulase juurde elama asumiseks;

2) kellele on antud elamisluba välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse
alusel.
(3) Viisataotluse läbivaatamise eest on riigilõivu tasumisest vabastatud:
1) isik, kes saabub Eestisse Vabariigi Presidendi, Riigikogu juhatuse liikme,
Vabariigi Valitsuse liikme, õiguskantsleri, riigikontrolöri, Riigikohtu esimehe või
kai tseväe juhataja kutsel;
2) alla 18 -aastane isik;
3) isik Vabariigi Valitsuse otsusega või Vabariigi Valitsuse sõlmitud
rahvusvahelises lepingus või Euroopa Liidu õigusaktis ettenähtud juhul;
4) Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Ma janduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi
Konföderatsiooni kodaniku perekonnaliige;
5) riiklikul ülesandel Eestisse saabuv isik, kelle viisataotlus esitatakse diplomaatilise
noodiga.
(4) Kodakondsus – ja Migratsiooniametil on isiku majandusliku st olukorrast lähtuvalt
või riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse üksuse organi põhjendatud taotluse alusel või
välislepingus ettenähtud juhul õigus vabastada isik käesoleva seaduse § 227 lõikes 1, 4, 5
või 7, § 228 lõikes 1, 4 või 5, §- s 229, §-s 230 või § 232 lõikes 12 sätestatud riigilõivu
tasumisest või vähendada tasutava riigilõivu määra.
(5) Konsulaarametnikul on isiku majanduslikust olukorrast lähtuvalt või riigiasutuse
või kohaliku omavalitsuse üksuse organi või välisriigi riigiasutuse põhjendatud taotluse
või diplomaatilise noodi alusel õigus vabastada isik käesoleva seaduse § 232 lõigetes 1,
2, 4, 6–11 sätestatud riigilõivu tasumisest või vähendada tasutava riigilõivu määra.
(6) Piiripunktis viisa andmiseks või viisa andmisest keeldumiseks pädeval ametiisikul
on isiku majanduslikust olukorrast lähtuvalt õigus vabastada isik piiripunktis esitatud

viisataotluse läbivaatamise eest riigilõivu tasumisest või vähendada tasutava riigilõivu
määra.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud riigilõivuvabastust ei kohaldata ja
riigilõivumäära ei vähendata, kui elamisloa andmise või pikendamise tingimuseks on
legaalse sissetuleku olemasolu.

§ 40. Karistusregistri toimingu eest riigilõivu tasumisest vabastamine
Riigilõivu tasumisest on vab astatud:
1) karistusregistri seaduse § 17 lõike 1 punktides 2–14 nimetatud isikud
karistusregistri toimingute eest;
2) karistusregistri seaduse § 22 lõike 1 punktides 2 ja 2
1 nimetatud asutus
karistusregistri arhiivist andmete väljastamise eest.

§ 41. Relvaseaduse alusel tehtava toimingu eest riigilõivu tasumisest vabastamine
Riigilõivu tasumisest on vabastatud:
1) laskespordiga tegelev spordiorganisatsioon ja laskesportlane sporditulirelva ja
selle laskemoona omamiseks, valdamisek s ning veoks vajalike, käesoleva seaduse §- des
235–240 nimetatud toimingute eest;
2) isik, keda siseminister või kaitseminister on autasustanud nimelise tulirelvaga,
nimelisele tulirelvale relvaloa väljastamise eest;
3) välisriigi kodanikus t diplomaatilise või konsulaaresinduse töötaja, samuti
välisriigi ametliku delegatsiooni või sellega diplomaatilise tava kohaselt võrdsustatud
delegatsiooni koosseisu kuuluv välisriigi kodanik ja teda saatev isik kodakondsusjärgses

riigis registreeritud relva ning selle juurde kuuluva laskemoona Eestisse toomiseks ja
Eestist väljaviimiseks Välisministeeriumi taotlusel Politseiameti ühekordse eriloa
andmise eest.

§ 42. Ravimiameti toimingu eest riigilõivu tasumisest vabastamine
Riigilõivu ei võeta ravimise aduse § 95 lõikes 3 nimetatud tingimuste täitmisel ravimi
kliinilise uuringu loa taotluse läbivaatamise eest.

§ 43. Konsulaarteenuse eest riigilõivu tasumisest vabastamine ja riigilõivumäära
vähendamine
(1) Konsulaarametnikul on õigus isiku, Eesti riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse
üksuse organi, samuti välisriigi riigiasutuse põhjendatud taotlusel, diplomaatilise noodi
alusel või välislepingus ettenähtud juhul vabastada isik käesoleva seaduse § -s 264, 270,
271, 275 või 276 nimetatud toimingu ee st riigilõivu tasumisest või vähendada tasutava
riigilõivu määra, lähtudes isiku majanduslikust olukorrast või kultuuri -, välis -,
arengupoliitilisest või muust olulisest avalikust huvist.
(2) Riigiasutus on vabastatud riigilõivu tasumisest konsulaars eaduse § 40 alusel
dokumendi edastamise eest.

§ 44. Avaliku arhiivi arhiiviteatise ja arhivaali väljavõtte eest riigilõivu tasumisest
vabastamine
Kohus, maksuhaldur, prokuratuur, uurimisasutus, notar ja kohtutäitur on vabastatud
riigilõivu tasumisest ava liku arhiivi arhiiviteatise, arhivaali väljavõtte ja ärakirja
väljastamise eest.

§ 45. Ametliku teadaande avaldamise eest riigilõivu tasumisest vabastamine
(1) Riigilõivu ei võeta käesoleva seaduse § -s 22 nimetatud kohtuasjade toimingutega
seonduva lt seaduses nõutava teadaande avaldamise eest.
(2) Kui seadus ei sätesta isiku, kelle huvides või kelle kohustustega seonduvalt
teadaanne avaldatakse, kohustust hüvitada teadaande avaldamiskulusid, on riigilõivu
tasumisest vabastatud:
1) riig iasutus, samuti avalik -õiguslikke ülesandeid täitev isik seaduse, halduslepingu
või haldusakti alusel avalikke ülesandeid täites;
2) kohaliku omavalitsuse üksus rahvastikuregistri seaduse §- s 46 nimetatud
rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadres si muutmise taotluse avaldamisel.

§ 46. Valla – ja linnasekretäri ning vangladirektori tõestamistoimingu eest riigilõivu
tasumisest vabastamine
Riigilõivu ei võeta riikliku toetuse ja pensioni saamiseks ning eestkoste, hoolduse ja
lapsendamise asjas vajal iku dokumendi ärakirja või väljavõtte õigsuse kinnitamise eest
ning pensioni saamiseks vajaliku volikirja tõestamise eest.
(14.02.2007 jõust. 01.04.2007 – RT I 2007, 22, 114)

§ 47. Perekonnaseisuasutuse toimingu eest riigilõivu tasumisest vabastamine
(1) Riigilõivu ei võeta järgmiste toimingute eest:

1) sünni – ja surmaakti koostamine, samuti nende alusel esmase tunnistuse
väljastamine;
2) tunnistuse väljastamine, kui see on tingitud sünniakti muutmisest lapsendamise
või põlvnemisandm ete muutumise tõttu;
3) perekonnaseisuaktis vea parandamine;
4) õigusvastaselt represseeritud sugulase surma ja selle põhjuste kohta
kordustunnistuse väljastamine.
(2) Kohus, haldusorgan ja avalik- õiguslikke ülesandeid täitev isik on tema pädevuses
oleva ülesande täitmisel vabastatud riigilõivu tasumisest käesoleva seaduse §- s 301
nimetatud toimingu eest.

§ 48. Välisriigis omandatud kutsekvalifikatsiooni tunnustamise eest riigilõivu tasumisest
vabastamine
Välisriigi advokaat on vabas tatud riigilõivu tasumisest välisriigis omandatud
kutsekvalifikatsiooni tunnustamise taotluse läbivaatamise eest.

§ 49. Riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus ja riigilõivumäära vähendamise taotlus
(1) Käesoleva seaduse § 36 lõikes 2, §- s 37, § 38 lõikes 1, § 39 lõigetes 4, 5 ja 6 ning
§ 43 lõikes 1 sätestatud riigilõivu tasumisest vabastamise või riigilõivumäära
vähendamise taotlus esitatakse kirjalikult. Taotluses, välja arvatud diplomaatilises noodis,
märgitakse:
1) taotleja nimi või n imetus ja aadress;

2) isiku, kelle riigilõivu tasumisest vabastamist või riigilõivu määra vähendamist
taotletakse, isikunimi ning isikukood või selle puudumise korral sünniaeg ja – koht,
kodakondsus, elukoht, töö- või teenistuskoht, kuusissetuleku s uurus ja allikad ning
ülalpeetavate arv;
3) toiming, mille tegemise eest riigilõivu määra vähendamist või riigilõivu
tasumisest vabastamist taotletakse;
4) taotluse põhjendus.
(2) Taotlusele lisatakse taotluse põhjendatust kinnitavad dokumendid.
III. Riigilõivumäärad

4. peatükk
Haridus – ja Teadusministeeriumi valitsemisala toimingud

1. jagu
Haridus – ja Teadusministeeriumi toimingud

1. jaotis
Tegevusload

§ 50. Erakooliseaduse, põhikooli – ja gümnaasiumiseaduse, koolieelse lasteas utuse
seaduse ning kutseõppeasutuse seaduse alusel koolitusloa taotluse läbivaatamine

Koolitusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu:
1) kõrghariduse puhul 1000 krooni;
2) üldkeskhariduse, kutseõppe ning täiskasvanute tööalase ja vabaharidusliku
koolituse puhul 500 krooni;
3) alus – ja põhihariduse puhul 250 krooni.

§ 51. Kutseseaduse alusel kutsekvalifikatsiooni omistamise tegevusloa taotluse
läbivaatamine
Kutsekvalifikatsiooni omistamise tegevusloa taotluse läbivaata mise eest tasutakse
riigilõivu 50 krooni.

§ 52. Noorsootöö seaduse alusel noortelaagri tegevusloa taotluse läbivaatamine
Noortelaagri tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 50 krooni.

2. jaotis
Huvikooli seaduse alusel tehtavad toi mingud

§ 53. Eesti Hariduse Infosüsteemi registreering
Huvikooli Eesti Hariduse Infosüsteemis registreerimise taotluse läbivaatamise eest
tasutakse riigilõivu 250 krooni.

2. jagu
Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse toimingud

1. jaotis
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel tehtavad toimingud

§ 54. Riigieksami korduvaks sooritamiseks registreerimine
Keskhariduse omandanud isik tasub sama õppeaine riigieksami korduvaks sooritamiseks
registreerimise eest riigilõivu 70 krooni.

5. peatükk
Just iitsministeeriumi valitsemisala toimingud

1. jagu
Justiitsministeeriumi toimingud

1. jaotis
Pankrotiseaduse alusel tehtavad toimingud

§ 55. Pankrotihaldurieksamil osalemise taotluse läbivaatamine
Pankrotihaldurieksamil osalemise taotluse läbivaatamis e eest tasutakse riigilõivu 2000
krooni.

2. jagu
Kohtu toimingud

§ 56. Hagiavalduse, avalduse ja kaebuse läbivaatamine
(1) Hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagihinnast käesoleva
seaduse lisa 1 järgi või kindla summana.
(2) Avalduse esitamisel hagita asjas, kui tsiviilasja hinda ei ole võimalik kindlaks
määrata, sealhulgas kinnituse taotlemisel Euroopa Liidu õigusakti alusel, mis reguleerib
kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist tsiviilasjades, ning eeltõendamismenetluse
algatamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu 200 krooni, kui seaduses ei ole
sätestatud teisiti. Hagita asjas, mille kohus võib lahendada omal algatusel, mõistab kohus
menetluskulude kandmiseks kohustatud isikult riigi kasuks riigilõivuna välja 200 krooni,
kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(3) Avalduse esitamisel maksekäsu kiirmenetluse asjas tasutakse riigilõivu 1 protsent
põhinõudelt, kuid mitte alla 250 krooni ja mitte üle 20 000 krooni.
(4) Avalduse esitamisel asjaõigusseaduse r akendamise seaduse § 12 lõike 5 alusel
kaasomandi lõpetamise nõudes tasutakse riigilõivu 200 krooni.

(5) Notari tasu maksmisest vabastamise taotluse esitamisel tasutakse riigilõivu 10
krooni.
(6) Hagiavalduse esitamisel sordikaitsega seotud vaidluses tasutakse riigilõivu 1200
krooni, kui tsiviilasja hinda ei ole võimalik määrata.
(7) Pankrotiavalduse või muu pankrotimenetlusega seotud avalduse või kaebuse
esitamisel tasutakse riigilõivu:
1) võlgniku, tema surma korral pärandvara su htes pärija või pärandi hooldaja
pankrotiavalduse esitamisel 150 krooni;
2) võlausaldaja pankrotiavalduse esitamisel 1600 krooni;
3) muu pankrotimenetlusega seotud avalduse või kaebuse esitamisel 80 krooni.
(8) Hagiavalduse esitamisel tööstusomandiõiguse vaidlustamiseks tasutakse riigilõivu
3000 krooni, kui tsiviilasja hinda ei ole võimalik määrata.
(9) Kaebuse või hagiavalduse esitamisel tööstusomandi apellatsioonikomisjoni otsuse
vaidlustamiseks tasutakse riigilõivu 3000 krooni .
(10) Halduskohtule kaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 80 krooni, välja arvatud
käesoleva paragrahvi lõigetes 9 ja 11 –16 sätestatud juhtudel.
(11) Halduskohtule kahju hüvitamiseks või alusetu rikastumise teel saadu
tagastamiseks kaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 3 protsenti summast, mille
väljamõistmist taotletakse, või vara väärtusest, mille tagastamiseks kohustamist
taotletakse, kuid mitte alla 80 krooni ja mitte rohkem kui sama suure hagihinnaga hagi
esitamisel tsiviilkohtumenetluses.
(12) Kaebuse esitamisel mittevaralise kahju hüvitamiseks, kui nõutava hüvitise summa
jäetakse kaebuses märkimata ning taotletakse õiglast hüvitist kohtu äranägemisel,
tasutakse riigilõivu 1000 krooni.

(13) Kaebuse esitamisel maksuhalduri või muu r iigiasutuse tegevuse peale
maksusummade või maksete määramisel, maksude või maksete sissenõudmisel või
sanktsioonide rakendamisel tasutakse riigilõivu 3 protsenti vaidlustatavast summast, kuid
mitte alla 80 krooni ja mitte üle 5000 krooni.
(14) Kaebuse esitamisel Patendiameti otsuse vaidlustamiseks tasutakse riigilõivu 3200
krooni.
(15) Kaebuse esitamisel Taimetoodangu Inspektsiooni otsuse vaidlustamiseks
tasutakse riigilõivu 2200 krooni.
(16) Ringkonnakohtule vaidlustuskomisjoni otsuse peale ka ebuse esitamisel tasutakse
riigilõivu käesoleva seaduse § -s 222 sätestatud määras.
(24.01.2007 jõust. 01.05.2007 – RT I 2007, 15, 76)
(17) Kui kaebuses on esitatud mitu alternatiivset nõuet, tasutakse riigilõivu lähtuvalt
nõudest, mille esitamise eest on ette nähtud suurima riigilõivu tasumine.
(18) Halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama
palju, kui tuleb tasuda kaebuse esialgsel esitamisel halduskohtule, arvestades
apellatsioonkaebuse ulatust.
(19) Tsiv iilasjas tehtud maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse
riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel
maakohtule, arvestades apellatsioonkaebuse ulatust.
(20) Tsiviilasjas tehtud kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse
riigilõivu 200 krooni.
(21) Avalduse esitamisel vahekohtu otsuse tühistamiseks või vahekohtu või välisriigi
kohtu otsuse tunnustamiseks või täidetavaks tunnistamiseks tasutakse riigilõivu 5
protsenti otsusega la hendatud asja hinnast, kuid mitte alla 500 krooni ja mitte üle 10 000
krooni. Kui asja hinda ei ole võimalik määrata, tasutakse riigilõivu 500 krooni.

§ 57. Menetlusdokumentide ärakirjade väljastamine ja väljatrükkide tegemine
(1) Kohtuotsuse või – määruse korduvärakirja väljastamise eest tasutakse riigilõivu 10
krooni iga lehekülje eest.
(2) Kohtumenetluses dokumendi ärakirja või elektroonilise dokumendi väljatrüki
väljastamise või edastamise eest tasutakse riigilõivu 1 kroon iga lehekülje ees t.

3. jagu
Kohtu registri – ja kinnistusosakonna toimingud

1. jaotis
Äriregistri toimingud

§ 58. Äriregistri kande tegemine
(1) Füüsilisest isikust ettevõtja, täisühingu või usaldusühingu äriregistrisse kandmise
eest tasutakse riigilõivu 200 krooni.
(2) Osaühingu, aktsiaseltsi, tulundusühistu või välismaa äriühingu filiaali
äriregistrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 2200 krooni, kiirmenetluse
kandeavalduse alusel registrisse kandmisel 2900 krooni.

§ 59. Äriregistri kande muutmine

(1) Füüsilisest isikust ettevõtja, täisühingu või usaldusühingu kohta äriregistrisse
kantud andmete muutmise või täiendamise eest tasutakse riigilõivu 60 krooni.
(2) Osaühingu, aktsiaseltsi, tulundusühistu või välismaa äriühingu filiaali kohta
ä riregistrisse muudatuse kandmise eest tasutakse riigilõivu 280 krooni.

§ 60. Äriühingu ümberkujundamine
(1) Äriühingu täis – või usaldusühinguks ümberkujundamise äriregistrisse kandmise
eest tasutakse riigilõivu 200 krooni.
(2) Äriühingu osaühinguks või aktsiaseltsiks ümberkujundamise äriregistrisse
kandmise eest tasutakse riigilõivu 400 krooni.
(3) Euroopa äriühingu aktsiaseltsiks või aktsiaseltsi Euroopa äriühinguks
ümberkujundamise äriregistrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 400 krooni.
(4) Euroopa ühistu tulundusühistuks või tulundusühistu Euroopa ühistuks
ümberkujundamise äriregistrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 400 krooni.

§ 61. Registri dokumendi väljastamine
(1) Registrikaardi kinnitatud väljatrüki väljastamise eest tasutakse riigilõivu 10
krooni.
(2) Tõendi väljastamise eest, millega tõendatakse, et kannet ei ole muudetud või et
teatud kannet või kandeid registris ei ole, tasutakse riigilõivu 25 krooni.
(3) Registri muu dokumendi kinnitatud ärakirja või väljatrüki väljastamise eest
tasutakse riigilõivu 5 krooni iga lehekülje eest.

2. jaotis
Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri toimingud

§ 62. Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri kande tegemine
(1) Mittetulundusühingu või hooneühistu registrisse kandmise eest tasutakse
riigilõivu 300 krooni.
(2) Sihtasutuse registrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 900 krooni.
(3) Mittetulundusühingu, hooneühistu või sihtasutuse kohta registrisse kantud
andmete muu tmise või täiendamise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni.

§ 63. Usuliste ühenduste registri kande tegemine
(1) Usulise ühenduse registrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni.
(2) Usulise ühenduse kohta registrisse kantud andmete muutmise või täiendamise eest
tasutakse riigilõivu 50 krooni.

§ 64. Registri dokumendi väljastamine
(1) Registrikaardi kinnitatud väljatrüki väljastamise eest tasutakse riigilõivu 10
krooni.
(2) Tõendi väljastamise eest, millega tõendatakse, et kannet ei ole muudetud või et
teatud kannet või kandeid registris ei ole, tasutakse riigilõivu 25 krooni.

(3) Registri muu dokumendi kinnitatud ärakirja või väljatrüki väljastamise eest
tasutakse riigilõivu 5 krooni iga lehekülje eest.

3. jaotis
Kommertspandiregistri toimingud

§ 65. Kommertspandiregistri kande tegemine
(1) Kommertspandi kande tegemise eest kommertspandiregistrisse tasutakse
riigilõivu 0,2 protsenti pandisummast, kuid mitte alla 500 krooni ja mitte üle 40 000
krooni.
(2) Pandisumma suurendamise registrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 0,2
protsenti taotletava ning registrisse kantud pandisumma vahest, kuid mitte alla 500 krooni
ja mitte üle 40 000 krooni.
(3) Pandisumma vähendamise registrisse kandmise ee st tasutakse riigilõivu 0,2
protsenti taotletavast pandisummast, kuid mitte alla 500 krooni ja mitte üle 40 000
krooni.
(4) Kommertspandi kustutamise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni.
(5) Muude kommertspandi andmete muutmise või täiendamise eest tasutakse
riigilõivu 500 krooni.
(6) Üheaegselt mitmesse registrikaardi veergu kande tegemise eest tasutakse
riigilõivu lähtuvalt kandest, mille tegemise eest on ette nähtud kõrgeim riigilõivumäär.
(7) Üheaegselt mitme kommertspandi regis triandmete muutmise, täiendamise või
kustutamise eest tasutakse riigilõivu iga kande eest.

§ 66. Registri dokumendi väljastamine
(1) Registrikaardi kinnitatud väljatrüki väljastamise eest tasutakse riigilõivu 10
krooni.
(2) Tõendi väljastamis e eest, millega tõendatakse, et kannet ei ole muudetud või et
teatud kannet või kandeid registris ei ole, tasutakse riigilõivu 25 krooni.
(3) Registri muu dokumendi kinnitatud ärakirja või väljatrüki väljastamise eest
tasutakse riigilõivu 5 krooni ig a lehekülje eest.

4. jaotis
Laevakinnistusraamatu toimingud

§ 67. Laevakinnistusraamatu kande ja märke tegemine
(1) Esmakordse laevakinnistusraamatusse kandmise eest koos merelaevatunnistuse
või siseveelaevatunnistuse väljastamisega tasutakse rii gilõivu:
1) merelaeva ja teisaldatava ujuvvahendi puhul 2000 krooni;
2) siseveelaeva puhul 500 krooni.
(2) Uue omaniku või kaasomaniku laevakinnistusraamatusse kandmise eest tasutakse
riigilõivu:
1) merelaeva ja teisaldatava u juvvahendi puhul 2000 krooni;
2) siseveelaeva puhul 500 krooni.

(3) Laeva identifitseerivate tunnuste, tehniliste ja päritoluandmete muutmise kannete
ning lipuõiguslike märgete tegemise eest tasutakse riigilõivu 250 krooni.
(4) Hüpoteeg i seadmise kande tegemise eest tasutakse riigilõivu:
1) merelaeva ja teisaldatava ujuvvahendi puhul 2000 krooni;
2) siseveelaeva puhul 500 krooni.
(5) Ühishüpoteegi seadmise eest üheaegselt siseveelaevale ja merelaevale või
teisaldata vale ujuvvahendile tasutakse riigilõivu 2000 krooni.
(6) Ühishüpoteegi seadmist käsitatakse riigilõivu tasumisel ühe kandena.
(7) Kasutusvalduse seadmise kande eest tasutakse riigilõivu:
1) merelaeva ja teisaldatava ujuvvahendi puhul 2000 krooni;
2) siseveelaeva puhul 500 krooni.
(8) Hüpoteegi ja kasutusvalduse kannete muutmise ja kustutamise eest ning hüpoteegi
ja kasutusvaldusega seotud märgete tegemise ja muutmise eest tasutakse riigilõivu:
1) merelaeva ja teisal datava ujuvvahendi puhul 1000 krooni;
2) siseveelaeva puhul 250 krooni.
(9) Üheaegselt siseveelaevale ja merelaevale või teisaldatavale ujuvvahendile
ühishüpoteegi seadmise eest tasutakse riigilõivu 1000 krooni.
(10) Ühishüpoteegi kannete muutmist või kustutamist või ühishüpoteegiga seotud
märgete tegemist või muutmist käsitatakse riigilõivu tasumisel ühe kandena.
(11) Muude kannete ja märgete tegemise eest tasutakse riigilõivu 250 krooni.

§ 68. Laevakinnistusraamatu dokumendi väljastamine
(1) Liputunnistuse, sealhulgas korduva liputunnistuse väljastamise eest tasutakse
riigilõivu 120 krooni.
(2) Korduva merelaevatunnistuse ja korduva siseveelaevatunnistuse väljastamise eest
tasutakse riigilõivu 200 krooni.
(3) Laevakinnistusregistriosa kinnitatud väljatrüki väljastamise eest tasutakse
riigilõivu 30 krooni.
(4) Tõendi väljastamise eest, millega tõendatakse, et kannet ei ole muudetud või et
teatud kannet või kandeid registris ei ole, tasutakse riigilõivu 25 krooni.
(5) Laevakinnistusraamatu muu dokumendi kinnitatud ärakirja või väljatrüki eest
tasutakse riigilõivu 5 krooni iga lehekülje eest.

5. jaotis
Kinnistusraamatu toimingud

§ 69. Riigilõivu suuruse määramine
Kinnistusraamatu toimingute eest tasutava riigilõivu suurus määratakse lähtuvalt
tehinguväärtusest käesoleva seaduse lisa 2 järgi või kindla summana.

§ 70. Kinnistusregistriosa avamine
Kinnistusregistriosa avamise eest tasutakse riigilõivu täismäär.

§ 71. Omaniku kohta kande tegemine
(1) Kinnistu uue omaniku kohta kande tegemise eest tasutakse riigilõivu täismäär,
välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud juhul.
(2) Kui kinnistu omandajaks on kinnistusraamatusse kantud omaniku alaneja või
üleneja sugulane või ab ikaasa, tasutakse kinnistu uue omaniku kohta kande tegemise eest
riigilõivu 50 protsenti täismäärast.
(3) Kui kinnistu omandajaks on kinnistusraamatusse kantud omaniku õde või vend
või nende alaneja sugulane, tasutakse kinnistu uue omaniku kohta kande tegemise eest
riigilõivu 75 protsenti täismäärast.

