This document has been provided by the
International Center for Not-for-Profit Law (ICNL).

ICNL is the leading source for information on th e legal environment for civil society and public
participation. Since 1992, ICNL has served as a resource to civil society leaders, government
officials, and the donor community in over 90 countries.

Visit ICNL’s Online Library at
https://www.icnl.org/knowledge/library/index.php
for further resources and research from countries all over the world.

Disclaimers Content. The information provided herein is for general informational and educational purposes only. It is not intended and should not be
construed to constitute legal advice. The information contai ned herein may not be applicable in all situations and may not, after the date of
its presentation, even reflect the most current authority. Noth ing contained herein should be relied or acted upon without the benefit of legal
advice based upon the particular facts and circumstances pres ented, and nothing herein should be construed otherwise.
Translations. Translations by ICNL of any materials into other languages are intended solely as a convenience. Translation accuracy is not
guaranteed nor implied. If any questions arise related to the accuracy of a translation, please refer to the original language official version of
the document. Any discrepancies or differences created in the tr anslation are not binding and have no legal effect for compliance or
enforcement purposes.
Warranty and Limitation of Liability. Although ICNL uses reasonable efforts to include ac curate and up-to-date information herein, ICNL
makes no warranties or representations of any kind as to its a ccuracy, currency or completeness. You agree that access to and u se of this
document and the content thereof is at your own risk. ICNL discl aims all warranties of any kind, express or implied. Neither ICNL nor any
party involved in creating, producing or delivering this document shall be liable for any damages whatsoever arising out of access to, use of
or inability to use this document, or any e rrors or omissions in the content thereof.

MAKSUKORRALDUSE SEADUS
Vastu võetud 20.02.2002. a seadusega (
RT I 2002, 26, 150 ), jõustunud vastavalt §- le 170.
Muudetud ja täiendatud järgmiste seadustega (vastuvõtmise aeg, avaldamine Riigi
Teatajas, jõustumise aeg):
12.06.2002 (
RT I 2002, 57, 358 ) 1.09.2002
19.06.2002 (
RT I 2002, 63, 387 ) 1.09.2002
19.11.2002 (
RT I 2002, 99, 581 ) 10.12.2002
18.12.2002 (
RT I 2002, 110, 660 ) 31.12.2002
11.12.2002 (
RT I 2002, 111, 662 ) 1.01.2003
4.12.2002 (
RT I 2003, 2, 17 ) 1.04.2003
11.06.2003 (
RT I 2003, 48, 341 ) 7.07.2003
22.10.2003 (
RT I 2003, 71, 472 ) 1.01.2004
10.12.2003 (
RT I 2003, 82, 554 ) 1.05.2004
17.12.2003 (
RT I 2003, 88, 591 ) 1.01.2004
17.12.2003 (
RT I 2004, 2, 7 ) 5.02.2004
13.04.2004 (
RT I 2004, 28, 188 ) 1.05.2004
14. 04. 2004 (
RT I 2004, 28, 189 ) 1.05.2004
14. 04. 2004 (
RT I 2004, 30, 208 ) 1.05.2004
20. 05. 2004 (
RT I 2004, 45, 319 ) 27.05.2004
28.06.2004 (
RT I 2004, 56, 403 ) 1.03.2005
18.11.2004 (
RT I 2004, 84, 568 ) 1.01.2005
23.11.2004 (
RT I 2004, 84, 569 ) 1.01.2005
17.02.2005 (
RT I 2005, 13, 66 ) 9.03.2005
20.04.2005 (
RT I 2005, 25, 193 ) 1.07.2005

28.09.2005 ( RT I 2005, 54, 430 ) 1.01.2006
12.10.2005 (
RT I 2005, 57, 451 ) 18.11.2005
7.12.2005 (
RT I 2005, 68, 528 ) 1.01.2006
10.05.2006 (
RT I 2006, 25, 186 ) 1.07.2006
27.09.2006 (
RT I 2006, 43, 325 ) 1.12.2006
24.01.2007 (
RT I 2007, 12, 66 ) 1. 01.2008
24.01.2007 (
RT I 2007, 13, 69 ) 15.03.2007
24.01.2007 (
RT I 2007, 15, 76 ) 1.05.2007
25.01.2007 (
RT I 2007, 16, 77 ) 1.01.2008
15.02.2007 (
RT I 2007, 23, 121 ) 16.03.2007
15.02.2007 (
RT I 2007, 23, 121 ) 1.07.2007
15.02.2007 (
RT I 2007, 23, 121 ) 1.01.2008
14.06.2007 (
RT I 2007, 44, 316 ) 14.07.2007
19.12.2007 (
RT I 2008, 3, 21 ) 28.01.2008
4.06.2008 (
RT I 2008, 27, 177 ) 10.07.2008
4.06.2008 (
RT I 2008, 27, 177 ) 1.01.2009
4.06.2008 (
RT I 2008, 27, 177 ) 1.01.2010
4.12.2008 (
RT I 2 008, 58, 323 ) 1.01.2009
11.12.2008 (
RT I 2008, 60, 331 ) 1.01.2009
28.01.2009 (
RT I 2009, 11, 67 ) 1.05.2009
11.03.2009 (
RT I 2009, 19, 114 ) 6.04.2009
22.04.2009 (
RT I 2009, 24, 146 ) 1.06.2009
11.11.2009 (
RT I 2009, 56, 376 ) 1.01.2010

26.11.2009 ( RT I 2009, 62, 405 ) 1.01.2010 1. peatükk
ÜLDSÄTTED
1. jagu
Seaduses kasutatavad põhimõisted
§ 1. Seaduse reguleerimisala
(1) Käesolev seadus määrab maksuhalduri ja maksukohustuslase õigused, kohustused ja
vastutuse, maksumenetluse korra ning maksuvaidluste lahendamise korra.
(2) Käesolevas seaduses sätestatut ko haldatakse kõikidele riiklikele maksudele, kui
maksuseaduses ei ole ette nähtud erieeskirju.
(3) Käesolevas seaduses sätestatut kohaldatakse kaupade importimisel ja eksportimisel
tasumisele kuuluvatele maksudele, kui nõukogu määrus (EMÜ) nr 2913/92, millega
kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1–50), ei sätesta teisiti.
[
RT I 2008, 60, 331 – jõust. 1.01.2009] (4) Käesolevas seaduses sätestatut kohaldatakse kohali kele maksudele niivõrd, kuivõrd
kohalike maksude seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(5) Kui käesolev seadus või maksuseadus on vastuolus Riigikogu ratifitseeritud
välislepingus sätestatuga, kohaldatakse maksustamisel välislepingu sätteid.
[
RT I 2004, 28, 188 – jõust. 1.05.2004] § 2. Maksu mõiste
Maks on seadusega või seaduse alusel valla – või linnavolikogu määrusega riigi või
kohaliku omavalitsuse avalik- õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu
saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis
kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning
millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks.
§ 3. Maksusüsteem
(1) Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest
maksudest ning seaduse alusel valla – või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil
kehtestatavatest kohalikest maksudest.
(2) Riiklikud maksud on:
1) tulumaks;
2) sotsiaalmaks;

3) maamaks;
4) hasartmängumaks;
5) käibemaks;
6) tollimaks;
7) aktsiisid;
8) raskeveokimaks.
(3) Kohalikud maksud kehtestatakse valla – või linnavolikogu määrusega vastavalt
kohalike maksude seaduses sätestatud tingimustele.
(4) Käesolevas seaduses maksu kohta sätestatut kohaldatakse ka kogumispensionide
maksele ja töötuskindlustusmaksele, kui kogumispensionide seaduses või
töötuskindlustuse seaduses ei ole sätestatud teisiti.
§ 4. Maksuseadus
(1) Maksuseadus on seadus, millega sätestatakse maks.
(2) Maksumaksjal on kohustus maksta ainult seadustega ettenähtud riiklikke ja kohalikke
makse maksuseadustes ning valla – või linnavolikogu määrustes sätestatud määrades ja
korras.
(3) Maksuseaduses sätestatakse:
1) maksu nimetus;
2) ma ksu objekt;
3) maksumäär;
4) maksumaksja;
5) maksu saaja või laekumise koht;
6) maksu tasumise tähtpäev või tähtaeg, perioodilise maksu puhul ka
maksustamisperiood;
7) maksusumma arvutamise ja tasumise kord ning sellega kaasnevad lisakohustused;
8) võimali kud maksusoodustused.
§ 5. Maksuhaldur
(1) Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet.
(2) Kohalike maksude maksuhaldur on valla – või linnavalitsus või muu maksumääruses
sätestatud valla või linna ametiasutus.
(3) Vald või linn võib vastavalt kohalike maksude seaduses sätestatule sõlmida Maksu – ja
Tolliametiga lepingu, millega kohaliku maksu maksuhalduri ülesanded antakse üle
Maksu – ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele.

(4) Vallad ja linnad võivad sõlmida omavahel halduslepingu, millega antakse
lepinguosalistes valdades ja linnades kehtestatud sama liiki kohalike maksude
maksuhalduri ülesanded ühe lepinguosalise valla või linna ametiasutusele.
[
RT I 2005, 57, 451 – jõust. 18.11.2005] § 6. Maksukohustuslane
(1) Maksukohustuslane on:
1) maksumaksja;
2) maksu kinnipidaja;
3) muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja
maksukohustuse eest.
(2) Maksumaksja on füüsiline või juriidiline isik või riigi- , valla- või linnaasutus, kes
seadusega sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud maksu maksma ning täitma teisi
talle seoses maksukohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi.
(3) Maksu kinnipidaja on füüsiline või juriidiline isik või riigi -, valla – või linnaasutus, kes
seadusega sätestatud tingimustel ja korras on kohustatud teise isiku poolt tasumisele
kuuluva maksusumma kinni pidama ja maksuhalduri pangakontole tasuma, samuti t äitma
teisi talle seoses kinnipidamiskohustusega pandud rahalisi ja mitterahalisi kohustusi.
(4) Seadusega võib sätestada juhud, mil:
1) juriidilise isiku staatust mitteomavat isikuteühendust või varakogumit käsitatakse
maksumaksja või maksu kinnipidajana ;
2) mitut juriidilist isikut käsitatakse ühe maksukohustuslasena;
3) juriidilise isiku struktuuriüksust või temale kuuluvat ettevõtet käsitatakse iseseisva
maksukohustuslasena.
(5) Riiki, valda või linna ei loeta maksumaksjaks ega maksu kinnipidajaks, kui
maksuseaduses ei ole sätestatud teisiti.
(6) Maksumaksja ja maksu kinnipidaja võib olla ka välisriigi riigi- või omavalitsusasutus,
muu avalik- õiguslik institutsioon, samuti rahvusvahelise organisatsiooni või
koostööprogrammi esindus.
(7) Riigi -, valla – või linnaasutuse, samuti käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 6 nimetatud
maksukohustuslase suhtes kohaldatakse käesolevas seaduses juriidilise isiku kohta
sätestatut, kui nende kohta ei ole sätestatud teisiti.
§ 7. Maksukohustuslase õigus – ja teovõime
(1 ) Maksukohustuslase õigusvõime, teovõime ja seadusjärgse esinduse suhtes
kohaldatakse maksustamisel tsiviilseadustiku üldosa seaduse vastavaid sätteid, kui
käesolevast seadusest või maksuseadusest ei tulene teisiti.

(2) Alaealise või muu piiratud teovõimega füüsilise isiku nimel täidab käesolevast
seadusest või maksuseadusest tulenevaid kohustusi tema seaduslik esindaja. 15- 18-
aastane alaealine, kelle teovõimet on laiendatud, täidab käesolevas seaduses või
maksuseaduses sätestatud kohustusi iseseisvalt, kui need tulenevad tehingutest, mida
alaealine võib isiklikult teha.
(3) Riigi -, valla – või linnaasutuse või käesoleva seaduse § 6 lõigetes 4 ja 6 nimetatud
maksukohustuslase õigusi ja kohustusi maksumaksjana või maksu kinnipidajana teostab
asutuse juht või muu volitatud isik vastavalt asutuse põhimääruses, ühingulepingus või
muus maksukohustuslase tegevust reguleerivas õigusaktis antud pädevusele.
§ 8. Seadusliku esindaja ja vara valitseja kohustused
(1) Juriidilise või füüsilise isiku seaduslik esindaja on kohustatud tagama esindatava
käesolevast seadusest ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste
tähtaegse ning täieliku täitmise. Rahalised kohustused täidetakse esindatava vara arvel.
(2) Seltsingu või muu juriidilise isiku staatust mitteomava isikuteühenduse tegevjuht või
õigusvõimetu varakogumi valitseja on kohustatud tagama ühenduse varaga või hallatava
varakogumiga seotud käesolevast seadusest ning maksuseadusest tulenevate rahaliste ja
mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise. Rahalised kohustused täidetakse
hallatava vara arvel.
(3) Kui juriidilise isiku staatust mitteomaval isikuteühendusel ei ole tegevjuhti, peavad
käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustusi täitma ühenduse liikmed.
Maksuhaldur võib kohustuse täitmise nõudega pöörduda iga ühenduse liikme poole. Kui
juriidilise isiku staatust mitteomava isikuteühenduse vara haldab ühenduse liikmete või
tegevjuhi asemel mõni teine isik, täidab tema hallatava varaga seotud maksukohustusi.
(4) Kui õigusvõimetul varakogumil ei ole valitsejat, peavad käesoleva paragrahvi lõikes 2
nimetatud kohustusi täitma varakogumi kaasomanikud. Maksuhaldur võib kohustuse
täitmise nõudega pöörduda iga kaasomaniku poole. Kui õigusvõimetu varakogumiga
seotud majanduslikud hüved (§ 94 lõige 3) ei ole valitseja või kaasomanike valduses või
kaasomanikke ei ole võimalik kindlaks teha, täidab käesoleva paragrahvi lõikes 2
nimetatud kohustusi isik, kellel on varakogumiga seotud asjade ja õiguste üle tegelik
võim.
(5) Käesoleva par agrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud kohustused laienevad
testamenditäitjale, pärandvara hooldajale, pärandvara hooldaja või testamenditäitja
puudumise korral pärandvara vastuvõtnud pärijale või pärandvara inventuuritegijale,
kohtutäiturile, kinnisasja sundvalitsejale ja muudele isikutele, kellele on seadusest
tulenevalt pandud maksukohustuslase vara valitsemise kohustus.
§ 8
1. Mitteresidendi maksuesindaja

(1) Mitteresidendi maksuesindaja (edaspidi maksuesindaja) on riiklike maksude
maksuhaldurilt vastava tegevusloa saanud isik, keda mitteresident võib volitada ennast
esindama Eestis tekkivate maksuseadustest või käesolevast seadusest tulenevate
kohustuste täitmiseks. Maksuesindajana võib tegutseda Eestis asutatud juriidiline isik või
välismaa juriidilise isiku Eestis äriregistrisse kantud filiaal.
(2) Maksuesindajale laienevad kõik registreeritud mitteresidendist maksukohustuslase
õigused ja kohustused. Maksuesindaja on kohustatud tagama esindatava käesolevast
seadusest ja maksuseadustest tulenevate rahalist e ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse
ning täieliku täitmise.
(3) Maksuesindaja esitab riiklike maksude maksuhaldurile maksuesindaja tegevusloa
saamiseks taotluse, kuhu on märgitud tema:
1) nimi ja aadress;
2) registreerimise number;
3) tegevusala ja t egevuskoht.
(4) Maksuesindaja peab olema maksevõimeline ja laitmatu reputatsiooniga.
Maksuesindajal ei või olla maksuvõlga. Maksuesindaja peab maksuhalduri nõudmisel
esitama tagatise.
(5) Maksuhaldur otsustab maksuesindaja tegevusloa andmise 20 kalendripäeva jooksul,
arvates taotluse saamisest. Tegevusloa andmise otsustamisel kontrollitakse isiku
vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud nõuetele. Maksuhaldur võib arvesse
võtta ka isiku varasemate maksuseadustest tulenevate kohustuste täitmist. M aksuhaldur
võib maksevõimelisuse kontrollimiseks nõuda taotlejalt tõendeid tema varalise seisundi
kohta.
(6) Maksuhaldur võib tegevusloa peatada või kehtetuks tunnistada, kui maksuesindaja
suhtes on alustatud pankroti – või likvideerimismenetlust, maksuesindaja rikub käesoleva
paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustusi või ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 4
nimetatud tingimustele.
(7) Maksuhaldur avaldab maksuesindajate nimekirja oma veebilehel.
[
RT I 2003, 82, 554 – jõust. 1.05.2004] § 9. Elukoht, asukoht, tegevuskoht ja püsiv tegevuskoht
(1) Mõisteid elukoht ja asukoht kasutatakse käesolevas seaduses tsiviilseadustiku üldosa
seaduse tähenduses.
(2) Tegevuskoht on isiku või juriidilise isiku staatust mitteomava isikuteühenduse või
õigusvõimetu varakogumi püsiva ja kestva majandus – või kutsetegevuse koht.

(3) Püsiv tegevuskoht on koht, mille kaudu täielikult või osaliselt toimub mitteresidendi
püsiv majandustegevus Eestis. Püsiv tegevuskoht on ka mitteresidendil, kelle
majandustegevus Eestis toimub vastavalt tulumaksuseaduses sätestatule volitatud
esindaja kaudu.
2. jagu
Maksuhalduri põhikohustused
§ 10. Maksuhalduri ülesanded
(1) Maksuhaldur kont rollib käesoleva seaduse ja maksuseaduste täitmist, kasutades talle
selleks seadusega antud pädevust.
(2) Maksuhalduri ülesanded on:
1) kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigsust ning jälgida, et makse tasutakse ja
maksusoodustusi kohaldatakse se adusega sätestatud suuruses ja korras;
2) arvestada ja määrata seadusega sätestatud juhtudel tasumisele kuuluv maksusumma ja
intress ning tagastada enammakstud või hüvitatavad summad;
3) nõuda sisse maksuvõlad;
4) kohaldada maksuseaduste rikkujate suhtes s eadusega lubatud sunnivahendeid ja
karistusi.
(3) Maksuhaldur viib menetluse läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides
üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides sealjuures haldusmenetluse üldpõhimõtteid
ja tagades menetlusosaliste õ iguste kaitse.
§ 11. Uurimispõhimõte
(1) Maksuhaldur on maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma
määramisel kohustatud arvestama kõiki asjas tähendust omavaid, sealhulgas nii
maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid.
(2) Mak suhaldur otsustab maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute
sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke
tõendeid. Maksuhaldur ei ole maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude
väljaselgitamisel seotud ainult menetlusosalise esitatud taotluste ja tõenditega.
§ 12. Kaalutlusõigus
Kui maksuhaldurile on seadusega antud volitus kaaluda abinõu kohaldamist või valida
erinevate abinõude vahel, teostab maksuhaldur kaalutlusõigust volituse piir es ja
kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ja kaaludes põhjendatud
huve.
§ 13. Maksukohustuslase ärakuulamine

(1) Maksukohustuslasel on õigus enne tema õigusi puudutava haldusakti andmist esitada
maksuhaldurile oma arvamus või vastuväited.
(2) Maksukohustuslasele ei tule tagada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud õigust,
kui:
1) viivitusest tuleneva kahju ennetamise või avalike huvide kaitse eesmärgil on vaja
viivitamata tegutseda või
2) maksuhaldur ei kaldu kõrvale maksukohustuslase poolt avalduses, taotluses või
selgituses toodud andmetest ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks või
3) asja ei otsustata maksukohustuslase kahjuks või
4) arvamuse või vastuväidete esitamise võimaldamisega kaasnev teavitamine ei võimalda
saavutada haldusakti eesmärki või
5) muudel seadusega sätestatud juhtudel.
§ 14. Teabe andmine maksukohustuslasele
(1) Maksuhaldur annab maksukohustuslase taotlusel teavet tema poolt tasumisele
kuuluvate maksude, maksusumma arvutamise korra ja määramise alus te kohta ning
selgitusi maksudeklaratsiooni täitmise ja vaide või taotluse esitamise kohta.
(2) Maksuhaldur selgitab vajaduse korral maksukohustuslasele tema õigusi ja kohustusi
maksumenetluses.
(3) Maksukohustuslasel on õigus tutvuda maksuhalduri poolt tema kohta kogutud
andmetega ning teha neist koopiaid või väljavõtteid. Maksuhalduril on õigus andmete
esitamisest keelduda, kui see ohustaks tõe väljaselgitamist kriminaalmenetluses.
(4) Maksuhaldur on kohustatud maksukohustuslase taotlusel väljastama ta lle kirjaliku
tõendi või tegema elektrooniliselt kättesaadavaks andmed maksukohustuslase
maksuvõlgade suuruse, samuti tema tasutud, temale tagastatud või tasaarvestatud
maksusummade ja intressi kohta, mille sundtäitmise aegumistähtaeg (§ 132) ei ole
möödunud.
(5) Maksukohustuslasel, samuti muul huvitatud isikul või asutusel on õigus taotleda
maksuhaldurilt tõendit maksuvõlgade puudumise kohta. Maksuhaldur on kohustatud
maksuvõlgade puudumise tõendi väljastama ka juhul, kui maksukohustuslase maksuvõlg
kõiki de sama maksuhalduri poolt hallatavate maksude puhul ei ületa 100 krooni või kui
maksuvõla tasumine on ajatatud. Tõendit maksuvõlgade puudumise kohta ei väljastata,
kui maksukohustuslasel on taotluse täitmise tähtpäeval täitmata maksudeklaratsiooni
esitamise kohustus ning maksusummat ei ole määranud ka maksuhaldur.
[
RT I 2008, 60, 331 – jõust. 1.01.2009] (6) Maksuhaldur võib teha käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tõendile märke selle
kohta, kellele või kellele esitamiseks tõend väljastatakse, samuti selle kohta, et
maksukohustuslane ei ole taotluse esitamise aastal või sellele eelnenud aastal täitnud

maksudeklaratsiooni esitamise kohustust seaduses sätestatud tähtaja jooksul.
[
RT I 2008, 60, 331 – jõust. 1.01.2009] (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tõend väljastatakse või selle väljastamisest
keeldutakse viie tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates. Tõendi väljastamine ei
kustuta maksuvõlga ega võta maksuhaldurilt õigust maksuvõlga sisse nõuda.
§ 15. Maksuseaduste selgituste ja juhendite andmine
(1) Rahandusministeeriumil ja riikliku maksu maksuhalduril on õigus anda käesoleva
seaduse ja maksuseaduste selgitamiseks ning tutvustamiseks selgitusi ja juhendeid, mille
eesmärk on tagada seaduste ühetaoline kohaldamine.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud selgitused ja juhendid ei ole
maksukohustuslasele siduvad.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud selgitused ja juhendid avaldatakse selgituste
ja juhendite andja veebilehel või avaldatakse perioodilise trükiväljaandena. Avaldamise
tagab selgituste ja juhendite andja.
[
RT I 2005, 25, 193 – jõust. 1.07.2005] § 15
1. Isikukoodi töötlemine
Oma kohustuste täitmisel on maksuhalduril õigus töödelda isikukoodi ilma
andmesubjekti nõusolekuta.
[
RT I 2003, 88, 591 – jõust. 1.01.2004] § 16. Kahju hüvitamine
Maksuhalduri poolt maksukohustuslasele või kolmandale isikule õigusvastaselt tekitatud
kahju hüvitatakse vastavalt riigivastutuse seaduses sätestatule. 3. jagu
Maksukohustuslaste register
§ 17. Maksukohustuslaste register

(1)
Maksukohustuslaste register (edaspidi register ) on Vabariigi Valitsuse poolt asutatud
riiklik register avaliku teabe seaduse tähenduses, mida peetakse maksuhaldurile
seadusega pandud ülesannete täitmise tag amiseks.
[
RT I 2007, 12, 66 – jõust. 1.01.2008]

(2) Registrisse kantakse andmed järgmiste isikute kohta:
1) maksukohustuslane;
2) sotsiaalmaksuseaduse alusel kindlustatav isik;
3) töötuski ndlustuse seaduse alusel kindlustatu, töötuskindlustusmakse maksja ja
kinnipidaja;
4) kohustatud isik, makse maksja ja makse kinnipidaja kogumispensionide seaduse
tähenduses;
5) maksuesindaja;
6) mitteresident seoses tagastusnõude esitamisega.
[
RT I 2009, 56, 376 – jõust. 1.01.2010] (2
1) Maksukohustuslaste registris peetakse eraldi arvestust iga maksukohustuslase
käesolevast seadusest või maksuseadusest tulenevate rahaliste õiguste ja kohustu ste ning
nende täitmise kohta.
(3) Registri vastutav töötleja on Maksu- ja Tolliamet.
(4) Andmeid kantakse registrisse ja saadakse registrist Vabariigi Valitsuse kinnitatud
registri põhimääruses sätestatud korras vastavalt käesolevas jaos, § -des 27- 30 ja
sotsiaalmaksuseaduses sätestatule.
§ 18. Registreerimiskohustus
(1) Enne tegevuse alustamist on Maksu- ja Tolliameti piirkondlikus struktuuriüksuses
kohustatud end registreerima:
[
RT I 2005, 57, 451 – jõust. 18.11.2005] 1) juriidiline isik, keda ei kanta äriregistrisse, mittetulundusühingute ja sihtasutuste
registrisse või usuliste ühenduste registrisse;
2) riigi -, valla – või linnaasutus, keda ei kanta riigi – ja kohaliku omavalitsuse asutust e
riiklikusse registrisse;

3) [Kehtetu –
RT I 2008, 27, 177 – jõust. 1.01.2009]

4) välismaa juriidiline isik, juriidilise isiku staatust mitteomav isikuteühendus või
varakogum, kes alustab Eestis majandustegevust püsiva tegevuskoha kaudu, mida ei ole
filiaalina kantud äriregistrisse;
5) notar, vandetõlk ja kohtutäitur.
[
RT I 2008, 60, 331 – jõust. 1.01.2009] (1
1) Kümne tööpä eva jooksul Eestis maksukohustuse tekkimisest arvates on Maksu- ja
Tolliameti piirkondlikus struktuuriüksuses kohustatud end registreerima:
[
RT I 2005, 57, 451 – jõust. 18.11.2005]

1) mitteresidendist tööandja, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtja, välisesindus,
välisriigi muu asutus, rahvusvaheline organisatsioon ja selle esindus, kui teda ei ole
varem kantud maksukohustuslaste registrisse või mõnesse käesoleva paragrahvi lõikes 1
nimetatud registritest;
2) seltsing, ühisus ja muu juriidilise isiku staatust mitteomav isikute ühendus.