§ 72. Piiratud asjaõiguse kohta kande tegemine
(1) Piiratud asjaõiguse kohta kande tegemise eest tasutakse riigilõivu täismäär.
(2) Piiratud asjaõiguse kohta kande tegemise eest koos regist riosa avamise või
omandi ülekandmise kandega tasutakse riigilõivu 50 protsenti täismäärast.
(3) Piiratud asjaõiguse uue omaniku kohta kande tegemise eest tasutakse riigilõivu 50
protsenti täismäärast.
(4) Kinnistusraamatusse kantud piiratud asj aõiguse sisu muutmise eest tasutakse
riigilõivu 50 protsenti täismäärast.
(5) Kinnistusraamatusse kantud piiratud asjaõiguse kohta tehtud kande kustutamise
eest tasutakse riigilõivu 25 protsenti täismäärast, välja arvatud käesoleva paragrahvi
lõikes 7 sätestatud juhul.

(6) Piiratud asjaõigusega eri kohtute tööpiirkondades asuvate kinnistute
kaaskoormamise või eri kohtute tööpiirkondades asuvatele kaaskoormatud kinnistutele
seatud asjaõiguse sisu muutmise või kande kustutamise eest tasutakse eri kohtute
kinnistusosakondades kinnistusraamatusse tehtavate kannete puhul kokku ühekordne
riigilõivumäär.
(7) Ühishüpoteegi kohta tehtud kande kustutamise eest mõne kaasvastutava kinnistu
registriosas ilma hüpoteegisummat muutmata tasutakse riigilõivu 100 krooni.

§ 73. Märke kandmine kinnistusraamatusse
(1) Kinnistusraamatusse märke kandmise eest tasutakse riigilõivu 25 protsenti
täismäärast.
(2) Märke kustutamise eest, kui sellega ei kaasne märkega tagatud õiguse kandmist
kinnistusraamat usse, tasutakse riigilõivu 25 protsenti täismäärast.

§ 74. Üüri – ja rendilepingu märke kandmine kinnistusraamatusse
(1) Üüri – või rendilepingu märke kandmise eest kinnistusraamatusse tasutakse
riigilõivu 80 krooni iga üüri – või rendilepingu kehtivusaja aasta kohta, kuid kokku mitte
rohkem kui 800 krooni.
(2) Tähtajatu üüri – või rendilepingu märke kandmise eest kinnistusraamatusse
tasutakse riigilõivu 350 krooni.
(3) Kinnistusraamatusse kantud üüri – või rendilepingu tähtaja pikendamisel t asutakse
pikendamise kande tegemise eest riigilõivu 80 krooni üüri – või rendilepingu täiendava
kehtivusaja iga aasta kohta, kuid lepingu kogu kehtivusaja eest kokku mitte rohkem kui
800 krooni.

§ 75. Kinnistu osa liitmine teise kinnistuga, kinnistute jagamine ja ühendamine
(1) Kinnistu jagamise, kinnistute ühendamise või kinnistu osa teise kinnistuga liitmise
kande eest tasutakse riigilõivu 25 protsenti täismäärast.
(2) Kui kinnistu jagamisele või kinnistute ühendamisele lisandub omandi ülemin ek,
tasutakse riigilõivu ka uue omaniku kohta kande tegemise eest käesoleva seaduse §- s 71
sätestatud määras.
(3) Kinnistu jagamisel tasutakse riigilõivu lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1
sätestatud määrale 100 krooni iga jagamisega kaasneva uue r egistriosa avamise eest
alates kolmandast uuest registriosast.

§ 76. Muu sissekande tegemine
Muu sissekande tegemise eest kinnistusraamatusse tasutakse riigilõivu 25 protsenti
täismäärast.

§ 77. Kinnistusraamatu dokumendi väljastamine
(1) Kinnist usregistriosa kinnitatud ärakirja väljastamise eest tasutakse riigilõivu 40
krooni, sõltumata lehekülgede arvust.
(2) Tõendi väljastamise eest, millega tõendatakse, et kannet ei ole muudetud või et
teatud kannet või kandeid kinnistusraamatus ei ole, tasutakse riigilõivu 25 krooni.
(3) Kinnistusraamatu muu dokumendi kinnitatud ärakirja väljastamise eest tasutakse
riigilõivu:

1) iga formaadis A4 lehekülje eest 5 krooni;
2) iga formaadis A3 lehekülje eest 20 krooni.

6. jaotis
Abie luvararegistri toimingud

§ 78. Riigilõivu suuruse määramine
Abieluvararegistri toimingute eest tasutava riigilõivu suurus määratakse lähtuvalt
tehinguväärtusest käesoleva seaduse lisa 2 järgi või kindla summana.

§ 79. Abieluvararegistri kande tegemine
(1) Registri kande tegemise eest tasutakse riigilõivu täismäär.
(2) Registri kande sisu muutmise eest tasutakse 50 protsenti riigilõivu täismäärast.
(3) Registri kande kustutamise eest tasutakse 25 protsenti riigilõivu täismäärast.
(4) Kui abikaasad elavad eri kohtute tööpiirkondades, tasutakse mõlema kohtu
kinnistusosakonnas abieluvararegistrisse tehtud kande eest kokku ühekordne
riigilõivumäär käesolevas paragrahvis sätestatud määras.

§ 80. Abieluvararegistri dokumendi väljastami ne
(1) Registrikaardi kinnitatud ärakirja väljastamise eest tasutakse riigilõivu 10 krooni.

(2) Tõendi väljastamise eest, millega tõendatakse, et kannet ei ole muudetud või et
teatud kannet või kandeid registris ei ole, tasutakse riigilõivu 25 krooni.
(3) Abieluvararegistri muu dokumendi kinnitatud ärakirja väljastamise eest tasutakse
riigilõivu:
1) iga formaadis A4 lehekülje eest 5 krooni;
2) iga formaadis A3 lehekülje eest 20 krooni.

7. jaotis
Pärimisregistri toimingud

§ 81. Pärimisregistri dokumendi väljastamine
(1) Isiku kohta registrisse kantud teavet kajastava pärimisregistri kinnitatud teatise
väljastamise eest tasutakse riigilõivu 40 krooni.
(2) Tõendi väljastamise eest, millega tõendatakse, et kannet ei ole muudetud või et
teatud kannet või kandeid registris ei ole, tasutakse riigilõivu 40 krooni.
(3) Pärimisregistri muu dokumendi kinnitatud ärakirja väljastamise eest tasutakse
riigilõivu 5 krooni iga lehekülje eest.

4. jagu
Registrite ja Info süsteemide Keskuse toimingud

1. jaotis
Riigi Teataja seaduse alusel tehtavad toimingud

§ 82. Teadaande avaldamine
Teadaande avaldamise eest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded tasutakse
riigilõivu 100 krooni.

5. jagu
Vangladirektori tõestamisto imingud

1. jaotis
Notariaadiseaduse alusel tehtavad toimingud

§ 83. Dokumendi ärakirja ja väljavõtte õigsuse kinnitamine
Dokumendi ärakirja või väljavõtte õigsuse kinnitamise eest tasutakse riigilõivu 10 krooni
iga lehekülje eest.

§ 84. Allkirja õigs use kinnitamine
Dokumendil allkirja õigsuse kinnitamise eest tasutakse riigilõivu 15 krooni.

6. peatükk
Keskkonnaministeeriumi valitsemisala toimingud

1. jagu
Keskkonnaministeeriumi toimingud

1. jaotis
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüst eemi seaduse alusel tehtavad
toimingud

§ 85. Keskkonnamõju hindamise litsentsi andmise ja kehtivusaja pikendamise taotluse
läbivaatamine
Keskkonnamõju hindamise litsentsi andmise või kehtivusaja pikendamise taotluse
läbivaatamise eest tasutakse riigilõiv u 4000 krooni.

§ 86. Ühenduse ökomärgise kasutamise õiguse andmine
(1) Ühenduse ökomärgise (edaspidi ökomärgis ) kasutamise taotluse läbivaatamise
eest tasutakse riigilõivu 5000 krooni.
(2) Ökomärgise kasutamise õigust omav isik tasub riigilõivu tootel ökomärgise
kasutamise õiguse eest tema eelmise aasta ökomärgisega märgistatud toote käibe pealt
Euroopa Komisjoni otsuses (EÜ) nr 2000/728, millega kehtestatakse Ühenduse
ökomärgise taotluse menetluslõiv ja aastamaks (EÜT L 293, 22.11.2000, lk 18–19) ning

Euroopa Komisjoni otsuses (EÜ) nr 2003/393, millega muudetakse otsust (EÜ) nr
2000/728 Ühenduse ökomärgise taotluse menetluslõivu ja aastamaksu kehtestamise kohta
(ELT L 135, 03.6.2003, lk 31–31) sätestatud määra alusel.
(3) Ökomärgise kasu tamise õiguse eest tasutava riigilõivu suuruse määramiseks
esitab ökomärgise kasutamise õigust omav isik pädevale asutusele tema määratud
kuupäevaks andmed ökomärgisega märgistatud toodete eelmise aasta käibe kohta. Pädev
asutus teeb otsuse ökomärgise kasutamise õiguse eest tasutava riigilõivu suuruse kohta 15
päeva jooksul ökomärgisega märgistatud toodete käibe kohta andmete saamisest arvates.
(4) Ökomärgise taotluse menetlemise ja tootel ökomärgise kasutamise eest tasutava
riigilõivu soodusmäärad on kehtestatud Euroopa Komisjoni otsustega (EÜ) nr 2000/728
ning nr 2003/393.

2. jaotis
Geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise seaduse alusel tehtavad
toimingud

§ 87. Geneetiliselt muundatud organismi keskkonda viimise loa ja turustamise l oa
taotluse läbivaatamine
(1) Geneetiliselt muundatud organismi keskkonda viimise loa taotluse läbivaatamise
eest tasutakse riigilõivu 300 krooni.
(2) Geneetiliselt muundatud organismi või organismi sisaldava või sellest koosneva
toote turustam ise loa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

3. jaotis

Kiirgusseaduse alusel tehtavad toimingud

§ 88. Kiirgustegevusloa andmise ja muutmise taotluse läbivaatamine
(1) Kiirgustegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 2000 krooni.
(2) Kiirgustegevusloa muutmise taotluse läbivaatamise eest kiirgusseaduse § 24
punktis 1, 4, 5 või 7 sätestatud kiirgustegevuse muutuse puhul, või kui loa andja kohustab
kiirgusseaduse § 25 lõike 2 alusel loa omajat esitama uue taotluse kiirgustegevusloa
saamiseks, tasutakse riigilõivu 1000 krooni.

§ 89. Kvalifitseeritud kiirguseksperdi litsentsi taotluse läbivaatamine
Kvalifitseeritud kiirguseksperdi litsentsi taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu
500 krooni.

2. jagu
Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnateenistuse toimingud

1. jaotis
Maapõueseaduse alusel tehtavad toimingud

§ 90. Maavara geoloogilise uuringu loa andmise, muutmise ja ümberregistreerimise
taotluse läbivaatamine

(1) Maavara geoloogilise uuringu loa andmise või muutmise taotluse läbivaatamise
eest tasutakse riigilõivu 3500 krooni.
(2) Maavara geoloogilise uuringu loa ümberregistreerimise taotluse läbivaatamise
eest tasutakse riigilõivu 150 krooni.

§ 91. Üldgeoloogilise uurimistöö loa andmise, muutmise ja ümberregistreerimise taotluse
läbivaatamine
(1) Üldgeoloogilise uurimistöö loa andmise või muutmise taotluse läbivaatamise eest
tasutakse riigilõivu 600 krooni.
(2) Üldgeoloogilise uurimistöö loa ümberregistreerimise taotlu se läbivaatamise eest
tasutakse riigilõivu 150 krooni.

§ 92. Maavaravaru kaevandamisloa andmise, muutmise ja ümberregistreerimise taotluse
läbivaatamine
(1) Maavaravaru kaevandamisloa andmise või muutmise taotluse läbivaatamise eest
tasutakse riigilõivu 3500 krooni.
(2) Maavaravaru kaevandamisloa ümberregistreerimise taotluse läbivaatamise eest
tasutakse riigilõivu 150 krooni.

3. jagu
Keskkonnateenistuse toimingud

1. jaotis
Saastuse kompleksse vältimise ja kontrollimise seaduse alusel tehtavad toimingud

§ 93. Keskkonnakompleksloa taotluse läbivaatamine
Keskkonnakompleksloa esmataotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 10 000
krooni.

§ 94. Keskkonnakompleksloa nõuete läbivaatamine
Keskkonnakompleksloa nõuete iga -aastase läbivaatam ise eest tasutakse riigilõivu 5000
krooni.

2. jaotis
Jäätmeseaduse alusel tehtavad toimingud

§ 95. Jäätmeloa andmise ja muutmise taotluse läbivaatamine
(1) Jäätmeloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 4000 krooni.
(2) Jäätmelo a muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.
(3) Jäätmeloa taotluse läbivaatamise eest koos taotlusega teiste isikute tekitatud ja
üleantud metallijäätmete kogumiseks või veoks, välja arvatud pakendiaktsiisi seaduse
alusel maksustatava metallist joogipakendi kogumiseks või veoks, jäätmete edasise
kaubandusvahendamise või taaskasutamise eesmärgil tasutakse riigilõivu 20 000 krooni.

§ 96. Ohtlike jäätmete käitluslitsentsi taotluse läbivaatamine
(1) Ohtlike jäätmete käitluslitsentsi taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu
4000 krooni.
(2) Ohtlike jäätmete käitluslitsentsi muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse
riigilõivu 500 krooni.

§ 97. Jäätmete riikidevahelise veoloa taotluse läbivaatamine
Jäätmete riikidevahelise veoloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 300
krooni.

3. jaotis
Jahiseaduse alusel tehtavad toimingud

§ 98. Jahitunnistuse ja jahipiirkonna kasutusõiguse loa taotluse läbivaatamine
(1) Jahitunnistuse taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 50 krooni.
(2) Jahipiirkonna kasutusõiguse loa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu
300 krooni.

4. jagu

Maa-ameti toimingud

1. jaotis
Maakatastriseaduse alusel tehtavad toimingud

§ 99. Maakatas tri dokumendi väljastamine
(1) Maaregistri kinnitatud väljavõtte väljastamise eest tasutakse riigilõivu 40 krooni
iga lehekülje eest.
(2) Katastriüksuse plaani kinnitatud koopia või katastri kaartide kinnitatud väljavõtte
väljastamise eest tasu takse riigilõivu:
1) iga formaadis A4 lehekülje eest 60 krooni;
2) iga formaadis A3 lehekülje eest 80 krooni;
3) suurema kui formaadis A3 väljavõtte puhul 250 krooni iga ruutmeetri eest.
(3) Katastriandmetest ja digitaalsetest kaartidest magnetkandjal koopia väljastamise
eest tasutakse riigilõivu:
1) kuni 50 katastriüksuse puhul 100 krooni ja lisaks 1 kroon iga katastriüksuse eest;
2) enam kui 50 katastriüksuse puhul 125 krooni ja lisaks 50 senti iga katastriüks use
eest.
(4) Tehingute andmebaasi andmetest magnetkandjal koopia või väljavõtte
väljastamise eest tasutakse riigilõivu:
1) kuni 50 tehingu puhul 100 krooni ja lisaks 5 krooni iga tehingu eest;

2) enam kui 50 tehingu puhul 200 krooni ja lisaks 3 krooni iga tehingu eest.

5. jagu
Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse toimingud

1. jaotis
Metsaseaduse alusel tehtavad toimingud

§ 100. Metsakorraldustööde tegevusloa andmise ja kehtivusaja pikendamise taotluse
läbivaatamine
Metsakorraldus tööde tegevusloa andmise või kehtivusaja pikendamise taotluse
läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 5000 krooni.

2. jaotis
Taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse alusel tehtavad toimingud

§ 101. Metsapuu seemne sertifitseerimine
Sertifitseerimis eks võetava metsapuu seemne proovi võtmise ja laboratoorsete analüüside
eest tasutakse riigilõivu 100 krooni.

§ 102. Metsapuu seemne müügipakendi märgistamine
Metsapuu seemne müügipakendi etiketiga märgistamise eest tasutakse riigilõivu 1 kroon
pakendi kohta.

§ 103. Kultiveerimismaterjali tootmise tegevusloa taotluse läbivaatamine
Kultiveerimismaterjali tootmise tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse
riigilõivu 250 krooni.

6. jagu
Keskkonnaregistri toimingud

1. jaotis
Keskkonnaregistri sea duse alusel tehtavad toimingud

§ 104. Keskkonnaregistri dokumendi väljastamine
(1) Keskkonnaregistri andmete väljavõtte väljastamise eest tasutakse riigilõivu 5
krooni iga A4 formaadis lehekülje eest.
(2) Keskkonnaregistri objekti paiknemiska ardi mustvalge väljavõtte väljastamise eest
tasutakse riigilõivu:
1) iga formaadis A4 lehekülje eest 60 krooni;

2) iga formaadis A3 lehekülje eest 80 krooni;
3) suurema kui A3 formaadis väljavõtte puhul 5 krooni iga ruutdetsimeetri eest.
(3) Keskkonnaregistri objekti paiknemiskaardi värvilise väljavõtte väljastamise eest
tasutakse riigilõivu:
1) iga formaadis A4 lehekülje eest 120 krooni;
2) iga formaadis A3 lehekülje eest 160 krooni;
3) suurema kui form aadis A3 väljavõtte puhul 10 krooni iga ruutdetsimeetri eest.
(4) Keskkonnaregistrist elektroonilisel andmekandjal andmete ühekordse väljastamise
eest tasutakse riigilõivu 50 krooni.

§ 105. Keskkonnaregistri arhiivi andmetest elektrooniliste koopia te tegemine
Keskkonnaregistri arhiivi andmetest elektroonilise koopia tegemise eest tasutakse
riigilõivu:
1) iga formaadis A4 lehekülje eest 20 krooni;
2) suurema kui formaadis A4 väljavõtte puhul 5 krooni iga ruutdetsimeetri eest.

7. peatükk
Kultuuriministeeriumi valitsemisala toimingud

1. jagu

Kultuuriministeeriumi toimingud

1. jaotis
Ringhäälinguseaduse alusel tehtavad toimingud

§ 106. Ringhäälinguloa taotluse läbivaatamine
Ringhäälinguloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 4000 krooni.

2. jagu
Muinsuskaitseameti toimingud

1. jaotis
Muinsuskaitseseaduse alusel tehtavad toimingud

§ 107. Muinsuskaitseseaduses sätestatud tegevusloa andmise ja kehtivusaja pikendamise
taotluse läbivaatamine
Muinsuskaitseseaduse § 36 lõikes 1 sätestatud tegevusloa andmise ja kehtivusaja
pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 200 krooni.

8. peatükk

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala toimingud

1. jagu
Majandus – ja Kommunikatsiooniministeeriumi toimingud

1. jaotis
Ühistranspordiseaduse alusel tehtavad toimingud

§ 108. Bussiveo liiniloa taotluse läbivaatamine
(1) Riigisisese bussiveo liiniloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 600
krooni.
(2) Rahvusvahelise bussiveo liiniloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu
1000 krooni.

§ 109. Sõiduplaani muutmine
(1) Sõiduplaani muutmise eest liiniloa alusel korraldataval riigisisesel bussiveol
tasutakse riigilõivu 400 krooni.
(2) Sõiduplaani muutmise eest liiniloa alusel korraldataval rahvusvahelisel bussiveol
tasutakse riigilõivu 800 krooni.

§ 110. Rahvusvahelise sõitjateveo õiguse kandmine ühistranspordiloale
Ühistranspordiloale rahvusvahelise sõitjateveo õiguse kohta kande tegemise eest
tasutakse riigilõivu 1000 krooni.

2. jaotis
Autoveoseaduse alusel tehtavad toimingud

§ 111. Autoveo tegevusloa taotluse läbivaatamine
(1) Tasulise riigisisese autoveo tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse
riigilõivu 2000 krooni.
(2) Tasul ise rahvusvahelise autoveo tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse
riigilõivu 3000 krooni.
(3) Oma kulul korraldatava rahvusvahelise autoveo tegevusloa taotluse läbivaatamise
eest tasutakse riigilõivu 2000 krooni.

§ 112. Sõidukikaardi välj astamine
(1) Tasulise riigisisese autoveo sõidukikaardi väljastamise eest tasutakse riigilõivu
240 krooni.
(2) Tasulise rahvusvahelise autoveo sõidukikaardi väljastamise eest tasutakse
riigilõivu 240 krooni.
(3) Oma kulul korraldatava rahvusvahelise autoveo sõidukikaardi väljastamise eest
tasutakse riigilõivu 240 krooni.

§ 113. Rahvusvahelise autoveo muu dokumendi väljastamine
(1) Riikidevaheliste lepingute alusel nõutava veoloa taotluse läbivaatamise eest
tasutakse riigilõivu 100 krooni.
(2) Aastase kehtivusajaga Euroopa Transpordiministrite Konverentsi (CEMT) veoloa
taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 5880 krooni.
(3) Euroopa Majandusühenduse veoloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu
1530 krooni.
(4) Euroopa Ühenduse veoloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 1530
krooni.
(5) Euroopa Majandusühenduse veoloa kinnitatud ärakirja väljastamise eest tasutakse
riigilõivu 240 krooni.
(6) Euroopa Ühenduse veoloa kinnitat ud ärakirja väljastamise eest tasutakse riigilõivu
240 krooni.
(7) Euroopa Majandusühenduse veoloa alusel töötavale mitteliikmesriigi kodanikust
veoautojuhile vajaliku tunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 200 krooni.
(8) Juhuveo kontrolldokumendi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 600 krooni.

3. jaotis
Lennundusseaduse alusel tehtavad toimingud

§ 114. Lennutegevusloa andmine ja muutmine

(1) Lennutegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 10 000 krooni.
(2) Lennutegevusloa muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 5000
krooni.

4. jaotis
Raudteeseaduse alusel tehtavad toimingud

§ 115. Tegevusloa taotluse läbivaatamine
Tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõiv läh tuvalt tegevusloa liigist:
1) raudteeinfrastruktuuri majandamiseks 30 000 krooni;
2) raudtee reisijateveoteenuse osutamiseks 30 000 krooni;
3) raudtee kaubaveoteenuse osutamiseks 60 000 krooni;
4) raudteeveeremi remondiks 5000 krooni;
5) raudteeveeremi tehnohooldeks 5000 krooni;
6) raudteeveeremi ehituseks 10 000 krooni.

2. jagu
Konkurentsiameti toimingud

1. jaotis
Konkurentsiseaduse alusel tehtavad toimingud

§ 116. Koondumise menetlemine
Koondumise mene tlemise eest tasutakse riigilõivu 30 000 krooni.

3. jagu
Lennuameti toimingud

1. jaotis
Lennundusseaduse alusel tehtavad toimingud

§ 117. Õhusõiduki registreerimine
(1) Õhusõiduki registreerimise eest tasutakse riigilõivu:
1) 500 krooni , kui õhusõiduki maksimaalne lubatud stardimass on kuni 450 kg;
2) 3000 krooni, kui õhusõiduki maksimaalne lubatud stardimass on 451–5700 kg;
3) 7000 krooni ja lisaks 200 krooni iga lisatonni kohta, kui õhusõiduki maksimaalne
lubatud stardi mass on üle 5700 kg.
(2) Muudatuse tegemise eest õhusõiduki registreerimissertifikaadis, kui see ei ole
seotud õhusõiduki kontrollimisega, tasutakse riigilõivu 70 krooni iga sissekande kohta.

(3) Õhusõiduki registreerimise eest omaniku soovile vastava registreerimistunnusega
tasutakse täiendavalt riigilõivu 13 000 krooni.

§ 118. Õhusõiduki lennukõlblikkussertifikaadi väljaandmine ja kehtivusaja pikendamine
Õhusõiduki lennukõlblikkussertifikaadi väljaandmise või kehtivusaja pikendamise eest
tas utakse riigilõivu 150 krooni.

§ 119. Õhusõiduki lennukõlblikkuse tuvastamine
Õhusõiduki lennukõlblikkuse tuvastamise eest tasutakse riigilõivu järgmiselt:
1) 500 krooni, kui õhusõiduki maksimaalne lubatud stardimass on kuni 450 kg;
2) 500 krooni + 100 krooni x kaalukoefitsient «K», kus K = MTOW (maksimaalne
stardimass) : 1000;
3) lisaks punktis 1 või 2 sätestatule täiendavalt 10 000 krooni, kui tuvastatakse
välisriigis asuva õhusõiduki lennukõlblikkust.

§ 120. Lennuettevõtja sert ifikaadi väljaandmine ja kehtivusaja pikendamine
(1) Lennuettevõtja sertifikaadi väljaandmise või kehtivusaja pikendamise eest
tasutakse riigilõivu 2000 krooni.
(2) Uue õhusõiduki tüübi või klassi sisseviimise eest lennuettevõtja sertifikaadi
käitamistingimustesse tasutakse riigilõivu 1000 krooni.

§ 121. Aeronavigatsiooniteenuse osutaja sertifikaadi taotluse läbivaatamine ja sertifikaadi
hoidmine
(1) Aeronavigatsiooniteenuse osutaja esmase sertifikaadi taotluse läbivaatamise eest
tasutak se riigilõivu 25 000 krooni.
(2) Aeronavigatsiooniteenuse osutaja sertifikaadi muutmise taotluse läbivaatamise
eest tasutakse riigilõivu 2000 krooni.
(3) Aeronavigatsiooniteenuse osutaja sertifikaadi hoidmise eest tasutakse riigilõivu
jooksva a asta 31. märtsiks:
1) piirkondliku lennujuhtimisteenuse osutamise puhul 10 000 krooni;
2) lähenemislennujuhtimisteenuse osutamise puhul 10 000 krooni;
3) lähilennujuhtimisteenuse osutamise puhul 10 000 krooni;
4) lähi – ja lä henemislennujuhtimisteenuse osutamise puhul 10 000 krooni;
5) lennuvälja lennuinfoteenuse osutamise puhul 10 000 krooni;
6) lennumeteoroloogiateenuse osutamise puhul 5000 krooni;
7) aeronavigatsiooniteabe teenuse osutamise puhul 10 000 krooni;
8) sideteenuse osutamise puhul 5000 krooni;
9) navigatsiooniteenuse osutamise puhul 5000 krooni;
10) seireteenuse osutamise puhul 5000 krooni.
(24.01.2007 jõust. 07.02.2007 – RT I 2007, 10, 47)

§ 122. Lennuvälja ja kopteriväljaku sertifikaadi väljaandmine ning kehtivusaja
pikendamine
Lennuvälja või kopteriväljaku sertifikaadi väljaandmise või kehtivusaja pikendamise eest
tasutakse riigilõivu 2000 krooni.

§ 123. Lennundusloaga seotud toimingute tegemine
(1) Lennundusloa väljaandmise eest mittetulunduslikuks lennundustegevuseks
tasutakse riigilõivu 300 krooni, äriliseks lennundustegevuseks 700 krooni.
(2) Lennundusloa kannete pikendamise ja uute kannete tegemise eest tasutakse
riigilõivu 150 krooni.
(3) V älisriigi lennundusloa tunnustamise kehtivustõendi väljaandmise eest tasutakse
riigilõivu 700 krooni.

§ 124. Lennuameti ühekordse loa ja ühekordse lennuloa väljaandmine
Lennuameti ühekordse loa või ühekordse lennuloa väljaandmise eest tasutakse riigilõivu
100 krooni.

§ 125. Õhusõiduki meeskonnaliikme sertifikaadi väljaandmine
Õhusõiduki meeskonnaliikme sertifikaadi väljaandmise eest tasutakse riigilõivu 50
krooni.

§ 126. Jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaadi väljaandmine ja
kehtivusaja pikendamine
Jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaadi väljaandmise või
kehtivusaja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 2000 krooni.

§ 127. Lennundus – ja lennundustehnilise personali koolitusorganisatsiooni sertifika adi
väljaandmine ja kehtivusaja pikendamine
Lennundus – ja lennundustehnilise personali koolitusorganisatsiooni sertifikaadi
väljaandmise või kehtivusaja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 2000 krooni.

§ 128. Õhusõiduki valmistamise ja hooldamise serti fikaadi väljaandmine ning kehtivusaja
pikendamine
Õhusõiduki valmistamise ja hooldamise sertifikaadi väljaandmise või kehtivusaja
pikendamise eest tasutakse riigilõivu 2000 krooni.

4. jagu
Maanteeameti toimingud

1. jaotis
Teeseaduse alusel tehtavad toi mingud

§ 129. Teehoiutööde tegevusloa andmise ja kehtivusaja pikendamise taotluse
läbivaatamine
Teehoiutööde tegevusloa andmise või kehtivusaja pikendamise taotluse läbivaatamise
eest tasutakse riigilõivu 4000 krooni.

5. jagu
Patendiameti, patendivolin iku kutsekomisjoni ja tööstusomandi apellatsioonikomisjoni
toimingud

§ 130. Taotluse esitamine
(1) Kaubamärgi registreerimise taotluse esitamise eest tasutakse riigilõivu
rahvusvahelises kaupade ja teenuste klassifikatsioonis toodud kaupade või tee nuste klassi
järgi:
1) ühe klassi kohta 2200 krooni;
2) iga täiendava klassi kohta 700 krooni.
(2) Kollektiivkaubamärgi ja garantiimärgi registreerimise taotluse esitamise eest
tasutakse riigilõivu rahvusvahelises kaupade ja teenuste klassifikatsioonis toodud
kaupade või teenuste klassi järgi:
1) ühe klassi kohta 3000 krooni;
2) iga täiendava klassi kohta 700 krooni.
(3) Patenditaotluse esitamise eest tasutakse riigilõivu 3500 krooni.

(4) Füüsilise isiku või ainult füüsiliste isikute poolt patenditaotluse esitamise eest
tasutakse riigilõivu 875 krooni.
(5) Üle 10 -punktilise patendinõudlusega patenditaotluse esitamise eest tasutakse
riigilõivu käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 4 sätestatud määras ja lisa ks 200 krooni iga
punkti eest alates 11. punktist.
(6) Patendiga kaitstud meditsiinitoote või taimekaitsetoote täiendava kaitse taotluse
esitamise eest tasutakse riigilõivu 1600 krooni.
(7) Kasuliku mudeli registreerimise taotluse esitamise ees t tasutakse riigilõivu 1600
krooni.
(8) Füüsilise isiku või ainult füüsiliste isikute poolt kasuliku mudeli registreerimise
taotluse esitamise eest tasutakse riigilõivu 400 krooni.
(9) Tööstusdisainilahenduse registreerimise taotluse esitamise eest tasutakse riigilõivu
1600 krooni.
(10) Füüsilise isiku või ainult füüsiliste isikute poolt tööstusdisainilahenduse
registreerimise taotluse esitamise eest tasutakse riigilõivu 400 krooni.
(11) Tööstusdisainilahenduse variante sisaldava registr eerimistaotluse esitamise eest
tasutakse riigilõivu käesoleva paragrahvi lõikes 9 või 10 sätestatud määras ja lisaks 400
krooni iga järgmise variandi eest alates kolmandast variandist.
(12) Geograafilise tähise registreerimise taotluse esitamise eest tasutakse riigilõivu
1600 krooni.
(13) Mikrolülituse topoloogia registreerimise taotluse esitamise eest tasutakse
riigilõivu 1600 krooni.

§ 131. Rahvusvahelisest registreerimisest tuleneva kaitse laiendamine Eestile

(1) Märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkuleppe protokolli artikli 3 ter
kohaselt kaubamärgi rahvusvahelisest registreerimisest tuleneva kaitse Eestile
laiendamise nõude esitamise eest tasutakse riigilõivu rahvusvahelises kaupade ja teenuste
klassifikatsioonis toodud kaupade või teenuste klassi järgi:
1) ühe klassi kohta 2200 krooni;
2) iga täiendava klassi kohta 700 krooni.
(2) Märkide rahvusvahelise registreerimise Madridi kokkuleppe protokolli artikli 3
ter
kohaselt kollektiivkaubamärgi rahvusvaheli sest registreerimisest tuleneva kaitse Eestile
laiendamise nõude esitamise eest tasutakse riigilõivu rahvusvahelises kaupade ja teenuste
klassifikatsioonis toodud kaupade või teenuste klassi järgi:
1) ühe klassi kohta 3000 krooni;
2) iga tä iendava klassi kohta 700 krooni.

§ 132. Rahvusvahelise registreerimise taotluse esitamine
(1) Kaubamärgi või kollektiivkaubamärgi rahvusvahelise registreerimise taotluse
Patendiametile esitamise eest tasutakse riigilõivu rahvusvahelises kaupade ja teenuste
klassifikatsioonis toodud kaupade või teenuste klassi järgi:
1) ühe klassi kohta 700 krooni;
2) iga täiendava klassi kohta 300 krooni.
(2) Rahvusvahelise patenditaotluse Patendiametile esitamise eest tasutakse riigilõivu
1800 krooni.
(3) Kasuliku mudeli rahvusvahelise registreerimise taotluse Patendiametile esitamise
eest tasutakse riigilõivu 1800 krooni.

§ 133. Ühenduse kaubamärgi ja Ühenduse disainilahenduse taotluse edastamine
(1) Ühenduse kaubamärgi taotluse edastamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.
(2) Ühenduse disainilahenduse taotluse edastamise eest tasutakse riigilõivu 500
krooni.

§ 134. Ühenduse kaubamärgi taotluse ja Ühenduse kaubamärgi muutmine siseriiklikuks
taotluseks
(1) Ühendus e kaubamärgi taotluse või Ühenduse kaubamärgi muutmise eest
siseriiklikuks taotluseks tasutakse riigilõivu rahvusvahelises kaupade ja teenuste
klassifikatsioonis toodud kaupade või teenuste klassi järgi:
1) ühe klassi kohta 2200 krooni;
2) iga täiendava klassi kohta 700 krooni.
(2) Ühenduse kollektiivkaubamärgi taotluse või Ühenduse kollektiivkaubamärgi
muutmise eest siseriiklikuks taotluseks tasutakse riigilõivu rahvusvahelises kaupade ja
teenuste klassifikatsioonis toodud kaupade või teenuste klassi järgi:
1) ühe klassi kohta 3000 krooni;
2) iga täiendava klassi kohta 700 krooni.

§ 135. Taotluse puuduste kõrvaldamise ja selgituste andmise tähtaja pikendamine
(1) Kaubamärgi registreerimise taotluse puuduste kõrv aldamise või selgituste
andmise tähtaja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

(2) Tööstusdisainilahenduse registreerimise taotluse puuduste kõrvaldamise või
selgituste andmise tähtaja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.
(3) Geograafilise tähise registreerimise taotluse puuduste kõrvaldamise või selgituste
andmise tähtaja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.
(4) Mikrolülituse topoloogia registreerimise taotluse puuduste kõrvaldamise või
selgituste andmise tähtaja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

§ 136. Patenditaotluse parandamine ja täiendamine
Pärast patendi väljaandmise või patenditaotluse tagasilükkamise otsuse tegemist tasutakse
patenditaotluses paranduste ja täienduste tegemise e est riigilõivu 1500 krooni.

§ 137. Taotluse jagamine
(1) Kaubamärgi registreerimise taotluse jagamise eest tasutakse riigilõivu samas
määras, kui tasutaks eraldatava taotluse esitamise eest.
(2) Tööstusdisainilahenduse registreerimise taotlus e jagamise eest tasutakse riigilõivu
samas määras, kui tasutaks eraldatava taotluse esitamise eest.

§ 138. Taotluse võõrandamine ja üleminek
(1) Kaubamärgi registreerimise taotluse võõrandamisel või üleminekul tasutakse
taotluse andmete muutmise ka nde tegemise avalduse esitamise eest riigilõivu 500 krooni.
(2) Patenditaotluse üleminekul tasutakse taotleja andmete muutmise avalduse
esitamise eest riigilõivu 500 krooni.

(3) Kasuliku mudeli registreerimise taotluse üleminekul tasutakse taotleja andmete
muutmise avalduse esitamise eest riigilõivu 500 krooni.
(4) Tööstusdisainilahenduse registreerimise taotluse üleminekul tasutakse taotluse
andmete muutmise kande tegemise avalduse esitamise eest riigilõivu 500 krooni.
(5) Mikrolüli tuse topoloogia registreerimise taotluse üleminekul tasutakse taotleja
andmete muutmise avalduse esitamise eest riigilõivu 500 krooni.

§ 139. Euroopa patenditaotluse siseriiklikku menetlusse võtmine
Euroopa patenditaotluse siseriiklikku menetlusse võtmis e eest tasutakse riigilõivu:
1) patenditaotlusena 3500 krooni;
2) kasuliku mudeli registreerimise taotlusena 1600 krooni.

§ 140. Rahvusvahelise patenditaotluse siseriiklikku menetlusse võtmine
(1) Rahvusvahelise patenditaotluse sise riiklikku menetlusse võtmise eest tasutakse
riigilõivu 3500 krooni.
(2) Kasuliku mudeli rahvusvahelise registreerimise taotluse siseriiklikku menetlusse
võtmise eest tasutakse riigilõivu 1600 krooni.

§ 141. Menetluse jätkamine ja taastamine
(1) Kaubamärgi registreerimise taotluse menetluse taastamise nõude esitamise eest
tasutakse riigilõivu 500 krooni.

(2) Patenditaotluse menetluse jätkamise nõude esitamise eest pärast menetluse
peatamist tasutakse riigilõivu 500 krooni.
(3) Patenditaotluse menetluse taastamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.
(4) Kasuliku mudeli registreerimise taotluse menetluse jätkamise eest pärast
menetluse peatamist tasutakse riigilõivu 500 krooni.
(5) Kasuliku mudeli registreerimise taotluse menetluse taastamise nõude esitamise
eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.
(6) Tööstusdisainilahenduse registreerimise taotluse menetluse taastamise nõude
esitamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.
(7) Mikrolülituse topoloogia registreerimise taotluse menetluse taastamise nõude
esitamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.
(8) Rahvusvahelise patenditaotluse ja kasuliku mudeli rahvusvahelise registreerimise
taotluse siseriikliku menetluse taastamise eest tasutakse riigilõivu 500 kro oni.

§ 142. Registreeringu tegemine
(1) Kaubamärgi registreeringu tegemise eest tasutakse riigilõivu 700 krooni.
(2) Leiutise registreerimise eest patendiregistris tasutakse riigilõivu 1500 krooni.

§ 143. Patendis ja kasulikus mudelis tehtud muudatuste teate avaldamine
(1) Patendikirjelduse paranduste teate avaldamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.
(2) Patendinõudluse muutmise teate ja uue patendikirjelduse avaldamise eest
tasutakse riigilõivu 700 krooni.

(3) Kasuliku mudeli kirjelduse paranduste teate avaldamise eest tasutakse riigilõivu
500 krooni.
(4) Kasuliku mudeli nõudluse muutmise teate ja uue kasuliku mudeli kirjelduse
avaldamise eest tasutakse riigilõivu 700 krooni.

§ 144. Kehtivuse pikendamine ja jõushoidmine
(1) Kaubamärgi õiguskaitse kehtivusaja pikendamise avalduse esitamise eest
tasutakse riigilõivu 3000 krooni.
(2) Kollektiivkaubamärgi ja garantiimärgi õiguskaitse kehtivusaja pikendamise
avalduse esitamise eest tasutakse riigilõivu 38 00 krooni.
(3) Patenditaotluse, patendi ja Euroopa patendi jõushoidmise eest tasutakse riigilõivu:
1) esimese kehtivusaasta eest 400 krooni;
2) teise kehtivusaasta eest 400 krooni;
3) kolmanda kehtivusaasta eest 1000 krooni;
4) neljanda kehtivusaasta eest 1200 krooni;
5) viienda kehtivusaasta eest 1500 krooni;
6) kuuenda kehtivusaasta eest 1800 krooni;
7) seitsmenda kehtivusaasta eest 2100 krooni;
8) kaheksanda kehtivusaasta eest 2400 krooni;
9) üheksanda kehtivusaasta eest 2800 krooni;

10) kümnenda kehtivusaasta eest 3200 krooni;
11) üheteistkümnenda kehtivusaasta eest 3800 krooni;
12) kaheteistkümnenda kehtivusaasta eest 4400 krooni;
13) kolmeteistkümnenda kehtivusaasta eest 5000 krooni;
14) neljateistkümnenda kehtivusaasta eest 5600 krooni;
15) viieteistkümnenda kehtivusaasta eest 6300 krooni;
16) kuueteistkümnenda kehtivusaasta eest 7000 krooni;
17) seitsmeteistkümnenda kehtivusaas ta eest 7700 krooni;
18) kaheksateistkümnenda kehtivusaasta eest 8400 krooni;
19) üheksateistkümnenda kehtivusaasta eest 9100 krooni;
20) kahekümnenda kehtivusaasta eest 9800 krooni.
(4) Meditsiinitoote või taimekaitsetoote täiendav a kaitse jõushoidmiseks tasutakse
esimese ja iga järgneva täiendava õiguskaitse kehtivusaasta eest riigilõivu 9800 krooni.
(5) Kasuliku mudeli registreeringu kehtivuse pikendamisel tasutakse riigilõivu:
1) esimese pikendamise eest 3000 krooni ;
2) teise pikendamise eest 4000 krooni.
(6) Tööstusdisainilahenduse registreeringu kehtivuse pikendamisel tasutakse
riigilõivu:
1) esimese pikendamise eest 2000 krooni;
2) teise ja järgmiste pikendamiste eest 4000 krooni.

§ 145. Kaubamärgi rahvusvahelise registreeringu kehtivusaja pikendamine
(1) Kaubamärgi rahvusvahelise registreeringu kehtivusaja pikendamise eest tasutakse
riigilõivu 2800 krooni.
(2) Kollektiivkaubamärgi rahvusvahelise registreeringu kehtivusaj a pikendamise eest
tasutakse riigilõivu 3500 krooni.

§ 146. Kehtivuse pikendamise ja jõushoidmise tähtaja ennistamine
(1) Kaubamärgi õiguskaitse kehtivusaja pikendamise tähtaja ennistamise eest
tasutakse riigilõivu 700 krooni.
(2) Kollektiivk aubamärgi ja garantiimärgi õiguskaitse kehtivusaja pikendamise
tähtaja ennistamise eest tasutakse riigilõivu 700 krooni.
(3) Patenditaotluse, patendi ja Euroopa patendi jõushoidmise eest kehtivusaasta
riigilõivu tasumisel pärast tasumistähtpäeva mööd umist tasutakse käesoleva seaduse §
144 lõikes 3 sätestatud kehtivusaasta riigilõivumäär ja lisaks 10 protsenti vastavast
riigilõivumäärast.
(4) Meditsiinitoote või taimekaitsetoote täiendava kaitse jõushoidmise eest tasutakse
kehtivusaasta riigilõiv u tasumisel pärast tasumistähtpäeva möödumist käesoleva seaduse
§ 144 lõikes 4 sätestatud kehtivusaasta riigilõivumäär ja lisaks 10 protsenti vastavast
riigilõivumäärast.
(5) Kasuliku mudeli registreeringu kehtivuse pikendamise eest pärast
tasumistäh tpäeva möödumist tasutakse käesoleva seaduse § 144 lõike 5 punktis 1 või 2
toodud riigilõivumäär ja lisaks 10 protsenti vastavast riigilõivumäärast.

(6) Tööstusdisainilahenduse kaitse kehtivuse pikendamise tähtaja ennistamise eest
tasutakse riigilõivu 700 krooni.

§ 147. Registreeringu jagamine
(1) Kaubamärgi registreeringu jagamise eest tasutakse riigilõivu 700 krooni.
(2) Tööstusdisainilahenduse registreeringu jagamise eest tasutakse riigilõivu 700
krooni.

§ 148. Registreeringu võõrandamine, üleminek ja litsentsimine
(1) Kaubamärgi võõrandamise, ülemineku või litsentsilepingu kohta kande tegemise
avalduse esitamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.
(2) Patendi ja Eestis kehtiva Euroopa patendi ülemineku, litsentsileping u või
sundlitsentsi kohta kande tegemise avalduse esitamise eest tasutakse riigilõivu 500
krooni.
(3) Kasuliku mudeli ülemineku või litsentsilepingu kohta kande tegemise avalduse
esitamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.
(4) Tööstusdisainilahenduse ülemineku või litsentsilepingu kohta kande tegemise
avalduse esitamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.
(5) Mikrolülituse topoloogia ülemineku või litsentsilepingu kohta kande tegemise
avalduse esitamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.
(6) Geograafilise tähise registreeringu andmete muutmise kande tegemise avalduse
esitamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

§ 149. Euroopa patenditaotluse patendinõudluse ja Euroopa patendikirjelduse tõlke
avalikustamine
(1) Euro opa patenditaotluse patendinõudluse tõlke avalikustamise eest tasutakse
riigilõivu 500 krooni.
(2) Euroopa patendikirjelduse tõlke või muudetud Euroopa patendikirjelduse tõlke
avalikustamise eest tasutakse riigilõivu 700 krooni.
(3) Euroopa pat endikirjelduse tõlke või muudetud Euroopa patendikirjelduse tõlke
esitamise tähtaja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

§ 150. Rahvusvahelise patenditaotluse patendinõudluse eestikeelse tõlke avalikustamine
Rahvusvahelise patenditaotluse pa tendinõudluse eestikeelse tõlke avalikustamise eest
tasutakse riigilõivu 500 krooni.

§ 151. Rahvusvahelise patenditaotluse ja kasuliku mudeli rahvusvahelise registreerimise
taotluse eestikeelse tõlke esitamise tähtaja pikendamine
Rahvusvahelise patendita otluse või kasuliku mudeli rahvusvahelise registreerimise
taotluse eestikeelse tõlke esitamise tähtaja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 500
krooni.

§ 152. Registritoimikuga tutvumine
Registritoimikuga tutvumise eest tasutakse riigilõivu 120 krooni.

§ 153. Dokumentide väljastamine
(1) Prioriteeti või prioriteedinõuet tõendava dokumendi väljastamise eest tasutakse
riigilõivu 250 krooni.
(2) Tööstusomandi kaitse tunnistuse duplikaadi või patendikirja duplikaadi
väljastamise eest tasutakse riigilõivu 250 krooni.
(3) Registritoimiku dokumendi kinnitatud ärakirja või kirje väljatrüki väljastamise
eest tasutakse riigilõivu 15 krooni iga formaadis A4 lehekülje eest.
(4) Patendikirjelduse, kasuliku mudeli kirjelduse, leiutiskirjelduse , patendinõudluse,
kasuliku mudeli nõudluse, jooniste ja muu illustreeriva materjali, Euroopa patenditaotluse
patendinõudluse tõlke või rahvusvahelise patenditaotluse patendinõudluse tõlke
kinnitatud ärakirja väljastamise eest tasutakse riigilõivu 25 krooni esimese formaadis A4
lehekülje eest ja 3 krooni iga järgneva formaadis A4 lehekülje eest.
(5) Patenditaotluse ekspertiisi käigus viidatud patendidokumentide või muude trükiste
koopiate väljastamise eest tasutakse riigilõivu 150 krooni.

§ 154. Tea be väljastamine
(1) Tööstusomandi registritest ja menetluse andmekogudest kirjaliku kinnitatud teabe
väljastamise eest ühe tööstusomandi objekti kohta tasutakse riigilõivu 120 krooni.
(2) Riiklikust patendivolinike registrist kirjaliku kinnitatud teabe väljastamise eest
tasutakse riigilõivu 120 krooni iga dokumendi eest.

§ 155. Patendivoliniku kutse taotlemise avalduse esitamine

Patendivoliniku kutse taotlemise avalduse esitamise eest tasutakse riigilõivu 1000 krooni
iga avalduses märgitud tööstusomandi valdkonna eest.

§ 156. Kaebuse ja vaidlustusavalduse esitamine
Tööstusomandi apellatsioonikomisjonile kaebuse või vaidlustusavalduse esitamise eest
tasutakse riigilõivu 2500 krooni.

6. jagu
Sideameti toimingud

§ 157. Dokumendi ärakirja väl jastamine
Sideameti väljastatava dokumendi kinnitatud ärakirja eest tasutakse riigilõivu 50 krooni
iga dokumendi eest.

1. jaotis
Elektroonilise side seaduse alusel tehtavad toimingud

§ 158. Sagedusloa andmine, muutmine ja kehtivusaja pikendamine
(1) Kuni kolmeks aastaks amatöörraadiojaama tööloa andmise või kehtivusaja
pikendamise eest tasutakse riigilõivu 36 krooni.

(2) Sagedusloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest ühe simplekssideks
kasutatava raadiosageduskanali kohta tasutakse riigilõivu:
1) ühes maakonnas paikneva raadiovõrgu eest käesoleva seaduse lisas 3 (edaspidi
lisa 3) sätestatud määras;
2) kahes kuni viies maakonnas paikneva raadiovõrgu eest lisas 3 sätestatud määra
kahekordses suuruses;
3) kuues kuni kümnes maakonnas paikneva raadiovõrgu eest lisas 3 sätestatud määra
kolmekordses suuruses;
4) üheteistkümnes ja enamas maakonnas paikneva raadiovõrgu eest lisas 3 sätestatud
määra viiekordses suuruses;
5) ühe raadiosideliini raadiosaatja eest lisas 3 sätestatud määras;
6) vee- või õhusõidukiga side pidamiseks kasutatava paikse või liikuva maapealse
raadiosaatja, sealhulgas navigatsioonisaatja eest lisas 3 sätestatud määras.
(3) Lähitoimeseadmetele üheks aastaks sagedusloa andmi se või kehtivusaja
pikendamise eest tasutakse riigilõivu 240 krooni.
(4) Sagedusloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest ühe dupleks – või
semiduplekssideks kasutatava raadiosageduskanali kohta tasutakse riigilõivu:
1) ühes maakonnas paikneva raadiovõrgu eest lisa 3 punktides 1, 2 ja 7 sätestatud
määra pooleteisekordses suuruses;
2) kahes kuni viies maakonnas paikneva raadiovõrgu eest lisa 3 punktides 1, 2 ja 7
sätestatud määra kolmekordses suuruses;
3) kuues kuni kümnes maa konnas paikneva raadiovõrgu eest lisa 3 punktides 1, 2 ja
7 sätestatud määra neljakordses suuruses;

4) üheteistkümnes ja enamas maakonnas paikneva raadiovõrgu eest lisa 3 punktides
1, 2 ja 7 sätestatud määra seitsmekordses suuruses;
5) ühe raadiosideliini raadiosaatja eest lisa 3 punktis 5 sätestatud määra
pooleteisekordses suuruses.
(5) Sagedusloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest ühe juurdepääsu
raadiovõrgu või liikuva maaside lairiba raadiovõrgu kohta tasutakse riigilõivu:
1) ühes maakonnas paikneva raadiovõrgu eest lisa 3 punktis 3 sätestatud määra
pooleteisekordses suuruses;
2) kahes kuni viies maakonnas paikneva raadiovõrgu eest lisa 3 punktis 3 sätestatud
määra kolmekordses suuruses;
3) kuues kuni kümnes maakonnas paikneva raadiovõrgu eest lisa 3 punktis 3
sätestatud määra neljakordses suuruses;
4) üheteistkümnes ja enamas maakonnas paikneva raadiovõrgu eest lisa 3 punktis 3
sätestatud määra seitsmekordses suuruses.
(6) Vee – või õhusõiduki raadioloa kuni kolmeks aastaks andmise või kehtivusaja
pikendamise eest tasutakse riigilõivu 1/3 osa lisas 3 sätestatud määrast iga aasta kohta.
(7) Sagedusloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest 12,5 kHz või väiksema
kanalisammu puhul tasut akse riigilõivu 50 protsenti käesoleva paragrahvi lõigete 2 ja 4
ning lisa 3 punkti 1 alusel arvutatud riigilõivumäärast.
(8) Sagedusloa, välja arvatud vee – ja õhusõiduki raadioloa ning amatöörraadiojaama
tööloa, kuni 31 kalendripäevaks andmise või k ehtivusaja pikendamise eest tasutakse
riigilõivu 1/6 osa lisas 3 sätestatud määrast.
(9) Vee – või õhusõiduki raadioloa kuni 31 kalendripäevaks andmise või kehtivusaja
pikendamise eest tasutakse riigilõivu 1/12 osa lisas 3 sätestatud määrast.