(2) Registreerimise kohta väljastab Maksu – ja Tolliameti piirkondlik struktuuriüksus
tõendi, kuhu märgitakse käesoleva seaduse § 19 lõikes 1, § 21 lõikes 1 või 3, §- s 21
1 või
§ 22 lõikes 1 nimetatud andmed.

§ 19. Juriidilise isiku või asutuse registreerimine
(1) Käesoleva seaduse § 18 lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud juriidiline isik või asutus
esitab registreerimiseks Maksu – ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele avalduse,
milles märgitakse:
[
RT I 2008, 60, 331 – jõust. 1.01.2009] 1) isiku või asutuse nimi ja aadress;
2) isiku või asutuse juhtorgani liikmete ees – ja perekonnanimi, isikukood (selle
puudumisel sünnikuupäev, – kuu ja -aasta) ja elukoht.
(2) Avaldusele lisatakse juriidilise isiku põhikirja, ühingulepingu või muu juriidilise isiku
tegevust reguleeriva õigusakti ärakiri. Avalik- õiguslik juriidiline isik viitab avalduses
oma tegevuse aluseks oleva seaduse avaldamiskohale. Riigi -, valla – või linnaasutus lisab
oma põhimääruse või asutuse tegevust reguleeriva muu õigusakt i ärakirja.
[
RT I 2005, 57, 451 – jõust. 18.11.2005] § 20. Füüsilisest isikust ettevõtja
[
RT I 2008, 60, 331 – jõust. 1.01.2009] (1)–(2) [Kehtetud –
RT I 2008, 27, 177 – jõust. 1.01.2009] (3) Maksuseaduses sätestatud kohustused laienevad ka füüsilisest isikust ettevõtjale, kes
ei ole äriregistrisse kantud. Kui maksuseaduses ei ole sätestatud teisiti, laienevad selles
sätestatud õigused nimetatud isikule alates tema kandmisest äriregistrisse.
[
RT I 2008, 27, 177 – jõust. 1.01.2010] (4) Maksuhalduri ettepanekul võib äriregistrist kustutada füüsilisest isikust ettevõtja, kes
ei tegele ettevõtlusega tulumaksuseaduse § 14 tähenduses. Enne ettepaneku tegemist

äriregistri pidajale annab maksuhaldur füüsilisest isikust ettevõtjale tähtaja ettevõtlusega
tegelemise tõendamiseks.
[
RT I 2008, 27, 177 – jõust. 1.01.2010] (5) [Kehtetu –
RT I 2008, 27, 177 – jõust. 1.01.2009] § 20
1. Notari, vandetõlgi ja kohtutäituri registreerimine, registriandmete muutmine ja
registrist kustutamine
(1) Notari, vandetõlgi ja kohtutäituri Maksu- ja Tolliameti piirkondlikus
struktuuriüksuses registreerimine, registriandmete muutmine ja registrist kustutamine
toimub justiitsministri käskkirja alusel, millega nimetatud isik ametisse nimetatakse, tema
ametisolek peatatakse või ta ametist vabastatakse.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud käskkirjad edastab Justiitsministeerium
küm ne päeva jooksul Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele.
[
RT I 2008, 60, 331 – jõust. 1.01.2009] § 21. Püsiva tegevuskoha registreerimine
(1) Käesoleva seaduse § 18 lõike 1 punktis 4 nimetatud välismaa juriidilise isiku püsiva
tegevuskoha registreerimiseks esitatakse Maksu – ja Tolliameti piirkondlikule
struktuuriüksusele avaldus, milles märgitakse:
[
RT I 2008, 60, 331 – jõust. 1.01.2009] 1) välismaa juriidilise isiku nimi ja aadress;
2) registreerimise koht ja registreerimisnumber või muu identifitseerimist võimaldav
kood, kui need andmed on olemas;
3) püsiva tegevuskoha tegevusala, tegevuskoht ning postiaadre ss Eestis;
4) püsiva tegevuskoha teenindamiseks avatud pangakonto number ja krediidiasutuse
nimi, kus pangakonto on avatud;
5) püsiva tegevuskoha vastutava isiku ees – ja perekonnanimi, isikukood (selle
puudumisel sünnikuupäev, – kuu ja -aasta) ning elukoht.
(2) Käeoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku püsiva tegevuskoha registreerimise
avaldusele lisatakse:
1) registreerimistunnistuse ärakiri, registri väljavõte või juriidilise isiku olemasolu
tõendav muu dokument;
2) püsiva tegevuskoha vastutava isiku volitusi tõendav dokument;
3) juriidilise isiku asukohamaa seaduste kohaselt kinnitatud põhikirja või ühingulepingu
ärakiri või juriidilise isiku tegevust reguleeriv muu dokument, kui nende dokumentide
esitamine on nõutav juriidilise isiku registreerimise korral tema asukohamaal;
4) püsiva tegevuskoha vastutava isiku notariaalselt kinnitatud või maksuhalduri poolt

ametlikult kinnitatud allkirjanäidis;
5) maksuesindaja puhul maksuesindaja ja mitteresidendi vaheline kirjalik leping.
(3) Käesoleva seaduse § 18 lõike 1 punktis 4 nimetatud juriidilise isiku staatust
mitteomava isikuteühenduse või varakogumi püsiva tegevuskoha registreerimiseks
esitatakse Maksu – ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele avaldus, milles
märgitakse:
[
RT I 2008, 60, 331 – jõust. 1.01.2009] 1) isikuteühenduse või varakogumi nimi või nimetus ja aadress, kui need on olemas;
2) isikuteühenduse või varakogumi identifitseerimist võimaldav number või registrikood,
kui see on olemas;
3) isikuteühenduse liikmete või varakogumi kaasomanike nimi ja aadress, välja arvatud
käesoleva lõike punktis 4 sätestatud juhul;
4) juhtimisõigusega liikmete, tegevjuhi või vara valitseja nimi ja aadress, kui kõik
käesoleva lõike punktis 3 nimetatud isikud ei osale ühenduse juhtimises või varakogumi
haldamises;
5) püsiva tegevuskoha tegevusala, tegevuskoht ning postiaadress Eestis;
6) püsiva tegevuskoha teenindamiseks avatud pangakonto number ja krediidiasutuse
nimi, kus pangakonto on avatud;
7) püsiva tegevuskoha vastutava isiku ees – ja perekonnanimi, isikukood (selle
puudumisel sünnikuupäev, – kuu ja -aasta) ning elukoht.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud avaldusele lisatakse:
1) juriidilise isiku staatust mitteomava isikuteühendu se või varakogumi tegevuse aluseks
oleva dokumendi ärakiri;
2) püsiva tegevuskoha vastutava isiku notariaalselt kinnitatud või maksuhalduri poolt
ametlikult kinnitatud allkirjanäidis;
3) vastutava isiku volitusi tõendav dokument;
4) maksuesindaja puhul maksuesindaja ja mitteresidendi vaheline kirjalik leping.
[
RT I 2005, 57, 451 – jõust. 18.11.2005] § 21
1. Seltsingu, ühisuse ja muu juriidilise isiku staatust mitteomava isikute ühenduse
regist reerimine
(1) Käesoleva seaduse § 18 lõike 1
1 punktis 2 nimetatud seltsingu, ühisuse ja muu
juriidilise isiku staatust mitteomava isikute ühenduse registreerimiseks esitatakse Maksu –
ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele avaldus, kuhu on märgitud seltsingu,
ühisuse või muu juriidilise isiku staatust mitteomava isikute ühenduse:
1) nimi või nimetus ja aadress, kui need on olemas;
2) identifitseerimist võimaldav number või registrikood, kui see on olemas;
3) liikmete või kaasomanike nimed ja aadres sid, välja arvatud käesoleva lõike punktis 4
sätestatud juhul;
4) juhtimisõigusega liikmete, tegevjuhi või vara valitseja nimi ja aadress, kui kõik
käesoleva lõike punktis 3 nimetatud isikud ei osale ühenduse juhtimises;

5) tegevusala või tegevusalad, tegevuskoht ning aadress;
6) vastutava isiku ees – ja perekonnanimi, isikukood (selle puudumisel sünnikuupäev, –
kuu ja – aasta) ning elukoht.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avaldusele lisatakse seltsingu, ühisuse või
muu juriidilise isiku staatust mitteomava isikute ühenduse:
1) tegevuse aluseks oleva dokumendi ärakiri;
2) vastutava isiku volitusi tõendav dokument.
[
RT I 2005, 57, 451 – jõust. 18.11.2005] § 22. Mitteresidendist tööandja registreerimine
(1) Käesoleva seaduse § 18 lõike 1
1 punktis 1 nimetatud mitteresidendist tööandja
registreerimiseks esitatakse Maksu – ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele
avaldus, kuhu on märgitud:
1) mitteresidendist tööandja nimi;
2) tööandja postiaadress asukohamaal, kui see on olemas;
3) tööandja postiaadress Eestis, kui see on olemas;
4) tööandjat esindava isiku nimi ja postiaadress;
5) tööandja või tema volitatud isiku allkiri.
(2) Avaldusele lisatakse mitteresidendist tööandja põhikirj a või muu tegevust reguleeriva
dokumendi ärakiri, kui selline dokument on nõutav. Samuti esitatakse tööandjat esindava
isiku volitusi tõendav dokument, selle isiku notariaalselt kinnitatud või maksuhalduri
poolt ametlikult kinnitatud allkirjanäidis ning ma ksuesindaja puhul maksuesindaja ja
mitteresidendi vaheline kirjalik leping.
(3) Mitteresidendist tööandjal on õigus end maksukohustuslaste registris registreerida ka
enne maksukohustuse tekkimist, esitades selleks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2
nime tatud andmed ja dokumendid.
[
RT I 2005, 57, 451 – jõust. 18.11.2005] § 23. Andmete muutumisest teatamine
(1) Käesoleva seaduse § -des 18, 21
1 ja 22 nimetatud isikud on kohustatud teatama
Maks u- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele viie tööpäeva jooksul oma
tegevuse lõpetamisest, püsiva tegevuskoha likvideerimisest või §- des 19–21, 21
1 ja 22
loetletud andmete muutumisest.
[
RT I 2005, 57, 451 – jõust. 18.11.2005] (2) [Kehtetu –
RT I 2008, 27, 177 – jõust. 1.01.2009] (3) Füüsilisest isikust ettevõtja teatab oma ettevõtte tegevuse peatamisest, hooajalisest
t egevusest ja ajutisest tegevusest äriregistri pidajale vastavalt äriseadustiku § 3 lõikele 3.

Nimetatud juhtudel peetakse isikut maksustamise seisukohast füüsilisest isikust
ettevõtjaks üksnes tegutsemisperioodil.
[
RT I 2008, 27, 177 – jõust. 1.01.2010] § 24. Registrikande tegemine
(1) Käesoleva seaduse § -des 18 ja 22 nimetatud isikud kantakse registrisse avalduse
esitamise või avalduses märgitud veel saabumata kuupäeva seisuga. Paragrahvi 18 lõikes
1
1 nimetatud isiku võib registrisse kanda tagasiulatuvalt kuni 10 tööpäeva avalduse
esitamise kuupäevast arvates.
(2) Registrikanne käesoleva seaduse § -des 18 ja 22 nimetatud isikute tegevuse
lõpetamise, püsiva tegevuskoha likvideerimise ja muude registriandmete muutumise
kohta tehakse isiku poolt avalduses märgitud kuupäeva seisuga. Kui avalduses märgitud
kuupäev on saabunud varem kui viis tööpäeva tagasi, tehakse registrikanne andmete
muutumisest teatamise kuupäeva seisuga.
[
RT I 2005, 25, 193 – jõust. 1.07.2005] § 25. Registrikande tegemisest keeldumine
(1) Kui avaldaja esitatud andmed on puudulikud või ei vasta tegelikkusele, on Maksu- ja
Tolliametil õigus keelduda kande tegemisest ning:
1) juhtida avaldaja tähelepanu avalduses või dokumentides esinevatele puudustele ja anda
puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg või
2) juhtida avaldaja tähelepanu avalduses või dokumentides esinevatele puudustele ja
tagastada registreerimiseks es itatud dokumendid.
(2) Kui puudusi ei kõrvaldata Maksu- ja Tolliameti poolt määratud tähtaja jooksul, ei
loeta registreerimisavaldust esitatuks.
[
RT I 2003, 88, 591 – jõust. 1.01.2004] 4. jagu
Maksusaladus
§ 26. Maksusaladuse kaitse
(1) Maksuhaldur, tema ametnikud ja teised teenistujad on kohustatud hoidma saladuses
maksukohustuslast puudutavat teavet, sealhulgas kõiki andmekandjaid (otsused, aktid,
teated ja muud dokumendid) m aksukohustuslase kohta, teavet andmekandjate olemasolu
kohta, äri – ja pangasaladust, mida nad teavad seoses maksude tasumise õigsuse
kontrollimise, maksu määramise, maksuvõla sissenõudmise, maksuõigusrikkumise asja
menetlemise või muude teenistuskohustuste täitmisega (edaspidi maksusaladus).
Maksusaladuse hoidmise kohustus ei lõpe teenistussuhte lõppemisega.

(2) Maksusaladust on lubatud avaldada ainult maksukohustuslase kirjalikul nõusolekul
või käesoleva seaduse §-des 27-30 nimetatud juhtudel.
(3) Kui se adusega ei ole sätestatud teisiti, on käesoleva seaduse § -de 28 -30 alusel või
teenistusülesannete täitmisel maksusaladuse kohta teavet saanud asutuste ametnikud ja
teised avalikud teenistujad või töötajad ning avalik- õiguslikke ülesandeid täitvad isikud
kohustatud hoidma saladuses neile maksukohustuslase kohta teatavaks saanud teavet.
Maksusaladuse hoidmise kohustus ei lõpe teenistus – või töösuhte lõppemisega.
[
RT I 2004, 84, 569 – jõust. 1.01.2005] § 27. Avalikud andmed
(1) Maksuhaldur võib maksukohustuslase nõusoleku ja teadmiseta avaldada igaühele:
1) käesoleva seaduse § -des 18–22 sätestatu kohaselt Maksu- ja Tolliametis registreeritud
maksukohustuslase registrisse kandmise ja registrist kustutamise kuupäeva, tegevusala ja
tegevuskohta, § 18 lõigetes 1 ja 1
1 nimetatud isikute puhul vastutava isiku andmeid ning
andmeid notari, vandetõlgi ja kohtutäituri ametitegevuse alguse, peatamise ja lõpetamise
kohta;
[
RT I 2008, 60, 331 – jõust. 1.01.2009] 2) käibemaksukohustuslase, samuti aktsiisilaopidaja registrisse kandmise ja registrist
kustutamise kuupäeva ning tema registreerimisnumbrit;
3) andmeid maksumaksja resident suse kohta;
4) maksuvõlgade suuruse;
5) ajatatud maksuvõla suuruse ja maksuvõla tasumise ajakava kestuse;
6) kohtulahendit maksuvaidluses või resolutsiooni vaide lahendamise kohta, mille peale
kohtusse kaebuse esitamise tähtaeg on kaebust esitamata möödunud;
7) andmeid tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja
kantud mittetulundusühingu ja sihtasutuse tulude, sealhulgas saadud kingituste ja
annetuste ning nende kasutamise kohta;
[
RT I 2008, 60, 331 – jõust. 1.01.2009] 8) andmeid maksukohustuslase poolt maksudeklaratsiooni esitamise või esitamata jätmise
kohta;
9) andmeid haiglat pidava isiku, erakonna ja avalik- õigusliku ülikooli saadud kingituste
ja annetuste ning nende kasutamise kohta;
[
RT I 2008, 60, 331 – jõust. 1.01.2009] 10) andmeid süütegude kohta, kui avalik huvi andmete avalikustamiseks kaalub üles huvi
nende avalikustamata jätmiseks ning avalikustamine ei ohusta tõe väljaselgitamist
kriminaal- või väärteomenetluses.
(2) Maksuvõla määramise korral maksuhalduri poolt on maksuvõla avalikustamine
lubatud pärast maksuotsuse või vastutusotsuse täitmise tähtpäeva saabumist.
Maksuotsuse või vastut usotsuse vaidlustamise korral tehakse avaldatud maksuvõla juurde

sellekohane märge. Kui kaebus on esitatud kohtusse, tehakse märge maksukohustuslase
taotlusel või juhul, kui maksuhaldur on muul viisil kaebuse esitamisest teada saanud.
[
RT I 2005, 25, 193 – jõust. 1.07.2005] § 28. Andmete avaldamine teistele maksuhalduritele ja maksu saajale
(1) [Kehtetu –
RT I 2003, 88, 591 – jõust. 1.01.2004] (2) Riikliku maksu maksuhaldur võib avaldada kohaliku maksu maksuhaldurile kohaliku
maksu arvestamise ja tasumise õigsuse kontrollimiseks, maksu määramiseks ja
sissenõudmiseks vajalikku teavet.
(3) Maksu – ja Tolliamet võib av aldada valla- või linnavalitsusele andmeid
maksumaksjate kohta, kelle tulumaksust kantakse osa vastavale vallale või linnale.
Avaldada võib järgmisi andmeid:
1) maksumaksja ees – ja perekonnanimi ning isikukood (selle puudumisel sünnikuupäev, –
kuu ja – aasta);
2) deklareeritud maksustatav tulu;
3) [kehtetu – RT I 2005, 25, 193 – jõust. 1.07.2005] 4) maksu kinnipidaja nimi, isiku- või registrikood ning maksumaksjalt kinnipeetud
tulumaks.
(4) Kohaliku maksu maksuhaldur võib avaldada riikliku maksu maksuhalduri le riikliku
maksu tasumise õigsuse kontrollimiseks, maksu määramiseks ja sissenõudmiseks
vajalikku teavet.
[
RT I 2003, 88, 591 – jõust. 1.01.2004] § 29. Andmete avaldamine riig i- , valla – ja linnaasutustele ning avalik -õiguslikke
ülesandeid täitvatele isikutele
Maksuhaldur võib avaldada maksusaladust sisaldavat teavet:
1) uurijale ja prokurörile kuriteo tõkestamiseks ning avastamiseks, kurjategija
tabamiseks, kriminaalmenetluses oleva asja uurimiseks, menetlemiseks, asja kohtuliku
arutamise ettevalmistamiseks, samuti julgeolekuasutusele julgeolekukontrolli
läbiviimiseks ja muude julgeolekuasutuste seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks;
2) väärtegu menetlema volitatud isikule õ igusrikkuja tabamiseks, asja uurimiseks,
arutamiseks ja arutamise ettevalmistamiseks;
3) kohtule kriminaal -, tsiviil- , haldusasja või väärteo arutamise ettevalmistamiseks,
arutamiseks ja kohtulahendi tegemiseks;
4) kohtutäiturile, kui see on vajalik täitet oimingute sooritamiseks;
4
1) Riigikogu komisjonile ulatuses, mis on vajalik komisjonile seaduse või Riigikogu
otsusega pandud ülesannete täitmiseks.
5) õiguskantslerile õiguskantsleri seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks;
6) rahandusministrile maksude laekumise prognoosimiseks ja maksude laekumist

tagavate meetmete kavandamiseks, teenistusliku järelevalve teostamiseks maksuhalduri
tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle;
7) Rahandusministeeriumile konkurentsiseaduse 6. peatükis sätestatud ülesannete
täitmiseks;
[
RT I 2008, 60, 331 – jõust. 1.01.2009] 8) rahapesu andmebüroole rahapesu või terrorismi rahastamise või nendega seotud
kuritegude vältimiseks, avastamiseks ja uurimiseks;

9) Riigikontrollile riigikontrolli seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks;
10) Riigihangete Ametile pakkuja kvalifikatsiooni kontrollimiseks riigihang ete seaduse
tähenduses;
11) Statistikaametile riikliku statistika seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks riikliku
statistilise vaatluse korraldamisel;
12) Sotsiaalkindlustusametile sotsiaalhoolekande seaduses, riikliku pensionikindlustuse
seaduses, riik like peretoetuste seaduses ja ohvriabi seaduses sätestatud pensionide,
toetuste ja hüvitiste määramiseks ning Euroopa Liidu sotsiaalkindlustust koordineerivate
õigusaktide rakendamiseks;
[
RT I 2008, 60, 331 – jõust. 1.01.2009] 13) valla – või linnavalitsusele seoses füüsilisele isikule toetuse määramise või muu
materiaalse abi osutamisega;
14) Haigekassale sotsiaalmaksu maksja, kindlustatud isiku ja kindlustuskaitset taotleva
isiku kohta või kindlustuskaitse kehtivuse kontrollimiseks;
15) [Kehtetu –
RT I 2009, 11, 67 – jõust. 1.05.2009];
15
1) Eesti Töötukassale tööturuteenuste ja – toetuste seaduses sätestatud ülesannete
täitmise ks seoses töötutoetuse määramise ja tööturuteenuste osutamisega ning
töötuskindlustuse seaduse alusel hüvitiste määramiseks;
[
RT I 2009, 11, 67 – jõust. 1.05.2009] 16) turujärelevalve asutus ele toote ja teenuse ohutuse järelevalve korraldamiseks;
17) äriregistri pidajale registrikartoteegi andmete osas;
18) Tööinspektsioonile riikliku järelevalve teostamiseks tööalaste õigusaktide täitmise
üle;

19) [Kehtetu –
RT I 2009, 11, 67 – jõust. 1.05.2009];

20) Majandus – ja Kommunikatsiooniministeeriumile, dumpingunõukogule ja Vabariigi
Valitsusele dumpinguvastase uurimismenetluse läbiviimiseks ning dumpinguvastaste
meetmete rakendamise otsustamiseks;
21) majanduslike huvide deklaratsioonide hoidjale ja kontrollimiseks õigustatud isikutele

korruptsioonikahtluse korral majanduslike huvide deklaratsioonis esitatud andmete
õigsuse kontrollimiseks;
22) Finantsinspektsioonile finantsjäreleval ve teostamiseks ning isikute kontrollimiseks
tulenevalt Finantsinspektsioonile seadusega pandud ülesannetest;
23) eraõiguslikule juriidilisele isikule maamaksuteadete kättetoimetamisega seotud tööde
tegemiseks ;
24) Rahandusministeeriumile raamatupidamise seadusest tuleneva riigi raamatupidamise
ja finantsaruandluse korralduse kohustuse täitmiseks;
25) strateegilise kauba komisjonile strateegilise kauba seaduses sätestatud ülesannete
täitmiseks;
26) Politsei – ja Piirivalveametile välismaalaste seaduses säte statud ülesannete täitmiseks;
[
RT I 2009, 62, 405 – jõust. 1.01.2010]

27) kohtule ja Rahandusministeeriumile või rahandusministri määratud
Rahandusministeeriumi valitsemisala asutusele riig i õigusabi seaduses sätestatud
ülesannete täitmiseks;
28) loomeliidule loovisiku saadud tulu kontrollimiseks seoses vabakutselise loovisiku
loometoetuse määramisega loovisikute ja loomeliitude seaduse kohaselt;
29) vedelkütusevaru moodustamise ja haldamise eesmärgil asutatud riigi äriühingule
kütuse müüjate turuosa määramiseks, varu kasutuselevõtu valmisoleku tagamiseks ning
varumakse tasumise kontrollimiseks vedelkütusevaru seaduse alusel;
30) Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile toetuse saa mise nõuetekohasuse
ja toetusraha sihipärase kasutamise kontrollimiseks sotsiaalmaksu tasumise kohta
töötajate arvu ja tasutud summade kaupa kuude lõikes ning Euroopa Liidu ühise
põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks.
31) Konkurentsiametile ettevõtja turgu valitseva seisundi kindlaksmääramise,
ettevõtjatevaheliste kokkulepete, kooskõlastatud tegevuse, ettevõtjate ühenduste otsuste
ja koondumise menetlemisega seotud konkurentsijärelevalve teostamiseks.
§ 30. Andmete avaldamine rahvusvahelise ametiabi korras
Maksuhaldur võib maksukohustuslase nõusolekuta avaldada maksusaladust sisaldavat
teavet:
1) välisriigi pädevatele organitele selle riigi residendist maksumaksja maksumenetluses
tähendust omavat teavet vastavalt välis lepingus sätestatud tingimustele;
2) Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide organitele, kes on pädevad maksukohustuslasega
seotud teabe vahetamiseks Euroopa Liidu õigusaktides ettenähtud korras;
3) [kehtetu –
RT I 2003, 71, 472 – jõust. 1.01.2004] [
RT I 2005, 25, 193 – jõust. 1.07.2005] 2. peatükk
MAKSUNÕUDED JA – KOHUSTUSED

1. jagu
Üldsätted
§ 31. Maksuseadusest tulenevad rahalised nõuded ja kohustused
(1) Maksuseadusest või käesolevast seadusest võivad tuleneda järgmised rahalised
nõuded ja kohustused:
1) maksumaksja kohustus tasuda maksusumma (maksukohustus);
2) maksu kinnipidaja kohustus pidada kinni ja tasuda kinnipeetud maksusumma
(kinnipidamiskohustus);
3) isiku õigus saada tagasi seaduses ettenähtust rohkem makstud maksusumma või muu
enammakse vastavalt käesoleva seaduse § -le 33 (tagastusnõue);
4) kolmanda isiku kohustus tasuda maksumaksja või maksu kinnipidaja maksuvõlg
(vastutuskohustus);
5) maksukohustuslase kohustus tasuda intress, sunniraha või asendustäitmise kulud
(kõrvalkohustus).
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuded ja kohustused tekivad seadusega
sätestatud tingimuste saabumisel, kui seadusega ei ole sätestatud, et kohustuse
tekkimiseks on vaja maksuhalduri haldusakti.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuded ja kohustused lõpevad:
1) tasumise või tasaarvestamisega (§ 105);
[
RT I 2008, 58, 323 – jõust. 1.01.2009] 2) tagastusnõude täitmisega (§ 106);
3) [Kehtetu –
RT I 2008, 58, 323 – jõust. 1.01.2009] 4) aegumisega (§ 33 lõige 1, § 132);
5) mak suvõla kustutamisega (§ 114);
6) muudel seadusega sätestatud juhtudel.
§ 32. Maksuvõlg
Maksuvõlg käesoleva seaduse tähenduses on maksukohustuslase poolt tähtpäevaks
tasumata jäetud maksusumma, tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud
intress ni ng tollivõlast tulenev tähtpäevaks tasumata maksusumma ja sellelt arvestatud
intress.
§ 33. Tagastusnõue
(1) Maksumaksjal on õigus saada tagasi maksuhaldurile seaduses või haldusaktis
ettenähtust suuremas summas tehtud makse ja rahalise kohustuse tasumise l või
tasaarvestamisel (§ 105 lõige 1) tekkinud enammakse, sealhulgas enne kohustuse
tasumise tähtpäeva tehtud makse (§ 105 lõige 2).
[
RT I 2008, 58, 323 – jõust. 1.01.2009]

(11) Kui tagastusnõude tekkimist kontrollitakse ilma tagastusnõude täitmise taotluseta
(§ 106 lõige 1), kohaldatakse käesoleva seaduse § 106 lõigetes 2, 2 1, 3 ja 7 ning §- s 107
sätestatut.
[
RT I 2008, 58, 323 – jõust. 1.01.2009] (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õigus laieneb ka:
1) maksukohustuslasele, kes on tasunud vastutusotsuse alusel seadusega ettenähtust
suurema maksusumma;
2) maksukohustuslasele, kes on maksuhaldurile tasunud seadus ega ettenähtust rohkem
intresse, sunniraha, asendustäitmise või muid menetluskulusid;
3) isikule, kellel on seadusest tulenev õigus maksusumma või kulude hüvitamisele või
tagastamisele maksuhalduri poolt.
(3) Tagastusnõue täidetakse vastavalt käesoleva seaduse § -dele 106 ja 107.
[
RT I 2008, 58, 323 – jõust. 1.01.2009] (4) Kui haldusakti muutmise või kehtetuks tunnistamise tõttu väheneb maksukohustus või
käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustus või langeb muul viisil ära maksu
tasumise õiguslik alus, on maksukohustuslasel õigus sellest tulenev tagastusnõue esitada
kolme aasta jooksul.
[
RT I 2008, 58, 323 – jõust. 1.01.2009] (5) Tagastusnõudest tuleb maksuhaldurit teavitada maksudeklaratsioonis või muus
kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud dokumendis.
[
RT I 2008, 58, 323 – jõu st. 1.01.2009] § 34. Tagastusnõude pantimine ja arestimine
(1) Tagastusnõuet saab arestida ja sellele võib täitemenetluse käigus pöörata sissenõuet
nagu rahalisele nõudele.
(2) Tagastusnõudele võib seada seadusega sätestatud korras pandi. Tagastusnõude
pantimise kohta esitab maksukohustuslane maksuhaldurile kirjaliku teate, milles
näidatakse pantija ja pandipidaja nimi ja aadress, panditava tagastusnõude liik ja suurus.
Teatele kirjutavad alla pantija ja pandipidaja. Tagastusnõude pantimisele kohaldatakse
varaliste õiguste pantimise sätteid.
(3) Pantida võib ka tulevikus tekkivaid tagastusnõudeid. Tagastusnõude pantimine
hakkab kehtima maksuhaldurile teate esitamise hetkest.
(4) Tagastusnõude pantimine või arestimine või sissenõude pööramine tagastusnõudele ei
takista tagastusnõude tasaarvestamist tasumisele kuuluvate rahaliste kohustustega ega
enammakse tagastamise pikendamist või peatamist vastavalt käesoleva seaduse § -le 107.
[
RT I 2008, 58, 323 – jõust. 1.01.2009]

2. jagu
Nõuete ja kohustuste üleminek
§ 35. Õigusjärglus
Kui seadusega on ette nähtud õigusjärgluse korras õiguste ja kohustuste üleminek ühelt
isikult teisele, siis lähevad õigusjärglasele üle ka kõik käesoleva seaduse § 31 lõikes 1
nimetatud nõuded ja kohustused, välja arvatud sunniraha maksmise kohustus.
§ 36. Maksukohustuste üleminek pärimisega
(1) Käesoleva seaduse § 31 lõikes 1 nimetatud nõuded ja kohustused, välja arvatud
sunniraha maksmise kohustus, lähevad pärandajalt üle pärijale pärimisseaduses sätestatud
korras.
(2) Kuni pärandvara vastuvõtmiseni või sellest keeldumiseni täidab pärandaja nimel
käesolevast seadusest või maksuseadusest tulenevaid kohustusi pärandvara hooldaja või
testamenditäitja, nende puudumise korral pärandvara inventuuritegija. Eelnimetatud isik
täidab pärandaja rahalisi maksukohus tusi pärandvara arvel.
§ 37. Maksukohustuste üleminek ettevõtte või selle osa üleandmise korral
Ettevõtte või selle osa omandi või valduse ülemineku korral lähevad ettevõtte või selle
organisatsiooniliselt iseseisva osaga olemuslikult seotud käesoleva sea duse § 31 lõikes 1
nimetatud nõuded ja kohustused, välja arvatud sunniraha maksmise kohustus, üle
omandajale või valduse saajale vastavalt võlaõigusseaduses sätestatule.
[
RT I 2 003, 71, 472 – jõust. 1.01.2004] 3. jagu
Kolmanda isiku vastutus võõra maksukohustuse eest
§ 38. Ettevõtte või selle osa üleandnud isiku vastutus
Ettevõtte või selle osa üleandnud isik vastutab maksuvõla tasumise eest solidaarselt
ettevõtte omandajaga vastavalt võlaõigusseaduses sätestatule.
[
RT I 2003, 71, 472 – jõust. 1.01.2004] § 39. Täisühingu või usaldusühingu osaniku ja ühistu liikme vastutus
(1) Täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik vastutab täis – või usaldusühingu
maksuvõla tasumise eest vastavalt äriseadustiku § -dele 101 ja 102.
(2) Usaldusühingu usaldusosanik vastutab ühingu maksuvõla tasumise eest vastavalt
äriseadustiku §- le 132.

(3) Täis- või lisavastutusega ühistu liige vastutab ühistu maksuvõla tasumise eest
vastavalt tulundusühistuseaduses sätestatule.
§ 40. Seadusliku esindaja, vara valitseja j a maksuesindaja vastutus
(1) Kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest
hooletusest käesoleva seaduse §- s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud
maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega.
(2) M aksuesindaja vastutab käesoleva seaduse § -s 8
1 sätestatud kohustuste täitmata
jätmise korral maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega.
(3) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel on mitu vastutavat isikut, vastutavad nad
kohustuste täitmise eest so lidaarselt.
[
RT I 2003, 82, 554 – jõust. 1.05.2004] § 41. Vastutus maksuõigusrikkumise tagajärjel tekkinud maksuvõla eest
(1) Isik, kes on süüdi mõistetud karistusseadustikus s ätestatud maksualase kuriteo
toimepanemise eest, vastutab tema poolt toime pandud kuriteo tagajärjel tekkinud
maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega.
(2) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel vastutab mitu isikut, vastutavad nad
kohustuste täit mise eest solidaarselt.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vastutus ei lõpe maksukohustuse
lõppemisega, kuid pärast maksukohustuse lõppemist nõutakse maksuvõlg sisse tsiviilhagi
esitamise teel.
§ 42. Lepinguline vastutus
(1) Kolmas isik võib endale lepinguga võtta vastutuse maksukohustuslase rahaliste
kohustuste täitmise eest.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik vastutab maksukohustuslase rahaliste
kohustuste täitmise eest solidaarselt maksukohustuslasega. Le pinguline vastutus ei võta
maksuhaldurilt õigust esitada nõuet maksukohustuslase vastu, kelle maksukohustus tekib
seaduse alusel. Lepinguline vastutus ei anna maksuhaldurile õigust loobuda maksuvõla
sissenõudmisest seadusjärgselt maksukohustuslaselt.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikult nõutakse maksuvõlg sisse
tsiviilkohtumenetluse korras hagi esitamise teel.
3. peatükk
MAKSUMENETLUSE ÜLDSÄTTED

§ 43. Menetlusosalised
Maksumenetluses on menetlusosalised:
1) haldusakti andmist või toimingu sooritamist taotlev maksukohustuslane (taotleja);
2) isik, kellele haldusakt või toiming on suunatud (adressaat);
3) muu isik, kelle õigusi haldusakt või toiming puudutab (kolmas isik);
4) haldusorgan, kes peab seaduse või määruse kohaselt esitama menetlev ale
haldusorganile arvamuse või kooskõlastuse õigusakti andmiseks või toimingu
sooritamiseks.
§ 44 [Kehtetu –
RT I 2003, 88, 591 – jõust. 1.01.2004] § 45. Haldusmenetluse seaduse kohaldamine
Maksumenetluses kohaldatakse haldusmenetluse seaduses sätestatut, kui käesolevas
seaduses, maksuseaduses või tollieeskirjades ei ole ette nähtud teisiti.
[
RT I 2004, 28, 188 – jõust. 1.05.2004] § 46. Maksuhalduri haldusaktid
(1) Maksuhaldur annab talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks korraldusi, otsuseid
ja muid haldusakte. Maksuhalduri haldusaktide andmisel, muutmisel ja kehtetuks
tunnistamisel juhinduta kse haldusmenetluse seaduses sätestatust, kui käesolevas seaduses
või maksuseaduses ei ole ette nähtud teisiti.
(2) Haldusakti adressaadi õigusi piiravad ja talle kohustusi panevad haldusaktid peavad
olema kirjalikud ning põhjendatud. Kirjalikud haldusakt id toimetatakse kätte vastavalt
käesoleva seaduse 4. peatükis sätestatule.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud haldusaktis peavad sisalduma:
1) maksuhalduri nimetus ja aadress;
2) haldusakti koostanud ametniku ees – ja perekonnanimi ning ametikoht;
3) haldusakti andmise kuupäev;
4) haldusakti adressaadi nimi ja aadress;
5) haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus;
6) haldusaktiga tehtav ettekirjutus või haldusakti andja otsustus;
7) haldusakti täitmise tähtaeg;
8) muud seadusega sätestatud andm ed.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud haldusaktile peab olema lisatud viide
haldusakti vaidlustamise võimaluste, tähtaja, korra ja koha ning haldusakti täitmata
jätmisega kaasnevate sanktsioonide ning muude tagajärgede, sealhulgas sunniraha või
asendustäitmise kulude tasumise võimaliku kohustuse kohta.

(5) Maksuhalduri haldusaktile kirjutab alla maksuhalduri juht, juhi asetäitja või juhi poolt
volitatud ametnik. Elektroonilisele haldusaktile kirjutatakse alla käesoleva seaduse § 54
lõike 3 alusel rahandusministri määrusega kehtestatud viisil.
(6) Volitatud isiku poolt allakirjutamise korral märgitakse allkirja juurde
allkirjastamisõigust andva dokumendi number ja kuupäev ning koht, kus on nimetatud
dokumendiga võimalik tutvuda. Allkirjastamisõigust andvad dokumendid avaldatakse
maksuhalduri veebilehel.
(7) Haldusakti andmise või toimingu sooritamise taotlus rahuldatakse või otsus taotluse
rahuldamata jätmise kohta tehakse teatavaks 30 päeva jooksul taotluse saamisest arvates,
kui seadusega ei ol e sätestatud teist tähtaega.
§ 47. Menetluskeel ja tõlk
(1) Maksuhalduri ja maksukohustuslase vaheline suhtlemine toimub eesti keeles, kui nad
ei ole kokku leppinud teisiti. Võõrkeelt kasutatakse maksumenetluses keeleseaduses
sätestatud korras.
(2) Tõlgi kaasab maksumenetlusse:
1) menetlusosaline;
2) menetlusosalise taotlusel maksuhaldur;
3) menetlusosalise taotluseta maksuhaldur, kui ta peab seda vajalikuks.
(3) Maksuhalduri poolt tõlgi kaasamise kulud katab tõlgi kaasamist taotlenud isik, kui
seaduse v õi määrusega ei ole sätestatud teisiti või kui maksuhaldur ei otsusta teisiti.
Maksuhaldur esitab kulude tasumise nõude vastavas korralduses, määrab selles tasumise
tähtaja ning teeb hoiatuse, et kulude tähtpäevaks tasumata jätmise korral nõue
sundtäidetakse vastavalt käesoleva seaduse § -dele 128- 132.
§ 48. Esindaja
(1) Menetlusosalisel on õigus kasutada maksumenetluses esindajat. Esinduse puhul
juhindutakse maksumenetluses tsiviilseadustiku üldosa seaduse vastavatest sätetest, kui
käesolevast seadusest võ i maksuseadusest ei tulene teisiti.
(2) Esindaja võib esindatava nimel osaleda kõigis menetlustoimingutes, välja arvatud
juhul, kui seadusest või toimingu olemusest tulenevalt on vajalik esindatava isiklik
osavõtt.
(3) Esindaja peab maksuhalduri nõudmisel, samuti seadusega sätestatud juhtudel esitama
volitust tõendava dokumendi.
(4) Menetlusosalisel on õigus ilmuda menetlustoimingutele koos esindajaga. Sellisel
juhul ei tule volitust tõendavat dokumenti esitada. Esi ndaja ütlused ja taotlused loetakse

menetlusosalise poolt öelduks ning esitatuks, välja arvatud juhul, kui menetlusosaline
nendele kohe vastu vaidleb.
§ 49. Taandamine
(1) Maksuhalduri ametnik ei või asja menetleda, kui:
1) ta on asjas menetlusosaline või menetlusosalise esindaja;
2) ta on asjas menetlusosalise või menetlusosalise esindaja sugulane (vanem, laps,
lapsendaja, lapsendatu, vend, õde, vanavanem, lapselaps), hõimlane (abikaasa vanem,
laps, lapsendaja, lapsendatu, vend, õde, vanavanem, lapselaps) või perekonnaliige;
3) ta on isiklikult huvitatud asja lahendist või muud asjaolud tekitavad kahtlust tema
erapooletuses.
(2) Kui ilmnevad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolud või kui
menetlusosaline on esitanud taandamise taotluse samas lõik es nimetatud alustel, on
maksuhalduri ametnik kohustatud sellest teatama tema ametisse nimetamise õigusega
ametiisikule või Maksu – ja Tolliameti piirkondliku struktuuriüksuse juhatajale, kes peab
taandamise vajalikkuse otsustama kolme tööpäeva jooksul taandamise taotluse
esitamisest alates.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud menetlusosalisena ei käsitata haldusorganit,
kes peab esitama maksuhaldurile arvamuse või kooskõlastuse haldusakti andmiseks või
toimingu sooritamiseks.
(4) Isikut ei taandat a, kui teda ei ole võimalik asendada.
[
RT I 2005, 57, 451 – jõust. 18.11.2005] § 50. Menetlustähtaja arvutamine, ennistamine ja pikendamine
(1) Tähtaja arvutamisel kohaldatakse tsiviilseadus tiku üldosa seaduse vastavaid sätteid.
(2) Kui menetlustähtaeg, välja arvatud maksudeklaratsiooni esitamise tähtaeg, on
mõjuval põhjusel mööda lastud, võib maksuhaldur oma algatusel või menetlusosalise
taotlusel tähtaja ennistada.
(3) Põhjendatud taotlus menetlustähtaja ennistamiseks tuleb esitada kahe nädala jooksul
pärast menetlustoimingu sooritamist takistava asjaolu äralangemist.
(4) Menetlustähtaega ei ennistata, kui esialgsest menetlustoimingu sooritamiseks
ettenähtud tähtpäevast on möödunud rohkem kui üks aasta.
(5) Maksuhaldur võib menetlusosalise põhjendatud taotluse korral või oma algatusel
pikendada enda poolt määratud menetlustähtaega, mille tähtpäev ei ole veel saabunud.

(6) Maksuhaldur võib menetlustähtaja ennistamise või pikendamise seada sõltuvusse
tagatise esitamisest. Tagatise esitamine ja aktsepteerimine toimub vastavalt käesoleva
seaduse § -dele 120 -127.
(7) Otsuse menetlustähtaja ennistamise või pikendamise kohta teeb menetlustoimingut
sooritava maksuhalduri juht, juhi asetäitja või juhi poolt volitatud isik.
§ 51. Rahvusvaheline ametiabi
(1) Maksuhaldur võib taotleda või osutada rahvusvahelist ametiabi.
(2) Rahvusvahelist ametiabi taotletakse ja osutatakse välislepingu alusel, samuti Euroopa
Liidu õigusaktides sätestatud korras.
[
RT I 2008, 60, 331 – jõust. 1.01.2009] (2
1) Maksu – ja Tolliamet võib eelneval kokkuleppel välisriigi pädeva asutusega vahetada
teavet korrapäraselt ilma eraldi taotluseta (automaatne teabevahetus).
[
RT I 2008, 60, 331 – jõust. 1.01.2009] (2
2) Välisriigi pädeva asutusega sõlmitud kokkuleppe alusel või välisriigis õige
maksukohustuse määramise tagamiseks võib Maksu- ja Tolliamet edastada teavet
asjassepuutuvale välisriigile omaalgatuslikult (omaalgatuslik teabevahetus).
[
RT I 2008, 60, 331 – jõust. 1.01.2009] (3) Ametiabi osutava asutuse pädevus ning menetl usosaliste õigused ja kohustused
määratletakse riigisiseste seadustega.
(4)
Rahandusminister kehtestab määrusega rahvusvahelise ametiabi taotlemiseks ja
osutamiseks esitatavate taotluste vormid ja taotlusele lisatavate dokumentide loetelu .
[
RT I 2004, 45, 319 – jõust. 27.05.2004] 4. peatükk
DOKUMENTIDE KÄTTETOIMETAMINE
§ 52. Dokumentide kättetoimetamine
(1) Dokumendid, sealhulgas haldusaktid, kutsed ja teated antakse kätte allkirja vastu või
toimetatakse kätte posti teel, elektrooniliselt või avaldatakse perioodilises väljaandes.
Maksuhaldur võib valida kättetoimetamisviiside vahel, kui s eadusega ei ole sätestatud
kohustuslikku kättetoimetamisviisi.
(2) Kui dokument on adresseeritud mitmele isikule, toimetatakse see kätte kõigile
adressaatidele, välja arvatud juhul, kui adressaadid on maksuhaldurilt taotlenud
dokumendi kättetoimetamist ainult ühele adressaadile või andnud selleks nõusoleku.
Abikaasadele adresseeritud dokumendi võib kätte toimetada ühele abikaasale, välja

arvatud juhul, kui maksuhaldurilt on taotletud dokumendi kättetoimetamist mõlemale
abikaasale.
(3) Juriidilise isiku staatust mitteomavale isikuteühendusele ja õigusvõimetule
varakogumile adresseeritud dokument toimetatakse kätte isikuteühenduse juhile või vara
valitsejale, eelnimetatud isikute puudumise korral maksuhaldurile teadaolevatele
isikuteühenduse liikmetele või kaasomanikele.
(4) Piiratud teovõimega isikule adresseeritud dokument toimetatakse kätte tema
seaduslikule esindajale.
§ 53. Allkirja vastu kättetoimetamine
(1) Maksuhalduri poolt kättetoimetamise korral antakse dokument menetlusosalisele üle
allkirja vas tu teatisel, millele märgitakse ka dokumendi üleandmise aeg, vajaduse korral
kellaajalise täpsusega.
(2) Menetlusosalise elu -, asu – või tegevuskoha aadressil toimetatakse dokument kätte
allkirja vastu tööpäeviti ajavahemikus kella 8.00- st 20.00-ni. Maksuhalduri juhi kirjalikul
loal võib dokumendi kätte toimetada ajavahemikus kella 20.00- st 8.00-ni ja
puhkepäevadel. Kui kättetoimetamiseks peab olema luba, tuleb seda dokumendi
vastuvõtjale näidata. Kui kättetoimetamisel ei järgitud eelnimetatud nõudeid, kuid
dokumendi vastuvõtja ei keeldunud dokumendi vastuvõtmisest, loetakse dokument
kättetoimetatuks.
(3) Menetlusosalise esindajale dokumendi kätteandmisel loetakse dokument
kättetoimetatuks ka tema volitajale. Dokument loetakse kättetoimetatuks ka juhul, kui see
on allkirja vastu kätte antud menetlusosalisega koos elavale vähemalt 10 -aastasele
perekonnaliikmele.
(4) Kui menetlusosaline või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isik keeldub
dokumenti vastu võtmast, teeb dokumendi kättetoimetaja dokumendile märke, mille
kinnitab oma allkirjaga. Märkega dokument tagastatakse maksuhaldurile ning loetakse
menetlusosalisele kättetoimetatuks.
§ 54. Kättetoimetamine posti teel ja elektrooniliselt
(1) Eestis elavale füüsilisele isikule toimetatakse dokument posti teel kätte
rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressil või isiku poolt maksuhaldurile teatatud
aadressil. Kui füüsiline isik ei ole oma aadressi muutumisest teatanud, on maksuhalduril
õigus saata dokument viimasel talle teadaoleval aadressil.
(2) Juriid ilisele isikule või asutusele saadetakse dokument registrisse kantud aadressil.
Isikule või asutusele, keda ei ole registrisse kantud, saadetakse dokument tema poolt
maksuhaldurile teatatud aadressil.
[
RT I 2008, 60, 331 – jõust. 1.01.2009]