(10) Sagedusloa, välja arvatud vee – ja õhusõiduki raadioloa ning amatöörraadiojaama
tööloa, 32 kalendripäevaks kuni 11 kuuks andmise või kehtivusaja pikendamise eest
tasutakse riigilõivu 1/12 osa lisas 3 sätestatud määrast iga kuu kohta.
(11) Vee – või õhus õiduki raadioloa 32 kalendripäevaks kuni 11 kuuks andmise või
kehtivusaja pikendamise eest tasutakse riigilõivu 1/24 osa lisas 3 sätestatud määrast iga
kuu kohta.
(12) Sagedusloa omaniku soovil sagedusloal märgitud andmete või tingimuste
muutmise eest tasutakse riigilõivu 200 krooni.
(13) Sagedusloa omaniku soovil sagedusloal lisas 3 nimetatud tingimuste muutmise
eest tasutakse riigilõivu lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 12 sätestatud riigilõivumäärale
1/12 osa lisas 3 sätestatud esialgse riigilõivumäära ja muudetud tingimuste esialgsest
suurema riigilõivumäära erinevusest iga kuu kohta, mis on jäänud sagedusloa kehtivusaja
lõppemiseni.
(14) Sagedusloa omaniku soovil sagedusloal maakondade arvu suurendamise eest
tasutakse riigilõivu lisaks käes oleva paragrahvi lõikes 12 sätestatud riigilõivumäärale
1/12 osa käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 4 nimetatud esialgse ja suurendatud
maakondade arvu riigilõivumäärade erinevusest iga kuu kohta, mis on jäänud sagedusloa
kehtivusaja lõppemiseni.
(15) Numeratsiooniplaanis elektroonilise side otstarbeks määratud numbriloa andmise
või kehtivusaja pikendamise eest tasutakse riigilõivu lisas 3 toodud määras.

§ 159. Raadioamatööri harmoneeritud kvalifikatsioonitunnistuse andmine
Raadioamatööri harmoneeritu d kvalifikatsioonitunnistuse (Harmonised Amateur Radio
Examination Certificate – HAREC) andmise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni.

2. jaotis
Postiseaduse alusel tehtavad toimingud

§ 160. Universaalse postiteenuse tegevusloa andmise, muutmise ja keht ivusaja
pikendamise taotluse läbivaatamine
(1) Universaalse postiteenuse tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse
riigilõivu 13 900 krooni.
(2) Universaalse postiteenuse tegevusloa kehtivusaja pikendamise taotluse
läbivaatamise eest tas utakse riigilõivu 2800 krooni.
(3) Universaalse postiteenuse tegevusloa tingimuste muutmise taotluse läbivaatamise
eest tasutakse riigilõivu 7900 krooni.
(4) Universaalse postiteenuse tüüptingimuste muutmise taotluse läbivaatamise eest
tasutaks e riigilõivu 7900 krooni.

§ 161. Postiteenuse tegevusloa andmise, muutmise ja kehtivusaja pikendamise taotluse
läbivaatamine
(1) Postiteenuse tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 4600
krooni.
(2) Postiteenuse tegevusloa kehtivusaja pikendamise taotluse läbivaatamise eest
tasutakse riigilõivu 2100 krooni.
(3) Postiteenuse tegevusloa tingimuste muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse
riigilõivu 3100 krooni.

(4) Postiteenuse tüüptingimuste muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse
riigilõivu 3100 krooni.

3. jaotis
Digitaalallkirja seaduse alusel tehtavad toimingud

§ 162. Sertifitseerimise riikliku registri toimingud
(1) Sertifitseerimisteenuse osutaja ja ajatempliteenuse osutaja registreerimise eest
sertifitseerimise riiklikus registris tasutakse riigilõivu 10 000 krooni.
(2) Sertifitseerimisteenuse osutaja ja ajatempliteenuse osutaja andmete muutmise eest
sertifitseerimise riiklikus registris tasutakse riigilõivu 100 krooni.

7. jagu
Veeteede Ameti toimingud

1. jaotis
Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse alusel tehtavad toimingud

§ 163. Laevapereta prahitud laevade registri kanded

(1) Laeva kandmise eest laevapereta prahitud laevade registrisse koos lipudokumendi
välja stamisega, samuti registreerimise pikendamise eest koos lipudokumendi
väljastamisega tasutakse riigilõivu 500 krooni ja lisaks 1 kroon iga kogumahutavuse
ühiku eest, kuid kokku mitte üle 50 000 krooni laeva kohta.
(2) Registrisse kantud andmete muutmise ja täiendamise eest tasutakse riigilõivu 500
krooni.
(3) Laeva kustutamise eest laevapereta prahitud laevade registrist koos vastava
tunnistuse väljastamisega tasutakse riigilõivu 300 krooni.

§ 164. Registri dokumendi väljastamine
(1) Aju tise liputunnistuse väljastamise eest laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse
§ 23 alusel tasutakse riigilõivu 1300 krooni.
(2) Laevapereta prahitud laevade registri dokumendi ärakirja väljastamise eest
tasutakse riigilõivu 150 krooni.
(3) Kaubandusliku meresõidu koodeksi alusel asutatud laevaregistri dokumendi
kinnitatud ärakirja väljastamise eest tasutakse riigilõivu 50 krooni.

2. jaotis
Meresõiduohutuse seaduse alusel tehtavad toimingud

§ 165. Veesõiduki tehniline ülevaatus

(1) Laeva ja väikelaeva tehnilise ülevaatuse eest tasutakse riigilõivu laeva või
väikelaeva kogupikkuse iga meetri kohta:
1) laeva esmase ja täisülevaatuse puhul 75 krooni;
2) laeva iga -aastase ülevaatuse puhul 50 krooni;
3) laeva täiel iku või osalise lisaülevaatuse puhul 25 krooni;
4) laeva dokiülevaatuse puhul 25 krooni;
5) väikelaeva konstruktsioonilise ümberehituse järgse ülevaatuse, enda tarbeks
ehitatud väikelaeva ülevaatuse ning omaniku soovil väikelaeva ülevaatuse puhul 25
krooni.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toimingu eest tasutava riigilõivu
arvutamiseks kasutatakse järgmisi koefitsiente:
1) ühetekilisel veesõidukil 1;
2) mitmetekilisel veesõidukil iga järgmise teki kohta lisak s 0,2;
3) alla 8 aasta vanusel veesõidukil 0,75;
4) 8–11 aasta vanusel veesõidukil 1;
5) 12–19 aasta vanusel veesõidukil 1,25;
6) üle 20 aasta vanusel veesõidukil 1,5.
(3) Kui tehnilisel ülevaatusel selgub, et laev ei ole nõuetekohane või kui pärast laeva
kontrollimist peetakse laev kinni, tasub reeder uue tehnilise ülevaatuse või laeva
kontrollimise eest riigilõivu käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud määras.

§ 166. Reederi ja laeva meresõiduohutusalane auditeerimine
(1) Reederi ja laeva meresõiduohutusalase auditeerimise eest tasutakse riigilõivu
2000 krooni Veeteede Ameti järelevalveametniku iga töötunni eest, kuid kokku mitte üle
30 000 krooni alalise tunnistuse väljastamisel ning mitte üle 10 000 krooni ajutise
tunnistuse väljastamisel.
(2) Meresõiduohutusalasele auditeerimisele eelneva dokumentatsiooni läbivaatamise
eest tasutakse riigilõivu 2000 krooni Veeteede Ameti järelevalveametniku iga töötunni
eest, kuid kokku mitte üle 10 000 krooni.

§ 167. Laeva ja sadamarajatise turvalisuse ülevaatus
(1) Laeva ja sadamarajatise turvalisuse ülevaatuse eest tasutakse riigilõivu 2000
krooni Veeteede Ameti järelevalveametniku iga töötunni eest, kuid kokku mitte üle 30
000 krooni alalise tunnistuse väljastamisel ning mitte üle 10 000 krooni ajutise tunnistuse
väljastamisel.
(2) Sadamarajatise riskianalüüsi ja selle muudatuste läbivaatamise ning laeva ja
sadamarajatise turvalisuse plaani ja selle muudatuste läbivaatamise eest tasutakse
riigilõivu 2000 krooni Veeteede Ameti järelevalveametniku iga töötunni eest, kuid kokku
mitte üle 10 000 krooni.

§ 168. Tootmistegevuse ja selle osa ning toote ja teenuse tunnustamine ning tunnistuste
väljastamine
(1) Tunnustamise eest tasutakse riigilõivu 1000 krooni Veeteede Ameti
järelevalveametniku iga töötunni eest, kuid kokku mitte üle 10 000 krooni, kui tooteid
valmistatakse või teenuseid osutatakse ühes või mitmes järgmistest
tegevusvaldkondadest:

1) laevaehitus ja – remont ning laevade ümberehitus;
2) laeva ning laevaseadmete ja -süsteemide kontroll ning katsetused;
3) laeva veealuse osa tuukriülevaatus;
4) navigatsiooni -, raadioside -, pääste – ja tuletõrjevahendite ning
tulekaitsekonstruktsioonide valmistamine, katse tamine ja kontroll;
5) laevaehitusalased arvutused ja katsetused;
6) kemikaalitankerite lastimisoperatsioonide ülevaatus;
7) hüdrograafilised mõõdistustööd;
8) mereõppeasutuse kvaliteedisüsteemi auditeerimine;
9) väi kelaevade ehitus, remont, katsetused ja tehniline ülevaatus;
10) väikelaevajuhtide väljaõpe;
11) meremeeste taseme- ja täiendusõpe;
12) jetijuhtide väljaõpe;
13) laevade turvalisust tagava varustuse paigaldus ja hooldus Eestis.
(2) Laevale, reederile ja tunnustamist taotlevale isikule tunnistuse väljastamise eest
tasutakse riigilõivu 50 krooni iga lehekülje eest.

§ 169. Laeva logiraamatu, masinapäevaraamatu ja raadiopäevaraamatu kinnitamine
Laeva logiraamatu, masinapäevaraamatu ja raadiopäevaraamatu kinnitamise eest enne
nende kasutuselevõtmist tasutakse riigilõivu 50 krooni iga raamatu kohta.

8. jagu
Energiaturu Inspektsiooni toimingud

1. jaotis
Elektrituruseaduse alusel tehtavad toimingud

§ 170. Tegevusloa andmine ja m uutmine
(1) Tegevusloa eest tasutakse riigilõivu lähtuvalt tegevusloa liigist:
1) suurema kui 1 MW netovõimsusega tootmisseadme käitamise lõpetamiseks – 10
000 krooni;
2) elektrienergia tootmiseks – 2500 krooni iga kehtivusaasta eest;
3) jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamiseks aastase teenustemahuga kuni 5
GWh – 15 000 krooni iga kehtivusaasta eest;
4) jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamiseks aastase teenustemahuga üle 5 GWh
kuni 20 GWh – 30 000 krooni iga kehtivus aasta eest;
5) jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamiseks aastase teenustemahuga üle 20
GWh kuni 50 GWh – 70 000 krooni iga kehtivusaasta eest;
6) jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamiseks aastase teenustemahuga üle 50
GWh kuni 100 GWh – 1 00 000 krooni iga kehtivusaasta eest;

7) jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamiseks aastase teenustemahuga üle 100
GWh kuni 500 GWh – 200 000 krooni iga kehtivusaasta eest;
8) jaotusvõrgu kaudu võrguteenuse osutamiseks aastase teenustemahug a üle 500
GWh – 300 000 krooni iga kehtivusaasta eest;
9) põhivõrgu kaudu võrguteenuse osutamiseks – 40 000 krooni iga kehtivusaasta
eest;
10) riigipiiri ületava alalisvooluliini kaudu elektrienergia edastamiseks – 40 000
krooni iga kehtivusa asta eest;
11) otseliini kaudu elektrienergia edastamiseks – 20 000 krooni iga kehtivusaasta
eest;
12) elektrienergia müügiks – 10 000 krooni iga kehtivusaasta eest;
13) elektrienergia impordiks – 50 000 krooni.
(2) Käesoleva paragr ahvi lõike 1 punktides 3–8 nimetatud teenustemahuks loetakse
eelmisel kalendriaastal tarbijatele edastatud elektrienergia koguse ja võrgukadude
summa. Tegevust alustav võrguettevõtja tasub riigilõivu järgmiseks kalendriaastaks
kavandatava teenustemahu alus el.
(3) Tegevusloa tingimuste muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu
50 protsenti käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud riigilõivumäärast.

2. jaotis
Maagaasiseaduse alusel tehtavad toimingud

§ 171. Tegevusloa andmine ja muutmine
(1) Tegevusloa eest tasutakse riigilõivu lähtuvalt tegevusloa liigist:
1) gaasi importimiseks – 10 000 krooni iga kehtivusaasta eest;
2) gaasi müügiks – 4000 krooni iga kehtivusaasta eest;
3) gaasi ülekande teenuse osutam iseks – 4000 krooni iga kehtivusaasta eest;
4) gaasi jaotamise teenuse osutamiseks – 4000 krooni iga kehtivusaasta eest.
(2) Tegevusloa tingimuste muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu
50 protsenti käesoleva paragrahvi lõi kes 1 sätestatud riigilõivumäärast.

3. jaotis
Kaugkütteseaduse alusel tehtavad toimingud

§ 172. Kaugkütteseaduse kohaselt tegevusloa andmise ja muutmise taotluse
läbivaatamine
(1) Tegevusloa eest tasutakse riigilõivu lähtuvalt tegevusloa liigist:
1) soojuse tootmiseks üle 50 000 MWh aastas – 4000 krooni iga kehtivusaasta eest
ettevõtja kohta;
2) soojuse jaotamiseks üle 50 000 MWh aastas – 4000 krooni iga kehtivusaasta eest
ettevõtja kohta;

3) soojuse müügiks üle 50 000 MWh aastas – 4000 krooni iga kehtivusaasta eest
ettevõtja kohta või kontserni kuuluva ettevõtja kohta, kui kontserni kuuluvate
soojusettevõtjate soojuse summaarne müük ületab 50 000 MWh aastas.
(2) Tegevusloa tingimuste muutmise taotluse läbivaatamise ee st tasutakse riigilõivu
50 protsenti käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud riigilõivumäärast.

4. jaotis
Riigilõivu tasumine

§ 173. Tegevusloa kehtivusaasta eest tasumine
Käesoleva seaduse § 170 lõike 1 punktides 2–12, § 171 lõike 1 punktides 1–4 ja § 172
lõike 1 punktides 1–3 nimetatud tegevusloa esimese kehtivusaasta eest tasutakse riigilõiv
enne tegevusloa taotluse esitamist ning iga järgneva kehtivusaasta eest vähemalt 10 päeva
enne vastava kehtivusaasta algust.

9. jagu
Tehnilise Järelevalve Ins pektsiooni toimingud

1. jaotis
Lõhkematerjaliseaduse alusel tehtavad toimingud

§ 174. Lõhkematerjaliseaduse alusel toimingute tegemine
(1) Lõhkematerjali käitlemisloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 4500
krooni.
(2) Lõhkema terjalitehase käitamisloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu
10 000 krooni.
(3) Lõhkematerjalilao käitamisloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu
1000 krooni.
(4) Enamohtliku lõhketöö loa taotluse läbivaatamise eest t asutakse riigilõivu 500
krooni.
(5) Enamohtliku lõhketöö loa kehtivusaja pikendamise taotluse läbivaatamise eest
tasutakse riigilõivu 250 krooni.
(6) Lõhkematerjali sisse – ja väljaveo loa või lõhkematerjali veoloa taotluse
läbivaatamise eest ta sutakse riigilõivu 500 krooni.
(7) Pürotehnilise toote kasutusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu:
1) kui pürotehnilise toote kasutusloa andmiseks ei ole vaja teha täiendavaid katseid –
50 krooni;
2) kui pürotehnilise toote kasutusloa andmiseks on vaja teha täiendavaid katseid –
500 krooni.
(8) Lõhkematerjali valdkonnas töötava isiku pädevustunnistuse taotluse läbivaatamise
eest tasutakse riigilõivu 900 krooni.
(9) Pürotehniku ja pürotehnilise toote käitlem ise korraldaja pädevustunnistuse
taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.
(10) Pädevustunnistuse duplikaadi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni.

2. jaotis
Kaevandamisseaduse alusel tehtavad toimingud

§ 175. Vastuta va spetsialisti pädevustunnistuse andmise ja kehtivusaja pikendamise
taotluse läbivaatamine
(1) Enamohtlikel tegevusaladel tegutseva ettevõtja vastutava spetsialisti
pädevustunnistuse taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.
(2) Enamohtlikel tegevusaladel tegutseva ettevõtja vastutava spetsialisti
pädevustunnistuse kehtivusaja pikendamise taotluse läbivaatamise ja duplikaadi
väljastamise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni.

3. jaotis
Mõõteseaduse alusel tehtavad toimingud

§ 176. Mõõtevahendi tüübikinnituse väljastamine, muutmine ja kehtivusaja pikendamine
Riigisisese tüübikinnitustunnistuse väljastamise, muutmise või kehtivusaja pikendamise
eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

10. jagu
Raudteeinspektsiooni toimingud

1. jaotis
Raudteeseaduse alusel tehtavad toimingud

§ 177. Riikliku raudteeliiklusregistri kanded
(1) Raudtee registrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu:
1) avalikuks kasutamiseks määratud raudtee iga tee registrisse kandmise eest 300
kr ooni;
2) muu raudtee registrisse kandmise eest 200 krooni.
(2) Raudteeveeremi registrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu:
1) veduri puhul 1200 krooni;
2) vaguni puhul 650 krooni;
3) muu raudteeveeremi puhul 300 krooni.
(3) Raudtee ja raudteeveeremi registrikande muutmise eest tasutakse riigilõivu 50
krooni.

§ 178. Registreerimistunnistuse ja registreerimismärgi väljastamine
(1) Raudtee registrisse kandmisel raudteele registreerimistunnistuse väljastamise eest
tasutakse riigilõivu 150 krooni.

(2) Raudteeveeremi registrisse kandmisel raudteeveeremile registreerimismärgi
väljastamise eest tasutakse riigilõivu 400 krooni.

§ 179. Vedurijuhiloa andmise ja kehtivusaja pikendamise taotluse läbivaatamine ning
duplikaadi väljastamine
(1) Vedurijuhiloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 300 krooni.
(2) Vedurijuhiloa kehtivusaja pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse
riigilõivu 200 krooni.
(3) Vedurijuhiloa duplikaa di väljastamise eest tasutakse riigilõivu 150 krooni.

§ 180. Ohutustunnistuse väljastamine, muutmine ja kehtivusaja pikendamine
(1) Ohutustunnistuse taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu lähtuvalt
tunnistuse liigist:
1) raudteein frastruktuuri majandamiseks 30 000 krooni;
2) raudtee reisijateveoteenuse osutamiseks 10 000 krooni;
3) raudtee kaubaveoteenuse osutamiseks 10 000 krooni.
(2) Ohutustunnistuste muutmise või kehtivusaja pikendamise taotluse läbivaatami se
eest tasutakse riigilõivu 5 000 krooni.

11. jagu
Liiklusregistri toimingud

§ 181. Sõiduki ja veesõiduki registreerimine
(1) Sõiduki registreerimise eest tasutakse riigilõivu 1000 krooni.
(2) Väikelaeva või alla 12 -meetrise kogupikkusega laeva registreerimise eest
tasutakse riigilõivu 600 krooni.
(3) Maastikusõiduki või jeti registreerimise eest tasutakse riigilõivu 300 krooni.
(4) Ajutiselt Eestisse imporditud sõiduki registreerimise eest tasutakse riigilõivu 3700
krooni.

§ 182. Registreerimismärgi väljastamine
(1) Auto üldkasutatava, vähendatud mõõtmetega või unikaalse auto
registreerimismärgi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 600 krooni.
(2) Mootorratta üldkasutatava, vähendatud mõõtmetega või unikaalse mootorratta
registreerimismärgi, maastikusõiduki, haagise, traktori, traktori baasil ehitatud masina,
muu liikurmasina või nende haagiste registreerimismärgi väljastamise eest tasutakse
riigilõivu 300 krooni.
(3) Eritellimuse järgi valmistatud registree rimismärgi väljastamise eest tasutakse
riigilõivu 20 000 krooni.
(4) Transiitmärgi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 1250 krooni.
(5) Auto, väikelaeva või alla 12- meetrise kogupikkusega laeva teisaldatava
registreerimismärgi kirjega PROOV väljastamise eest tasutakse riigilõivu 2000 krooni.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud registreerimismärkide, mis on
üksikkorras valmistatud omaniku avalduse alusel, esmaväljastamise eest tasutakse
riigilõivu 5000 krooni.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud registreerimismärkide, mis on
üksikkorras valmistatud omaniku avalduse alusel, esmaväljastamise eest tasutakse
riigilõivu 2500 krooni.
(8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud registreerimismärkide
korduvkasutuse ks väljastamise eest tasutakse riigilõivu 300 krooni.
(9) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 –3 nimetatud registreerimismärgi ühe duplikaadi
väljastamise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni.

§ 183. Registriandmete muutmine
(1) Registrisse kantud andmete muutmise eest seoses sõiduki, väikelaeva või alla 12-
meetrise kogupikkusega laeva omaniku vahetumisega tasutakse riigilõivu 600 krooni.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata registriandmete muudatuste
vormistamise eest tasutakse riigilõivu 200 krooni.
(3) Varastatud või tulekahju tagajärjel hävinud registreerimistunnistuse asendamise
eest koos sellest tuleneva registrikande muudatusega tasutakse pädeva riigiasutuse tõendi
esitamisel riigilõivu 100 krooni.

§ 184. Liiklusregistri dokumendi väljastamine
(1) Teabe väljastamise eest tasutakse riigilõivu:
1) kinnitatud väljavõtte puhul 80 krooni iga lehekülje eest;

2) eriprogrammi järgi koostatud kinnitatud teabe puhul 250 krooni iga lehekülje
eest.
(2) Isiku avalduse alusel tõendi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 80 krooni iga
lehekülje eest.
(3) Alusdokumendi kinnitatud ärakirja väljastamise eest tasutakse riigilõivu 20 krooni
iga lehekülje eest.

§ 185. Juhtimisõigust tõendava dokumendi ja se lle duplikaadi väljastamine
(1) Mootorsõiduki esmase juhiloa, juhiloa, rahvusvahelise juhiloa või selle duplikaadi
väljastamise eest tasutakse riigilõivu 380 krooni.
(2) Esmase juhiloa või juhiloa taotlemisel käesoleva seaduse § 20 lõikes 2 sät estatud
juhul tasutakse riigilõivu 120 krooni.
(3) Väikelaeva või jeti juhtimise õigust tõendava dokumendi või selle duplikaadi
väljastamise eest tasutakse riigilõivu 380 krooni.
(4) Mootorsõiduki piiratud õigusega juhiloa, ajutise juhiloa või nende duplikaadi
väljastamise eest tasutakse riigilõivu 250 krooni.
(5) Varastatud või tulekahju tagajärjel hävinud käesoleva paragrahvi lõikes 1, 2 või 3
nimetatud dokumendi duplikaadi väljastamise eest tasutakse pädeva riigiasutuse tõendi
esitamise l riigilõivu 100 krooni.
(6) Mopeedijuhiloa või selle duplikaadi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 30
krooni.

§ 186. Mootorsõidukijuhi eksamile registreerimine ja eksami vastuvõtmine

(1) Mootorsõidukijuhi teooriaeksamile registreerimise eest tasutakse riigilõivu 80
krooni.
(2) Mootorsõidukijuhi teooriaeksami vastuvõtmise eest tasutakse riigilõivu 300
krooni.
(3) Mootorsõidukijuhi sõidueksamile registreerimise eest tasutakse riigilõivu 150
krooni.
(4) Mootorsõidukijuhi sõidueksami vastuvõtmise eest tasutakse riigilõivu:
1) autoregistrikeskuse sõiduki kasutamise puhul 300 krooni;
2) muu sõiduki kasutamise puhul 230 krooni.
(5) Mopeedijuhi teooriaeksamile registreerimise ja eksami vastuvõtmise eest
tasu takse riigilõivu kokku 20 krooni.
(6) Mopeedijuhi sõidueksamile registreerimise ja eksami vastuvõtmise eest tasutakse
riigilõivu kokku 30 krooni.

§ 187. Mootorsõidukijuhi õpetaja ja juhendaja tunnistuse ning mootorsõidukijuhi
koolitamise loa väljas tamine
(1) Mootorsõidukijuhi õpetajale koolitamise õigust tõendava tunnistuse või selle
duplikaadi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.
(2) Mootorsõidukijuhi juhendaja tunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 250
krooni.
(3) Mootorsõidukijuhi koolitamise loa väljastamise eest tasutakse riigilõivu 1000
krooni.

§ 188. Ohtlikke veoseid vedava autojuhi (ADR) ja ohutusnõuniku eksami vastuvõtmine
ning tunnistuse väljastamine
(1) Ohtlikke veoseid vedava autojuhi (AD R) eksami vastuvõtmise eest tasutakse
riigilõivu 380 krooni.
(2) Ohutusnõuniku eksami vastuvõtmise eest tasutakse riigilõivu 380 krooni.
(3) Ohtlikke veoseid vedava autojuhi tunnistuse või selle duplikaadi väljastamise eest
tasutakse riigilõivu 250 krooni.
(4) Ohutusnõuniku tunnistuse või selle duplikaadi väljastamise eest tasutakse
riigilõivu 250 krooni.

§ 189. Ametikoolituse tunnistuse väljastamine
Veoautojuhi, bussijuhi või taksojuhi ametikoolituse tunnistuse väljastamise eest tasutak se
riigilõivu 380 krooni.

§ 190. Digitaalse andmesalvestusega sõidumeeriku kaardi väljastamine
(1) Autojuhi, sõidumeeriku paigaldamise töökoja, kontrollija või tööandja kaardi
väljastamise eest tasutakse riigilõivu 750 krooni.
(2) Sõidumeerikukaardi taotlemisel käesoleva seaduse § 20 lõikes 2 sätestatud juhul
tasutakse riigilõivu 550 krooni.

§ 191. Autoregistrikeskuse spetsialisti kohalekutsumine

Sõiduki, maastikusõiduki, väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva või jeti
kontrollimis eks autoregistrikeskuse spetsialisti kohalekutsumise korral Eesti piires
tasutakse riigilõivu 250 krooni iga sõiduki, maastikusõiduki, väikelaeva, alla 12- meetrise
kogupikkusega laeva või jeti kontrollimise eest.