(3) Menetlusosalise soovil saadetakse dokument tema poolt näidatud elektronposti
aadressil.
Rahandusminister kehtestab määrusega riiklike maksude maksuhaldurile
elektrooniliselt esitatavate dokumentide formaadi- ja allkirjanõuded ning muud
elektroonilisele teabevahetusele maksumenetluses esitatavad nõuded .
(4) Kui dokument toimetatakse kätte elektrooniliselt, on selle adressaadil õigus vajaduse
korral nõuda hilisemat dokumendi paberil kättetoimetamist.
(5) Välisriigis elavale või asuvale maksukohustuslasele toimetatakse dokument kätte
posti teel tähitult tema poolt maksuhaldurile teatatud aadressil või seadusega sätestatud
juhtudel elektrooniliselt. Kui isiku elu – või asukoht ei ole teada, toimetatakse dokument
kätte välisriigi pädeva ametiasutuse kaudu. Kui välisriigis asuval või elaval
maksukohustuslasel on Eestis püsiv tegevuskoht või esindaja, toimetatakse dokument
kätte püsiva tegevuskoha aadressil või esindajale.
[
RT I 2009, 56, 376 – jõust. 1.01.2010] (6) Juriidilisele isikule või asutusele registrisse kantud aadressil lihtsaadetisena saadetu d
dokument loetakse kättetoimetatuks, kui on möödunud viis päeva selle saatmisest Eesti
piires või 30 päeva välismaale saatmisest. Juriidilisele isikule või asutusele registrisse
kantud aadressil tähtsaadetisena saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks, kui
postiteenuse osutaja on selle nimetatud aadressil üle andnud või jätnud teate tähtkirja
saabumise kohta.
[
RT I 2008, 60, 331 – jõust. 1.01.2009] § 55. Kättetoimetamine perioodilise väljaande kaudu
Kui menetlusosalise aadressi kohta puuduvad andmed või kui menetlusosaline ei ela ega
asu registrisse kantud või maksuhaldurile teadaoleval aadressil ja tema tegelik
viibimiskoht ei ole teada ning dokumenti ei ole muul viisil võimalik kätte to imetada, võib
maksuhaldur dokumendi resolutiivosa avaldada ametlikus väljaandes Ametlikud
Teadaanded. Dokumendi resolutiivosa avaldatakse vähemalt kahel korral ja vähemalt
kahenädalase vahega. Dokumendi resolutiivosa loetakse kättetoimetatuks teistkordse
a valdamise päevale järgneval päeval.
[
RT I 2005, 25, 193 – jõust. 1.07.2005] 5. peatükk
MAKSUKOHUSTUSLASE KAASAAITAMISKOHUSTUS MAKSUMENETLUSES
§ 56. Maksukohustuslase kaasaaitamiskohustus
(1 ) Maksukohustuslane on kohustatud maksuhaldurile teatama kõik talle teadaolevad
asjaolud, mis omavad või võivad omada maksustamise seisukohast tähendust.

(2) Maksukohustuslane peab arvestust maksustamise seisukohast tähendust omavate
asjaolude kohta, annab seletusi, esitab deklaratsioone ja muid tõendeid ning säilitab neid
seadusega ettenähtud tähtaja jooksul. Kui seadus sätestab tõendi kohustusliku liigi, saab
maksukohustuslane kasutada tõendamisel ainult seda liiki tõendit.
(3) Maksukohustuslane ei või takistada maksuhaldurit menetlustoimingute sooritamisel.
§ 57. Raamatupidamisarvestuse ja arvestuse pidamise kohustus
(1) Maksukohustuslane peab raamatupidamisarvestust raamatupidamise seaduses
sätestatud juhtudel ja korras.
(2) Maksuseaduses võib sätestada juhud, mil:
1) maksukohustuslane peab lisaks raamatupidamisarvestusele pidama täiendavat
arvestust maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude kohta (edaspidi
maksuarvestus );
2) raamatupidamisarvestust peab korrald ama maksukohustuslane, kellel ei ole selleks
raamatupidamise seadusest tulenevat kohustust.
(3) Raamatupidamis – ja maksuarvestust tuleb korraldada nii, et mõistliku aja jooksul on
võimalik saada ülevaade tehingute toimumisest ning maksustamise seisukohast tähendust
omavatest asjaoludest, sealhulgas tuludest, kuludest, varast ja kohustustest.
(4) Kui raamatupidamis – ja maksuarvestuse dokumendid ei ole eestikeelsed, võib
maksuhaldur nõuda vajalike dokumentide tõlget eesti keelde. Kui raamatupidamises või
ma ksuarvestuse pidamises on kasutatud vähelevinud lühendeid, sümboleid ja märksõnu
või esineb muid dokumentidest arusaamist raskendavaid asjaolusid, on
maksukohustuslane kohustatud esitama lühendite, sümbolite ja märksõnade tähenduste
loetelu ja andma vajadu se korral lisaselgitusi.
(5) Maksuarvestuse dokumente ei või muuta viisil, mis ei võimalda nende esialgse sisu,
samuti muudatuse tegemise aja kindlakstegemist.
(6) Arvestust võib pidada elektrooniliselt, kui on tagatud arvepidamise tulemusel loodud
dokum entide, sealhulgas raamatupidamisregistrite säilimine käesoleva seaduse § -s 58
sätestatud tähtaja jooksul. Elektrooniliste dokumentide konvertimise ja muutmise korral
tuleb tagada esialgsete andmete loetavus. Elektroonilist arvestust pidav
maksukohustuslane on maksuhalduri nõudmisel kohustatud mõistliku aja jooksul esitama
arvestuse tulemusel loodud dokumendid elektrooniliselt. Dokumendid peavad olema
loetavad. Elektroonilisel kujul säilitatavaid dokumente peab olema võimalik teisendada
loetava kujuga elekt rooniliseks andmestikuks kogu §- s 58 sätestatud tähtaja jooksul.
(7) Kui maksukohustuslane on kohustatud välisriigis toimuva majandustegevuse tõttu
pidama raamatupidamis – või maksuarvestust välisriigi õigusaktidega sätestatud korras
ning välisriigis toimu va majandustegevuse tulemusel tekib maksukohustus Eestis ja

raamatupidamisarvestust või muud arvestust on peetud vastava riigi õigusaktidega
kehtestatud nõuete kohaselt, võetakse selle tulemusi maksustamisel arvesse.
(8) Käesolevas paragrahvis sätestatud nõuded laienevad ka maksukohustuslasele, kes ei
ole seaduse alusel kohustatud raamatupidamis- või maksuarvestust pidama, kuid peab
seda vabatahtlikult.
[
RT I 2005, 25, 193 – jõust. 1.07.2005] § 58. Dokumentide säilitamise kohustus
Kui seadus ei sätesta teist tähtaega, on maksukohustuslane kohustatud säilitama tehingute
ja väljamaksetega seotud ning muid maksustamise seisukohast tähendust omavaid
dokumente vähemalt seitsme aasta jooksul dokumendi koostamisele või saamisele,
toimiku v õi dokumentide kogumiku puhul viimase sissekande tegemisele järgneva aasta
1. jaanuarist arvates.
6. peatükk
TÕENDID
§ 59. Tõendite kogumine
(1) Tõendid maksumenetluses on kõik asjas kogutud andmed, sealhulgas
maksukohustuslaselt, kolmandalt isikult, rii gi-, valla – või linnaasutuselt saadud teave,
dokumendid, asjad, vaatluse teel tuvastatud asjaolud ning eksperdiarvamus. Maksuhaldur
otsustab, lähtudes talle seadusega pandud ülesannetest ning kaalutlusõigusest, milliseid
tõendeid ta peab vajalikuks konkree tses asjas koguda.
(2) Maksuhalduril on õigus kontrollida kõiki maksukohustuslase majandus – või
kutsetegevusega ning maksukohustuslase poolt maksude tasumisega seotud dokumente,
samuti teha kaupade, materjalide ja muu vara ning tehtud tööde ja osutatud te enuste
inventuure ja ülemõõtmisi. Kontroll jaguneb:
1) üksikjuhtumite kontrolliks (§- d 60-72);
2) üldkontrolliks ehk revisjoniks (§- d 73-81).
(3) Tolliametnikul on õigus maksusumma määramise, maksude tasumise õigsuse
kontrollimise või õigusrikkumise tõkes tamise eesmärgil kasutada kõiki talle
tollieeskirjade rakendamiseks seadusega antud õigusi. Euroopa Liidu liikmesriikide
vahelise kaubandusega, rahvusvaheliste postisaadetistega ja ühest liikmesriigist teise
siirduvate isikutega seoses maksusumma määramise , maksude tasumise õigsuse
kontrollimise või õigusrikkumise tõkestamise eesmärgil võib tolliametnik kasutada kõiki
talle tollieeskirjade rakendamiseks seadusega antud õigusi juhul, kui tal on alust arvata, et
maksuseadust ei täideta.
[
RT I 2004, 28, 188 – jõust. 1.05.2004]

§ 60. Teabe nõudmine maksukohustuslaselt
(1) Maksuhalduril on õigus saada maksumenetluses tähendust omavate asjaolude
väljaselgitamiseks maksukohustuslaselt v õi tema esindajalt suulist või kirjalikku teavet.
Vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada maksukohustuslast või tema esindajat teabe
andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse.
(2) Isiku ametiasutusse kutsumiseks annab maksuhaldur käesoleva seaduse §- s 46
sätestatud nõuetele vastava kirjaliku korralduse, kuhu on märgitud maksukohustuslase
ilmumise koht ja aeg koos selgitusega, mis asjus isik välja kutsutakse. Vajaduse korral
antakse kirjalik korraldus ka muudel teabe nõudmise juhtudel.
(3) Kui maksukohustuslase volitatud esindaja ei anna teavet või tema poolt antud teave
on vastuoluline või ebapiisav, on maksuhalduril õigus pöörduda teabe saamiseks
maksukohustuslase poole.
(4) Suulised seletused protokollitakse ning protokollile võetakse seletuste andja allkiri.
Allakirjutamisest keeldumise kohta tehakse protokolli märge. Vajaduse korral selgitab
maksuhaldur maksukohustuslasele tema õigusi ja kohustusi, selgitamise kohta tehakse
protokolli märge.
(5) Riiklike maksude maksuhaldurile elektrooniliselt esitatav dokument peab vastama
käesoleva seaduse § 54 lõike 3 alusel antud rahandusministri määrusega kehtestatud
nõuetele. Kui dokument esitatakse elektrooniliselt, on maksuhalduril õigus vajaduse
korral nõuda hilisemat dokumendi paberil esitamist.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik võib taotleda korralduses antud
kohustuse täitmise tähtaja pikendamist vastavalt § -le 50.
§ 61. Teabe nõudmine kolmandatelt isikutelt
(1) Maksuhalduril on õigus nõuda kolmandatelt isikutelt, sealhulgas krediidiasutustelt,
teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Eelnimetatud
isikud on kohustatud andmeid esitama, välja arvatud juhul, kui neil on seaduse aluse l
õigus tõendite ja andmete esitamisest keelduda. Vajaduse korral võib maksuhaldur
kohustada kolmandat isikut teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal
maksuhalduri ametiruumidesse.
(2) Enne kolmandalt isikult teabe nõudmist tuleb teabe saam iseks pöörduda
maksukohustuslase poole, välja arvatud juhul, kui maksuhalduril puuduvad andmed
maksukohustuslase elu- või asukoha kohta, maksukohustuslane ei ole maksuhaldurile
teadaoleval aadressil kättesaadav või takistab maksumenetluses tähendust omavat e
asjaolude väljaselgitamist ning käesoleva seaduse § 72 lõike 5 punktis 6 sätestatud juhul.
[
RT I 2007, 23, 121 – jõust. 1.07.2007]

(3) Kolmandalt isikult teabe nõudmiseks annab maksuhaldur käesoleva seaduse §-s 46
sätestatud nõuetele vastava korralduse, kuhu märgitakse ka maksukohustuslase nimi,
kelle maksuasjaga seoses teavet kogutakse, samuti kolmanda isiku poole pöördumise
põhjus. Kui isikut kohustatakse ütluste andmiseks maksuhalduri juurde ilmuma,
märgitakse korraldusse ka ilmumise aeg ja koht. Isik võib taotleda korralduses antud
kohustuse täitmise tähtaja pikendamist vastavalt käesoleva seaduse § -s 50 sätestatule.
(4) Suulised ütlused protokollitakse vastavalt käesoleva seaduse § 60 lõikes 4 sätestatule.
§ 62. Asjade ja dokumentide esitamine
(1) Maksuhalduril on õigus nõuda maksumenetluses tähendust omavate asjaolude
kindlakstegemiseks maksukohustuslaselt või kolmandalt isikult tema valduses olevate
asjade ja esitajaväärtpaberite ettenäitamist ning dokumentide esitamist. Kolmandatelt
isikutelt asjade ja dokumentide nõudmise korral kehtib käesoleva seaduse § 61 lõikes 2
sätestatud piirang.
(2) Maksuhalduril on õigus nõuda maksukohustuslaselt sularaha ettenäitamist, kui see on
vajali k maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. Raha
näidatakse ette selle asukohas.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendid ja asjad esitatakse või
näidatakse ette maksuhalduri ametiruumides, välja arvatud juhul, kui:
1) asjade või dokumentide vaatlemiseks või kontrollimiseks nende asukohas on saadud
haldusakti adressaadi nõusolek või
2) maksuhaldur kohustab haldusakti adressaati esitama dokumendid posti teel, kui see ei
põhjusta haldusakti adressaadile ülemääraseid kulutusi või
3) dokumentide või asjade maksuhalduri ametiruumidesse toimetamine on võimatu või
võib põhjustada haldusakti adressaadile ülemääraseid ebamugavusi või kulutusi
4) maksuhaldur kohustab haldusakti adressaati esitama elektroonilisel kujul säilitatavaid
dokumente elektrooniliselt.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud kohustuse kohta antakse kirjalik
korraldus:
1) kui nõue on adresseeritud kolmandale isikule või
2) kui adressaat või tema esindaja kutsutakse kohustuse täitmiseks maksuhalduri
ametiruumidesse või
3) kui maksukohustuslane ei ole varasemat nõuet täitnud või
4) muudel juhtudel, kui maksuhaldur peab seda vajalikuks.
(5) Isik võib taotleda korralduses antud kohustuse täitmise tähtaja pikendamist vastavalt
käesoleva seaduse § -s 50 sä testatule.
(6) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 1 nimetatud korralduse andmisele kohaldatakse
käesoleva seaduse § 61 lõikes 3 sätestatut. Käesoleva paragrahvi alusel maksuhaldurile

dokumentide elektrooniliselt esitamisele laieneb käesoleva seaduse § 60 lõikes 5
sätestatu.
[
RT I 2005, 25, 193 – jõust. 1.07.2005] § 63. Teabe nõudmine riigi -, valla – ja linnaasutustelt ning riigi andmekogu vastutavalt ja
volitatud töötlejalt
(1) Maksuhalduri l on õigus nõuda riigi -, valla – või linnaasutuselt maksumenetluses
tähendust omavat teavet, sealhulgas dokumentide esitamist ning asjade ettenäitamist.
Eelnimetatud asutused on kohustatud maksuhalduri taotluse täitma, välja arvatud juhul,
kui neil on seaduse alusel õigus tõendite ja andmete esitamisest keelduda.
(2) Riiklike maksude maksuhalduril on õigus saada tasuta riigi andmekogu vastutavalt
või volitatud töötlejalt taotluses näidatud perioodil maksustamise seisukohast tähendust
omavaid tehinguid soori tanud isikute identifitseerimist võimaldavaid andmeid (ees – ja
perekonnanime või ärinime; isiku- või registrikoodi; isikukoodi puudumisel
sünnikuupäeva, – kuud ja -aastat) ning nende poolt sooritatud tehingute andmeid.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nim etatud asutused on kohustatud maksuhaldurile
teatama asjaoludest, mis teevad teabe, asjade või dokumentide esitamise nõude täitmise
võimatuks või mille tõttu on vaja taotluse täitmise tähtaega pikendada. Tähtaega
pikendatakse vastavalt käesoleva seaduse § -le 50.
(4) Riigi -, valla – ja linnaasutus on kohustatud esitama maksuhaldurile deklaratsioonid ja
muud dokumendid elektrooniliselt.
Rahandusminister kehtestab riigi -, valla – ja
linnaasutuste poolt elektrooniliselt esitatavate deklaratsioonide ja muude dokumentide
nimekirja .
[
RT I 2008, 60, 331 – jõust. 1.01.2009] § 64. Teabe andmisest ja tõendite esitamisest keeldumise õigus
(1) Käesoleva seaduse § -de 60- 63 alusel teabe andmisest ja tõendite esitamisest on õigus
keelduda:
1) advokaadil asjaolude kohta, mis said temale teatavaks seoses õigusabi andmisega;
2) arstil, notaril, patendivolinikul ja vai mulikul temale seoses kutse- või ametitegevusega
teatavaks saanud andmete kohta;
3) riikliku statistilise vaatluse korraldajal ja seda läbiviinud ametnikul talle seoses
vaatlusega teatavaks saanud andmete kohta;
4) audiitoril ja audiitori kutsetegevusega s eotud isikul vastavalt audiitortegevuse seaduses
sätestatule;
5) maksukohustuslase abikaasal, otsejoones sugulasel, õel või vennal, õe või venna
alanejal sugulasel, abikaasa otsejoones sugulasel, abikaasa õel või vennal, välja arvatud
juhul, kui ta peab antud asjas teavet andma ja dokumente esitama seoses enda
maksukohustusega;

6) isikul küsimustes, millele vastamine tähendaks enda või käesoleva lõike punktis 5
nimetatud isiku õigusrikkumises süüditunnistamist;

7) kui teabe andmine või tõendite esitamine rikuks posti, telegraafi, telefoni või muul
üldkasutataval teel edastatavate sõnumite saladust või riigisaladuse või salastatud
välisteabe hoidmise kohustust.
[
RT I 2007, 16, 77 – jõust. 1.01.2008] (2) Tööülesannete täitmisega teatavaks saanud asjaolude suhtes on teabe andmisest
keeldumise õigus ka käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–4 nimetatud isikuid nende
ameti – ja kutsetegevuses abistavatel isikutel.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 nimetatud isikutelt ütluste, dokumentide või
asitõendite esitamise või ettenäitamise nõudmise korral tuleb neid kirjalikult või suuliselt
teavitada õigusest kohustuse täitmisest keelduda. Suulise teavitamise kohta võetakse
isikult allkiri.
§ 65. Dokumentidest ärakirjade tegemine, dokumentide ja asjade äravõtmine
(1) Maksuhaldur võib teha talle menetlusosalise poolt esitatud dokumentidest ärakirju ja
väljavõtteid ning nende õigsust ametlikult kinnitada. Ametlik kinnitamine toimub
vastavalt haldusmenetluse seaduses sätestatule.
(2) Maksuhaldur võib talle esitatud dokumendid ja asjad ära võtta, kui:
1) neid on vaja maksuasja lahendamiseks ning maksuhalduril on põhjendatult alus
kahtlustada, et hiljem ei ole need tõendid talle kättesaadavad või
2) see on vajalik dokumentidest väljavõtete või ärakirjade tegemiseks või
3) dokumendid ja asjad viitavad arvatavalt toimepandud õigusrikkumisele.
(3) Dokumentide äravõtmise kohta koostatakse protokoll, kuhu märgitakse dokumentide
nimetused ja arv, toimikute äravõtmise korral ka lehekülgede arv. Asjade äravõtmise
kohta koostata kse protokoll, kuhu märgitakse äravõetud asjade tunnused ja arv. Protokolli
allkirjastavad protokolli koostaja ning toimingus osalenud isikud. Kui menetlusosaline
keeldub protokollile alla kirjutamast, tehakse protokolli selle kohta märge. Protokoll
koosta takse kahes eksemplaris, millest üks antakse menetlusosalisele, kellelt asjad või
dokumendid ära võeti.
(4) Dokumente ei võeta ära käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud
juhtudel, kui menetlusosaline vaidleb sellele vastu ning kannab dokumentidest ärakirjade
või väljavõtete tegemise kulud. Ärakirjade ja väljavõtete õigsust kinnitatakse vastavalt
käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule ning kinnitusmärke juurde võetakse
menetlusosalise allkiri. Kui kinnitatud ärakirjade või väljavõtete maht on suur,
koostatakse protokoll, kuhu märgitakse dokumentide loetelu, millest tehti ärakirju või
väljavõtteid. Protokolli allkirjastavad maksuhalduri ametnik ja menetlusosaline.

§ 66. Kulude hüvitamine kolmandale isikule
(1) Kolmandale isikule hüvitata kse tema taotlusel käesoleva seaduse § -des 61 ja 62
sätestatud väljaspool tema elukohta kohustuste täitmisega kaasnenud dokumentaalselt
tõestatud sõidukulud, majutuskulud ja saamata jäänud keskmine palk. Ärakirjade või
väljavõtete tegemise eest tasub maksu haldur talle esitatud arve alusel kuni kolm krooni
iga paberilehekülje eest alates 21. leheküljest.
(2) Maksuhalduril on õigus nõuda sisse kolmandale isikule kulude hüvitamiseks makstud
summa maksukohustuslaselt, kui maksukohustuslane:
1) ei täitnud maksuhalduri korraldust, milles nõuti sellessamas asjas teabe, asjade või
dokumentide esitamist või
2) ei olnud kättesaadav oma elu – või asukohas või muul maksuhaldurile teatatud aadressil
või
3) hoidis menetlusest kõrvale või
4) takistas muul viisil maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamist.
(3) Maksuhalduril ei ole õigust nõuda kolmanda isiku kulude hüvitamist
maksukohustuslaselt, kui ta pöördus kolmanda isiku poole, andmata maksukohustuslasele
võimalust teabe esitamiseks, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2- 4
nimetatud juhtudel.
(4) Maksuhaldur esitab maksukohustuslasele kulude tasumise nõude korraldusega,
määrab selles tasumise tähtaja ja teeb hoiatuse, et kulude tähtpäevaks tasumata jätmise
korral nõue sundtäidetakse vastavalt käesoleva seaduse § -dele 128- 132.
(5)
Käesoleva paragrahvi lõike 1 esimeses lauses nimetatud kulud hüvitatakse Vabariigi
Valitsuse määrusega kehtestatud su uruses ja korras .
§ 67. Sunniraha teabe, asjade ja dokumentide esitamata jätmise eest
(1) Maksuhaldur võib käesoleva seaduse §- des 60-62 sätestatud kohustuste täitmise
tähtaja määramisel teha hoiatuse (§ 136), et kohustuse tähtajaks täitmata jätmise korra l
võidakse rakendada sunniraha. Maksuhaldur võib sunniraha rakendamise hoiatuse teha ka
maksukohustuslasele, kes ei ole täitnud maksuseadusest tulenevat aruannete või muude
dokumentide esitamise kohustust.
(2) Kui isik ei täida talle haldusaktiga pandud kohustust hoiatuses märgitud tähtpäevaks,
peab ta tasuma hoiatuses märgitud sunniraha. Maksuhaldur esitab kohustatud isikule
sunniraha tasumise nõude korraldusega, määrab selles tasumise tähtaja ning teeb
hoiatuse, et sunniraha tähtajaks tasumata jätmise ko rral nõue sundtäidetakse vastavalt
käesoleva seaduse § -dele 128- 132.
(3) Sellesama kohustuse täitmisele sundimiseks ei või sunniraha esimesel korral ületada
10 000 krooni, teisel korral 30 000 krooni. Sellesama kohustuse täitmisele sundimiseks
kasutatav s unniraha ei või ületada kokku 40 000 krooni.

§ 68. Eksperdi kaasamine
(1) Maksuhaldur võib oma algatusel või maksukohustuslase taotlusel menetlusse kaasata
eksperdi. Eksperdi nimi tehakse menetlusosalisele teatavaks enne eksperdi kaasamist,
välja arvatud juhul, kui on vajalik asja kiire menetlemine.
(2) Käesoleva seaduse § -s 49 sätestatud aluste ilmnemisel on ekspert kohustatud ennast
taandama. Samadel alustel võib taotleda eksperdi taandamist menetlusosaline. Taotlus
tuleb esitada viie tööpäeva jooksul e ksperdi isiku teadasaamise päevast arvates. Pärast
seda on taandamine lubatav ainult siis, kui on tõendatud, et taotluse tähtaegne esitamine
ei olnud võimalik. Maksuhaldur otsustab taandamise viie tööpäeva jooksul taotluse või
enesetaanduse esitamisest arv ates.
(3) Ekspert esitab oma arvamuse kirjalikult. Kui maksuhaldur peab seda vajalikuks,
kutsutakse ekspert menetlustoimingute juurde ning sellisel juhul võib ekspert esitada
arvamuse suuliselt. Suuliselt esitatud arvamus protokollitakse menetlustoimingu
protokollis ja sellele võetakse eksperdi allkiri. Menetlusosalisel on õigus esitada
eksperdile küsimusi.
(4) Eksperdil on õigus tutvuda oma ülesannete täitmiseks vajalike materjalidega ja teha
ettepanekuid nende täiendamiseks. Ekspert on kohustatud hoidma talle kohustuste
täitmisega teatavaks saanud maksusaladust (§ 26). Eksperdile selgitatakse maksusaladuse
hoidmise kohustust ja selgitamise kohta võetakse allkiri.
§ 69. Ekspertiisiga seotud kulude hüvitamine
(1) Eksperdi taotlusel hüvitatakse talle välja spool elukohta kohustuste täitmisega
kaasnenud dokumentaalselt tõendatud sõidu- ja majutuskulud ning makstakse tasu tehtud
ekspertiisi eest.
(2) Maksuhalduri algatusel tehtud ekspertiisi kulud katab maksuhaldur.
(3) Menetlusosalise taotlusel ja maksuhalduri kulul tehtud ekspertiisi kulud katab isik,
kelle taotlusel ekspert kaasati. Maksuhaldur esitab maksukohustuslasele kulude tasumise
nõude korraldusega, määrab selles tasumise tähtaja ning teeb hoiatuse, et kulude tähtajaks
tasumata jätmise korral nõue sundtäidetakse vastavalt käesoleva seaduse § -dele 128- 132.
(4)
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulud hüvitatakse Va bariigi Valitsuse
määrusega kehtestatud suuruses ja korras .
§ 70. Mõõturid ja tõkendid
(1) Maksuhalduril on maksusumma määramise, maksude tasumise õigsuse kontrollimise
või õigusrikkumise tõkestamise eesmärgil õigus nõuda maksukohustuslaselt:
1) mahutile, hoidlale või seadmele mõõturi paigaldamist;
2) mahuti, hoidla, seadme, samuti hasartmängu korraldamiseks kasutatava

mänguinventari plommimist või pitseerimist;
3) territooriumi või selle osa sulgemist;
4) sularahaarvelduste jälgimist võimaldavate seadmete , sealhulgas kassaaparaadi
paigaldamist.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 või 4 nimetatud mõõturi või seadme
paigaldamist võib nõuda, kui maksukohustuslane ei ole täitnud talle seadusega pandud
vastava mõõturi või seadme paigaldamise kohustust.
(3) Maksuhaldur võib määrata ametniku, kellel on õigus üldisel tööajal või ettevõtte
tööajal viibida maksuhalduri määratud tähtaja jooksul maksukohustuslase tegevuskohas
mõõturi või seadme kasutamise kontrollimise eesmärgil.
(4) Mõõturi või sularahaarvelduste jälgimist võimaldava seadme paigaldamise, selle
kasutamise kontrollimise, samuti tõkendi kohaldamise korraldus vormistatakse
kirjalikult.
(5) Tõkend kõrvaldatakse hiljemalt tõkendi kohaldamise põhjuse kõrvaldamisele või
äralangemisele järgneval tööpäeval.
(6) Maksuhaldur on kohustatud hüvitama otsese kahju, mis tekkis käesoleva paragrahvi
lõike 1 punktis 2 või 3 sätestatud tegevuse tagajärjel, kui seejuures ei tuvastatud
seaduserikkumist maksumaksja poolt või kui tõkendi t ei kõrvaldatud käesoleva
paragrahvi lõikes 5 ettenähtud tähtaja jooksul.
§ 71. Asendustäitmine
(1) Maksuhaldur võib käesoleva seaduse §- s 70 nimetatud kohustuse täitmise tähtaja
määramisel teha hoiatuse (§ 136), et kohustuse tähtpäevaks täitmata jätmise korral
rakendatakse asendustäitmist. Isikule tehakse hoiatuses teatavaks ka asendustäitmise
kulude arvatav suurus ning viidatakse sätetele, mille alusel nõutakse sisse
asendustäitmise kulud.
(2) Kui maksukohustuslane ei ole määratud tähtaja jooksul täitnud käesoleva seaduse §
70 lõikes 1 sätestatud kohustust või kui see on vajalik õigusrikkumise tõkestamiseks,
sooritab maksuhaldur ise vajaliku toimingu või kasutab selleks kolmanda isiku või riigi -,
valla – või linnaasutuse abi. Toimingu kulud katab kohustuse täitmata jätnud isik, kui talle
oli kätte toimetatud sellekohane kirjalik hoiatus. Maksuhaldur esitab isikule kulude
tasumise nõude korraldusega, määrab selles tasumise tähtaja ning teeb hoiatuse, et kulude
tähtajaks tasumata jätmise korral nõue sundtäidetakse vastavalt käesoleva seaduse § -dele
128- 132.
(3) Isiku nõudmisel, kelle suhtes sunnivahendit rakendatakse, esitab asendustäitmist
läbiviiv ametiisik ametitõendi ja täitekorralduse. Kolmas isik esitab asendustäitmise
läbiviimiseks talle maksuhalduri poolt antud täitekorralduse.

(4) Asendustäitmist läbiviiv isik või asutus koostab toimingu kohta kirjaliku protokolli.
§ 72. Vaatlus ja muud menetlustoimingud
(1) Maksuhalduri ametnikul on õigus vaatluse läbiviimiseks siseneda maatükile,
ehitistesse ja ruumidesse, kus toimub maksukohustuslase majandus – või kutsetegevus.
Maksuhalduri ametnikul ei ole õigust sooritada vaatluse käigus läbiotsimist, avada
lukustatud ruume või panipaiku ega siseneda eluruumi selles elavate isikute tahte
vastaselt, ka juhul, kui neis toimub isiku majandus – või kutsetegevus.
(2) Maksuhalduri ametnikul on õigus vaadelda majandus – või kutsetegevusega
mittetegeleva isiku omandis või valduses olevat vara, sealhulgas kinnisasju, ehitisi, laevu,
sõidukeid ja muud vallasvara, kui vaat lus ei kujuta endast selle isiku tahte vastast
eluruumi või valdusesse sisenemist ning selle läbiotsimist.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud vaatluse läbiviimisest teatatakse ette
sellise aja jooksul, mis võimaldab maksukohustuslasel kava ndatava toimingu suhtes
seisukohta võtta. Vaatluse läbiviimisest ei teatata ette kiireloomulistel juhtudel.
Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud vaatluse läbiviimisest ei teatata ette ka juhul, kui
maksuhalduril ei õnnestunud vara omaniku või valdaja e lu- või asukohta kindlaks teha.
Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vaatluse läbiviimiseks esitatakse
maksukohustuslasele või tema esindajale kirjalik korraldus, kuhu on märgitud ka vaatluse
eesmärk. Kui vaatluse läbiviimiseks ei esitatud kirjalikku ko rraldust, on
maksukohustuslasel õigus nõuda tagantjärele vaatluse kirjalikku põhjendamist.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vaatlus viiakse läbi ettevõtte tööajal või
üldisel tööajal. Vaatluse käik ja vaatlusega tuvastatud asjaolud protokollita kse.
(5) Vaatluse läbiviimiseks on maksuhalduri ametnikul õigus:
1) kaasata spetsialiste ja eksperte;
2) teha käesoleva seaduse § -s 65 sätestatud korras dokumentidest väljavõtteid või
ärakirju;
3) fotografeerida või muul viisil jäädvustada vaadeldavat ter ritooriumi või asju;
4) teha kaupade, materjalide ja muu vara inventuure ja ülemõõtmisi, samuti koostada
vaadeldavate territooriumide või ehitiste plaane või skeeme;
5) võtta ära dokumente ja asju vastavalt käesoleva seaduse § -s 65 sätestatule;
6) nõuda vaadeldaval maatükil või vaadeldavas ehitises või ruumis viibivatelt isikutelt
teavet maksukohustuslase majandus – või kutsetegevuse kohta vaatluse eesmärgiga
piiratud ulatuses. Ütlused protokollitakse käesoleva seaduse § 60 lõikes 4 sätestatud
korras.
[
RT I 2007, 23, 121 – jõust. 1.07.2007]

(6) Maksuhalduri ametnikul on õigus võtta mootorikütusena kasutatava kütuse
erimärgistatuse kindlakstegemiseks sõidukite kütusepaakidest ja mujalt kütusesüsteemist
proove. Toimingu tulemused protokollitakse.
(7) Maksuhalduril on õigus kaasata spetsialiste vaatlusesse ja muudesse
menetlustoimingutesse, kui nende läbiviimiseks on vaja eriteadmistega isiku abi.
Spetsialisti osavõtu kohta tehakse märge menetl ustoimingu protokolli. Spetsialistile
laieneb käesoleva seaduse § 68 lõikes 4 sätestatu.
7. peatükk
REVISJON
§ 73. Revisjoni eesmärk ja ulatus
(1) Revisjoni eesmärk on välja selgitada kõik revideeritava maksukohustusega seotud
asjaolud, sealhulgas nii ma ksukohustust suurendavad kui ka vähendavad asjaolud.
(2) Revisjon võib hõlmata üht või mitut maksu, üht või mitut maksustamisperioodi või
olla piiritletud konkreetsete asjaolude väljaselgitamisega.
(3) Revisjoni käigus võib välja selgitada ka muude isikute maksukohustustega seotud
asjaolusid, kui revideeritav isik on kohustatud neile isikutele tehtavatelt väljamaksetelt
maksu kinni pidama.
(4) Revisjoni võib füüsilise isiku juures läbi viia ainult juhul, kui füüsiline isik tegutseb
ettevõtjana või on maksu kinnipidaja.
(5) Käesolevas peatükis sätestatut ei kohaldata tollideklaratsiooni aktsepteerimisele
vahetult järgnevale maksude tasumise õigsuse kontrollimisele.
[
RT I 2003, 71, 472 – jõust. 1.01.2004] § 74. Pädevus
(1) Revisjoni viib läbi konkreetse maksuasja menetlemiseks pädev maksuhaldur.
(2) Revidendi asendamise vajaduse korral võib Maksu- ja Tolliameti peadirektor või
piirkondliku struktuuriüksuse juhataja revidendiks määrata teise Maksu- ja Tolliameti
ametniku.
(3) [Kehtetu –
RT I 2003, 88, 591 – jõust. 1.01.2004] (4) Revisjoni läbiviimisesse võib kaasata välisriigi maksuametnikke, kui seoses
revideeritava maksustamisasjaga on vaja kontrollida ka selles välisriigis tekkinud või
tekkivat maksukohustust ning väl isriik tagab maksusaladuse kaitse. Välisriigi pädeva
asutuse nõusolekul võib maksuhaldur osaleda välisriigi maksuhalduri läbiviidavas

revisjonis.
[
RT I 2008, 60, 331 – jõust. 1.01.2009] § 75. Revisjonist etteteatamine
(1) Maksuhaldur teatab revisjonist ja määrab revisjoni ulatuse (§ 73 lõige 2)
korraldusega, mis toimetatakse maksukohustuslasele kätte hiljemalt seitse päeva enne
revisjoni algust. Kui etteteatamine ohustab revisjoni eesmärki, siis revisjonikorraldust
enne revisjoni algust kätte ei toimetata.
(2) Revisjoni eesmärk loetakse ohustatuks, kui maksuhalduril on põhjendatud alus
kahtlustada, et revisjonist etteteatamise korral maksukohustuslane takistab juurdepääsu
enda majandus – või kutsetegevusega seotud dokumentidele või esemetele, hävitab,
võltsib või kahjustab muul viisil dokumente või esemeid.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud korraldusse märgitakse lisaks käesoleva
seaduse § -s 46 sätestatule kontrollitav maks, maksust amisperiood, revisjoni tähtaeg ning
revisjoni läbiviiva ametniku nimi. Revisjoni ulatust või revisjoni tähtaega muudetakse
vajaduse korral hiljem korraldusega. Revisjoni tähtaja pikendamist või muu
maksukohustuslast koormava muudatuse tegemist tuleb korral duses põhjendada.
Maksukohustuslast koormava muudatuse tegemisel kohaldatakse käesoleva paragrahvi
lõiget 1.
[
RT I 2008, 60, 331 – jõust. 1.01.2009] § 76. Revisjoni algus
(1) Revisjoni alguses esitab revident ametitõendi, samuti revisjonikorralduse, kui seda ei
ole varem kätte toimetatud.
(2) Revisjoni alguses fikseeritakse kirjalikult revisjoni alustamise kuupäev ja kellaaeg.
(3) Maksuhalduril on õigus revisjoni algus mõjuvatel põhjustel edasi lükata, kui
maksukohustuslane esitab selleks põhjendatud taotluse. Maksuhaldur otsustab taotluse
põhjendatuse.
§ 77. Revisjoni aeg ja koht
(1) Revisjon viiakse läbi üldisel tööajal või ettevõtte tööajal maksukohustuslase poolt
revisjoni ajaks revide ndi kasutusse antud tööruumis või töökohas.
(2) Kui maksukohustuslasel ei ole võimalik tööruumi või töökohta revidendi kasutusse
anda, võib dokumente esitada ning asju ette näidata maksukohustuslase eluruumides või
maksuhalduri ametiruumides.
§ 78. Maksukohustuslase õigused ja kohustused revisjoni ajal

(1) Maksukohustuslasel on õigus saada revisjoni ajal teavet senituvastatud asjaolude ja
nende võimaliku maksustamisalase tähenduse kohta.
(2) Maksukohustuslasel on õigus taotleda revidendi taandamist käesoleva seaduse §-s 49
sätestatud alustel.
(3) Maksukohustuslane on kohustatud:
1) tagama revidendile juurdepääsu revideeritava maksukohustusega seotud andmetele;
2) esitama revidendile tutvumiseks asjasse puutuvaid dokumente ja asju ning vajaduse
korral andma nende kohta selgitusi;
3) võimaluse korral tagama revidendile revisjoni läbiviimiseks kohase tööruumi või
töökoha, võtmata selle eest tasu;
4) tutvustama revidendile raamatupidamissüsteemi ja raamatupidamisega seonduvaid
infosüsteeme.
[
RT I 2005, 25, 193 – jõust. 1.07.2005] § 79. Seletuste võtmine, dokumentide ja asjade kontrollimine, äravõtmine ja muud
toimingud
(1) Revidendil on õigus saada revisjoni läbiviimisel maksukohustuslaselt või tema
määratud isikult seletusi. Kui maksukohustuslane või tema määratud isik keeldub
seletuste andmisest või hoidub revisjonist kõrvale, võib revident küsitleda teisi
kohalviibivaid maksukohustuslase töötajaid. Vajaduse korral seletused protokollitakse.
( 2) Revidendil on õigus viia läbi vaatlusi, kaasata eksperte ja spetsialiste, teha
kontrollitavatest dokumentidest väljavõtteid ja ärakirju ning sooritada muid käesoleva
seaduse 6. peatükis sätestatud toiminguid, arvestades käesolevas peatükis sätestatud
er isusi. Toiminguid võib sooritada suulise korralduse alusel, välja arvatud käesoleva
seaduse § -des 70 ja 71 sätestatud juhul.
(3) Käesoleva seaduse § 72 lõike 1 alusel revisjoni käigus läbiviidavasse vaatlusesse
kaasatakse maksukohustuslane või tema esinda ja või töötaja. Vaatluse läbiviimisele ei
kohaldata § 72 lõikes 3 sätestatut. Spetsialisti kaasamise korral tehakse
maksukohustuslasele teatavaks spetsialisti nimi ja kaasamise põhjus.
(4) Revidendil on õigus ära võtta asjasse puutuvaid dokumente või asju kontrollimise
käigus õigusrikkumise tunnuste avastamise korral või kokkuleppel maksukohustuslasega.
§ 80. Revisjoni lõppvestlus
(1) Revisjoni lõpus viib revident maksukohustuslase või tema esindajaga läbi vestluse.
Revisjoni lõpus ei toimu vestlust käesoleva seaduse § 81 lõikes 3 sätestatud juhul, samuti
juhul, kui maksukohustuslane või tema esindaja vestlusest keeldub või kui revisjoni
tulemusel ei avastatud maksukohustust muutvaid asj aolusid.

(2) Vestluse käigus informeeritakse maksukohustuslast revisjoni tulemustest, arutatakse
maksukohustuslasega eelkõige vaieldavaid asjaolusid ning võimaldatakse tal anda nende
kohta seletusi. Maksukohustuslase soovil selgitab revident, kuidas revisjoni käigus
tuvastatud asjaolud võivad mõjutada tema maksukohustust. Vestluse võib ühitada
revisjoniakti tutvustamisega. Vestlusesse võib kaasata maksuhalduri ametnikke, kes ei
osalenud revisjonis, samuti eksperte ja spetsialiste. Vajaduse korral vestluse käigus antud
seletused protokollitakse.
(3) Kui revisjoni käigus avastati väärteo või kuriteo tunnuseid, peab maksuhaldur
maksukohustuslast sellest informeerima ning selgitama, et õigusrikkumise arutamine ja
selleks vajalike asjaolude tuvastamine toimub eraldi menetluse käigus.
§ 81. Revisjonia kt
(1) Revisjoni lõpus koostab revident revisjoniakti, milles tuuakse ära kõik revisjoni
käigus tuvastatud maksustamise seisukohast tähendust omavad faktilised ja õiguslikud
asjaolud. Kui revisjoni kaasati ekspert või spetsialist, märgitakse revisjoniakti ka nende
osavõtt.
(2) Maksukohustuslasel või tema esindajal on õigus revisjoniaktiga tutvuda ning selles
toodud asjaoludega mittenõustumise korral nõuda revisjoniaktile eriarvamuse lisamist.
Eriarvamuse lisamise kohta tehakse revisjoniakti lõppu märge.
( 3) Revisjoniakti ei tutvustata ning vestlust ei peeta enne revisjoni tulemusel antava
haldusakti kättetoimetamist, kui tutvustamine ohustaks tõe väljaselgitamist
kriminaalmenetluses või maksu sissenõudmist.
(4) Revisjoniakti ei tutvustata, kui revisjoni käigus ei avastatud maksukohustust muutvaid
asjaolusid. Maksukohustuslasele toimetatakse kätte sellekohane kirjalik teade. Teade
loetakse võrdväärseks revisjoni tulemusel tehtava maksuotsusega (§ 95) ning selle
muutmisel või kehtetuks tunnistamisel kohaldat akse käesoleva seaduse §-des 101- 103
sätestatut.
8. peatükk
MAKSUDEKLARATSIOON JA MAKSU MÄÄRAMINE
1. jagu
Üldsätted
§ 82. Maksukohustuslase esitatud andmete tõenduslik jõud
Maksuhaldur lähtub maksukohustuse täitmise kontrollimisel ja maksu määramisel
eelkõige maksukohustuslase esitatud maksudeklaratsioonidest (§ 85 lõige 1),
maksukohustuslase raamatupidamisarvestusest ja muust tema poolt enda tegevuse kohta
peetud arvestusest. Kui maksuhalduril tekib kahtlus maksukohustuslase esitatud andmete
õigsuses, kogub ta täiendavaid tõendeid.

§ 83. Tühiste tehingute arvestamine maksustamisel
(1) Seaduse või heade kommetega vastuolus olevat tehingut maksustatakse võrdväärselt
õiguspärase tehinguga. Seadusvastase tegevuse tagajärjed toovad kaasa samasuguse
maksukohustuse, nagu see oleks tekkinud majandusliku sisu poolest sarnase õiguspärase
tegevuse tagajärjel.
(2) Tehingu või toimingu vastuolu seaduse või heade kommetega võib kaasa tuua
maksukohustuse suurenemise, kui nii on seadusega sätestatud.
(3) Tehingu tühis ust ei võeta maksustamisel arvesse, kui pooled ei tagasta tühise tehingu
läbi saadut või ei taasta muul viisil tehingu tegemisele eelnenud olukorda.
(4) Näilikku tehingut ei võeta maksustamisel arvesse. Kui näilik tehing tehakse teise
tehingu varjamiseks, kohaldatakse maksustamisel varjatud tehingu kohta käivaid sätteid.
[
RT I 2008, 60, 331 – jõust. 1.01.2009] § 84. Maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil tehtavad tehingud ja toimingud
Kui teh ingu või toimingu sisust ilmneb, et see on tehtud maksudest kõrvalehoidumise
eesmärgil, kohaldatakse maksustamisel sellise tehingu või toimingu tingimusi, mis
vastavad tehingu või toimingu tegelikule majanduslikule sisule.
2. jagu
Maksudeklaratsioon
§ 85. Maksudeklaratsioon
(1) Maksudeklaratsioon (edaspidi deklaratsioon) on tulu- , käibe-, aktsiisi- , tolli-,
sotsiaalmaksu – ja hasartmängumaksudeklaratsioon, maksuaruanne või muu
maksuhaldurile esitatav maksu arvutamise dokument, mille esitamise kohustus tule neb
seadusest.
(2) Deklaratsioonile lisatakse dokumendid, mille esitamine on ette nähtud seaduse või
määrusega.
(3) Maksuhalduril on õigus teha deklaratsiooni esitamise kohta meeldetuletusi, samuti
anda korraldusi deklaratsiooni esitamiseks.
(4) Deklaratsiooni esitaja on kohustatud esitama talle teadaolevalt õigeid andmeid ning
andmete õigsust kirjalikult kinnitama.
§ 86. Deklaratsioonide esitamine ja vastuvõtmine
(1) Deklaratsioon saadetakse posti teel, elektroonilisel andmekandjal või elekt roonilist
andmesidet kasutades või antakse üle maksuhalduri ametiruumides või muus