12. jagu
Nimemärgiste riikliku registri toimingud

1. jaotis
Väärismetalltoodete seaduse alusel tehtavad toimingud

§ 192. Nimemärgiste riiklikusse registrisse kandmine
Eestis väärismetalltooteid valmistava ettevõtja või Eestisse väärismetalltooteid
sissevedava ettevõtja nimemärgise kandmise eest nimemärgiste riiklikusse registrisse
tasutakse riigilõivu 200 krooni.

§ 193. Täiendava nimemärgise kandmine nimemärgiste riiklikusse registrisse
Eestisse väärismetalltooteid sissevedava ettevõtja täiendava nimemärgise kandmise eest
nimemärgiste riiklikusse registrisse tasutakse riigilõivu 100 krooni.

13. jagu

Riikliku ehitisregistri toimingud

1. jaotis
Ehitusseaduse alusel tehtavad toimingud

§ 194. Ehitisregistri kande tegemine
Vallasasjana käsitatava ehitise või selle osa omaniku ning pandi koht a registrisse kantud
andmete muutmise ja kustutamise eest tasutakse riigilõivu lähtuvalt käesolevas seaduses
sätestatud vastavate kinnistusraamatusse kantud andmete muutmise ja kustutamise eest
tasutavatest riigilõivumääradest.

9. peatükk
Põllumajandusmi nisteeriumi valitsemisala toimingud

1. jagu
Põllumajandusministri toimingud

1. jaotis
Toiduseaduse ja veterinaarkorralduse seaduse alusel tehtavad toimingud
[ RT I 2007, 22, 114 – jõust . 1.04.2007]

§ 195. Laboratooriumi volituse taotluse läbivaatamine
(1) Referentlaboratooriumina tegutsemiseks esmakordse volituse taotluse
läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 3000 krooni.
(2) Laboratooriumile järelevalve kestel võetud proovide analüüsimiseks esmakordse
volituse andmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 1500 krooni.

2. jagu
Taimetoodangu Inspektsiooni toimingud

1. jaotis
Taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse alusel tehtavad toimingud

§ 196. Sordi kaitse alla võtmise taotluse läbivaatamine
Sordi kaitse alla võtmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 1000 krooni.

§ 197. Sordi kaitse all hoidmine
(1) Sordi kaitse all hoidmise iga aasta eest tasutakse riigilõivu:
1) 1.–5. aastal 400 krooni;
2) 6.–10. aastal 800 krooni;

3) 11.–15. aastal 1200 krooni;
4) 16.–20. aastal 1600 krooni;
5) alates 21. aastast 1900 krooni.
(2) Sordi kaitse all hoidmise riigilõiv tasutakse kaks kuud enne järgmise kaitse all
hoidmise aasta algust.

§ 198. Sordiregistri kande muutmine
Sordiregistri kande muutmise eest tasutakse riigilõivu 150 krooni.

§ 199. Registriteabe ja dokumentide väljastamine
(1) Sordikaitse tunnistuse duplikaadi väljastamise eest tas utakse riigilõivu 100 krooni.
(2) Sordiregistri kande kohta kinnitatud dokumendi väljastamise eest tasutakse
riigilõivu 25 krooni.

§ 200. Sundlitsentsi andmine
Sundlitsentsi andmise eest tasutakse riigilõivu 1000 krooni.

§ 201. Sordi registreerim ine ja sordilehte võtmine
(1) Sordi registreerimise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 150 krooni.

(2) Sordi sordilehte võtmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 200
krooni.

§ 202. Sordi sordilehes hoidmine
(1) Teraviljakultuuri, suvirapsi ja kartuli sordi sordilehes hoidmise iga aasta eest
tasutakse riigilõivu:
1) 1.–4. aastal 200 krooni;
2) 5.–10. aastal 250 krooni;
3) alates 11. aastast 300 krooni.
(2) Muu taimeliigi sordi sor dilehes hoidmise iga aasta eest tasutakse riigilõivu:
1) 1.–4. aastal 150 krooni;
2) 5.–10. aastal 200 krooni;
3) alates 11. aastast 250 krooni.
(3) Sordi sordilehes hoidmise riigilõiv tasutakse kaks kuud enne järgmise sordile hes
hoidmise aasta algust.

§ 203. Seemne sertifitseerimine ja pakendamine
(1) Seemne sertifitseerimise eest tasutakse riigilõivu:
1) teraviljakultuuri ja kaunvilja liikide seemnepõllu põldtunnustamise puhul 15
krooni hektari kohta;

2) õlikultuuri, heintaime ja lina liikide seemnepõllu põldtunnustamise puhul 18
krooni hektari kohta;
3) avamaa köögiviljakultuuri seemnepõllu põldtunnustamise puhul 7 krooni 100
ruutmeetri kohta;
4) katmikala köögiviljakultuuri seemnepõllu põldtunnustamise puhul 300 krooni 100
ruutmeetri kohta.
(2) Sertifitseerimiseks võetava seemne proovi võtmise ja laboratoorsete analüüside
eest tasutakse riigilõivu:
1) teraviljakultuuri liikide, õlikultuuri liikide, liblikõieliste heintaime de liikide,
köögiviljakultuuri liikide, kaunviljade ja lillede puhul 500 krooni;
(11.01.2007 jõust. 01.02.2007 – RT I 2007, 6, 32)
2) kõrreliste heintaimede liikide puhul 200 krooni.
(3) Sertifitseeritud seemne idanevuse laboratoorse kordusan alüüsi määramise eest
tasutakse riigilõivu 75 krooni.
(4) Seemne müügipakendi etiketiga märgistamise eest tasutakse riigilõivu:
1) õlikultuuride ja heintaimede liikide seemne puhul 1,2 krooni pakendi kohta;
2) muude kultuuride seemne puhul 2 krooni pakendi kohta.
(5) Seemne pakendamise loa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 500
krooni.
(6) Seemne pakendamise loa kehtivusaja pikendamise taotluse läbivaatamise eest
tasutakse riigilõivu 100 krooni.

2. jaotis
Ta imekaitseseaduse alusel tehtavad toimingud

§ 204. Taimekaitsevahendi turule lubamine ja kontrollitoimingud
(1) Taimekaitsevahendi turule lubamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse
riigilõivu 8000 krooni.
(2) Taimekaitsevahendi lihtsustatu d korras turule lubamise taotluse läbivaatamise eest
tasutakse riigilõivu:
1) taimekaitsevahendi lihtsustatud korras turule lubamiseks turustamise eesmärgil –
5000 krooni;
2) taimekaitsevahendi lihtsustatud korras turule lubamiseks oma tarb eks kasutamise
eesmärgil – 1000 krooni;
3) taimekaitsevahendi, mis on identne eelnevalt Eestis turule lubatud
taimekaitsevahendiga, kui seda ei ole tootnud sama tootja, lihtsustatud korras turule
lubamiseks – 8000 krooni.
(3) Taimekaitsevahen di kasutusala laiendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse
riigilõivu 500 krooni.
(4) Taimekaitsevahendi turule lubamise tähtaja pikendamise taotluse läbivaatamise
eest tasutakse riigilõivu 2000 krooni.
(5) Taimekaitsevahendite registrisse kantud taimekaitsevahendi Eestisse toimetaja ja
taimekaitsevahendi tootja tasuvad kontrollitoimingute eest iga kvartali esimese kuu
viiendaks kuupäevaks riigilõivu 3 krooni tema eelmises kvartalis Eestisse toimetatud või
Eestis toodetud taimekaitsevahendi iga kilogrammi/liitri kohta.

§ 205. Taimekaitsevahendite registri toimingud
(1) Taimekaitsevahendi kohta tehtud registrikande muutmise eest tasutakse riigilõivu
500 krooni.
(2) Taimekaitsevahendite turustaja, väga mürgiste taimekaitsevahendi te Eestisse
toimetaja ja kasutaja ning nende hoiu – ja turustamiskohtade registrisse kandmise või
registrikande muutmise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni.
(3) Taimekaitsevahendi turule lubamise otsuse ärakirja või väljavõtte duplikaadi
väljastamis e eest tasutakse riigilõivu 100 krooni.
(4) Registrikande kinnitatud väljavõtte väljastamise eest tasutakse riigilõivu 25 krooni
iga formaadis A4 lehekülje eest.

§ 206. Taimetervise registri toimingud
(1) Taimetervise registri kande eest tasu takse riigilõivu 500 krooni.
(2) Registrikande muutmise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni.
(3) Taimetervise registri väljavõtte väljastamise eest tasutakse riigilõivu 25 krooni iga
formaadis A4 lehekülje eest.

§ 207. Taimepassi ja fütosani taarsertifikaadi väljastamine ning taimepassi väljastamise
õiguse saamine
(1) Taimepassi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 5 krooni iga kümne taimepassi
kohta.

(2) Taimede, taimsete saaduste ja muude objektide Eestist ühendusevälisesse riiki
toimetaja tasub taimetervise kontrolli ja fütosanitaarsertifikaadi või reekspordi
fütosanitaarsertifikaadi väljastamise eest riigilõivu:
1) 50 krooni kuni 50 elustaime kohta ja täiendavalt 300 krooni iga järgneva 1000
taime kohta;
2) lillesibulate, – mugulate ja muude varreteisendite puhul 200 krooni iga
kaubasaadetise kohta;
3) kuni 1000 lõikelille ja lõikerohelise puhul 50 krooni iga 100 lõikelille või
lõikerohelise kohta ja täiendavalt 200 krooni iga järgneva 1000 lõikelille või
lõikerohelise kohta;
4) tarbekartuli puhul 350 krooni kaubasaadetise kohta;
5) puu- ja köögivilja puhul 200 krooni kaubasaadetise kohta;
6) teravilja puhul 200 krooni kaubasaadetise ja 1,5 krooni tonni kohta;
7) puidu puhul , kui sellel on vähemalt osaliselt säilinud looduslik kumer pind või kui
see esineb saematerjali, laastude, tükkide, saepuru ja puidujäätmete, puidust
pakkematerjali, tugipostide, kaubaaluste ning separeerimismaterjalina, 200 krooni
kaubasaadetise kohta;
8) muude fütosanitaarsertifikaadi ja reekspordi fütosanitaarsertifikaadiga
varustatavate taimede, taimsete saaduste ning muude objektide puhul 200 krooni
kaubasaadetise kohta.
(3) Lõikelillede, lõikerohelise või potitaimede tootja, kelle fütos anitaarsertifikaadi
saamiseks esitatud kaubapartiid on sihtriigi nõuetele vastavaks tunnistamiseks
kontrollitud kasvukohas, tasub taimetervise kontrolli ja fütosanitaarsertifikaadi
väljastamise eest riigilõivu:

1) 50 krooni kuni 50 elustaime kohta;
2) 51–1000 elustaime puhul 200 krooni ja täiendavalt 30 krooni iga järgneva 1000
taime kohta;
3) kuni 1000 lõikelille ja lõikerohelise puhul 50 krooni iga 100 lõikelille või
lõikerohelise kohta ja täiendavalt 20 krooni iga järgneva 1000 lõikelille või lõikerohelise
kohta.
(4) Taimepassi väljastamise õiguse eest tasutakse riigilõivu 1000 krooni.
(5) Reekspordi fütosanitaarsertifikaadi väljastamiseks tehtavate teravilja
kontrollitoimingute eest tasutakse riigilõivu 1,5 krooni tonni kohta.

3. jaotis
Väetiseseaduse alusel tehtavad toimingud

§ 208. Väetiseregistri toimingud ja järelevalvetoimingud
(1) Väetise registrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 2000 krooni.
(2) Märgistusega EÜ VÄETIS väetise käitleja registr isse kandmise eest tasutakse
riigilõivu 1000 krooni.
(3) Registrikande muutmise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.
(4) Registreerimistunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni.
(5) Väetiseregistri kinnitatud väljavõtte väljastamise eest tasutakse riigilõivu 15
krooni iga formaadis A4 lehekülje eest.

(6) Väetise Eestisse toimetaja ja tootja, kelle nimele väetis on registreeritud, tasuvad
iga aasta 10. jaanuariks ning 10. juuliks riigilõivu järelevalvetoimingute eest sõltuvalt
eelmisel poolaastal nende turustatud väetisekogusest järgmiselt:
1) ammooniumnitraadi puhul – 0,004 krooni kilogrammi kohta;
2) bakterväetise puhul – 0,007 krooni kilogrammi kohta;
3) lubiväetise puhul – 0,0002 krooni kilogrammi kohta;
4) käesoleva lõike punktides 1–3 nimetamata väetiseliikide puhul – 0,003 krooni
kilogrammi kohta.
(7) Väetise Eestisse toimetaja ja tootja, kelle nimele väetis on registreeritud ning kes
ei ole kuue kuu jooksul väetist turust anud, tasuvad selles ajavahemikus väetise registris
hoidmise ja järelevalve eest riigilõivu 100 krooni.

3. jagu
Veterinaar – ja Toiduameti ning Taimetoodangu Inspektsiooni toimingud

1. jaotis
Söödaseaduse alusel tehtavad toimingud

§ 209. Söödaregistri toimingud
Söödaregistri andmete kinnitatud väljavõtte eest tasutakse riigilõivu 15 krooni iga
formaadis A4 lehekülje eest.

§ 210. Järelevalvetoimingud
(1) Sööda käitleja, kelle ettevõttes sööda tootmisele, valmistamisele, töötlemisele või
pakendam isele kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 183/2005,
millega kehtestatakse söödahügieeni nõuded (ELT L 35, 08.02.2005, lk 1–22), artikli 5
lõikes 2 sätestatud nõudeid, tasub iga kvartali esimese kuu kümnendaks päevaks
riigilõivu järelevalvetoimingute tegemise eest, lähtudes tema ettevõttes eelmises kvartalis
toodetud ja turustatud sööda kogusest, järgmiselt:
1) söödalisandi puhul – 0,01 krooni kilogrammi kohta;
2) eelsegu puhul – 0,01 krooni kilogrammi kohta;
3) täiendsööda puhul – 0,01 krooni kilogrammi kohta;
4) segasööda puhul – 0,005 krooni kilogrammi kohta;
5) töödeldud söödamaterjali puhul – 0,0025 krooni kilogrammi kohta;
6) erisöödamaterjali puhul – 0,01 krooni kilogrammi kohta.
(2 ) Sööda käitleja, kelle ettevõttes turustamisotstarbelise loomakasvatussaaduse
tootmise eesmärgil segasööda tootmisele, valmistamisele või töötlemisele kohaldatakse
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 183/2005 artikli 5 lõikes 2 sätestatud
nõudeid, tasub iga kvartali esimese kuu kümnendaks päevaks riigilõivu
järelevalvetoimingute tegemise eest 0,005 krooni tema ettevõttes eelmises kvartalis
toodetud ja turustamisotstarbelise loomakasvatussaaduse tootmiseks kasutatud iga
segasööda kilogrammi kohta.
(3) Sööda käitleja, kes impordib mitteloomset päritolu sööta Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda – ja
toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade

täitmise kontrollimise tagamiseks (ELT L 165, 30.04.2004, lk 1–141), artikli 2 punkti 15
tähenduses, tasub iga kvartali esimese kuu kümnendaks päevaks riigilõivu
järelevalvetoimingute tegemise eest, lähtudes tema poolt eelmises kvartalis vabasse
ringlusse suunatud mitteloomset päritolu sööda kogusest ühe kaubanimetuse kohta ühel
tollideklaratsioonil, järgmiselt:
1) söödamaterjali puhul – 0,01 krooni kilogrammi kohta;
2) söödalisandi puhul – 0,07 krooni kilogrammi kohta;
3) eelsegu puhul – 0,05 krooni kilogrammi kohta;
4) täiendsööda puhul – 0,03 krooni kilogrammi kohta;
5) segasööda puhul – 0,02 krooni kilogrammi kohta;
6) erisöödamaterjali puhul – 0,07 krooni kilogrammi kohta.
(4) Sööda käitl eja, kes impordib loomset päritolu sööta Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 2 punkti 15 tähenduses, tasub riigilõivu
järelevalvetoimingute tegemise eest käesoleva seaduse § -s 212 sätestatud määras.
(5) Sööda käitleja, kell e ettevõttes sööda müügiks pakkumisele, müümisele või muul
viisil võõrandamisele kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr
183/2005 artikli 5 lõikes 2 sätestatud nõudeid, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes
1–4 nimetatud või ainult pakendatud sööta jaekaubanduse korras müüv käitleja, tasub
järelevalvetoimingute tegemise eest iga aasta 20. jaanuariks riigilõivu ettevõtte liigist
lähtudes järgmiselt:
1) tunnustatud ettevõtte eest – 4000 krooni;
2) registreeritud ettevõ tte eest – 1000 krooni.
(6) Söödamaterjali, mida võib kasutada ka muuks otstarbeks kui söödaks ja millel
kasutusotstarbest olenemata on sama tariifne klassifikatsioon, vabasse ringlusse

suunamisel tasutakse riigilõivu käesolevas paragrahvis või käesoleva seaduse §-s 212
sätestatud määras.
(11.01.2007 jõust. 01.02.2007 – RT I 2007, 6, 32)

2. jaotis
Mahepõllumajanduse seaduse alusel tehtavad toimingud

§ 211. Mahepõllumajanduse seaduse alusel toimingute tegemine
(1) Ettevõtte või selle osa tunn ustamise eest ning tunnustamisele järgnevast aastast
alates igal aastal korralise järelevalvetoimingu eest tasutakse riigilõivu lähtuvalt
kontrollitava maa suurusest:
1) kuni 1,5 hektari suuruse maa puhul 300 krooni;
2) üle 1,5 hektari kuni 10 hektari suuruse maa puhul 540 krooni;
3) üle 10 hektari suuruse maa puhul 540 krooni ja lisaks 5 krooni iga hektari kohta,
mis ületab 10 hektarit, kuid kokku mitte üle 8000 krooni.
(2) Märgistatud saadust ja toodet valmistav või üksnes turustav isik tasub ettevõtte
või selle osa tunnustamise eest ning tunnustamisele järgnevast aastast alates igal aastal
korralise järelevalvetoimingu eest riigilõivu 500 krooni.
(3) Märgistatud saadust ja toodet importiv isik tasub ettevõtte andmete
ma hepõllumajanduse registrisse kandmise eest ning registrisse kandmisele järgnevast
aastast alates igal aastal ettevõttes või selle osas tehtud korralise järelevalvetoimingu eest
riigilõivu 1000 krooni.

(4) Riigilõiv tasutakse ettevõtte tunnustamise taotluse esitamise kuupäevaks ja igal
mahepõllumajandusega tegelemise jätkamise aastal järelevalveasutusele
mahepõllumajandusliku tegevusega jätkamiseks esitatava teabe esitamise tähtpäevaks.

4. jagu
Veterinaar – ja Toiduameti ning Tervisekaitseinspektsiooni toimingud

1. jaotis
Toiduseaduse ja veterinaarkorralduse seaduse alusel tehtavad toimingud

§ 212. Järelevalvetoimingud mitteloomset päritolu kauba impordil
Isik, kes impordib mitteloomset päritolu toitu, tasub riigilõivu järelevalvetoimingute eest
ühe tariifse klassifikatsiooni kohta ühel tollideklaratsioonil lähtuvalt imporditavast
kogusest:
1) kuni 30 tonni puhul 0,05 krooni iga kilogrammi kohta;
2) üle 30 tonni puhul 1500 krooni ja lisaks 0,03 krooni iga kilogrammi kohta, mis
ületab 30 tonni.

§ 213. Järelevalvetoimingud toidu käitlemisel
(1) Toidu käitleja tasub igal aastal järelevalvetoimingute eest käitlemisettevõttes või
selle osas riigilõivu lähtuvalt käitlemisvaldkonnast:

1) piima töötlemise puhul töötlemismahuga kuni 500 000 liitrit toorpiima aastas
1500 krooni;
2) piima töötlemise puhul töötlemismahuga üle 500 000 liitri kuni 2 miljonit liitrit
toorpiima aastas 2500 krooni;
3) piima töötlemise puhul töötlemismahuga üle 2 miljoni liitri toorpiima aastas 5000
krooni;
4) munatoodete tootmise puhul 2500 krooni;
5) mitteloomset päritolu toidu töötlemise ning toidu valmistamise puhul 1500
krooni;
6) toiduseaduse tähenduses jaekaubanduse, välja arvatud toitlustamise,
hulgikaubanduse ja käesoleva lõike punktis 5 nimetatud toidu valmistamise puhul 500
krooni;
[ RT I 2007, 22, 114 – jõust. 1.04.2007] 6
1) toitlustamise puhul 500 krooni;
[ RT I 2007, 22, 114 – jõust. 1.04.2007] 7) toidu transportimise ja hulgikaubanduse ning mitteloomset päritolu toidu
ladustamise puhul 1000 krooni.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 7 sätestatud riigilõivu ei võeta
järelevalvetoimingute eest ettevõttes või selle osas, kus käideldakse toitu käesoleva
paragrahvi lõike 1 punktides 1–6
1nimetatud käitlemisvaldkonnas või kus käideldakse
loomset päritolu toitu.
[ RT I 2007, 22, 114 – jõust. 1.04.2007]

(3) Käitleja, kes alustab tegevust pärast 1. juulit, tasub käesoleva paragrahvi lõikes 1
sätestatud riigilõivu 50 protsenti täismäärast.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestat ud riigilõiv järelevalvetoimingute eest
jooksva aasta kohta tasutakse ning teavitatakse selle tasumisest järelevalveasutust
hiljemalt 10. jaanuariks.

§ 214. Veterinaarteenuse tegevusloa andmine
Veterinaarteenuse tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tas utakse riigilõivu:
1) veterinaararsti tegevusloa puhul – 1000 krooni;
2) veterinaarlaboratooriumi tegevusloa puhul – 500 krooni.

2. jaotis
Loomakaitseseaduse alusel tehtavad toimingud

§ 215. Katseloomade kasvatamise ettevõtte, katseloom adega varustava ettevõtte ja
katseloomade kasutusettevõtte tunnustamise taotluse läbivaatamine
Katseloomade kasvatamise ettevõtte, katseloomadega varustamise ettevõtte ja
katseloomade kasutusettevõtte tunnustamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse
riig ilõivu 1000 krooni.

3. jaotis

Alkoholiseaduse alusel tehtavad toimingud

§ 216. Riikliku alkoholiregistri toimingud
(1) Alkoholi registrisse kandmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 150
krooni.
(2) Registrikande kehtivusaja pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse
riigilõivu 50 krooni.

5. jagu
Maaparandusbüroo toimingud

1. jaotis
Maaparandusseaduse alusel tehtavad toimingud

§ 217. Maaparandussüsteemi ehitusloa andmine
Maaparandussüsteemi ehitusloa taotluse läbi vaatamise eest tasutakse riigilõivu 300
krooni.

10. peatükk
Rahandusministeeriumi valitsemisala toimingud

1. jagu
Rahandusministeeriumi toimingud

1. jaotis
Audiitortegevuse seaduse alusel tehtavad toimingud

§ 218. Audiitori kutse taotluse läbivaata mine
Audiitori kutse taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 4000 krooni.

2. jaotis
Hasartmängu – ja loteriiseaduse alusel tehtavad toimingud

§ 219. Hasartmängu korraldamise tegevusloa taotluse läbivaatamine
Tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu:
1) õnnemängu, kihlveo või totalisaatori korraldamiseks 750 000 krooni;
2) osavusmängu korraldamiseks 33 000 krooni.

§ 220. Hasartmängu korraldusloa taotluse läbivaatamine

Õnnemängu, kihlveo või totalisaatori korraldusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse
riigilõivu 50 000 krooni.

§ 221. Loterii korraldusloa taotluse läbivaatamine
Loterii korraldusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 800 krooni.

2. jagu
Riigihangete Ameti toimingud

1. jaotis
Riigihangete seaduse alusel tehtavad toimingud

§ 222. Vaidlustuse läbivaatamine
(1) Riigihanke vaidlustuse esitamisel tasutakse riigilõivu:
1) 10 000 krooni, kui riigihanke eeldatav maksumus on rahvusvahelisest piirmäärast
väiksem;
2) 20 000 krooni, kui riigihanke eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise
piirmääraga või ületab seda.
(2) Kahju hüvitamise taotluse esitamisel tasutakse riigilõivu käesoleva seaduse § 56
lõikes 11 sätestatud määras.

(24.01.2007 jõust. 01.05.2007 – RT I 2007, 15, 76)

11. peatükk
Siseministeeriumi valitsemisala toimingud

1. jagu
Regionaalministri toimingud

1. jaotis
Nimeseaduse alusel tehtavad toimingud

§ 223. Uue isikunime taotluse läbivaatamine
Uue eesnime, perekonnanime või isikunime andmise või eesnime, perekonnanime või
isikunime taastamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 600 krooni.

2. jagu
Kodakondsus – ja Migratsiooniameti toimingud

1. jaotis

Kodakondsuse seaduse alusel tehtavad toimingud

§ 224. Kodakondsuse saa mise, taastamise ja kodakondsusest vabastamise sooviavalduse
läbivaatamine
Eesti kodakondsuse saamise või taastamise või kodakondsusest vabastamise
sooviavalduse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 200 krooni.

2. jaotis
Euroopa Liidu kodaniku seaduse alusel tehtavad toimingud

§ 225. Tähtajalise elamisõiguse taotluse, tähtajalise elamisõiguse pikendamise taotluse ja
alalise elamisõiguse registreerimise taotluse läbivaatamine
Tähtajalise elamisõiguse taotluse, tähtajalise elamisõiguse pikendamise taotluse või
alalise elamisõiguse registreerimise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 150
krooni.