maksuhalduri määratud kohas. Isik võib valida deklaratsiooni esitamise viisi, välja
arvatud juhul, kui seaduse või määrusega on sätestatud teisiti.
(2) Seaduse või määruseg a võib ette näha juhud, mil deklaratsiooni vastuvõtmise kohta
tuleb anda tõend või teha deklaratsioonile märge selle vastuvõtmise kohta.
§ 87. Deklaratsiooni allkirjastamine
(1) Deklaratsioonile kirjutab alla maksukohustuslane, tema seaduslik esindaja või
volitatud esindaja. Piiratud teovõimega isiku eest kirjutab deklaratsioonile alla tema
seaduslik esindaja või eestkostja.
(2) Füüsilise isiku volitatud esindaja võib deklaratsioonile alla kirjutada tollieeskirjades
sätestatud juhtudel, samuti juhul, kui isik ei ole võimeline haiguse või välismaal viibimise
tõttu deklaratsioonile alla kirjutama. Maksuhalduril on õigus nõuda volitatud esindajalt
selle tõendamist, et füüsiline isik ei saa ühel eelnimetatud põhjustest oma kohustusi täita.
Maksuhaldur võib nõuda deklaratsiooni allkirjastamist esindatava poolt pärast
allkirjastamist takistavate asjaolude äralangemist.
(3) Kui kirjalikule deklaratsioonile kirjutab alla volitatud esindaja, esitatakse
maksuhaldurile ka volitust tõendav dokument, kui seda ei ole va rem esitatud.
(4) Deklaratsiooni esitamise korral elektroonilist andmesidet kasutades peab
elektrooniline allkiri olema antud viisil, mis võimaldab tuvastada deklaratsiooni esitanud
isikut ja allkirja andmise aega. Elektrooniline allkiri antakse kas digitaalallkirja seaduses
sätestatud või rahandusministri poolt käesoleva seaduse § 54 lõike 3 alusel määrusega
kehtestatud viisil.
[
RT I 2004, 28, 188 – jõust. 1.05.2004] § 88. Maksusumma arvutamine
(1) Maksukohustuslane arvutab deklaratsiooni alusel tasumisele kuuluva maksusumma.
Maksuhalduril on õigus maksukohustuslase arvutatud summat kontrollida ning vajaduse
korral määrata maksusumma käesoleva seaduse § -s 98 sätestatud tähta ja jooksul.
(2) Kui seaduse või määrusega on nii ette nähtud, arvutab deklaratsiooni alusel
tasumisele kuuluva maksusumma maksuhaldur ning saadab tasumisele kuuluva summa
kohta maksuteate. Maksuteade on käesoleva seaduse § -s 46 sätestatud nõuetele vastav
haldusakt, mis saadetakse maksukohustuslasele hiljemalt 30 päeva enne maksu tasumise
tähtpäeva. Maksuteadet ei väljastata, kui maksusumma on väiksem kui 50 krooni.
Maksuhaldur võib väljastada maksuteate ka pärast deklaratsiooni esitamise tähtpäeva
esitatud deklaratsiooni alusel arvutatud maksusumma kohta, kui maksusumma
arvutatakse deklaratsioonis esitatud andmete põhjal.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud maksuteate muutmisele ja kehtetuks
tunnistamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 101- 104 sätestatut, arvestades
lõigetes 4 -6 sätestatud erisusi.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud maksuteadet võib maksu määramise
aegumistähtaja jooksul muuta või kehtetuks tunnistada nii maksukohustuse
suurendamiseks kui vähendamiseks, arvestamata käesoleva seaduse §-des 101- 104
sätestatud piiranguid.
(5) Maksudeklaratsioonis või maksuteates avastatud arvutusvigu võib parandada enne
maksuteate vaidlustamise tähtaja saabumist, samuti juhul, kui vaide esitamise tähtaeg on
ennistatud. Eelnimetatud pii rang ei kehti juhul, kui maksuteadet saab muuta või kehtetuks
tunnistada ka muul alusel.
(6) Kui maksuteadet muudetakse või see tunnistatakse kehtetuks maksukohustust
vähendava asjaolu tõttu, väljastab maksuhaldur uue maksuteate või teeb otsuse
maksuteate kehtetuks tunnistamise kohta. Maksuteate muutmiseks maksukohustust
suurendava asjaolu tõttu tunnistab maksuhaldur selle kehtetuks ning teeb maksuotsuse (§
95).
§ 89. Deklaratsiooni parandamine
(1) Kui maksukohustuslane enne maksusumma määramise aegumist (§ 98) avastab, et
tema poolt või tema nimel esitatud deklaratsioonis esinevate vigade või andmete
puudulikkuse tõttu on deklareeritud maksusumma väiksem maksuseaduse alusel
tasumisele kuuluvast maksusummast, teavitab ta sellest viivitamata maksuhaldurit
kirjalikult. Maksuseadustes, tollieeskirjades ja selle alusel kehtestatud määrustes võib
sätestada juhud, mil maksukohustuslane peab:
1) taotlema deklaratsiooni muutmist või kehtetuks tunnistamist;
2) korrigeerima maksusummat edaspidi esitatavates deklarats ioonides;
3) esitama parandatud, õigete andmetega deklaratsiooni.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustus laieneb ka maksukohustuslase
õigusjärglasele või pärandvara hooldajale.
(3) Maksukohustuslane, kes kasutab kaupu või teenuseid muul ees märgil kui see, millega
seoses anti nimetatud kaupadele või teenustele maksusoodustus või maksuvabastus, on
kohustatud sellest maksuhaldurile viivitamata teatama ning vastavalt käesoleva
paragrahvi lõikes 1 sätestatule deklareerima maksusumma, mis oleks tu lnud tasuda, kui
maksusoodustust või maksuvabastust ei oleks kohaldatud.
[
RT I 2004, 28, 188 – jõust. 1.05.2004] § 90. Puudused deklaratsioonis

(1) Kui deklaratsioon ei vasta seaduse või määrusega kehtestatud nõuetele, juhib
maksuhaldur puudustele tähelepanu ning määrab vajaduse korral maksukohustuslasele
puuduste kõrvaldamiseks tähtaja.
(2) Kui puudusi maksuhalduri määratud tähtajal ei kõrvaldata, loetakse deklaratsioon
esitam ata jäetuks.
(3) Tollideklaratsiooni puudused kõrvaldatakse tollieeskirjades sätestatud korras.
[
RT I 2004, 28, 188 – jõust. 1.05.2004] § 91. Sunniraha deklaratsiooni ja selle paranduste esitamata jätmise eest
(1) Kui deklaratsiooni ei ole esitatud seadusega sätestatud tähtpäevaks, võib maksuhaldur
määrata deklaratsiooni esitamiseks tähtaja ja teha hoiatuse (§ 136), et maksuhalduri
määratud tähtajal deklaratsiooni esitamata jätmise korral võidakse rakendada sunniraha.
(2) Sunniraha võib rakendada ka juhul, kui isikule on deklaratsiooni esitamise kohustust
enne selle esitamise tähtpäeva hoiatuses meelde tuletatud, samuti juhul, kui
maksukohustuslane ei kõrvalda maksudeklaratsioonist puudusi käesoleva seaduse § 90
lõike 1 alusel määratud tähtajal ning maksuhaldur tegi puuduste kõrvaldamiseks tähtaja
määramisel sunniraha rakendamise kohta kirjaliku hoiatuse.
(3) Kui isik ei täida talle haldusaktiga pandud kohustust hoiatuses märgi tud tähtpäevaks,
peab ta tasuma hoiatuses märgitud sunniraha. Maksuhaldur esitab isikule sunniraha
tasumise nõude korraldusega, määrab selles tasumise tähtaja ning teeb hoiatuse, et
sunniraha tähtajal tasumata jätmise korral nõue sundtäidetakse vastavalt k äesoleva
seaduse § -dele 128 -132.
(4) Maksuhalduri poolt sellesama deklaratsiooni esitamiseks või selles puuduste
kõrvaldamiseks tähtaja määramisel ei või esimesel korral rakendatav sunniraha ületada
20 000 krooni ja teisel korral 30 000 krooni. Maksuhalduri poolt sama deklaratsiooni või
selle paranduste esitamisele sundimiseks määratud sunniraha ei või kokku ületada 50 000
krooni.
[
RT I 2004, 28, 188 – jõust. 1.05.2004] 2
1. jag u
Siduv eelotsus
[
RT I 2007, 23, 121 – jõust. 1.01.2008] § 91
1. Siduv eelotsus

Siduva eelotsusega (edaspidi eelotsus) annab Maksu- ja Tolliamet maksukohustuslase
taotlusel siduva hinnangu tulevikus sooritatava toimingu või toimingute kogumi (edaspidi
käesolevas jaos toiming ) maksustamise kohta.
[
RT I 2007, 23, 121 – jõust. 1.01.2008] § 91
2. Eelotsuse andmisest keeldumine
(1) Maksuhalduril on õigus keelduda eelotsuse tegemisest, kui:
1) toimingu maksustamist reguleerivate õigusnormide kohaldamine on objektiivsetel
asjaoludel selge;
2) toiming on oletuslik ;
3) toimingu eesmärk on maksudest kõrvalehoidumine.
(2) Tulumaksuseaduse § 50 lõikes 4 nimetatud seotud isikute vahel tehtud tehingute
väärtuse kindlaksmääramise suhtes käesolevas jaos sätestatud korda ei kohaldata.
(3) Maksuhaldur teavitab taotlejat eelotsuse tegemisest keeldumisest ja tagastab taotluse
15 kalendripäeva jooksul taotluse saamise päevast arvates.
[
RT I 2007, 23, 121 – jõust. 1.01.2008] § 91
3. Eelotsuse vorminõuded
(1) Eel otsusele kohaldatakse haldusakti suhtes kehtestatud ning käesoleva seaduse §- s 46
sätestatud nõudeid, arvestades käesolevas jaos eelotsuse kohta sätestatud erisusi.
Eelotsust võib muuta selles esinevate ilmsete kirja – või arvutusvigade parandamiseks.
(2) Eelotsus vormistatakse kirjalikult ning selles peavad sisalduma:
1) selle maksukohustuslase andmed, kes võib eelotsusele tugineda;
2) eelotsuse aluseks olevate dokumentide loetelu;
3) viited õigusnormidele, mille kohaldamise kohta eelotsus tehakse;
4) hinnang taotluses kirjeldatud toimingu maksustamise kohta;
5) kinnitus eelotsuse siduvuse kohta ning siduvuse tähtaeg.
[
RT I 2007, 23, 121 – jõust. 1.01.2008] § 91
4. Eelotsuse siduvus
(1) Eelo tsus on maksuhaldurile siduv, kui:
1) toiming on sooritatud eelotsuses märgitud tähtajal;
2) sooritatud toiming vastab eelotsuses kirjeldatule kõigis maksustamise seisukohast
olulistes asjaoludes;
3) enne toimingu sooritamist ei ole toimingu maksustamise s eisukohast tähendust
omavaid õigusnorme oluliselt muudetud.

(2) Maksuhaldurile ei ole siduv eelotsus, mis on tehtud pettuse või ähvarduse teel või
muul viisil maksuhaldurit õigusvastaselt mõjutades. Maksuhaldur tunnistab pettuse või
ähvarduse teel või muul viisil maksuhaldurit õigusvastaselt mõjutades tehtud eelotsuse
kehtetuks.
(3) Maksukohustuslane on kohustatud teavitama Maksu- ja Tolliametit viivitamata
eelotsuses kirjeldatud toimingu sooritamisest.
[
RT I 2007, 23, 121 – jõust. 1.01.2008] § 91
5. Eelotsuse taotlus
(1) Eelotsuse taotlus esitatakse Maksu – ja Tolliametile kirjalikult. Taotlus peab sisaldama
kavandatava toimingu ammendavat kir jeldust ja toimingu maksustamise seisukohast
oluliste asjaolude analüüsi, samuti taotleja hinnangut toimingu maksustamise õiguslike
aluste kohta.
(2) Taotluses märgitakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule vähemalt
järgmised andmed:
1) selle haldusorgani nimetus, kellele taotlus esitatakse;
2) taotleja nimi, isiku – või registrikood, postiaadress ja muud kontaktandmed;
3) taotleja kinnitus, et temale teadaolevalt ei esine taotlusega seonduvaid, käesoleva
seaduse § 91
9 lõikes 1 nimetatud menetlu se peatamise aluseid;
4) loetelu taotluses kirjeldatud toimingu sooritamiseks olulistest ja taotluse esitamise ajal
olemasolevatest dokumentidest ning dokumentide kavanditest;
5) toimingu sooritamise planeeritav aeg.
(3) Maksuhalduri nõudmisel esitab taot leja kõik olemasolevad kavandatava toimingu
sooritamiseks olulised dokumendid, samuti dokumentide kavandid.
[
RT I 2007, 23, 121 – jõust. 1.01.2008] § 91
6. Riigilõiv
Eelotsuse taotluse läbivaatamise eest tasub taotleja riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud
määras.
[
RT I 2007, 23, 121 – jõust. 1.01.2008] § 91
7. Puudused eelotsuse taotluses
(1) Kui taotlus ei vasta käesolev a seaduse § 91
5 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimustele,
toimingu dokumendid ei ole piisavad eelotsuse andmiseks või taotleja ei ole tasunud
riigilõivu, määrab maksuhaldur taotlejale kuni 15- kalendripäevase tähtaja puuduste
kõrvaldamiseks. Maksuhaldur teat ab taotlejale taotluses esinevatest puudustest
15 kalendripäeva jooksul taotluse saamise päevast arvates.

(2) Kavandatava toimingu sisu selgitamiseks võib maksuhaldur kutsuda taotleja selgituste
andmiseks maksuhalduri ametiruumidesse.
(3) Kui puudusi tähtpäevaks ei kõrvaldata, jätab maksuhaldur taotluse läbi vaatamata ja
tagastab taotlejale.
[
RT I 2007, 23, 121 – jõust. 1.01.2008] § 91
8. Taotluse tagasivõtmine
(1) Taotlejal on õigus enne eelotsuse tegemist taotlus tagasi võtta. Teade taotluse
tagasivõtmise kohta peab olema kirjalik.
(2) Taotluse tagasivõtmine ei takista sama toimingu maksustamise kohta uue taotluse
esitamist.
[
RT I 2007, 23, 121 – jõust. 1.01.2008]

§ 91
9. Menetluse peatamine
(1) Maksuhaldur võib peatada eelotsuse taotluse menetluse, kui taotlusega seonduv või
sellega sarnane toiming on taotluse esitamise ajal vaidemenetluse korras läbivaatamisel
või kohtus arutamisel ning oodatav lahend on toimingu maksustamise seisukohast
määrava tähtsusega või kui taotlusega seonduvas asjas on pooleli maksumenetlus, kuni
vastava lahendi jõustumiseni või menetluse lõpetamiseni.
(2) Maksuhaldur teavitab taotlejat menetluse peatamisest seitsme kalendripäeva jooksul
menetluse peatamise päevast arvates.
(3) Maksuhaldur taastab menetluse ja vaatab taotluse läbi pärast taotluse läbivaatamist
takistava asjaolu äralangemist. Taotlus loetakse sellisel juhul esitatuks lahendi jõustumise
või menetluse lõpetamise päeval.
[
RT I 2007, 23, 121 – jõust. 1.01.2008] § 91
10. Eelotsuse tegemise tähtaeg
(1) Maksuhaldur teeb eelotsuse 60 kalendripäeva jooksul taotluse saamise või taotluses
esinevate puuduste kõrvaldamise päevast arvates.
(2) Mõjuvatel asjaoludel võib maksuhaldur eelotsuse tegemise tähtaega kirjaliku otsusega
pikendada 30 kalendripäeva võrra.
[
RT I 2007, 23, 121 – jõust. 1.01.2008]

§ 91 11. Kaebeõigus
(1) Taotluse läbi vaatamata jätmise korral on taotlejal õigus esitada maksuhaldurile vaie
vastavalt käesoleva seaduse § -le 137 või pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus
sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse.
(2) Maksuhalduri eelots uses antud hinnanguga mittenõustumise korral kaebeõigust ei ole.
[
RT I 2007, 23, 121 – jõust. 1.01.2008]

§ 91
12. Eelotsuse kokkuvõtte avalikustamine
(1) Maksuhaldur avalikustab üldist tähtsust omavate toimingute ja taotlustes korduvalt
kirjeldatud toimingute maksustamise kohta tehtud eelotsuse kokkuvõtte oma veebilehel.
(2) Eelotsuse kokkuvõtte avalikustamisel juhindub maksuhaldur käesoleva seaduse §- s 26
sätestatud maksusaladuse hoidmise kohustusest ega avalikusta andmeid, mis
võimaldavad tuvastada toiminguga seotud isikuid.
(3) Taotleja võib taotluses märkida, millise teabe avalikustamist ta põhjendatult ei soovi.
[
RT I 2007, 23, 121 – jõust. 1.01.2008] 3. jagu
Maksuotsus ja vastutusotsus
§ 92. Maksusumma määramine maksuhalduri poolt
(1) Maksuhaldur määrab tasumisele kuuluva maksusumma:
1) kui deklaratsiooni ei ole esitatud seadusega ettenähtud tähtpäevaks, välja arvatud
juhul, kui seadusega on sätestatud teisiti;
2) kui maksukohustuslane on esitanud deklaratsioonis valeandmeid, mille tagajärjel tema
poolt deklaratsioonis näidatud maksusumma või deklaratsiooni andmete alusel
maksuhalduri arvutatud maksusumma on väiksem ma ksusummast, mis oleks tulnud
tasuda vastavalt maksuseadusele;
3) kui maksukohustuslane on esitanud valeandmeid, mille tagajärjel tema poolt arvutatud
või tema esitatud andmete alusel arvutatud tagastamisele kuuluv maksusumma on suurem
maksuseaduse kohaselt tagastamisele kuuluvast summast;
4) muudel seaduse või määrusega ettenähtud juhtudel.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui maksuseaduses on
ette nähtud maksu tasumine maksumärkide ostmise teel ning maksuhaldur teeb kindlaks,
et tasutud maksusumma erineb seaduse alusel tasumisele kuuluvast maksusummast.

(3) Tasumisele kuuluva maksusumma määramisel võtab maksuhaldur arvesse kõiki selles
maksuasjas tähendust omavaid andmeid, mida maksuhaldur peab usaldusväärseks.
(4) Maksuhaldur ei ole maksusumma määramisel kohustatud arvestama
maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevaks maksukohustuslase poolt deklareerimata
jäetud maksukohustust vähendavat asjaolu, millest maksuhaldur ei ole teadlik ilma
maksukohustuslase tahteaval duseta.
§ 93. Maksusumma määramine muutva tingimusega
(1) Kui maksuasjas ei ole läbi viidud revisjoni, võib maksuhaldur määrata maksusumma
tingimusega, et täiendava kontrollimise tulemusel või täiendavate tõendite esitamise
korral võib maksuotsust muuta või kehtetuks tunnistada (edaspidi muutev tingimus ).
(2) Maksuhaldur määrab maksuotsuses tingimuse kehtivusaja ning põhjendab
maksusumma tingimuslikku määramist.
(3) Tingimuse kehtivusajal ei kohaldata maksuotsuse muutmisele ja kehtetuks
tunnistamisele kä esoleva peatüki 4. jaos sätestatud piiranguid.
(4) Maksukohustuslane võib tingimuse kehtivusajal taotleda maksuotsuse muutmist või
kehtetuks tunnistamist.
(5) Muutva tingimuse võib igal ajal kirjaliku otsusega kehtetuks tunnistada. Muutev
tingimus tunnis tatakse kehtetuks ka juhul, kui selles asjas ei ole revisjoni tulemusel
avastatud maksukohustust muutvaid asjaolusid. Kui tingimust ei ole varem kehtetuks
tunnistatud, lõpeb selle kehtivus maksusumma määramise aegumistähtaja saabumisel.
§ 94. Maksusumma m ääramine hindamise teel
(1) Maksuhaldur võib tuvastada tasumisele kuuluva maksusumma määramise aluseks
olevad asjaolud hindamise teel. Hindamine on lubatud, kui maksu määramiseks vajalikud
kirjalikud tõendid on puudulikud, ebapiisavad, mitteusaldusväärsed, hävinud või kadunud
ja muude tõenditega ei ole võimalik maksukohustuse aluseks olevaid asjaolusid
tuvastada. Hindamine on lubatud ka juhul, kui füüsilisest isikust maksumaksja kulud
ületavad tema deklareeritud tulusid ning maksumaksja ei ole esitanud tõendeid selle
kohta, et need kulutused on tehtud varem maksustatud või mittemaksustatavate tulude või
saadud laenude arvel.
(2) Hindamisel tuginetakse asjas kogutud andmetele, samuti maksukohustuslase
majandustegevuse näitajatele, tema kulutustele või võrdlu stele teistes sarnastes
maksuasjades kindlakstehtud andmetega. Maksuotsuses esitatakse ka hindamise
metoodika ja hindamisel kasutatud tõendid.
(3) Hindamisel loetakse varaga seotud majanduslikud hüved vara omaniku omandis
olevaks. Majanduslikud hüved on a sjad, rahaliselt hinnatavad õigused ning asjast saadav

tulu või kasu. Kui isikul on tegelik võim teise isiku vara üle ning ta kasutab selle varaga
seotud majanduslikke hüvesid viisil, mis välistab nende kasutamise vara omaniku poolt,
loetakse maksusumma määramisel majanduslikud hüved valdaja omandis olevaks.
(4) Majanduslikke hüvesid ei loeta valdaja omandis olevaks, kui isik, kes valdab enda
nimel olevaid varalisi õigusi või enda poolt kasutatavat asja maaklerina, esindajana,
pandipidajana, üürnikuna, rentnikuna või kasutusvaldajana, esitab tõendid vara kuuluvuse
ja omaniku isiku kohta. Kui vara valdaja ei esita usaldusväärseid tõendeid, loetakse
maksusumma määramisel need õigused või asi valdaja omandi hulka kuuluvaks.
§ 95. Maksuotsus
(1) Tasumisele kuuluva maksusumma määramiseks teeb maksuhaldur maksuotsus e.
(2) Maksuotsus on käesoleva seaduse §- s 46 sätestatud nõuetele vastav haldusakt.
Maksuotsusest peab selguma, kuidas on tasumisele kuuluv maksusumma määratud.
Maksukohustuslase esitatud tõendite täielik või osaline arvestamata jätmine
maksusumma määrami sel tuleb maksuotsuses motiveerida.
(3) Kui maksusumma tasumise eest vastutab solidaarselt mitu maksukohustuslast, on
maksuhalduril õigus teha neile ühine maksuotsus.
(4) Maksuhaldur võib maksuotsuses esitada maksukohustuslasele ka kõrvalkohustuse
täitmise nõude. Ühises maksuotsuses võib esitada nõude ka juhul, kui see ei ole suunatud
kõigile maksukohustuslastele. Sellisel juhul märgitakse haldusaktis, kelle vastu see nõue
on esitatud.
(5) Maksuotsus toimetatakse maksukohustuslasele kätte käesoleva seaduse 4. peatükis
sätestatud korras vähemalt 30 päeva enne maksusumma tasumise tähtpäeva, kui
seadusega ei ole sätestatud teisiti. Maksuotsus, millega määratakse tollivõla tekkimisega
seotud maksusumma, toimetatakse maksukohustuslasele kätte vähemalt kümme pä eva
enne maksusumma tasumise tähtpäeva. Maksuotsuses võib teha hoiatuse sundtäitmise
algatamise kohta kohustuse täitmatajätmise korral.
[
RT I 2008, 60, 331 – jõust. 1.01.2009] (6) Maksuotsuse kohta sätestatu laieneb ka haldusaktidele, mis on antud
maksusoodustuse või – vabastuse kohaldamiseks, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.
§ 96. Vastutusotsus
(1) Maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab
maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest, teeb maksuhaldur
vastutusotsuse.
(2) Vastutusotsusele kohaldatakse käesoleva seaduse § 95 lõigetes 2 -5 sätestatut,
arvestades käesolevas paragrahvis toodud erisusi.

(3) Vastutusotsuses näidatakse vastutuse kohaldamise alus ja maksusumma arvutamise
metoodika ning määratakse maksusumma tasumise ja kõrvalkohustuste täitmise tähtaeg,
mis ei või olla lühem kui 30 päeva, arvates otsuse kättetoimetamise päevast. Kui
maksusumma on määratud maksuotsusega, mida ei ol e vastutusotsuse adressaadile kätte
toimetatud, lisatakse vastutusotsusele maksuotsuse ärakiri ja maksusumma arvutamise
metoodikat vastutusotsuses ei näidata.
(4) Vastutusotsuses võib teha hoiatuse sundtäitmise algatamise kohta kohustuse
täitmatajätmise k orral. Vastutusotsuse ärakiri saadetakse maksukohustuslasele, kelle
maksu tasumiseks kolmandat isikut kohustati.
(5) Kui seadusega ei ole sätestatud teisiti, võib teha maksusumma tasumiseks kohustava
vastutusotsuse maksusumma määramise aegumistähtaja (§ 98) jooksul. Käesoleva
seaduse § -des 38 -40 nimetatud isikutele võib teha vastutusotsuse alles pärast seda, kui
maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist käesoleva seaduse
§ 130 lõike 1 punktis 6 sätestatud viisil ning selle tulemus el ei ole õnnestunud kolme kuu
jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja
kuulutatud pankrot.
(6) Vastutusotsust ei tehta, kui:
1) maksuvõlga ei ole tekkinud;
2) maksuvõla sissenõudmine on aegunud;
3) maksuvõlg on kus tutatud.
§ 97. Summade ümardamine
Tasumisele kuuluv maksusumma, samuti tagastusnõude summa või kõrvalkohustustest
tulenev summa ümardatakse täiskroonideks, kui maksuseaduses või tollieeskirjades ei ole
sätestatud teisiti. Alla 50 -sendine summa jäetakse är a ning vähemalt 50-sendine summa
ümardatakse täiskrooniks.
[
RT I 2004, 28, 188 – jõust. 1.05.2004] § 98. Maksusumma määramise aegumistähtaeg
(1) Maksusumma määramise aegumistähtaeg on kolm aastat. Maksusumma tahtliku
tasumata või kinni pidamata jätmise korral on maksusumma määramise aegumistähtaeg
kuus aastat. Aegumistähtaeg algab selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida
ei esitatu d või milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati.
(2) Maksukohustuse puhul, millega seoses ei ole seadusega sätestatud
maksudeklaratsiooni esitamise kohustust, on maksusumma määramise aegumistähtaeg
üks aasta. Kui maksusumma jäi määramata või määrati valesti maksukohustuslase poolt
talle seadusega pandud kohustuste täitmatajätmise või mittenõuetekohase täitmise tõttu,
on maksusumma määramise aegumistähtaeg neli aastat. Aegumistähtaeg algab
maksukohustuse tekkimise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist.