3. jagu
Kodakondsus – ja Migratsiooniameti ning Välisministeeriumi toimingud

1. jaotis
Isikut tõendavate dokumentide seaduse alusel tehtavad toimi ngud

§ 226. Isikut tõendava dokumendi väljaandmise taotluse läbivaatamine
(1) Isikutunnistuse väljaandmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 150
krooni.
(2) Alla 15 -aastasele isikule, keskmise, raske või sügava puudega isikule,
rahvusvahelise kaitse saajale ja üldtingimustel Eesti vanaduspensioni ikka jõudnud
isikule isikutunnistuse väljaandmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 50
krooni.
(3) Reisidokumendi, välja arvatud diplomaatilise passi väljaandmise t aotluse
läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 150 krooni.
(4) Alla 15 -aastasele isikule, keskmise, raske või sügava puudega isikule,
rahvusvahelise kaitse saajale ja üldtingimustel Eesti vanaduspensioni ikka jõudnud
isikule reisidokumendi väljaandm ise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 75
krooni.
(5) Biomeetriliste andmetega reisidokumendi, välja arvatud diplomaatilise passi
väljaandmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 450 krooni.
(6) Alla 15 -aastasele isik ule, keskmise, raske või sügava puudega isikule,
rahvusvahelise kaitse saajale ja üldtingimustel Eesti vanaduspensioni ikka jõudnud
isikule biomeetriliste andmetega reisidokumendi väljaandmise taotluse läbivaatamise eest
tasutakse riigilõivu 225 krooni.
(7 ) Isikutunnistuse väljaandmise taotluse läbivaatamise eest koos reisidokumendi
väljaandmise taotluse läbivaatamisega tasutakse riigilõivu 250 krooni.
(8) Isikutunnistuse väljaandmise taotluse läbivaatamise eest koos biomeetriliste
andmetega rei sidokumendi väljaandmise taotluse läbivaatamisega tasutakse riigilõivu
500 krooni.

(9) Alla 15-aastasele isikule, keskmise, raske või sügava puudega isikule,
rahvusvahelise kaitse saajale ja üldtingimustel Eesti vanaduspensioni ikka jõudnud
isikule isikutunnistuse väljaandmise taotluse läbivaatamise eest koos biomeetriliste
andmetega reisidokumendi väljaandmise taotluse läbivaatamisega tasutakse riigilõivu
250 krooni.
(10) Isiku soovil isikutunnistuse väljaandmise taotluse läbivaatamise eest viie tööpäeva
jooksul tasutakse riigilõivu 500 krooni.
(11) Isiku soovil reisidokumendi, välja arvatud diplomaatilise passi väljaandmise
taotluse läbivaatamise eest kahe tööpäeva jooksul tasutakse riigilõivu 500 krooni.
(12) Isiku soovil biomeetriliste andmetega reisidokumendi, välja arvatud
diplomaatilise passi väljaandmise taotluse läbivaatamise eest kahe tööpäeva jooksul
tasutakse riigilõivu 900 krooni.

4. jagu
Kodakondsus – ja Migratsiooniameti, Piirivalveameti, piirivalveasutuste ning Eesti
välises induse toimingud

1. jaotis
Välismaalaste seaduse alusel tehtavad toimingud

§ 227. Elamisloa taotluse läbivaatamine
(1) Tähtajalise elamisloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 750 krooni.

(2) Tähtajalise elamisloa töötamiseks taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu
1500 krooni.
(3) Tähtajalise elamisloa ettevõtluseks taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu
2500 krooni.
(4) Alla üheaastase välismaalase tähtajalise elamisloa taotluse läbivaatamise eest
tasutakse riigilõivu 375 krooni.
(5) Eesti kodanikust abikaasa või Eesti kodanikust lähedase sugulase juurde elama
asumiseks tähtajalise elamisloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 150
krooni.
(6) Pikaajalise elaniku elamisloa taotluse ja pikaajalise elaniku elamisloa taastamise
taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 750 krooni.
(7) Alla 15 -aastase välismaalase ja üldtingimustel Eesti vanaduspensioni ikka
jõudnud isiku pikaajalise elaniku elamisloa taotluse ning pikaajalise elaniku elamisloa
taastamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 375 krooni.

§ 228. Tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse läbivaatamine
(1) Tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu
750 krooni.
(2) Tähtajalise elamisloa töötamiseks pikendamise taotluse läbivaatamise eest
tasutakse riigilõivu 1500 krooni.
(3) Tähtajalise elamisloa ettevõtluseks pikendamise taotluse läbivaatamise eest
tasutakse riigilõivu 2500 krooni.

(4) Alla 15-aastase välismaalase ja üldtingimustel Eesti vanaduspensioni ikka
jõudnud isiku tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse
riigilõivu 375 krooni.
(5) Eesti kodanikust abikaasa või Eesti kodanikust läheda se sugulase juurde elama
asumiseks tähtajalise elamisloa pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse
riigilõivu 150 krooni.

§ 229. Tööloa taotluse läbivaatamine
(1) Tööloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 750 krooni.
(2) Tööloa pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 750 krooni.

§ 230. Elamisloa andmete välisriigi reisidokumenti kandmise taotluse läbivaatamine
Elamisloa andmete välisriigi reisidokumenti kandmise taotluse läbivaatamise eest
tasutakse riigilõivu 350 krooni.

§ 231. Viisa ja elamisloa taotlemisel nõutava kutse läbivaatamine
Viisa või elamisloa taotlemisel nõutava kutse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 150
krooni.

§ 232. Viisataotluse ja viibimisaja pikendamise taotluse läbivaa tamine
(1) Lennujaama transiitviisa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 310
krooni.

(2) Transiitviisa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 390 krooni.
(3) Piiripunktis esitatud transiitviisa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu
390 krooni.
(4) Ühekordse lühiajalise viisa, millega määratud viibimisaeg on kuni 30 päeva,
taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 310 krooni.
(5) Piiripunktis esitatud ühekordse lühiajalise viisa taotluse läbivaatamise eest
tasutakse riigilõivu 310 krooni.
(6) Mitmekordse lühiajalise viisa, millega määratud viibimisaeg on kuni 30 päeva,
taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 390 krooni.
(7) Ühekordse lühiajalise viisa, millega määratud viibimisaeg on kuni 90 päeva,
taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 545 krooni.
(8) Mitmekordse lühiajalise viisa, millega määratud viibimisaeg on kuni 90 päeva,
taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 545 krooni.
(9) Mitmek ordse lühiajalise viisa, mille kehtivusaeg on üks aasta, taotluse
läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 780 krooni ning alates 2007. aasta 1. aprillist 545
krooni.
(10) Mitmekordse lühiajalise viisa, mille kehtivusaeg on üks kuni viis aastat, taotlus e
läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu ühe aasta eest 780 krooni ning alates 2007. aasta 1.
aprillist 545 krooni.
(11) Pikaajalise viisa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 1250 krooni ning
alates 2007. aasta 1. aprillist 750 krooni.
(1 2) Viibimisaja pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 390
krooni.

(13) Euroopa Ühenduse sõlmitud välislepingus ettenähtud juhtudel tasutakse riigilõivu
välislepingus sätestatud määras.

5. jagu
Politseiameti toimingud

1. ja otis
Karistusregistri toimingud

§ 233. Karistusregistri teate väljastamine
Karistusregistri kinnitatud teate väljastamise eest tasutakse riigilõivu 50 krooni.

§ 234. Karistusregistri arhiivist andmete väljastamine
Karistusregistri arhiivi kinnitatud te ate väljastamise eest tasutakse riigilõivu 50 krooni.

2. jaotis
Relvaseaduse alusel tehtavad toimingud

§ 235. Relvasoetamisloa, relvaloa, paralleelrelvaloa, relvakandmisloa ja
kollektsioneerimisloa andmise, kehtivusaja pikendamise ning vahetamise taotluse
läbivaatamine
(1) Relvasoetamisloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 200 krooni.
(2) Relvaloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 200 krooni sile – või
vintraudse või kombineeritud jahipüssi, gaasipüstoli või gaas irevolvri registreerimisel
ning 2000 krooni muu vintraudse tulirelva registreerimisel.
(3) Paralleelrelvaloa, relvakandmisloa või relvade kollektsioneerimisloa taotluse
läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 200 krooni.
(4) Relvasoetamisloa võ i relvade kollektsioneerimisloa kehtivusaja pikendamise eest
tasutakse riigilõivu 50 krooni.
(5) Relvaloa, paralleelrelvaloa või relvakandmisloa vahetamise eest tasutakse
riigilõivu 50 krooni.
(6) Kollektsioneeritava relva andmete kollektsionee rimisloale kandmise eest
tasutakse riigilõivu 50 krooni.

§ 236. Eksami vastuvõtmine
(1) Relvasoetamisloa või relvaloa taotleja relvatundmise ja – käsitsemise eksami
vastuvõtmise eest tasutakse riigilõivu 200 krooni.
(2) Juriidilise isiku relva de ja laskemoona eest vastutava isiku või tema asendaja
kandidaadi eksami vastuvõtmise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

§ 237. Relvade Eestisse sisseveo, Eestist väljaveo ja transiitveo eriloa taotluse
läbivaatamine
(1) Eesti kodaniku eriloa t aotluse läbivaatamise eest tulirelva või gaasirelva Eestisse
sisseveoks või Eestist väljaveoks tasutakse riigilõivu 500 krooni iga relva kohta.
(2) Välisriigi kodaniku eriloa taotluse läbivaatamise eest tulirelva või gaasirelva
Eestist väljaveoks, Ee stisse sisseveoks või transiitveoks tasutakse riigilõivu 1000 krooni
iga relva kohta.
(3) Juriidilise isiku eriloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu lähtuvalt
veetavate relvade kogusest või liigist:
1) kuni kümnest relvast koos neva partii Eestisse sisseveoks, Eestist väljaveoks või
transiitveoks 8000 krooni;
2) enam kui kümnest relvast koosneva partii Eestisse sisseveoks, Eestist väljaveoks
või transiitveoks 10 000 krooni ja lisaks 500 krooni iga järgmise kümne relva kohta;
3) tema nimele registreeritud tulirelva või gaasirelva Eestisse sisseveoks, Eestist
väljaveoks või transiitveoks 1000 krooni iga relva kohta.

§ 238. Laskemoona sisseveo- , väljaveo- ja transiitveoloa taotluse läbivaatamine
Laskemoona sisseveo -, väljaveo – või transiitveoloa taotluse läbivaatamise eest:
1) kuni 1000 padruni kohta tasutakse riigilõivu 500 krooni;
2) 1001 ja enama padruni kohta tasutakse riigilõivu 500 krooni iga 1000 padruni ja
tuhandega kordset arvu ületava arvu p adrunite kohta.

§ 239. Relvade ja laskemoona müügi tegevusloa andmise ning kehtivusaja pikendamise
taotluse läbivaatamine
Relvade või laskemoona müügiks tegevusloa andmise või kehtivusaja pikendamise
taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 4000 krooni.

§ 240. Relvamudeli ja padrunimudeli tüübikinnituse teostamine
Relva- või padrunimudeli tüübikinnituse teostamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

3. jaotis
Politseiseaduse alusel tehtavad toimingud

§ 241. Eradetektiivibüroo litsentsi andmise ja kehtivusaja pikendamise taotluse
läbivaatamine
Eradetektiivibüroo avamise ja selle tegevuse korraldamise litsentsi andmise või litsentsi
kehtivusaja pikendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 4000 krooni.

4. jaotis
Turvaseaduse alusel tehtavad toimingud

§ 242. Turvateenuse osutamise tegevusloa andmise ja kehtivusaja pikendamise taotluse
läbivaatamine

Turvateenuse osutamise tegevusloa andmise ja kehtivusaja pikendamise eest tasutakse
riigilõivu 4000 krooni.

12. peatükk
Sotsiaa lministeeriumi valitsemisala toimingud

1. jagu
Ravimiameti toimingud

1. jaotis
Ravimiseaduse alusel tehtavad toimingud

§ 243. Ravimi müügiloa andmise, uuendamise ja muutmise taotluse läbivaatamine
Ravimi müügiloa andmise, uuendamise või muutmise taot luse läbivaatamise eest
tasutakse riigilõivu:
1) ravimi müügiloa andmise või uuendamise taotluse puhul – 500 krooni;
2) ravimi müügiloa muutmise taotluse puhul – 250 krooni.

§ 244. Ravimi kliinilise uuringu loa taotluse läbivaatamine

Ravimi kliinilise uuringu loa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 6000 krooni
ning iga täiendava uuringukeskuse eest 250 krooni.

§ 245. Ravimite tootmise, ravimite hulgimüügi, üldapteegi, haiglaapteegi ja
veterinaarapteegi tegevusloa andmise ning uuendamise taotluse läbivaatamine
Ravimite tootmise, ravimite hulgimüügi, üldapteegi, haiglaapteegi või veterinaarapteegi
tegevusloa andmise või uuendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu:
1) ravimite tootmise tegevusloa puhul, välja arvatud ravimtaimede pakendamine, –
5000 krooni;
2) ravimite tootmise tegevusloa puhul ravimtaimede pakendamiseks – 1000 krooni;
3) ravimite hulgimüügi tegevusloa puhul – 5000 krooni;
4) üldapteegi tegevusloa puhul – 500 krooni ;
5) haiglaapteegi tegevusloa puhul – 500 krooni;
6) veterinaarapteegi tegevusloa puhul – 500 krooni.

§ 246. Ravimite tootmise, ravimite hulgimüügi, üldapteegi, haiglaapteegi ja
veterinaarapteegi tegevusloa muutmise taotluse läbivaatamine
Ravimite tootmise, ravimite hulgimüügi, üldapteegi, haiglaapteegi või veterinaarapteegi
tegevusloa muutmise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu:
1) ravimite tootmise või hulgimüügi tegevusloal märgitud tegutsemiskoha muutmise
puhul – 3000 krooni;

2) ravimtaimede pakendamiseks antud ravimite tootmise tegevusloal märgitud
tegutsemiskoha muutmise puhul – 300 krooni;
3) ravimite tootmise või hulgimüügi tegevusloal märgitud pädeva isiku vahetumisest
või tegevusloa eritingimu se muutmisest tuleneva muudatuse puhul – 1000 krooni;
4) ravimtaimede pakendamiseks antud ravimite tootmise tegevusloal märgitud
pädeva isiku vahetumisest või sellise tegevusloa eritingimuse muutmisest tuleneva
muudatuse puhul – 100 krooni;
5) üldapteegi, haiglaapteegi või veterinaarapteegi tegevusloal märgitud
tegutsemiskoha muutmise või sellisele tegevusloale struktuuriüksuse lisamise puhul –
300 krooni;
6) apteegiteenuse tegevusloal märgitud apteegi juhataja vahetumisest või sellise
tegevusloa eritingimuse muutmisest tuleneva muudatuse puhul – 100 krooni.

2. jaotis
Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse alusel tehtavad
toimingud

§ 247. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete lähteainete käitlemis e tegevusloa andmise
ning uuendamise taotluse läbivaatamine
Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete lähteainete käitlemise tegevusloa andmise või
uuendamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

§ 248. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete sisseveo – ja
väljaveoloa taotluse läbivaatamine
Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete sisseveo – või väljaveoloa
taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu:
1) narkootiliste ja psühhot roopsete ainete sisse- või väljaveo puhul – 100 krooni;
2) narkootiliste ja psühhotroopsete ainete lähteainete ekspordi puhul – 100 krooni;
3) narkootiliste ja psühhotroopsete ainete lähteainete impordi puhul – 100 krooni.

2. jagu
Tervish oiuameti toimingud

1. jaotis
Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel tehtavad toimingud

§ 249. Kiirabi, eriarstiabi ja õendusabi osutamise tegevusloa taotluse läbivaatamine
(1) Kiirabi, eriarstiabi ja iseseisvalt õendusabi osutamise tegevu sloa taotluse
läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu:
1) kiirabi osutamise tegevusloa puhul 1000 krooni iga teeninduspiirkonna kohta;
2) haiglavälise eriarstiabi osutamise tegevusloa puhul 1000 krooni iga tegevuskoha
kohta;

3) ises eisvalt õendusabi osutamise tegevusloa puhul 500 krooni iga tegevuskoha
kohta.
(2) Haiglas eriarstiabi osutamise tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse
riigilõivu lähtuvalt haigla liigist:
1) kohaliku haigla puhul 2500;
2) üldhaigla puhul 3000 krooni;
3) keskhaigla puhul 5000 krooni;
4) piirkondliku haigla puhul 10 000 krooni;
5) erihaigla puhul 3000 krooni;
6) hooldushaigla puhul 2000 krooni;
7) taastusravihaigla puhul 2000 krooni.
(3) Haiglas eriarstiabi osutamise tegevusloa täiendamisel uue eriarstiabi erialaga või
tervishoiuteenuse osutamise koha muutmisel tasutakse riigilõivu 500 krooni ühe eriala
kohta, kuid mitte üle käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud riigilõivumäära vastava
haigla liigi kohta.

§ 250. Tegevusloa duplikaadi väljastamine
Tegevusloa duplikaadi väljastamise eest tasutakse riigilõivu lähtuvalt tegevusloa liigist:
1) kiirabi osutamise tegevusloa duplikaadi väljastamise eest – 500 krooni;
2) haiglavälise eriarstiabi osutamise tegevusloa duplikaadi väljastamise eest – 500
krooni;

3) haiglas eriarstiabi osutamise tegevusloa duplikaadi väljastamise eest – 500
krooni;
4) iseseisvalt õendusabi osutamise tegevusloa duplikaadi väljast amise eest – 150
krooni.

§ 251. Tervishoiutöötajana registreerimise taotluse läbivaatamine
Tervishoiuametis tervishoiutöötajana registreerimise taotluse läbivaatamise eest tasutakse
riigilõivu:
1) kui kutse on omandatud Eestis – 100 krooni;
2) kui kutse on omandatud välisriigis – 1000 krooni.

§ 252. Registreerimistõendi kinnitatud ärakirja väljastamine
Tervishoiuameti tõendi tervishoiutöötajana registreerimise kohta kinnitatud ärakirja
väljastamise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni.

2. jaotis
Ravimiseaduse alusel tehtavad toimingud

§ 253. Proviisorina ja farmatseudina registreerimine ning proviisori kutsekvalifikatsiooni
tunnustamine

(1) Proviisorina või farmatseudina registreerimise taotluse läbivaatamise eest tasub
riigilõivu:
1) isik, kes on kutse omandanud Eestis – 100 krooni;
2) isik, kes on kutse omandanud välisriigis – 1000 krooni.
(2) Proviisori kutsekvalifikatsiooni tunnustamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse
riigilõivu 1000 krooni.

3. j agu
Tervisekaitseinspektsiooni toimingud

1. jaotis
Rahvatervise seaduse alusel tehtavad toimingud

§ 254. Loodusliku mineraalvee tunnustamistaotluse läbivaatamine, veevõtuseadmete ja
töötlemise nõuetekohasuse hindamine, tunnustamise otsuse väljastamine, kehtivuse
pikendamine ning Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide teavitamine
(1) Loodusliku mineraalvee tunnustamismenetluse eest tasutakse riigilõivu 3400
krooni.
(2) Veevõtukohas loodusliku mineraalvee veevõtuseadmete ning töötlemise
nõuetekohasuse hindamise eest tasutakse riigilõivu 1500 krooni.

(3) Loodusliku mineraalvee tunnustamise otsuse väljastamise või selle kehtivuse
pikendamise ning Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide vastutavate asutuste teavitamise
eest tasutakse riigilõivu 1100 krooni.

§ 255. Kosmeetikatoodete tootja ärisaladuse hoidmiseks kosmeetikatoote koostisaine
märgistamise taotluste läbivaatamine
Kosmeetikatoodete tootja ärisaladuse hoidmiseks kosmeetikatoodete koostisaine
nimetuse registreerimisnumbriga asendamise tao tluse läbivaatamise eest tasutakse
riigilõivu 5950 krooni.

4. jagu
Tervishoiuameti ja Tervisekaitseinspektsiooni toimingud

1. jaotis
Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse alusel tehtavad toimingud

§ 256. Nakkusohtliku materjali käitlemise tegevusloa taotluse läbivaatamine
Nakkusohtliku materjali käitlemise tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse
riigilõivu 500 krooni.

5. jagu

Kemikaalide teabekeskuse toimingud

1. jaotis
Biotsiidiseaduse alusel tehtavad toimingud

§ 257. Biotsiidi turustamise loa taotluse läbivaatamine, biotsiidi registreerimine ja
toimeaine toimeainete loetellu kandmine
(1) Biotsiidi turustamise loa ja toimeaine toimeainete loetellu kandmise taotluse
läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 5000 krooni.
(2) Biotsiidi registreerimise eest tasutakse riigilõivu 2500 krooni.
(3) Biotsiidi turustamise loa või biotsiidi registreerimise tunnistuse muutmise eest
tasutakse riigilõivu 500 krooni.
(4) Registriandmete kinnitatud väljavõtte iga formaadis A4 lehekülje eest tasutakse
riigilõivu 25 krooni.

2. jaotis
Kemikaaliseaduse alusel tehtavad toimingud

§ 258. Uuest ainest teavitamine
(1) Kemikaali turustamise eest vastutav isik (edaspidi teavitaja ) tasub uuest ainest
teavitamise eest riigilõivu lähtuvalt kemikaali turustatud aastakogusest:

1) üle 10 kg ja alla 100 kg – 1000 krooni;
2) 100 kg või üle selle või summaarne kogus kuni 500 kg – 3100 krooni;
3) 100 kg või üle selle või summaarne kogus kuni 500 kg ja kui eelnevalt on tasutud
käesoleva lõike punktis 1 sätestatud riigilõiv – 2100 krooni;
4) 1 tonn või üle selle või summaarne kogus kuni 50 tonni – 3200 krooni;
5) 100 tonni või üle selle või summaarne kogus kuni 500 tonni – 4300 krooni;
6) 100 tonni või üle selle või summaarne kogus kuni 500 tonni ja kui eelnevalt on
tasutud käesoleva lõike punktis 4 sätestatud riigilõiv – 1100 krooni;
7) 1000 tonni või üle selle või summaarne kogus kuni 5000 tonni – 6700 krooni;
8) 1000 tonni või üle selle või summaarne kogus kuni 5000 tonni ja kui eelnevalt on
tasutud käesoleva lõike punktis 4 sätestatud riigilõiv – 3500 krooni;
9) 1000 tonni või üle selle või summaarne kogus kuni 5000 tonni ja kui eelnevalt on
tasutud käesoleva lõike punktis 5 või punktides 4 ja 6 sätestatud riigilõiv – 2400 krooni.
(2) Uuest polümeerist teavitaja tasub teavitamise eest riigilõivu lähtuvalt polümeeri
turustatud aastakogusest:
1) alla 100 kg või summaarne kogus väiksem kui 500 kg – 1000 krooni ;
2) 100–1000 kg või summaarne kogus 500–5000 kg – 3100 krooni;
3) 100–1000 kg või summaarne kogus 500–5000 kg ja kui eelnevalt on tasutud
käesoleva lõike punktis 1 sätestatud riigilõiv – 2100 krooni;
4) üle 1 tonni või summaarne ko gus üle 5 tonni – 3200 krooni.

§ 259. Detergentide turustamiseks erandi taotluse läbivaatamine
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 648/2004 detergentide kohta (ELT L
104, 08.04.2004, lk 1–35) alusel detergendi turustamiseks erandi taotluse läbi vaatamise
eest tasutakse riigilõivu 11 066 krooni.

13. peatükk
Välisministeeriumi valitsemisala toimingud

1. jagu
Välisministeeriumi toimingud

1. jaotis
Strateegilise kauba seaduse alusel tehtavad toimingud

§ 260. Sisseveolitsentsi, väljaveolitsent si ja transiidiloa andmise ning kehtivusaja
pikendamise taotluse läbivaatamine
(1) Sisseveolitsentsi, väljaveolitsentsi või transiidiloa taotluse läbivaatamise eest
tasutakse riigilõivu 200 krooni.
(2) Sisseveolitsentsi, väljaveolitsentsi või transiidiloa kehtivusaja pikendamise
taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni.

§ 261. Väljaveo üldloa kasutaja õiendi taotluse läbivaatamine
Väljaveo üldloa kasutaja õiendi taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 200
krooni.

§ 262. Strateegilise kauba sisseveo ja lõppkasutuse järelevalve dokumendi taotluse
läbivaatamine
Strateegilise kauba sisseveo ja lõppkasutuse järelevalve dokumendi taotluse
läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 200 krooni.

§ 263. Sõjalise kauba vahenda ja riiklikusse registrisse kandmise taotluse läbivaatamine
(1) Sõjalise kauba vahendaja riiklikusse registrisse kandmise taotluse läbivaatamise
eest tasutakse riigilõivu 1000 krooni.
(2) Sõjalise kauba vahendaja riikliku registri kande muutmise taotluse läbivaatamise
eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

2. jagu
Eesti välisesinduse toimingud

1. jaotis
Konsulaarteenused

§ 264. Tõendi väljastamine
Konsulaarametnikule teada olevate asjaolude kohta tõendi väljastamise eest tasutakse
riigilõivu 230 krooni.

§ 265. Tõestamistoiming
(1) Notariaalse tõestamise eest tasutakse riigilõivu 620 krooni.
(2) Notariaalse kinnitamise eest tasutakse riigilõivu 310 krooni.
(3) Välisministeeriumi nõusolekul tehtava tõestamistoimingu eest tas utakse riigilõivu
1250 krooni.

§ 266. Tõlke õigsuse kinnitamine
(1) Dokumendi tõlke õigsuse kinnitamise eest tasutakse riigilõivu 230 krooni iga
lehekülje eest.
(2) Konsulaarametniku poolt dokumendi tõlkimise ja tõlke kinnitamise eest tasutakse
riigilõivu 460 krooni iga lehekülje eest.

§ 267. Testamendi tõestamine
Testamendi tõestamise eest tasutakse riigilõivu 620 krooni.

§ 268. Tõestamistoiming väljaspool välisesinduse ruume

Tõestamistoimingu eest väljaspool välisesinduse ruume tasutakse riigilõivu kahekordses
määras.

§ 269. Muu tõestamistoiming
Muu tõestamistoimingu eest tasutakse riigilõivu 230 krooni.

§ 270. Dokumendi legaliseerimise taotluse läbivaatamine
Dokumendi legaliseerimise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 2 30 krooni.

§ 271. Põrmuga kirstu ja urni pitseerimise tõendi väljastamine
Põrmuga kirstu või urni pitseerimise tõendi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 230
krooni.

§ 272. Ajutise liputunnistuse väljastamine
Ajutise liputunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu 1325 krooni.

§ 273. Laevadokumendi kehtivusaja pikendamine
Laevadokumendi kehtivusaja pikendamise eest välisesinduses tasutakse riigilõivu 620
krooni.