(3) Maksuseaduses võib ette näha käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud
aegumistähtaegadest lühemaid aegumistähtaegu.
(4) Pärast aegumistähtaja möödumist ei või selles asjas maksuotsust teha ega muuta või
kehtetuks tunnistada selles maksuasjas varem tehtud maksuotsust. Maksuotsus on tehtud
aegumistähtaja jooksul, kui see on postiteenuse osutajale üle antud enne aegumistähtaja
möödumist.
[
RT I 2007, 23, 121 – jõust. 16.03.2007] § 99. Aegumise peatumine
(1) Maksusumma määramise aegumine peatub:
1) kui tähtaja viimase kuue kuu jooksul ei õnnestu vääramatu jõu tõttu maksusummat
määrata, kuni seda takistavate asjaolude äralangemiseni;
2) maksuotsuse vaidlustamise ajaks kuni selles asjas tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni;
3) alates revisjoni alustamise päevast kuni revisjoni tulemuste põhjal maksuotsuse
kättetoimetamise päevani või kui revisjoni tulemusel ei avastatud maksukohustust
muutvaid asjaolusid, siis sellekohase ki rjaliku teate kättetoimetamise päevani;
[
RT I 2007, 23, 121 – jõust. 1.07.2007] 4) väärteoprotokolli koostamisest kuni selles asjas tehtud otsuse jõustumise või menetluse
lõpetamise päevani;
5) kriminaalmenetluse alustamise päevast kuni kohtuotsuse jõustumiseni või
kriminaalmenetluse lõpetamise päevani;
6) üheks aastaks, arvates esitamata maksudeklaratsiooni esitamisest või esitatud
maksudeklaratsiooni parandamisest, kui maksukohustus lane vähem kui aasta enne
maksusumma määramise aegumistähtaja möödumist esitab maksudeklaratsiooni või
parandab seda.
[
RT I 2008, 58, 323 – jõust. 1.01.2009] (2) Kui maksukohustuslane on pa lunud revisjoni algust edasi lükata, peatub
maksusumma määramise aegumine päevast, mil revisjoni oleks alustatud esialgse
revisjonikorralduse kohaselt. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud juhul
lõpeb aegumine hiljemalt revisjoni lõppvestluse v õi viimaste revisjonitoimingute
tegemise aasta 31. detsembril, kui samal aastal möödub või on möödunud käesoleva
seaduse § -s 98 nimetatud tähtaeg.
§ 100. Maksusumma määramata ja sisse nõudmata jätmine
(1) Maksu ei määrata ja maksuotsust ei väljastata, kui maksusumma on väiksem kui 50
krooni, kui maksuseaduses või tollieeskirjades ei ole sätestatud teisiti.

(2) Maksuhalduril on õigus jätta maksusumma määramata või sisse nõudmata, kui ta on
kindlaks teinud, et määramise ja sissenõudmisega seotud kulud ületavad maksusumma
või maksusumma sissenõudmine on maksukohustuslase maksevõimetuse tõttu lootusetu
ning maksuhaldur ei pea pankrotiavalduse esitamist otstarbekaks.
[
RT I 2004, 28, 188 – jõust. 1.05.2004] 4. jagu
Maksuotsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine
§ 101. Maksuotsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine
(1) Maksuotsust võib muuta või kehtetuks tunnistada:
1) maksukohustuslase nõusolekul või taotlusel või
2) kui maksuotsuse on teinud asjas mittepädev haldusorgan või
3) kui maksuotsuse tegemine saavutati pettuse või ähvarduse teel või muid
ebaseaduslikke viise kasutades või
4) haldusaktis olevate ilmsete kirja – või arvutusvigade parandamiseks või
5) muudel seadusega sätestatud juhtudel, välja arvatud haldusmenetluse seaduse 4.
peatüki 4. jaos sätestatud juhtudel.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud juhul võib maksuotsust muuta või
kehtetuks tunnistada maksukohustuse vähendamiseks üksnes siis, kui maksuotsuse
m uutmise või kehtetuks tunnistamise taotlus on esitatud maksuotsuse vaidlustamiseks
ettenähtud tähtaja jooksul, või kui möödunud tähtaeg on ennistatud.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka haldusakti suhtes, millega
keeldutakse maks uotsuse tegemisest, muutmisest või kehtetuks tunnistamisest.
(4) Menetlus – või vorminõuete rikkumisele, mis ei võinud mõjutada maksuotsuse sisu,
kohaldatakse haldusmenetluse seaduse § -s 58 sätestatut.
[
RT I 2005, 57, 451 – jõust. 18.11.2005] § 102. Maksuotsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine uue asjaolu ja tõendi ilmnemise
tõttu
(1) Maksuotsus muudetakse või tunnistatakse kehtetuks uue asjaolu või tõendi ilmnemise
tõttu:
1) maksukohustuse suurendamiseks või
2) maksukohustuse vähendamiseks, kui asjaolu või tõendi hilisem teatavakssaamine ei
olnud põhjustatud maksukohustuslase tahtlusest või hooletusest.
(2) Kui maksukohustust suurendava maksuotsuse tegemist või muutmist põhjustava uue
asjaolu või tõendiga kaasneb samaaegselt ka maksukohustust vähendavate asjaolude
ilmnemine, võetakse neid maksustamisel arvesse.

(3) Revisjoni tulemusel tehtud või muudetud maksuotsust, mille muutmist või kehtetuks
tunnistamist ei saa enam vaidemenetluses ega halduskohtumenetluses taotleda, võib uue
asjaolu või tõendi ilmnemise tõttu muuta või kehtetuks tunnistada ainult juhul, kui see
asjaolu on tuvastatud seoses:
1) käesoleva seaduse § -des 152- 154 sätestatud väärteoga, mis on toime pandud tahtlikult
ja mille kohta on jõustunud lahend;
2) kuriteoga, milles on alustatud kriminaalmenetlust.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 sätestatud alusel maksuotsuse muutmise või
kehtetuks tunnistamise otsustamisel peab maksuhaldur arvestama, kas avalik huvi
tasumata maksusumma määramiseks ja sissenõudmiseks kaalub üles isiku usalduse
haldusakti kehtimajäämise suhtes, samuti väärteo raskust ning muid asjaolusid, mille
tõttu tõend või asjaolu ei ilmnenud revisjoni käigus, sealhulgas võimalikku
uurimisprintsiibi rikkumist maksuhalduri poolt.
[
RT I 2003, 71, 472 – jõust. 1.01.2004] § 103. Maksuotsuse muutmine või kehtetuks tunnistamine muudel alustel
(1) Maksuotsus muudetakse või tunnistatakse kehtetuks:
1) maksuotsuse tegemise aluseks olnud eelhaldusakti muutmise või kehte tuks
tunnistamise, samuti selles asjas uue eelhaldusakti andmise tõttu või
2) tagasiulatuva mõjuga sündmuse tõttu või
3) topeltmaksustamise vältimiseks teineteist välistavate maksuotsuste tõttu, samuti
arvestades välislepingus sätestatut.
(2) Teineteist v älistavad maksuotsused on otsused, millega määratakse
maksukohustuslasele seesama maksusumma, maksusoodustus või – vabastus
mitmekordselt, seesama maksusumma korduvana mitmele isikule või ühe
maksustamisperioodi maksukohustus korraga mitme maksustamisperioodi eest.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud maksuotsust võib maksukohustuse
vähendamiseks muuta või kehtetuks tunnistada, kui maksukohustuslasele on määratud
seesama maksusumma mitmekordselt. Kui maksusoodustust või – vabastust on arvestatud
mitme kordselt, võib maksukohustuse suurendamiseks maksuotsust muuta või kehtetuks
tunnistada, kui maksusoodustuse või – vabastuse mitmekordsus tulenes
maksukohustuslase esitatud valeandmetest.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul algab ma ksusumma
määramise aegumistähtaeg sündmuse saabumise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist, kui
maksukohustusega seotud tõendid on säilinud.
§ 104. Käesoleva jao sätete kohaldamine teistele haldusaktidele

(1) Kui seadusega ei ole sätestatud teisiti, laieneb käesolevas jaos maksuotsuse muutmise
ja kehtetuks tunnistamise kohta sätestatu ka juhtumile, mil maksuotsuse kehtetuks
tunnistamise tulemusel antakse uus haldusakt.
(2) Vastutusotsuse muutmisele ja keht etuks tunnistamisele kohaldatakse käesoleva
seaduse § -des 101- 103 sätestatut. Vastutusotsus tunnistatakse kehtetuks või muudetakse
ka juhul, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja maksuvõla tasumise eest vastutava
isiku kohustuse suurus muutub maksuotsuse t egemise, muutmise või kehtetuks
tunnistamise tulemusel.
9. peatükk
MAKSUNÕUETE JA – KOHUSTUSTE TÄITMINE
1. jagu
Tasumine ja tagastamine
§ 105. Tasumine ja tasaarvestamine
(1) Maksukohustuslane on kohustatud maksusumma ja maksu kõrvalkohustustest
tuleneva d summad (§ 31) tasuma selleks määratud pangakontole. Maksuseaduses või
tollieeskirjades ettenähtud juhtudel tasutakse maks maksuhaldurile sularahas või
maksumärkide ostmise teel maksuseaduses või tollieeskirjades sätestatud tähtpäevaks või
seadusega etten ähtud juhtudel maksuhalduri määratud tähtpäevaks. Käesolevas lõikes
sätestatut ei kohaldata, kui maksukohustuslane esitab maksudeklaratsiooni (§ 85) tähtaja
jooksul ning tema rahalised kohustused on võimalik tasaarvestada tagastusnõudega
(§ 33).
(2) Maksu kohustuslasel on õigus tulevikus tekkivate rahaliste kohustuste tähtaegse
tasumise kindlustamiseks teha maksuhaldurile makseid enne rahalise kohustuse tasumise
tähtpäeva või jätta muul viisil tekkinud tagastusnõue (§ 33) tulevaste rahaliste kohustuste
katt eks.
(3) Maksuseaduses või tollieeskirjades sätestatud rahalise kohustuse tasumise tähtpäeval
või seadusega ettenähtud juhtudel maksuhalduri määratud tähtpäeval tasaarvestab
maksuhaldur maksudeklaratsiooni alusel maksukohustuslase rahalised kohustused tem a
tagastusnõudega (§ 33). Rahalise kohustuse tasumise tähtpäeval toimub tasaarvestamine
jooksvalt ilma maksukohustuslase sellekohase taotluseta.
(4) Maksuteate (§ 88) alusel tasumisele kuuluva või maksuotsusega (§ 95) määratud
maksusumma tasaarvestamine m aksukohustuslase tagastusnõudega toimub 30 päeva
möödumisel haldusakti kättetoimetamisest arvates, kui maksukohustuslane ei taotle
varasemat tasumist.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul loetakse tasumise päevaks tasutava
summa maksuhalduri pangakontole või maksuhalduri kassasse sularahana laekumise

päev. Kohtutäituri läbiviidava sundtäitmise korral loetakse tasumise päevaks summa
kohtutäiturile tasumise või tema ametialasele pangakontole laekumise päev.
(6) Maksukohustuslase rahalised kohustused tasutakse või tasaarvestatakse kohustuste
tekkimise järjekorras, välja arvatud juhul, kui maksukohustuslane taotleb enne täitmise
tähtpäeva käesoleva lõike punktides 14–16 nimetatud kohustuste täitmise välistamist
tasaarvestusest. Ühe ja sama tähtpäevaga nõuete täitmisel võetakse aluseks järgmine
järjestus:
1) kohustusliku kogumispensioni makse;
2) töötuskindlustusmakse;
3) kinnipeetud tulumaks;
4) sotsiaalmaks;
5) füüsilise isiku tulumaks;
6) maamaks;
7) tollimaks;
8) hasartmängumaks;
9) aktsiisid;
10) raskeveokimaks;
11) residendist juriidilise isiku ja mitteresidendist juriidilise isiku püsiva tegevuskoha
tulumaks;
12) käibemaks;
13) kohalikud maksud;
14) intress;
15) sunniraha;
16) muud kohustused.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud kohustuste täitmise järjekorda ei arvestata,
kui maksuhalduri haldusaktist (§- d 95 ja 111) tuleneb erinev rahalise kohustuse tasumise
tähtpäev. Sellisel juhul võetakse tasumisel aluseks maksuhalduri haldusaktis määratud
tähtpäev.
(8) Käesoleva paragrahvi lõi kes 1 sätestatud kohustuse võib täita kolmanda isiku kaudu,
kui maksuseaduses ei ole ette nähtud teisiti. Maksuhaldur on kohustatud kolmanda isiku
poolt kohustuse täitmise vastu võtma (§ 106 lõige 8).
(9) Riiklike maksude maksuhalduri poolt hallatavate nõuete ja kohustuste arvestusse
kandmise, tasumise ja tagastamise korra
kehtestab rahandusminister määrusega .
[
RT I 2008, 58, 323 – jõust. 1.01.2009] § 106. Tagastusnõude täitmine
(1) Tagastusnõude (§ 33) täitmise taotlus tuleb maksuhaldurile esitada
maksudeklaratsioonis või muus kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis
dokumendis koos maksukohustuslase pangakonto andmetega.
[
RT I 2008, 58, 323 – jõust. 1.01.2009]

(2) Summa, mille tagasisaamiseks on isikul õigus, tagastatakse 30 päeva jooksul taotluse
saamise päevast arvates, kui maksuseaduses ei ole sätestatud teist tähtaega. Tagastusnõue
täidetakse viivitamata, kui maksuhaldur on varem käesoleva seaduse § 33 lõike 1
1 alusel
kontrollinud tagastusnõude õigsust. Üle 10 000 000- kroonise summa tagastamise korral
tehakse kirjalik otsus, kuhu märgitakse ka enammakse kontrollimiseks läbiviidud
toimingud ning kontrolli läbiviinud ametniku nimi. Otsuse allkirjastab Maksu – ja
To lliameti piirkondliku struktuuriüksuse juhataja.
[
RT I 2008, 58, 323 – jõust. 1.01.2009] (2
1) Kui maksuhaldur arvutab enne tagastusnõude täitmise tähtaega välja intressi suuruse
(§ 115), ta saarvestab maksuhaldur enne tagastusnõude täitmise taotluse rahuldamist
intressinõude tagastusnõudega ilma intressinõude tasumiseks maksetähtaega andmata.
[
RT I 2008, 58, 323 – jõust. 1.01.2009] (3) Kui tagastusnõude täitmise taotlus esitatakse enne maksu tasumise tähtpäeva,
tagastatakse enammakse 30 päeva jooksul maksu tasumise tähtpäevast arvates, kui
maksuhaldur ei otsusta täita tagastusnõuet varem.
[
RT I 2008, 58, 323 – jõust. 1.01.2009] (4) Tagastusnõude täitmise korral summa ülekandmise teel maksukohustuslase välisriigis
olevale pangakontole on maksuhalduril õigus tagastatava summa ülekandmise kulud
tagastatavast summast maha arvata.
(5) Enammakstud summa tagastatakse selle maksu laekumise kohast.
(6) Kui tagastusnõude suurus ei ületa 50 krooni, täidetakse tagastusnõue ainult õigustatud
isiku poolt eraldi esitatud kirjaliku avalduse alusel. Kui avaldust ei esitata, jäta b
maksuhaldur tagastusnõude maksukohustuslase tulevaste maksukohustuste või
tasaarvestuste katteks.
(7) Tagastusnõude täitmise taotluse osalise rahuldamise korral toimetatakse isikule kätte
käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul kirjalik motiveeritud otsus.
[
RT I 2008, 58, 323 – jõust. 1.01.2009] (8) Tagastusnõude täitmise taotluse esitamiseks õigustatud isiku taotlusel kasutab
maksuhaldur tagastusnõuet taotluses määratud ulatuses kolmanda isiku rahaliste
kohustuste täitmiseks (§ 105 lõige 8).
[
RT I 2008, 58, 323 – jõust. 1.01.2009] (9) Tagastusnõude täitmise taotluse esitamise aegumistähtaeg on seitse aasta t
tagastusnõudes viimase muudatuse tegemise päevast arvates.
[
RT I 2008, 58, 323 – jõust. 1.01.2009] § 107. Tagastusnõude täitmise peatamine ja pikendamine

(1) Riiklike maksude maksuhalduril on õigus peatada käesoleva seaduse §- s 106
nimetatud tagastusnõude täitmine juhul, kui maksukohustuslase tegevuses on tuvastatud
käesoleva seaduse või maksuseaduste rikkumise tunnuseid ning seoses rikkumisega on
alustatud kriminaalmenetlust või väärteome netlust.
(2) Tagastusnõude täitmine peatatakse kuni otsuse jõustumiseni väärteomenetluses,
kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse jõustumiseni või kriminaalmenetluse lõpetamise
määruse tegemiseni. Tagastusnõude täitmise peatamise kohta tehakse kirjalik
motivee ritud otsus.
(3) Kui tagastusnõue ei ole piisavalt tõendatud, võib maksuhaldur kirjaliku motiveeritud
otsusega selle täitmise tähtaega pikendada, määrates tagastusnõude esitajale tähtaja
täiendavate tõendite esitamiseks. Kui tõendeid ei esitata tähtaegselt, teeb maksuhaldur
otsuse enammakse tagastamata jätmise kohta. Otsuse tegemisel juhindutakse
maksuotsuse (§ 95) kohta sätestatust.
(3
1) Maksuhalduril on õigus peatada tagastusnõude täitmine, kui maksukohustuslane pole
tagastusnõude täitmise tähtpäevaks e sitanud maksudeklaratsiooni (§ 85). Tagastusnõue
täidetakse 30 päeva jooksul deklaratsiooni esitamisest arvates.
[
RT I 2008, 58, 323 – jõust. 1.01.2009] (4) Kui pärast tagastusnõude täitmis t selgub, et selleks puudus seaduslik alus, teeb
maksuhaldur summa tagasinõudmise kohta otsuse. Otsuse tegemisel juhindutakse
maksuotsuse kohta sätestatust.
(5) Tagastusnõude täitmise pikendamise või peatamise korral käesolevas seaduses või
maksuseaduses sätestatud juhtudel on maksukohustuslasel õigus tagastusnõude
täitmisele, kui maksukohustuslane esitab piisava tagatise. Tagatise esitamine ja
aktsepteerimine toimub vastavalt käesoleva seaduse § -dele 120–127.
[
RT I 2005, 68, 528 – jõust. 1.01.2006] 2. jagu
Tasaarvestamine
§- d 108–110 [Kehtetud –
RT I 2008, 58, 323 – jõust. 1.01.2009] 10. peatükk
MAKSUVÕLA TASUMISE AJATAMINE, MAKSUVÕLA MAHAKANDMINE JA KUSTUTAMINE
§ 111. Maksuvõla tasumise ajatamine
(1) Maksuhalduril on õigus makseraskustes maksukohustuslase taotlusel ajatada tema
maksuvõla tasumine. Maksuvõla tasumise ajatamine ei vabasta maksukohustuslast
jooksvate maksukohustuste täitmisest.

(2) [Kehtetu – RT I 2008, 58, 323 – jõust. 1.01.2009] (3) Maksukohustuslane esitab maksuvõla tasumise ajatamiseks põhjendatud taotluse ja
ma ksuvõla tasumise ajakava.
(4) Riiki, valda või linna pankrotimenetluses esindav maksuhalduri ametnik võib
kompromissi tegemisel hääletada maksuvõlgade tasumise tähtaja pikendamise poolt, kui
maksuvõla tasumise tähtaja ajatamise kohta on tehtud otsus, mis jõustub kohtu poolt
kompromissi kinnitamise päeval.
(5) Kui maksuvõla tasumise ajatamine on riigiabi konkurentsiseaduse tähenduses, järgib
maksuhaldur konkurentsiseaduse §- s 34
1 sätestatut.
[
RT I 2008, 60, 331 – jõust. 1.01.2009] (6)
Rahandusminister kehtestab määrusega riiklike maksude maksuvõla tasumise
ajatamise korra .
§ 112. Maksuvõla tasumise aj atamise otsustamine
(1) Maksuhaldur teeb maksuvõla tasumise ajatamise taotluse rahuldamise või
rahuldamata jätmise kohta otsuse 20 päeva jooksul selle saamisest arvates. Otsuse
tegemisel on maksuhalduril õigus maksukohustuslase esitatud maksuvõla tasumise
ajakava muuta. Taotluse rahuldamata jätmine või osaline rahuldamine tuleb motiveerida.
(2) Maksuhaldur võtab taotluse rahuldamise otsustamisel arvesse maksukohustuslase
varalist seisundit, majandusnäitajaid, varasemat maksuseadustest tulenevate kohustuste
täitmist, maksuvõla ajatamise otstarbekust ja tagatise nõudmise korral esitatud tagatise
usaldusväärsust ning käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud asjaolusid. Maksuhalduril
on õigus nõuda nende asjaolude kindlaks tegemiseks vajalike dokumentide esitami st.
Sellisel juhul teeb maksuhaldur taotluse kohta otsuse 10 päeva jooksul dokumentide
esitamisest arvates.
(3) Maksuhalduril on õigus nõuda maksuvõla tasumise ajatamise korral tagatist. Tagatist
ei nõuta pankrotis maksukohustuslaselt, kelle maksuvõlg aja tatakse pankrotimenetluses
kompromissi tegemise eesmärgil. Tagatise nõudmine vormistatakse kirjalikult, välja
arvatud juhul, kui tagatise esitamise kohustus tuleneb seadusest. Tagatise nõudmise
korral tehakse maksuvõla tasumise ajatamise otsus viie tööpäeva jooksul tagatise
esitamise päevast arvates.
(4) Maksuhalduril on õigus jätta maksuvõla tasumise ajatamise taotlus rahuldamata, kui:
1) taotluses puudub põhjendus või see ei ole piisav või
2) maksukohustuslasele on tehtud korraldus tasuda maksuvõlg 48 tunni jooksul
korralduse saamise päevast arvates (§ 129) või
3) maksukohustuslane ei pea õigusaktides sätestatud korras arvestust, ei esita
maksudeklaratsioone või ei säilita dokumente või
4) maksukohustuslane ei esita nõutavat tagatist või maksuhaldur ei pe a esitatud tagatist

küllaldaseks või usaldusväärseks või
5) maksuhaldur leiab pankrotimenetluses võlgniku tehtud kompromissettepanekut
kaaludes, et võlgniku varaline seisund ei võimalda ka kompromissi tegemise tulemusel
võetud kohustuste täitmist või
6) es ineb muid asjaolusid või põhjuseid, mille tõttu maksuhaldur ei pea maksuvõla
tasumise ajatamist otstarbekaks.
§ 113. Maksuvõla tasumise ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamine
(1) Kui maksukohustuslane ei täida maksuvõla tasumise ajakava, ei tasu ajakava
kehtimise perioodil tähtaegselt oma jooksvaid makse, ei täida asjaõigusseaduses
sätestatud kohustust hoida maksuvõla tagamiseks pandiga koormatud asja või ei esita
tagatise väärtuse vähenemise korral maksuhalduri aktsepteeritavat asendustagatist, on
maksuhalduril õigus rakendada valikuliselt või koos järgmisi meetmeid:
1) tunnistada maksuvõla tasumise ajatamise otsus kehtetuks;
2) tunnistada kehtetuks intressimäära vähendamine (§ 117 lõige 2);
3) arvestada ajatatud maksusummalt tagasiulatuvalt intressi käes oleva seaduse § 117
lõikes 1 kehtestatud määras.
(2) Maksuhalduril on õigus tunnistada kehtetuks kompromissi tegemiseks tehtud
maksuvõla tasumise ajatamise otsus, kui kompromiss tühistatakse pankrotiseaduse alusel.
§ 114. Maksuvõla mahakandmine ja kustut amine
(1) Riiklike maksude maksuhaldur kannab maha:
1) juriidilise isiku maksuvõla tema pankroti- või likvideerimismenetlusega lõpetamise või
likvideerimismenetluseta sundlõpetamise korral, kui puudub maksukohustuse täitmise
eest vastutav kolmas isik või s ellelt isikult ei ole võimalik maksuvõlga sisse nõuda;
2) füüsilise isiku maksuvõla tema surma või surnukstunnistamise korral, kui puudub
pärandvara, millele sissenõuet pöörata, või maksuvõla osa, mis ületab inventeeritud
pärandvara maksumust, millest on vastavalt pärimisseaduses sätestatule rahuldatud
eelmiste järjekohtade nõuded.
(2) Riiklike maksude maksuhaldur võib kustutada maksuvõla pankrotimenetluses
kompromissi tegemiseks. Maksuhaldur teeb kompromissettepanekuga nõustumise korral
maksuvõla kustutam ise otsuse, mis jõustub kompromissi kinnitamise päeval.
(3) Riiklike maksude maksuhaldur võib maksukohustuslase põhjendatud kirjalikul
taotlusel kustutada tema maksuvõla, kui selle sissenõudmine on lootusetu või oleks
ebaõiglane maksukohustuslasest mitteolenevate asjaolude, sealhulgas vääramatu jõu
tõttu.Maksuhalduril on õigus nõuda eelnimetatud asjaolude kindlaks tegemiseks vajalike
dokumentide esitamist. Sellisel juhul võib maksuhaldur teha otsuse 30 päeva jooksul
dokumentide esitamisest arvates. Maksuvõla kustutamisele laieneb käesoleva seaduse §
111 lõikes 5 sätestatu.
[
RT I 2008, 60, 331 – jõust. 1.01.2009]