§ 274. Tõlketeenuse osutamine
Tõlketeenuse osutamise eest tasutakse riigilõivu 230 krooni lehekülje eest.

§ 275. Dokumendi tellimine
Välisesinduse kaudu dokumendi tellimise eest tasutakse riigilõivu 230 krooni.

§ 276. Dokumendi edastamine
Välisesinduse kaudu dokumendi edastamise eest tasutakse riigilõivu 230 krooni.

§ 277. Hagi avalduse, nõude ja dokumendi teatavakstegemine
Välisesinduse kaudu hagiavalduse, nõude või dokumendi teatavakstegemise eest
tasutakse riigilõivu 230 krooni.

§ 278. Pärimisõiguse tunnistuse väljastamine
Pärimisõiguse tunnistuse väljastamise eest tasutakse riigilõivu lähtuvalt pärandisumma
suurusest:
1) kuni 10 000 krooni suuruse pärandisumma puhul 6 protsenti pärandisummast;
2) üle 10 000 kuni 100 000 krooni suuruse pärandisumma puhul 1,5 protsenti
pärandisummast;

3) üle 100 000 kuni 1 000 000 krooni suuruse pärandisumma puhul 0,4 protsenti
pärandisummast;
4) üle 1 000 000 krooni suuruse pärandisumma puhul 0,2 protsenti pärandisummast.

§ 279. Viisataotluse läbivaatamine
Viisataotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu käesoleva seaduse § -s 232 sätestatud
määras.

§ 280. Perekonnaseisuaktide koostamine
(1) Abieluakti koostamise eest tasutakse riigilõivu 300 krooni.
(2) Perekonnaseisuakti kande muutmisega seoses uue tunnistuse väljastamise eest
tasutakse riig ilõivu 390 krooni.
(3) Perekonnaseisuakti koostamise kohta kordustunnistuse väljastamise eest tasutakse
riigilõivu 700 krooni.

14. peatükk
Riigikantselei haldusala toimingud

1. jagu
Arhiiviseaduse alusel tehtavad toimingud

§ 281. Arhiiviteenuse tegevusloa taotluse läbivaatamine
Arhiiviteenuse tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni.

§ 282. Avaliku arhiivi arhiiviteatise ja arhivaali väljavõtte väljastamine
Arhiiviteatise, arhivaali väljavõtte või ärakirja väljastamise eest tasutakse riigilõivu 50
krooni.

15. peatükk
Maavalitsuse valitsemisala toimingud

1. jagu
Maavalitsuse toimingud

1. jaotis
Ühistranspordiseaduse alusel tehtavad toimingud

§ 283. Ühistranspordiloa ja taksoveoloa taotluse läbivaatamine
(1) Ühistranspordiloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 1000 krooni.

(2) Taksoveoloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 1000 krooni.

§ 284. Sõidukikaardi väljastamine
Sõidukikaardi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 300 krooni.

§ 285. Bussiveo liiniloa taotluse läbivaatamine ja sõiduplaani muutmine
(1) Riigisisese bussiveo liiniloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu
käesoleva seaduse § 108 lõikes 1 sätestatud määras.
(2) Sõiduplaani muut mise eest liiniloa alusel korraldataval riigisisesel bussiveol
tasutakse riigilõivu käesoleva seaduse § 109 lõikes 1 sätestatud määras.

2. jagu
Maavanema toimingud

1. jaotis
Sotsiaalhoolekande seaduse alusel tehtavad toimingud

§ 286. Lapsehoiuteenuse osutamise tegevusloa taotluse läbivaatamine
Lapsehoiuteenuse osutamise tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu
500 krooni.

§ 287. Asenduskoduteenuse osutamise tegevusloa taotluse läbivaatamine
Asenduskoduteenuse osutamise tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse
riigilõivu 500 krooni.

16. peatükk
Kohaliku omavalitsuse valitsemisala toimingud

1. jagu
Ehitusseaduse alusel tehtavad toimingud

§ 288. Ehitusloa taotluse läbivaatamine
(1) Ehitise püstitamise, rekonstrueer imise või laiendamise ehitusloa taotluse
läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 2000 krooni ja lisaks 5 krooni iga ehitatava
ruutmeetri kohta ehitusprojektis fikseeritud ehitise suletud netopinnast arvutatuna.
(2) Ehitusloa taotluse läbivaatamise ee st tasutakse riigilõivu 1000 krooni, kui
ehitusluba taotletakse üksikelamu, suvila, aiamaja või taluhoone püstitamiseks.
(3) Ehitusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni, kui
ehitusluba taotletakse:
1) üksikelamu, kor teri, suvila, aiamaja või taluhoone rekonstrueerimiseks või
laiendamiseks;

2) ehitise lammutamiseks.

§ 289. Kirjaliku nõusoleku taotluse läbivaatamine
Kirjaliku nõusoleku taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni.

§ 290. Kasut usloa taotluse läbivaatamine
(1) Ehitise kasutusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 1000 krooni, kui
eelnevalt on väljastatud ehitusluba ehitise püstitamiseks, laiendamiseks või
rekonstrueerimiseks.
(2) Ehitise kasutusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 500 krooni, kui
eelnevalt on väljastatud ehitusluba:
1) üksikelamu, suvila, aiamaja või taluhoone püstitamiseks;
2) üksikelamu, suvila, aiamaja, taluhoone või korteri rekonstrueerimiseks või
laien damiseks.
(3) Ehitise kasutusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 140 krooni, kui
eelnevalt on väljastatud ehitusluba ehitise osaliseks lammutamiseks.
(4) Ehitise teenindamiseks vajaliku rajatise või väikeehitise kasutusloa taot luse
läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 120 krooni.
(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 –4 nimetamata ehitise kasutusloa taotluse
läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 1000 krooni.

§ 291. Riikliku ehitisregistri dokumendi väljastamine

Riikliku ehitisregistri andmete kinnitatud väljavõtte väljastamise eest tasutakse riigilõivu
20 krooni iga lehekülje eest.

2. jagu
Ühistranspordiseaduse alusel tehtavad toimingud

§ 292. Ühistranspordiloa ja taksoveoloa taotluse läbivaatamine
(1) Ühistra nspordiloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 1000 krooni.
(2) Taksoveoloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 1000 krooni.

§ 293. Sõidukikaardi väljastamine
Sõidukikaardi väljastamise eest tasutakse riigilõivu 300 krooni .

§ 294. Bussiveo liiniloa taotluse läbivaatamine ja sõiduplaani muutmine
(1) Riigisisese bussiveo liiniloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu
käesoleva seaduse § 108 lõikes 1 sätestatud määras.
(2) Sõiduplaani muutmise eest liiniloa alusel korraldataval riigisisesel bussiveol
tasutakse riigilõivu käesoleva seaduse § 109 lõikes 1 sätestatud määras.

3. jagu

Valla- ja linnasekretäri tõestamistoimingud

1. jaotis
Notariaadiseaduse alusel tehtavad toimingud

§ 295. Dokumendi ärakirja ja väljavõtte õigsuse kinnitamine
Dokumendi ärakirja või väljavõtte õigsuse kinnitamise eest tasutakse riigilõivu 10 krooni
iga lehekülje eest.

§ 296. Allkirja õigsuse kinnitamine
Dokumendil allkirja õigsuse kinnitamise eest tasutakse riigilõivu 15 krooni.

§ 297. Volikirja tõestamine
Notariaadiseaduse § 53 lõike 1 punktis 2 nimetatud volikirja tõestamise eest tasutakse
riigilõivu 30 krooni.

17. peatükk
Muud toimingud

1. jagu

Perekonnaseisuasutuse toimingud

1. jaotis
Perekonnaseaduse alusel tehtavad toimingud

§ 298. Abieluakti koostamine
Abieluakti koostamise eest tasutakse riigilõivu 300 krooni.

§ 299. Abielulahutusakti koostamine
Abielulahutusakti koostamise eest tasutakse riigilõivu 400 krooni.

§ 300. Uue tunnistuse ja kordustunnistuse väljastamine
(1) Uue tunnistuse väljastamise eest seoses perekonnaseisuakti kande parandamise ja
muutmisega tasutakse riigilõivu 50 krooni.
(2) Perekonnaseisuakti koostamise kohta kordustunnistuse väljastamise eest tasutakse
riigilõivu 50 krooni.

§ 301. Tõendi ja ärakirja väljastamine

(1) Perekonnaseisutõendi, abiellumist takistavate asjaolude puudumise tõendi,
perekonnaseisuakti või perekonnakirja või lisatoimetuses oleva dokumendi kinnitatud
ärakirja väljastamise eest tasutakse riigilõivu 25 krooni.
(2) Perekonnaseisuakti kantud andmete kohta tõendi väljastamise eest tasutakse
riigilõivu 50 krooni.

2. jaotis
Nimeseaduse alusel tehtavad toimingud

§ 302. Uue isikunime taotluse läbivaatamine
(1) Perekonnaseisuasutuse kaudu regionaalministri käskkirjaga uue eesnime,
perekonnanime või isikunime andmise või eesnime, perekonnanime või isikunime
taastamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu käesoleva seaduse § -s 223
sätestatud määras.
(2) Uue isikunime andmis e aluseks oleva regionaalministri käskkirja väljavõtte
väljastamise eest, välja arvatud esmane väljavõte, tasutakse riigilõivu 50 krooni.

2. jagu
Kutsekvalifikatsiooni tunnustamine

§ 303. Kutsekvalifikatsiooni tunnustamise taotluse läbivaatamine

Kutsekvalifikatsiooni tunnustamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 500
krooni.

3. jagu
Apostille ’ väljastamine

§ 304. Apostille ’ väljastamine
Välisriigi avalike dokumentide legaliseerimise nõude tühistamise konventsiooni artikli 3
lõikes 1 nimetatud tunnistuse ( apostille) väljastamise eest tasutakse riigilõivu 230 krooni.

4. jagu
Registerpandiga seotud toimingud

§ 305. Kanded registerpandi kohta
(1) Pandilepingu registreerimise eest tasutakse käesoleva seaduse lisas 2 sätestatud
rii gilõivu täismäär olenevalt tehinguväärtusest.
(2) Registerpandi järjekoha muutmise eest tasutakse 75 protsenti käesoleva seaduse
lisas 2 sätestatud riigilõivu täismäärast olenevalt tehinguväärtusest.
(3) Pandilepingu lisa registreerimise eest tasutakse riigilõivu 100 krooni.
(4) Pandisummat suurendava pandilepingu lisa registreerimise eest tasutakse
riigilõivu käesoleva seaduse lisas 2 sätestatud riigilõivu täismääras, kusjuures

tehinguväärtuseks on pandisumma, mille registrisse kandmist taotletakse, ning registrisse
kantud pandisumma vahe.

5. jagu
Majandustegevuse registri seaduse alusel tehtavad toimingud

§ 306. Majandustegevuse registris registreerimise taotluse läbivaatamine
Majandustegevuse registris registreerimise taotluse läbiva atamise eest tasutakse riigilõivu
300 krooni.
IV. Tehinguväärtused

18. peatükk
Tehinguväärtuste määramine

§ 307. Tehinguväärtus kande tegemisel kinnistusraamatusse
(1) Tehinguväärtus määratakse kinnistamise alusdokumendi järgi.
(2) Kohustus i, mis lasuvad tehingu objektil, tehinguväärtuse määramisel maha ei
arvata.
(3) Kui kinnistamise alusdokument ei sisalda tehinguväärtust, määratakse
tehinguväärtus käesoleva seaduse §- de 308–322 kohaselt.

§ 308. Kinnisasja kinnistamine
(1) Ho onestamata kinnisasja kinnistamisel on tehinguväärtuseks maa
maksustamishind.
(2) Hoonestatud kinnisasja kinnistamisel on tehinguväärtuseks maa maksustamishind
ja hoone hind.
(3) Kui kohtule ei esitata dokumenti hoone hinna kohta, loetakse hoon e hinnaks 50
000 krooni.
(4) Kinnisasjal asuva hoone omaniku ostueesõigusega erastatud maa kinnistamisel on
tehinguväärtuseks maa maksustamishind.
(5) Kui maa maksustamishind ja hoonete hind on kokku väiksem kui kinnisasja
koormav hüpoteek, on omandiõiguse kinnistamisel tehinguväärtuseks
kinnistusraamatusse kantud hüpoteegi summa.

§ 309. Kinnistu jagamine
Kinnistu jagamisel mitmeks kinnistuks määratakse tehinguväärtus lähtuvalt jagamise
tulemusel moodustatavast uuest kinnistust käesoleva seaduse § 308 kohaselt.

§ 310. Kinnistute ühendamine
Kinnistute ühendamisel määratakse tehinguväärtus lähtuvalt ühendatavatest
kinnisasjadest käesoleva seaduse § 308 kohaselt.

§ 311. Kinnistu osa liitmine teise kinnistuga
Kinnistu osa liitmisel teise kinnis tuga määratakse tehinguväärtus liidetava osa järgi
käesoleva seaduse § 308 kohaselt.

§ 312. Korteriomandi kinnistamine
Korteriomandi kinnistamisel on tehinguväärtuseks 50 protsenti korteriomandi reaalosale
vastava maa kaasomandiosa maksustamishinnast.

§ 313. Hoonestusõigus ja korterihoonestusõigus
(1) Hoonestamata kinnisasja koormamisel hoonestusõigusega on tehinguväärtuseks
80 protsenti koormatava kinnisasja maksustamishinnast.
(2) Hoonestatud kinnisasja koormamisel hoonestusõigusega on tehinguväärtuseks 80
protsenti maa maksustamishinna ja hoone hinna summast.
(3) Kui hoonestusõiguse eest makstakse tasu, on hoonestusõigusega koormamisel
tehinguväärtuseks hoonestusõiguse tasu kogusumma, kuid mitte rohkem kui 25 aasta
eest.
(4) Ko rterihoonestusõigusega koormamisel on tehinguväärtuseks 50 protsenti
korterihoonestusõiguse reaalosale vastava hoonestusõiguse tehinguväärtusest, määratuna
käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel.

§ 314. Reaalservituut

(1) Reaalservituudi seadmisel on tehinguväärtuseks väärtus, mida reaalservituut
valitseva kinnisasja suhtes omab, kuid mitte vähem kui 2000 krooni.
(2) Kui kohtule ei esitata andmeid reaalservituudi väärtuse suuruse kohta, loetakse
tehinguväärtuseks 2000 krooni.

§ 315. Kasutusvaldus
(1) Kasutusvalduse aastaväärtuseks on 4 protsenti koormatava kinnisasja
maksustamishinnast.
(2) Tähtajalise kasutusvalduse seadmisel on tehinguväärtuseks üksikute
aastaväärtuste summa, kuid mitte rohkem kui 25 aasta eest.
(3) Tähtajatu kasutusvalduse seadmisel on tehinguväärtuseks kasutusvalduse
aastaväärtuse kordne sõltuvalt kasutusvaldaja vanusest:
1) alla 36 -aastase isiku puhul 20- kordne aastaväärtus;
2) 36–50- aastase isiku puhul 15- kordne aastaväärtus;
3) 51–65- aastase isiku puhul 10- kordne aastaväärtus;
4) 66–75- aastase isiku puhul 5- kordne aastaväärtus;
5) 76- aastase ja vanema isiku puhul 3 -kordne aastaväärtus.
(4) Tähtajatu kasutusvalduse seadmisel ühiselt mitme isiku kasuks võetakse
t ehinguväärtuse arvutamisel aluseks noorima kasutusvaldust teostava isiku vanus.
(5) Juriidilise isiku kasuks tähtajatu kasutusvalduse seadmisel on tehinguväärtuseks
25- kordne kasutusõiguse aastaväärtus.

§ 316. Isiklik kasutusõigus
(1) Isikliku kasutusõiguse seadmisel elamule või muule ehitisele on aastaväärtuseks 4
protsenti koormataval kinnisasjal asuva elamu või muu ehitise väärtusest.
(2) Tähtajalise isikliku kasutusõiguse seadmisel elamule või muule ehitisele on
tehinguväärtuseks isi kliku kasutusõiguse aastaväärtuste summa, kuid mitte rohkem kui 25
aasta eest.
(3) Tähtajatu isikliku kasutusõiguse seadmisel elamule on tehinguväärtuseks isikliku
kasutusõiguse aastaväärtuse kordne sõltuvalt kasutaja vanusest:
1) alla 36 -aas tase isiku puhul 20- kordne aastaväärtus;
2) 36–50- aastase isiku puhul 15- kordne aastaväärtus;
3) 51–65- aastase isiku puhul 10- kordne aastaväärtus;
4) 66–75- aastase isiku puhul 5- kordne aastaväärtus;
5) 76- aastase ja vanema i siku puhul 3-kordne aastaväärtus.
(4) Juriidilise isiku kasuks tähtajatu isikliku kasutusõiguse seadmisel ehitisele on
tehinguväärtuseks 25- kordne kasutusõiguse aastaväärtus.
(5) Tähtajatu isikliku kasutusõiguse seadmisel elamule ühiselt mitme isiku kasuks
võetakse tehinguväärtuse arvutamisel aluseks noorima isiklikku kasutusõigust teostava
isiku vanus.
(6) Isikliku kasutusõiguse seadmisel elamu või muu ehitise osale määratakse
kasutusõiguse aastaväärtus võrdeliselt selle osa suurusega kog u elamust või muust
ehitisest.
(7) Kui isikliku kasutusõiguse sisuks on reaalservituudi teostamine, kohaldatakse
tehinguväärtuse määramisel käesoleva seaduse § 314.

(8) Muude isiklike kasutusõiguste seadmisel on tehinguväärtuseks 1000 krooni.

§ 317. Reaalkoormatis
(1) Reaalkoormatise seadmisel on tehinguväärtuseks reaalkoormatise rahalise
väärtuse kogusumma, kuid mitte rohkem kui 25 aasta eest.
(2) Reaalkoormatise, mille rahaline väärtus pole määratud, tehinguväärtuseks on 1000
kro oni.

§ 318. Ostueesõigus
Ostueesõiguse seadmisel on tehinguväärtuseks pool koormatava kinnisasja omandiõiguse
kinnistamise tehinguväärtusest.

§ 319. Hüpoteek
(1) Hüpoteegi seadmisel on tehinguväärtuseks 2/3 hüpoteegisummast.
(2) Kui riiklik us ehitisregistris registreeritud pandi ümberregistreerimisel hüpoteegiks
pandisumma suureneb, on tehinguväärtuseks 2/3 pandisumma ja hüpoteegisumma vahest.

§ 320. Järjekoha muutmine
Piiratud asjaõiguse järjekoha muutmisel on tehinguväärtuseks etteastuva piiratud
asjaõiguse seadmise tehinguväärtus.

§ 321. Märge
Märke kinnistamisel on tehinguväärtuseks selle asjaõiguse kinnistamise tehinguväärtus,
mille tagamiseks märge kinnistusraamatusse kantakse.

§ 322. Kannete muutmine ja kustutamine
(1) Kinn istusraamatu kande muutmisel on tehinguväärtuseks sissekantud asjaõiguse
muudetud sisuga kinnistamise tehinguväärtus.
(2) Kinnistusraamatu kande kustutamisel on tehinguväärtuseks märke või vastava
asjaõiguse kinnistamise tehinguväärtus.

§ 323. Pandilepingu registreerimine
Pandilepingu registreerimisel on tehinguväärtuseks pandisumma.

§ 324. Registerpandi järjekoha muutmine
Registerpandi järjekoha muutmise kinnistamisel on tehinguväärtuseks etteastuva
registerpandi summa.

§ 325. Tehinguväärtus ab ieluvararegistri toimingute korral
Tehinguväärtus määratakse kande alusdokumendi järgi. Kui kande alusdokumendis ei ole
tehinguväärtust sätestatud, loetakse tehinguväärtuseks 5000 krooni.
V. Rakendussätted

19. peatükk
Rakendussätted

§ 326. Riigilõivust vabastamine
2002. aasta 1. jaanuarist kuni 2006. aasta 1. jaanuarini sordilehte võetud sordi sordilehes
hoidmine on sordi sordilehte võtmise kuupäevast alates nelja esimese aasta jooksul
riigilõivuvaba.

§ 326
1. Huvialakooli seaduse alusel tehtavad toimi ngud
(1) 2007. aasta 1. jaanuarist kuni 2007. aasta 31. augustini tasutakse riigilõivu
huvialakooli koolitusloa taotluse läbivaatamise eest vastavalt käesoleva seaduse §- le 53.
(2) 2008. aasta 31. augustini ei tasuta riigilõivu huvialakooli koolitusluba omava
huvikooli Eesti Hariduse Infosüsteemis registreerimise taotluse läbivaatamise eest.
(21.12.2006 jõust. 20.01.2007 – RT I 2007, 4, 19)
§- d 327–357 [Käesolevast tekstist välja jäetud]

§ 358 (Kehtetu – 14.02.2007 jõust. 01.04.2007 – RT I 2007, 22, 114)

§ 359 [Käesolevast tekstist välja jäetud]

§ 360. Seaduse jõustumine
(1) Käesolev seadus jõustub 2007. aasta 1. jaanuaril, välja arvatud käesoleva
paragrahvi lõikes 2 nimetatud säte.
(2) Käesoleva seaduse § 93 jõustub käesoleva s eaduse Riigi Teatajas avaldamisele
järgneval päeval.
Lisa 1
riigilõivuseaduse juurde
Riigilõivu täismäärad avalduse esitamise eest tsiviilkohtumenetluses (kroonides)

Tsiviilasja hind kuni
(kaasa arvatud)
Riigilõivu täismäär
5 000 250
6 000 350
7 000 450
8 000 550
9 000 650
10 000 750
15 000 1 000
20 000 1 250
25 000 1 500
30 000 1 750
35 000 2 000

40 000 2 250
45 000 2 500
50 000 2 750
55 000 3 000
60 000 3 250
65 000 3 500
70 000 3 750
75 000 4 00 0
80 000 4 250
85 000 4 500
90 000 4 750
95 000 5 000
100 000 5 250
110 000 5 750
120 000 6 250
130 000 6 750
140 000 7 250
150 000 7 750
160 000 8 250
170 000 8 750
180 000 9 250
190 000 9 750
200 000 10 250
210 000 10 750
220 000 11 250
230 000 11 750
240 000 12 250

250 000 12 750
260 000 13 250
270 000 13 750
280 000 14 250
290 000 14 750
300 000 15 250
320 000 16 000
340 000 16 750
360 000 17 500
380 000 18 250
400 000 19 000
420 000 19 750
440 000 20 500
460 000 21 250
480 000 22 000
500 000 22 750
550 000 24 250
600 000 25 750
650 000 27 250
700 000 28 750
750 000 30 250
800 000 31 750
850 000 33 250
900 000 34 750
950 000 36 250
1 000 000 37 750
1 100 000 39 500

1 200 000 41 250
1 300 000 43 000
1 400 000 44 750
1 500 000 46 500
1 600 000 48 250
1 700 000 50 000
1 800 000 51 750
1 900 000 53 500
2 000 000 55 250
2 100 000 57 000
2 200 000 58 750
2 300 000 60 500
2 400 000 62 250
2 500 000 64 000
2 600 000 65 750
2 700 000 67 500
2 800 000 69 250
2 900 000 71 000
3 000 000 72 750
3 100 000 74 500
3 200 000 76 250
3 300 000 78 000
3 400 000 79 750
3 500 000 81 500
3 600 000 83 250
3 700 000 85 000
3 800 000 86 750

3 900 000 88 500
4 000 000 90 250
4 100 000 92 000
4 200 000 93 750
4 300 000 95 500
4 400 000 97 250
4 500 000 99 000
4 600 000 100 750
4 700 000 102 50 0
4 800 000 104 250
4 900 000 106 000
5 000 000 107 750
5 200 000 109 750
5 400 000 111 750
5 600 000 113 750
5 800 000 115 750
6 000 000 117 750
6 200 000 119 750
6 400 000 121 750
6 600 000 123 750
6 800 000 125 750
7 000 000 127 750
7 200 000 129 750
7 400 000 131 750
7 600 000 133 750
7 800 000 135 750
8 000 000 137 750

8 200 000 139 750
8 400 000 141 750
8 600 000 143 750
8 800 000 145 750
9 000 000 147 750
9 200 000 149 750
9 40 0 000 151 750
9 600 000 153 750
9 800 000 155 750
10 000 000 157 750
10 250 000 160 250
10 500 000 162 750
10 750 000 165 250
11 000 000 167 750
11 250 000 170 250
11 500 000 172 750
Tsiviilasja hinna puhul üle 11 500 000 krooni on riigilõivu täismäär 1,5 protsenti
tsiviilasja hinnast, kuid mitte rohkem kui 750 000 krooni.
Lisa 2
riigilõivuseaduse juurde
Riigilõivu täismäärad kinnistusraamatu ja abieluvararegistri toimingute tegemise eest
(kroonides)

Tehinguväärtus kuni Riig ilõivu täismäär

500 40
1 000 44
1 500 48
2 000 52
4 000 56
6 000 60
8 000 64
10 000 72
20 000 80
30 000 88
40 000 96
50 000 104
60 000 112
70 000 120
80 000 128
90 000 136
100 000 156
120 000 176
140 000 196
160 000 220
180 000 240
200 000 260
220 000 280
240 000 300
260 000 324
280 000 344
300 000 364

320 000 384
340 000 404
360 000 428
380 000 448
400 000 468
420 000 488
440 000 508
460 000 532
480 0 00 552
500 000 572
550 000 612
600 000 656
650 000 696
700 000 740
750 000 780
800 000 820
850 000 864
900 000 904
950 000 948
1 000 000 1 000
1 100 000 1 120
1 200 000 1 240
1 300 000 1 360
1 400 000 1 480
1 500 000 1 600
1 600 000 1 720
1 700 000 1 840

1 800 000 1 960
1 900 000 2 080
2 000 000 2 200
2 100 000 2 320
2 200 000 2 440
2 300 000 2 560
2 400 000 2 680
2 500 000 2 800
2 600 000 2 920
2 700 000 3 040
2 800 000 3 160
2 900 000 3 280
3 000 000 3 400
3 100 000 3 520
3 200 000 3 640
3 300 000 3 760
3 400 000 3 880
3 500 000 4 000
3 600 000 4 120
3 700 000 4 240
3 800 000 4 360
3 900 000 4 480
4 000 000 4 600
4 100 000 4 720
4 200 000 4 840
4 300 000 4 960
4 400 000 5 080

4 500 000 5 200
4 600 000 5 320
4 700 000 5 440
4 800 000 5 560
4 900 000 5 680
5 000 000 5 800
5 100 000 6 000
5 200 000 6 200
5 300 000 6 400
5 400 000 6 800
5 500 000 7 000
5 600 000 7 200
5 700 000 7 400
5 800 000 7 600
5 900 000 7 800
6 000 000 8 000
6 100 000 8 200
6 200 000 8 400
6 300 000 8 600
6 400 000 8 800
6 500 000 9 000
6 600 000 9 200
6 700 000 9 400
6 800 000 9 600
6 900 000 9 800
7 000 000 10 000
7 100 000 10 200

7 200 000 10 400
7 300 000 10 600
7 400 000 10 800
7 500 000 11 000
7 600 000 11 200
7 700 000 11 400
7 800 000 11 600
7 900 000 11 800
8 000 000 12 000
8 100 000 12 20 0
8 200 000 12 400
8 300 000 12 600
8 400 000 12 800
8 500 000 13 000
8 600 000 13 200
8 700 000 13 400
8 800 000 13 600
8 900 000 13 800
9 000 000 14 000
9 100 000 14 200
9 200 000 14 400
9 300 000 14 600
9 400 000 14 800
9 500 000 15 000
9 600 000 15 200
9 700 000 15 400
9 800 000 15 600

9 900 000 15 800
10 000 000 16 000
Tehinguväärtuse puhul üle 10 000 000 krooni on riigilõivu täismäär 0,16 protsenti
tehinguväärtuse summast, kuid mitte rohkem kui 40 000 krooni.
Lisa 3
riigilõivuseaduse juurde
Riigilõivumäärad numbriloa ja sagedusloa andmise ning kehtivusaja pikendamise eest

1. Liikuva maaside sagedusloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest baasjaamata või
baasjaamaga raadiovõrgule üheks aas taks tasutakse riigilõivu iga 25 kHz ribalaiusega
sageduskanali kohta:
1.1. baasjaamata raadiovõrgule sagedusalas kuni 87,5 MHz kohaliku ühiskasutuse
režiimis – 1200 krooni;
1.2. baasjaamata raadiovõrgule sagedusalas kuni 87,5 MHz kohaliku ainukasutuse
režiimis – 2400 krooni;
1.3. baasjaamata raadiovõrgule sagedusalas 108 MHz kuni 174 MHz kohaliku
ühiskasutuse režiimis – 2400 krooni;
1.4. baasjaamata raadiovõrgule sagedusalas 108 MHz kuni 174 MHz kohaliku
ainukasutuse režiimis – 7200 krooni;
1.5. baasjaamata raadiovõrgule sagedusalas 230 MHz kuni 470 MHz kohaliku
ühiskasutuse režiimis – 2400 krooni;
1.6. baasjaamata raadiovõrgule sagedusalas 230 MHz kuni 470 MHz kohaliku
ainukasutuse režiimis – 6000 krooni;

1.7. baasjaamata raadiovõrgule sagedusalas 862 MHz või enam kohaliku ühiskasutuse
režiimis – 2400 krooni;
1.8. baasjaamata raadiovõrgule sagedusalas 862 MHz või enam kohaliku ainukasutuse
režiimis – 4800 krooni;
1.9. baasjaamaga raadiovõrgule sagedusalas kuni 87,5 MHz kohaliku ühiskasutuse
režiimis – 1200 krooni;
1.10. baasjaamaga raadiovõrgule sagedusalas kuni 87,5 MHz kohal iku ainukasutuse
režiimis – 2400 krooni;
1.11. baasjaamaga raadiovõrgule sagedusalas 108 MHz kuni 174 MHz kohaliku
ühiskasutuse režiimis – 6000 krooni;
1.12. baasjaamaga raadiovõrgule sagedusalas 108 MHz kuni 174 MHz kohaliku
ainukasutuse režiimis – 12 000 krooni;
1.13. baasjaamaga raadiovõrgule sagedusalas 230 MHz kuni 470 MHz kohaliku
ühiskasutuse režiimis – 3600 krooni;
1.14. baasjaamaga raadiovõrgule sagedusalas 230 MHz kuni 470 MHz kohaliku
ainukasutuse režiimis – 9600 krooni;
1.15. baasjaamaga raadiovõrgule sagedusalas 862 MHz või enam kohaliku ühiskasutuse
režiimis – 2400 krooni;
1.16. baasjaamaga raadiovõrgule sagedusalas 862 MHz või enam kohaliku ainukasutuse
režiimis – 4800 krooni.
2. Sagedusloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest mobiiltelefonivõrgule üheks
aastaks iga 100 kHz laiuse sageduskanali eest tasutakse riigilõivu 540 krooni.

3. Sagedusloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest juurdepääsu raadiovõrgule või
liikuva maaside lairiba raadiovõrgule üheks aastaks iga 100 kHz ribalaiuse eest tasutakse
riigilõivu:
3.1. sagedusalas kuni 470 MHz – 270 krooni;
3.2. sagedusalas 470 MHz kuni 4,2 GHz – 138 krooni;
3.3. sagedusalas 4,2 GHz ja enam – 18 krooni.
4. Sagedusloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest isikuotsingusüsteemile üheks
aast aks tasutakse riigilõivu:
4.1. ainukasutuse režiimis üldkasutatava teenuse osutamisel – 12 000 krooni iga 25 kHz
laiusega kanali eest;
4.2. ainukasutuse režiimis, välja arvatud punktis 4.1 toodud juhtudel, – 1200 krooni iga
25 kHz laiusega kanali eest;
4.3. ühiskasutuse režiimis üldkasutatava teenuse osutamisel – 6000 krooni iga 25 kHz
laiusega kanali eest;
4.4. ühiskasutuse režiimis, välja arvatud punktis 4.3 toodud juhtudel, – 600 krooni iga 25
kHz laiusega kanali eest.
5. Sagedusloa andmise või kehtivusa ja pikendamise eest paikse raadiosideliini saatjale
üheks aastaks tasutakse riigilõivu:
5.1. sagedusalas kuni 30 MHz – 2400 krooni;
5.2. sagedusalas 30 MHz kuni 174 MHz ribalaiusega kuni 50 kHz – 360 krooni;
5.3. sagedusalas 30 MHz kuni 174 MHz ribalaiuseg a 50 kHz kuni 500 kHz – 1200
krooni;

5.4. sagedusalas 174 MHz kuni 3 GHz ribalaiusega kuni 50 kHz – 240 krooni;
5.5. sagedusalas 174 MHz kuni 3 GHz ribalaiusega 50 kHz kuni 500 kHz – 600 krooni;
5.6. sagedusalas 174 MHz kuni 3 GHz ribalaiusega 500 kHz kuni 4 MHz – 1200 krooni;
5.7. sagedusalas 174 MHz kuni 3 GHz ribalaiusega üle 4 MHz kuni 14 MHz – 2400
krooni;
5.8. sagedusalas 174 MHz kuni 3 GHz ribalaiusega üle 14 MHz kuni 100 MHz – 4800
krooni;
5.9. sagedusalas 174 MHz kuni 3 GHz ribalaiusega 100 MHz või enam – 12 000 krooni;
5.10. sagedusalas 3 GHz kuni 17 GHz ribalaiusega kuni 500 kHz – 480 krooni;
5.11. sagedusalas 3 GHz kuni 17 GHz ribalaiusega 500 kHz kuni 4 MHz – 960 krooni;
5.12. sagedusalas 3 GHz kuni 17 GHz ribalaiusega üle 4 MHz kuni 14 MHz – 1200
krooni;
5.13. sagedusalas 3 GHz kuni 17 GHz ribalaiusega üle 14 MHz kuni 100 MHz – 3600
krooni;
5.14. sagedusalas 3 GHz kuni 17 GHz ribalaiusega 100 MHz või enam – 6000 krooni;
5.15. sagedusalas 17 GHz või enam ribalaiusega kuni 500 kHz – 240 krooni;
5.16. sagedusalas 17 GHz või enam ribalaiusega 500 kHz kuni 4 MHz – 480 krooni;
5.17. sagedusalas 17 GHz või enam ribalaiusega üle 4 MHz kuni 14 MHz – 600 krooni;
5.18. sagedusalas 17 GHz või enam ribalaiusega üle 14 MHz kuni 100 MHz – 1200
krooni;
5.19. sagedusalas 17 GHz või enam ribalaiusega 100 MHz või enam – 2400 krooni.

6. Sagedusloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest objektide seireks kasutatavale
paikse raadioteenistuse lokaatorile üheks aastaks tasutakse riigilõivu 4800 krooni.
7. Sagedusloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest paiksele raadiovõrgule üheks
aastaks tasutakse riigilõivu:
7.1. sagedusalas kuni 0,4 GHz – 600 krooni iga 25 kHz ribalaiusega raadiosageduskanali
eest;
7.2. sagedusalas kuni 0,4 GHz ühiskasutuse režiimis – 600 krooni iga 25 kHz
ribalaiusega raadiosageduskanali eest;
7.3. sagedusalas 0,4 GHz kuni 1,9 GHz ribalaiusega kuni 50 kHz – 4800 krooni;
7.4. sagedusalas 0,4 GHz kuni 1,9 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega kuni 50 kHz –
2400 krooni;
7.5. sagedusalas 1,9 GHz kuni 3 GHz ribalaiusega kuni 50 kHz – 1200 krooni;
7.6. sagedusalas 1,9 GHz kuni 3 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega kuni 50 kHz –
600 krooni;
7.7. sagedusalas 1,9 GHz kuni 3 GHz ribalaiuse ga 50 kHz kuni 500 kHz – 2400 krooni;
7.8. sagedusalas 1,9 GHz kuni 3 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega 50 kHz kuni 500
kHz – 1200 krooni;
7.9. sagedusalas 1,9 GHz kuni 3 GHz ribalaiusega 500 kHz kuni 4 MHz – 4800 krooni;
7.10. sagedusalas 1,9 GHz kuni 3 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega 500 kHz kuni 4
MHz – 2400 krooni;
7.11. sagedusalas 1,9 GHz kuni 3 GHz ribalaiusega üle 4 MHz kuni 14 MHz – 9600
krooni;

7.12. sagedusalas 1,9 GHz kuni 3 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega üle 4 MHz kuni
14 MHz – 4800 krooni;
7.13. sagedusalas 1,9 GHz kuni 3 GHz ribalaiusega üle 14 MHz kuni 100 MHz – 24 000
krooni;
7.14. sagedusalas 1,9 GHz kuni 3 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega üle 14 MHz
kuni 100 MHz – 12 000 krooni;
7.15. sagedusalas 1,9 GHz kuni 3 GH z ribalaiusega 100 MHz või enam – 48 000 krooni;
7.16. sagedusalas 1,9 GHz kuni 3 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega 100 MHz või
enam – 24 000 krooni;
7.17. sagedusalas 3 GHz kuni 10 GHz ribalaiusega kuni 500 kHz – 1200 krooni;
7.18. sagedusalas 3 GHz kuni 10 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega kuni 500 kHz –
600 krooni;
7.19. sagedusalas 3 GHz kuni 10 GHz ribalaiusega 500 kHz kuni 4 MHz – 3600 krooni;
7.20. sagedusalas 3 GHz kuni 10 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega 500 kHz kuni 4
MHz – 2400 kr ooni;
7.21. sagedusalas 3 GHz kuni 10 GHz ribalaiusega üle 4 MHz kuni 14 MHz – 4800
krooni;
7.22. sagedusalas 3 GHz kuni 10 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega üle 4 MHz kuni
14 MHz – 2400 krooni;
7.23. sagedusalas 3 GHz kuni 10 GHz ribalaiusega üle 14 MHz kuni 100 MHz – 7200
krooni;
7.24. sagedusalas 3 GHz kuni 10 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega üle 14 MHz
kuni 100 MHz – 3600 krooni;

7.25. sagedusalas 3 GHz kuni 10 GHz ribalaiusega 100 MHz või enam – 36 000 krooni;
7.26. sagedusalas 3 GHz kuni 10 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega 100 MHz või
enam – 24 000 krooni;
7.27. sagedusalas 10 GHz kuni 17 GHz ribalaiusega kuni 500 kHz – 480 krooni;
7.28. sagedusalas 10 GHz kuni 17 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega kuni 500 kHz
– 240 krooni;
7.29. sagedusalas 10 GHz kuni 17 GHz ribalaiusega 500 kHz kuni 4 MHz – 2400 krooni;
7.30. sagedusalas 10 GHz kuni 17 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega 500 kHz kuni
4 MHz – 1200 krooni;
7.31. sagedusalas 10 GHz kuni 17 GHz ribalaiusega üle 4 MHz kuni 14 MHz – 3600
krooni;
7.32. sagedusalas 10 GHz kuni 17 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega üle 4 MHz
kuni 14 MHz – 2400 krooni;
7.33. sagedusalas 10 GHz kuni 17 GHz ribalaiusega üle 14 MHz kuni 100 MHz – 6000
krooni;
7.34. sagedusalas 10 GHz kuni 17 GHz ühiska sutuse režiimis ribalaiusega üle 14 MHz
kuni 100 MHz – 3000 krooni;
7.35. sagedusalas 10 GHz kuni 17 GHz ribalaiusega 100 MHz või enam – 24 000 krooni;
7.36. sagedusalas 10 GHz kuni 17 GHz ühiskasutuse režiimis ribalaiusega 100 MHz või
enam – 12 000 krooni ;
7.37. sagedusalas 17 GHz või enam ribalaiusega kuni 500 kHz – 600 krooni;

7.38. sagedusalas 17 GHz või enam ühiskasutuse režiimis ribalaiusega kuni 500 kHz –
300 krooni;
7.39. sagedusalas 17 GHz või enam ribalaiusega 500 kHz kuni 4 MHz – 1200 krooni;
7.40. sagedusalas 17 GHz või enam ühiskasutuse režiimis ribalaiusega 500 kHz kuni 4
MHz – 600 krooni;
7.41. sagedusalas 17 GHz või enam ribalaiusega üle 4 MHz kuni 14 MHz – 2400 krooni;
7.42. sagedusalas 17 GHz või enam ühiskasutuse režiimis ribalaiusega üle 4 MHz kuni
14 MHz – 1200 krooni;
7.43. sagedusalas 17 GHz või enam ribalaiusega üle 14 MHz kuni 100 MHz – 3600
krooni;
7.44. sagedusalas 17 GHz või enam ühiskasutuse režiimis ribalaiusega üle 14 MHz kuni
100 MHz – 2400 krooni;
7.45. sagedusalas 17 GHz või enam ribalaiusega 100 MHz või enam – 9600 krooni;
7.46. sagedusalas 17 GHz või enam ühiskasutuse režiimis ribalaiusega 100 MHz või
enam – 4800 krooni.
8. Sagedusloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest vee – või õhusõidukitega side
pidamiseks kasutatava le paiksele ja liikuvale maapealsele raadiosaatjale, sealhulgas
navigatsioonisaatjale, üheks aastaks tasutakse riigilõivu:
8.1. sagedusalas 30 kHz kuni 30 MHz – 2400 krooni;
8.2. sagedusalas 30 MHz kuni 30 GHz – 960 krooni;
8.3. sagedusalas 30 GHz ja enam – 960 krooni.

9. Sagedusloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest veepinnal või õhus asuvate
objektide seireks kasutatavale raadioteenistuse maapealsele lokaatorile üheks aastaks
tasutakse riigilõivu 4800 krooni.
10. Sagedusloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest vee- või õhusõidukitega side
pidamiseks kasutatavale maapealsele raadiovõrgule üheks aastaks tasutakse riigilõivu:
10.1. sagedusalas 117,975 MHz kuni 144,000 MHz; 156,000 MHz kuni 162,050 MHz;
457,525 MHz kuni 457,575 MHz ja 467,525 MHz kuni 467,575 MHz – 2400 krooni iga
sagedusala eest;
10.2. sagedusalas 30 kHz kuni 30 MHz – 3600 krooni.
11. Sagedusloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest kosmoseraadioside paiksele
maajaamale üheks aastaks tasutakse riigilõivu:
11.1. sagedusalas kuni 3 GHz ribalaiusega kuni 0,1 MHz – 1800 krooni;
11.2. sagedusalas kuni 3 GHz ribalaiusega 0,1 MHz kuni 1 MHz – 9600 krooni;
11.3. sagedusalas kuni 3 GHz ribalaiusega 1 MHz kuni 10 MHz – 18 000 krooni;
11.4. sagedusalas kuni 3 GHz ribalaiusega 10 MHz kuni 50 M Hz – 27 000 krooni;
11.5. sagedusalas kuni 3 GHz ribalaiusega 50 MHz või enam – 96 000 krooni;
11.6. sagedusalas 3 GHz kuni 10 GHz ribalaiusega kuni 0,1 MHz – 1200 krooni;
11.7. sagedusalas 3 GHz kuni 10 GHz ribalaiusega 0,1 MHz kuni 1 MHz – 3600 krooni;
11.8. sagedusalas 3 GHz kuni 10 GHz ribalaiusega 1 MHz kuni 10 MHz – 9600 krooni;
11.9. sagedusalas 3 GHz kuni 10 GHz ribalaiusega 10 MHz kuni 50 MHz – 12 000
krooni;
11.10. sagedusalas 3 GHz kuni 10 GHz ribalaiusega 50 MHz või enam – 36 000 krooni;

11.11. sagedusalas 10 GHz või enam ribalaiusega kuni 0,1 MHz – 600 krooni;
11.12. sagedusalas 10 GHz või enam ribalaiusega 0,1 MHz kuni 1 MHz – 3600 krooni;
11.13. sagedusalas 10 GHz või enam ribalaiusega 1 MHz kuni 10 MHz – 7200 krooni;
11.14. sagedusalas 10 GHz või enam ribalaiusega 10 MHz kuni 50 MHz – 9600 krooni;
11.15. sagedusalas 10 GHz või enam ribalaiusega 50 MHz või enam – 36 000 krooni.
12. Sagedusloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest etalonraadioteenistuse
raadiosaatjale üheks aastaks tasutakse riigilõivu 1200 krooni.
13. Sagedusloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest ringhäälingu raadiosaatjale
üheks aastaks tasutakse riigilõivu:
13.1. sagedusalas 87,5 MHz kuni 108 MHz või 470 MHz kuni 862 MHz suunamata
kiirgusvõimsusega kuni 100 mW – 120 krooni;
13.2. sagedusalas 87,5 MHz kuni 108 MHz või 470 MHz kuni 862 MHz suunamata
kiirgusvõimsusega 100 mW kuni 1 W – 240 krooni;
13.3. sagedusalas 87,5 MHz kuni 108 MHz või 470 MHz kuni 862 MHz suunamata
kiirgusvõimsusega 1 W kuni 10 W – 600 krooni;
13.4. sagedusalas 87,5 MHz kuni 108 MHz või 470 MHz kuni 862 MHz suunamata
kiirgusvõimsusega 10 W kuni 100 W – 2400 krooni;
13.5. sagedusalas 87,5 MHz kuni 108 MHz või 470 MHz kuni 862 MHz suunamata
kiirgusvõimsusega 100 W kuni 1 kW – 4800 krooni;
13.6. sagedus alas 87,5 MHz kuni 108 MHz või 470 MHz kuni 862 MHz suunamata
kiirgusvõimsusega 1 kW kuni 10 kW – 9600 krooni;

13.7. sagedusalas 87,5 MHz kuni 108 MHz või 470 MHz kuni 862 MHz suunamata
kiirgusvõimsusega 10 kW kuni 100 kW – 24 000 krooni;
13.8. sagedusalas 87,5 MHz kuni 108 MHz või 470 MHz kuni 862 MHz suunamata
kiirgusvõimsusega 100 kW kuni 1 MW – 48 000 krooni;
13.9. sagedusalas 87,5 MHz kuni 108 MHz või 470 MHz kuni 862 MHz suunamata
kiirgusvõimsusega 1 MW või enam – 96 000 krooni;
13.10. sagedusalas kuni 26,1 MHz või 47 MHz kuni 87,5 MHz või 174 MHz kuni 240
MHz või 1452 MHz kuni 1492 MHz suunamata kiirgusvõimsusega kuni 100 mW – 240
krooni;
13.11. sagedusalas kuni 26,1 MHz või 47 MHz kuni 87,5 MHz või 174 MHz kuni 240
MHz või 1452 MHz kuni 1492 MHz suunamata kiirgusvõimsusega 100 mW kuni 1 W –
600 krooni;
13.12. sagedusalas kuni 26,1 MHz või 47 MHz kuni 87,5 MHz või 174 MHz kuni 240
MHz või 1452 MHz kuni 1492 MHz suunamata kiirgusvõimsusega 1 W kuni 10 W –
2400 krooni;
13.13. sagedusalas kuni 26,1 MHz või 47 MHz kuni 87,5 MHz või 174 MHz kuni 240
MHz või 1452 MHz kuni 1492 MHz suunamata kiirgusvõimsusega 10 W kuni 100 W –
4800 krooni;
13.14. sagedusalas kuni 26,1 MHz või 47 MHz kuni 87,5 MHz või 174 MHz kuni 240
MHz või 1452 MHz kuni 1492 MHz suunamata ki irgusvõimsusega 100 W kuni 1 kW –
9600 krooni;
13.15. sagedusalas kuni 26,1 MHz või 47 MHz kuni 87,5 MHz või 174 MHz kuni 240
MHz või 1452 MHz kuni 1492 MHz suunamata kiirgusvõimsusega 1 kW kuni 10 kW –
24 000 krooni;

13.16. sagedusalas kuni 26,1 MHz või 47 MHz kuni 87,5 MHz või 174 MHz kuni 240
MHz või 1452 MHz kuni 1492 MHz suunamata kiirgusvõimsusega 10 kW kuni 100 kW
– 48 000 krooni;
13.17. sagedusalas kuni 26,1 MHz või 47 MHz kuni 87,5 MHz või 174 MHz kuni 240
MHz või 1452 MHz kuni 1492 MHz suunamata kiirgusvõimsusega 100 kW kuni 1 MW
– 96 000 krooni;
13.18. sagedusalas kuni 26,1 MHz või 47 MHz kuni 87,5 MHz või 174 MHz kuni 240
MHz või 1452 MHz kuni 1492 MHz suunamata kiirgusvõimsusega 1 MW või enam –
192 000 krooni;
13.19. sagedusalas 3,6 GHz või enam – 4800 krooni iga 8 MHz ribalaiusega
raadiosageduskanali eest.
14. Vee – või õhusõiduki raadioloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest kuni
kolmeks aastaks tasutakse riigilõivu:
14.1. vee – või õhusõiduki raadioloa andmise või kehtivusaja pikendamise ee st
sagedusalades 117,975 MHz kuni 144,0 MHz; 155,000 MHz ja 155,525 MHz ning 156
MHz kuni 162,025 MHz – 600 krooni iga vee- või õhusõiduki raadioloale kantud
sagedusvahemiku eest;
14.2. vee – või õhusõiduki raadioloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest
sagedusalades 110 kHz kuni 150 kHz; 405 kHz kuni 535 kHz; 1605 kHz kuni 4000 kHz;
1605 kHz kuni 3800 kHz; 3800 kHz kuni 4000 kHz; 4000 kHz kuni 27 500 kHz; 4200
MHz kuni 4400 MHz ja 8750 MHz kuni 8850 MHz – 1200 krooni iga vee – või
õhusõiduki raadioloale kantud sagedusvahemiku eest;
14.3. vee – või õhusõiduki raadioloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest
sagedusalades 457,525 MHz kuni 457,575 MHz; 467,525 MHz kuni 467,575 MHz; 2900
MHz kuni 3100 MHz; 5350 MHz kuni 5460 MHz ja 9300 MHz kuni 9500 MHz – 3600
krooni iga vee – või õhusõiduki raadioloale kantud sagedusvahemiku eest;

14.4. vee- või õhusõiduki raadioloale sagedusloa alusel kasutatava kosmosesidejaama
kandmise eest kuni kolmeks aastaks – 4800 krooni.
15. Liikuva või teisaldatava kosmosesidejaama sagedusloa andmise või kehtivusaja
pikendamise eest üheks aastaks tasutakse riigilõivu 1200 krooni.
16. Numbriloa andmise või kehtivusaja pikendamise eest üheks aastaks tasutakse
riigilõivu:
16.1. numbriloa andmise eest, millega antakse õigus kasutada oper aatorkoodi
kõneteenuse osutamiseks, või selle kehtivustähtaja pikendamise eest üheks aastaks:
1) kolmekohalise operaatorkoodi puhul 250 000 krooni;
2) neljakohalise operaatorkoodi puhul 180 000 krooni;
3) viiekohalise operaatorkoodi puhul 60 000 krooni;
16.2. numbriloa andmise eest, millega antakse õigus kasutada tunnuskoodi, või selle
kehtivustähtaja pikendamise eest üheks aastaks – 3000 krooni;
16.3. punktis 16.1 nimetamata numbriloa andmise eest, millega antakse õigus kasutada
lühinumbrit, või selle kehtivustähtaja pikendamise eest üheks aastaks:
1) 12 000 krooni, kui lühinumber koosneb viiest numbrimärgist;
2) 24 000 krooni, kui lühinumber koosneb neljast numbrimärgist;
3) 240 000 krooni, kui lühinumber koosneb kolmest numbrimärgist;
16.4. numbriloa andmise eest, millega antakse õigus kasutada numbreid, või selle
kehtivustähtaja pikendamise eest üheks aastaks, välja arvatud punktides 16.1–16.3 ja 16.5
sätestatud juhtudel, – 5 krooni iga kasutamiseks lubatud numbri eest;

16.5. numbriloa andmise eest, millega antakse õigus kasutada teenusnumbreid
numeratsioonialadest «800», «900» ja «901», või selle kehtivustähtaja pikendamise eest
üheks aastaks – 2400 krooni iga kasutamiseks lubatud numbri eest;
16.6. punktide s 16.4 ja 16.5 nimetatud numbrilubade muutmise korral tasutakse riigilõiv
täiendavate numbrite eest proportsionaalselt vastava numbriloa kehtivustähtaja
lõppemiseni jäänud aja eest täiskuudes.