(4) Maksuvõla mahakandmise ja kustutamise korra kehtestab rahandusminister
määrusega .
11. peatükk
INTRESS
§ 115. Maksukohustuslase poolt makstav intress
(1) Kui maksukohustuslane ei ole tasunud maksu seadusega sätestatud tähtpäevaks, on ta
kohustatud arvestama ja tasuma tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi. Intressi
arvestatakse alates päevast, mis järgneb päevale, mil maksu tasumine seaduse järgi pidi
toimuma, kuni tasumise või tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud.
(2) Kui maksukohustuslasele on tema taotluse alusel tagastatud või teiste kohustuste
katteks kantud suurem summa, kui oleks tulnud tagastada või kanda vastavalt
maksuseadusele, siis on maksukohustuslane kohustatud arvestama ja tasuma alusetult
tagastatud või tasaarvestatud summalt intressi. Intressi arvestatakse alates päevast, mil
summa maksukohustuslasele tagastati või tasaarvestati, kuni selle summa tasumise või
tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud.
(3) Kui maksukohustuslane ei ole tasunud intressi vastavalt käesoleva paragrahvi
lõigetes 1 ja 2 sätestatule, esitab maksuhaldur intressinõude, milles näidatakse viivitatud
päevade arv, intressimäär, tasumisele kuuluv intressisumma ja ta sumise tähtaeg. Tähtaeg
ei või olla lühem kui 10 päeva. Intressinõudele kohaldatakse maksuotsuse (§ 95) kohta
käivaid sätteid.
[
RT I 2008, 60, 331 – jõust. 1.01.2009] (4) Intressinõude võib esitada maksuotsuses, vastutusotsuses, tagastusnõude täitmise
otsuses või hoiatuses üheaegselt maksusumma määramise või sissenõudmisega. Kui
maksuvõlg nõutakse sisse sundtäitmise korras, arvestab intressi täitemenetlust läbiviiv
maksuhaldur või kohtutäitur. Täitemenetluse ajal arvestatud intressi sissenõudmiseks ei
tule esitada eraldi intressinõuet ning sellele ei kohaldata käesoleva seaduse § 119 lõikes 3
nimetatud alammäära.
[
RT I 2008, 58, 323 – jõust. 1.01.2009] (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui
maksukohustuslane on jätnud avansilised maksed tasumata seadusega sätestatud
tähtpäevaks.
(6) Intress laekub riigile.
[
RT I 2008, 58, 323 – jõust. 1.01.2009] § 116. Maksukohustuslasele makstav intress
(1) Kui maksukohustuslane on tasunud suurema maksusumma, temalt on sisse nõutud või
tema tagastusnõudega on tasaarvestatud maksuotsuse või vastutusotsuse alusel suurem

maksusumma, kui tal oleks tulnud tasuda vastavalt maksuseadusele, siis on maksuhaldur
kohustatud arvestama enammakstud summalt tema kasuks intressi. Intressi arvestatakse
alates tasaarvestamise või tasumise päevast kuni tasumise aluseks olnud haldusakti
muutmise või kehtetuks tunnistamiseni. Kui maksukohustuslane on enne tasumise
aluseks olnud haldusakti muutmist või kehtetuks tunnistamist taotlenud enammakse
tagastamist oma pangakontole, arvestatakse intressi kuni tagastamise päevan i.
[
RT I 2008, 58, 323 – jõust. 1.01.2009] (2) Kui maksuhaldur ei ole täitnud tagastusnõuet (§ 33) seadusega sätestatud tähtaja
jooksul, on ta kohustatud arvestama tähtpäevaks tagastamata s ummalt intressi. Intressi
arvestatakse alates päevast, mil enammakse tagastamine pidi toimuma, kuni selle
tagastamise või tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud.
(3) Kui maksuhaldur on vastavalt käesoleva seaduse § 107 lõikes 3 sätestatule määranud
maksukohustuslasele tähtaja täiendavate dokumentide esitamiseks, ei arvestata
maksukohustuslase kasuks intressi, alates vastavasisulise otsuse kättetoimetamise päevast
kuni täiendavate dokumentide esitamise päevani.
(4) Maksukohustuslane võib taotleda käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud
intressi maksmist kahe aasta jooksul, arvates:
1) maksuotsuse või tagastusnõude täitmisest keeldumise kohta tehtud otsuse muutmise
või kehtetuks tunnistamise otsuse jõustumise päevast;
2) tagastusnõude täitmise peatamise tinginud väärteo kohta või kriminaalasjas
õigeksmõistva otsuse jõustumisest, kriminaalmenetluse lõpetamise määruse, samuti
väärteomenetluse lõpetamise otsuse tegemise päevast.
[
RT I 2003, 71, 472 – jõust. 1.01.2004] (5) Maksuhaldur on kohustatud tasuma intressi 15 päeva jooksul, alates käesoleva
paragrahvi lõikes 4 nimetatud taotluse kättesaamise päevast. Intressi tasumisest
keeldumise kohta tehakse kirjalik motiveeritud otsus.
(6) Kui maksukohustuslane ei ole enne tasumise aluseks olnud haldusakti muutmist või
kehtetuks tunnistamist taotlenud alusetult maksuhaldurile tasutud summa ning sellelt
arvutatud intressi tagastamist oma pangakontole, loetakse tekkinud enammaks e makseks
§ 105 lõike 2 tähenduses.
[
RT I 2008, 58, 323 – jõust. 1.01.2009] § 117. Intressimäär
(1) Käesoleva seaduse § -des 115 ja 116 sätestatud intressi määr on 0,06 protsenti päevas.
(2 ) Maksuhalduril on maksuvõla tasumise ajatamisel õigus vähendada intressi määra kuni
50 protsenti ajatamise otsuse vastuvõtmise päevast arvates.
§ 118. Intressi arvestamise aegumine

(1) Intressi arvestamise aegumistähtaeg on üks aasta, arvates maksusumma täieliku
tasumise päevast või isikule alusetult tagastatud summa täieliku tasumise või
tasaarvestamise päevast.
(2) [Kehtetu –
RT I 2008, 58, 323 – jõust. 1.01.2009] (3) Intressinõuet ei esitata pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja
möödumist.
[
RT I 2008, 58, 323 – jõust. 1.01.2009] § 119. Intressi mittearvestamine
(1) Intressi arvestamine peatub:
1) krediidiasutuse poolt tähtpäevaks täitmata maksukohustuselt krediidiasutuse
moratooriumi ajaks;
2) maksukohustuslase pankroti väljakuulutamisel;
3) tähtpäevaks täitmata maksukohustuselt, mille täitmine toimub vastavalt
pankrotimenetluses kinnitatud ja kehtivale kompromissile;
4) pärandvaraga seotud tähtpäevaks täitmata maksukohustustelt pärandi avanemisest kuni
pärandvara vastuvõtmiseni pä rijate poolt.
(2) Intressi ei arvestata tähtpäevaks tasumata maksusummalt või selle osalt, mis on
võrdne maksuhalduri poolt maksukohustuslasele käesoleva seaduse, maksuseaduse või
tollieeskirjade alusel maksmisele või tagastamisele kuuluva maksusummaga.
(3) Kui maksuseaduses ei ole sätestatud teisiti, siis intressinõuet ei esitata, kui
intressisumma on väiksem kui 50 krooni.
(4) Kui maksuhaldur saatis maksukohustuslasest mitteolenevatel põhjustel käesoleva
seaduse § -s 88 nimetatud maksuteate või maamaksu teate hiljem kui 30 päeva enne maksu
tasumise tähtpäeva, ei arvestata maksuteates märgitud summa tasumisel pärast maksu
tasumise tähtpäeva intressi sama arvu päevade eest, mille võrra maksuhaldur viivitas
maksuteate saatmisega.
(5) Intressi ei arvestata m aksuhalduri kirjalikult antud eksitava või vale teabe tõttu vähem
deklareeritud või seadusega ettenähtust rohkem tagasi taotletud summalt, välja arvatud
juhul, kui:
[
RT I 2008, 60, 331 – jõu st. 1.01.2009] 1) maksukohustuslane oli maksu deklareerimisel, tasumisel või tagastusnõude esitamisel
teadlik, et teave on eksitav või vale;
2) maksukohustuslane põhjustas vale teabe väljastamise ähvarduse, sunni,
maksuhaldurile eksitavate või valeandmete esitamise või muul ebaseaduslikul teel.

(6) Maksuhaldur võib jätta intressi arvestamata ja sisse nõudmata käesoleva seaduse §-s
100 sätestatud alustel.
(7) Intressi ei arvestata tollimaksu summalt, mis tuleb tasuda seoses sellega, et eksportiva
riigi to ll või muu selleks eksportivas riigis volitatud asutus on tunnistanud sooduspäritolu
tõendi tagantjärele kehtetuks või nõuetele mittevastavaks ning maksukohustuslane ei
olnud teadlik päritolutõendi valedel alustel väljastamisest.
[
RT I 2005, 25, 193 – jõust. 1.07.2005] 12. peatükk
TAGATIS
§ 120. Tagatis
(1) Maksuhalduril on õigus nõuda tagatise esitamist:
1) maksuvõla tasumise ajatamise korral (§ 111);
2) tagastusnõude täitmise pikendamise või peatamise korral (§ 107 lõige 5);
2
1) haldusakti täitmise peatamise korral (§ 146);
3) muudel seadusega ettenähtud juhtudel.
(1
1) Maksuhaldur võib nõuda kauba tollijärelevalve all hoidmisel ja selle vabasse
ringlusse lubamisel tollivõla tekkimisega seo ses tasumisele kuuluvate maksude tagamist.
Tagatise esitamine, vabastamine ja kasutamine ning tagatise suuruse arvutamine toimub
tollieeskirjades sätestatud korras .
(2) Tagatist ei nõuta, kui nõue on alla 1000 krooni.
(3) Tagatist ei nõuta riigi -, valla – ja linnaasutuselt.
[
RT I 2005, 68, 528 – jõust. 1.01.2006] § 121. Tagatise ulatus
Maksuhaldur määrab, kui suur tagatis tuleb esitada. Maksuhaldur lähtub tagatise ulatuse
määramisel tagatava nõude ja võimaliku sundtäitmise kulude suurusest.
§ 122. Tagatise liigid
Kui maksuseaduses ei ole sätestatud teisiti, võib isik, kellel tekib tagatise esitamise
kohustus, valida järgmiste tagatise liikide vahel:
1) käendus;
2) deposiidina maksuhalduri pangakontole makstud tagatissumma;
3) riigi, valla või linna kasuks seatud registerpant või hüpoteek.
§ 123. Käendus

(1) Käendaja võib olla isik, keda maksuhaldur käendajana aktsepteerib ja kes kohustub
maksuhalduri nõudmise korral tasuma käenduslepingus märgitud summa.
(2) Maksuhalduril on õigus jätta käendaja aktsepteerimata, kui:
1) käendajal ei ole maksuvõla tagamiseks piisavalt vara;
2) summa , mille ulatuses tagatis esitatakse, ei ole maksuhalduri arvates piisav;
3) käendaja senise tegevuse, majandusliku seisundi või maine põhjal on küllaldane alus
kahelda tema antava tagatise usaldusväärsuses.
§ 124. Pant
(1) Pant seatakse asjaõigusseaduses või kommertspandiseaduses sätestatud korras.
(2) Riigi nimel kirjutab pandilepingule alla riiklike maksude maksuhalduri juht, juhi
asetäitja või juhi volitatud isik. Valla või linna nimel kirjutab pandilepingule alla
kohalike maksude maksuhalduri juht, te ma asetäitja või juhi volitatud isik.
(3) Maksuhalduril on õigus jätta tagatiseks esitatav pant aktsepteerimata, kui pandi eseme
väärtus ei ole maksuhalduri arvates võla tagamiseks piisav või pandi ese ei ole lihtsalt
realiseeritav või toob kaasa üleliigs eid halduskulusid.
(4) Kui pandi eseme väärtuse vähenemise tagajärjel sellest nõude tagamiseks enam ei
piisa, on maksukohustuslane kohustatud esitama täiendava tagatise.
§ 125. Tagatise asendamine
(1) Tagatise esitanud isikul on õigus asendada see käesol evas seaduses või
maksuseaduses lubatud teise tagatisega.
(2) Maksuhalduril on õigus nõuda tagatise asendamist, kui tagatise väärtus on vähenenud,
tagatis ei ole enam piisav tekkinud või tekkida võiva maksuvõla tagamiseks.
(3) Maksuhalduril on õigus jätt a asendustagatis aktsepteerimata, kui see ei ole võla
tagamiseks piisav või usaldusväärne.
§ 126. Tagatise vabastamine
(1) Kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti, vabastab maksuhaldur tagatise,
kui:
1) nõuet, mille tagamiseks tagatis esitati, ei teki;
2) nõue, mille tagamiseks tagatis esitati, on lõppenud;
3) nõue, mille tagamiseks tagatis esitati, on kehtetuks tunnistatud või tühistatud.
(2) Tagatise vabastamisest teatatakse käendajale 10 päeva jooksul, arvates käesoleva
paragrahvi lõikes 1 sätestatud asjaolu ilmnemisest. Registerpandi- või hüpoteegikanne
kustutatakse seadusega sätestatud korras.

(3) Maksuhalduri pangakontole makstud tagatissumma vabastatakse 10 päeva jooksul,
arvates vastava taotluse esitamisest, välja arvatud juhul, kui seaduse või määrusega on
ette nähtud teisiti. Tagatissumma vabastamise taotluse võib esitada kolme aasta jooksul,
arvates käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolude ilmnemisest. Kui taotlust ei ole
eelnimetatud tähtaja jooksul esitatud, võib maksuhaldur kanda tagatissumma
riigieelarvesse.
(4) Maksukohustuslane võib taotleda tagatise vabastamata jätmist ning selle kasutamist
teiste maksuhalduri ees tekkinud või tekkivate nõuete tagamiseks.
§ 127. Tagatise kasutamine
(1) Nõude pööramiseks käendaja vast u teatatakse käendajale käendatava poolt täitmata
jäetud kohustusest. Kui käendaja ei ole asunud käendatava võlga tasuma ühe kuu jooksul
maksuhalduri poolt teate saatmise päevast arvates, on maksuhalduril õigus pöörduda võla
sissenõudmiseks hagiga kohtusse .
(2) Maksuhalduri pangakontole makstud tagatissumma arvestatakse tagatava nõude
täitmatajätmise korral selle katteks. Kui tagatis on esitatud mitme nõude katteks,
kohaldatakse nõuete rahuldamise järjekorrale käesoleva seaduse § 128 lõikes 5 sätestatut.
(3) Pandiga tagatud nõude täitmatajätmise korral on maksuhalduril õigus realiseerida
tagatis täitemenetlust reguleerivates õigusaktides sätestatud korras.
13. peatükk
SUNDTÄITMINE
1. jagu
Maksuvõla sundtäitmine
§ 128. Sundtäitmine
(1) Maksuhaldur on kohustatud sisse nõudma maksukohustuslase poolt tasumata
maksuvõla. Maksuvõla sundtäitmine toimub käesolevas peatükis ning täitemenetlust
reguleerivates õigusaktides sätestatud korras. Maksukohustuslase pankroti
väljakuulutamise korral r ahuldatakse maksuvõlad pankrotiseaduses sätestatud korras.
(2) Maksuvõla sundtäitmine on lubatud, kui:
1) kohustuse täitmise tähtpäev on saabunud ning nõue on sissenõutav;
2) nõuet sisaldav haldusakt on maksukohustuslasele seadusega ettenähtud korras
teat avaks tehtud;
3) maksuvõlg ei ole ajatatud;
4) maksuvõlg ei ole aegunud, kustutatud või muul alusel lõppenud;
5) haldusakti täitmist ei ole peatatud.

(3) Maksukohustuslase poolt deklareeritud ja tasumata jäetud maksusumma või
maksuteate alusel tasumisele kuuluva maksusumma sundtäitmine on lubatud alles pärast
seda, kui maksukohustuslasele on antud vähemalt üks kord tähtaeg maksuvõla tasumiseks
koos hoiatusega kohustuse tähtajal täitmatajätmise tagajärgede kohta (§ 129).
(4) Maksuhaldur võib nõuda sisse ka enda määratud trahvid ja muud käesolevast
seadusest tulenevad rahalised kohustused, sealhulgas asendustäitmise kulud ja sunniraha,
samuti tõlgi, eksperdi või kolmanda isiku kohustuste täitmise kulud, kui need tuleb
seaduse kohaselt tasuda maksukohustuslas el. Sellisel juhul kohaldatakse eelnimetatud
nõuete sundtäitmisel maksuvõla sundtäitmise kohta sätestatut. Kui kulude või sunniraha
tasumiseks kohustatud isikul ei ole maksuvõlga või kui maksuhaldur ei ole asunud selle
sundtäitmisele, võib maksuhaldur pöör duda eelnimetatud nõuete sundtäitmiseks vastava
taotlusega kohtutäituri poole.
(5) Maksuhaldur nõuab esmajärjekorras sisse maksusumma, seejärel intressi. Kui koos
maksuvõlaga sundtäidetakse ka muid käesolevast seadusest tulenevaid rahalisi kohustusi,
nõut akse võlad sisse käesoleva seaduse § 105 lõikes 6 sätestatud järjekorras. Kui
sundtäitmise tulemusel saadud rahast ei piisa kõigi maksunõuete rahuldamiseks,
arvestatakse sundtäitmise tulemusel laekunud summad erinevate maksude katteks
käesoleva seaduse § 105 lõikes 6 sätestatud järjekorras.
[
RT I 2008, 58, 323 – jõust. 1.01.2009] (5
1) [Kehtetu – RT I 2008, 58, 323 – jõust. 1.01.2009] (6) Kui kohtutäituri teostatud sundtäitmise tulemusena saadud rahast ei piisa kõigi nõuete
rahuldamiseks, arvestatakse laekunud summad esmalt täitekulude ja kohtutäituri tasu
katteks, seejärel rahuldatakse nõuded käesoleva seaduse § 105 lõikes 6 sätestatud
järjekorras.
[
RT I 2008, 58, 323 – jõust. 1.01.2009] (7) Riikliku maksu haldur võib sundkorras sisse nõuda valla – või linnaasutuste riikliku
maksu võlga. Riigiasutuse maksuvõla korral pöördutakse asja lahendamiseks riigiasutuse
üle teenistuslikku järelevalvet teostava haldusorgani poole.
(8) Maksuhalduril on õigus loobuda sundtäitmisest, kui sundtäitmisega seotud kulud
ületavad sissenõutava summa või summa sissenõudmi ne on maksukohustuslase
maksejõuetuse tõttu lootusetu ning pankrotiavalduse esitamine ei ole otstarbekas.
§ 129. Sundtäitmise hoiatus
(1) Maksuhalduril on õigus anda maksukohustuslasele korraldus tasuda maksuvõlg 10
päeva jooksul korralduse saamise päevas t arvates.
(2) Maksuhalduril on õigus anda maksukohustuslasele korraldus tasuda maksuvõlg 48
tunni jooksul korralduse kättetoimetamisest arvates, kui maksuhalduril on põhjendatud

kahtlus, et võla sissenõudmisega viivitamise korral muutub võla sissenõudmine
võimatuks.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 või 2 alusel tehtud korraldusesse märgitakse lisaks
käesoleva seaduse §-s 46 sätestatule hoiatus sundtäitmise algatamise kohta, kui kohustust
ei täideta tähtaegselt.
(4) Kui maksuvõla tasumise eest vastutab s olidaarselt mitu isikut, võib maksuhaldur anda
neile ühise korralduse.
§ 130. Maksuhalduri täitetoimingud
(1) Kui maksukohustuslane ei ole maksuvõlga tasunud maksuhalduri poolt käesoleva
seaduse § 129 alusel, maksuotsuses või vastutusotsuses määratud täht aja jooksul, alustab
maksuhaldur võla sundkorras sissenõudmist. Maksuhalduril on õigus sooritada järgmisi
toiminguid:
1) taotleda kinnisasja käsutamise keelumärke kandmist kinnistusraamatusse;
[
RT I 2008, 60, 331 – jõust. 1.01.2009] 2) taotleda ehitise kui vallasasja käsutamise keelumärke kandmist ehitisregistrisse;
[
RT I 2008, 60, 331 – jõust. 1.01.2009] 3) taotleda sõiduvahendi käsutamise keelumärke kandmist vastavasse registrisse;
[
RT I 2008, 60, 331 – jõust. 1.01.2009] 4) taotleda laeva käsutamise keelumärke kandmist laevakinnistusraamatusse;
[
RT I 2008, 60, 331 – jõust. 1.01.2009] 5) anda korraldus väärtpaberite või väärtpaberikonto blokeerimiseks vastavalt Eesti
väärtpaberite keskregistri seaduses sätestatule;
5
1) taotleda hüpoteegi seadmist kinnisasjale või laevakinnistusraamatusse kantud laevale
või tsiviilõhusõidukite registrisse kantud õhusõidukile. Hüpoteegi suhtes kohaldatakse
asjaõigusseaduses sätestatud kohtuliku hüpoteegi regulatsiooni;
[
RT I 2008, 60, 331 – jõust. 1.01.2009] 6) pöörata sissenõue rahalistele nõuetele ja varalistele õigustele käesoleva seadusega või
täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras.
(1
1) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetat ud täitetoimingute tegemiseks esitab käesoleva
seaduse § 46 lõikes 5 nimetatud isik kirjaliku taotluse.
(2) Maksuhaldur võib maksuvõla sissenõudmiseks pöörduda kohtutäituri poole, kui
maksuhalduri poolt käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 6 alusel sooritatud toimingud ei
ole andnud tulemusi. Maksuhalduri alustatud täitemenetluse jätkamise korral kohtutäituri
poolt ei tule teha võlgnikule uut hoiatust. Täitemenetluse jätkamise korral kohtutäituri
poolt jäävad maksuhalduri kohaldatud keelumärked ja arestid kehtima.

või vastutusotsuse alusel sissenõutava maksusumma sundtäitmise aegumistähtaeg algab
maksuotsuse või vastutusotsuse kättetoimetamise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist.
Muude maksuhalduri poolt sissenõutavate rahaliste kohustuste sundtäitmise
aegumistähtaeg on üks aasta, arvates nõude esitamise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist.
[
RT I 2008, 58, 323 – jõust. 1.01.2009] (2) Käesoleva seaduse § 115 lõikes 3 nimetatud intressinõude sundtäitmise
aegumistähtaeg on üks aasta, arvates selle esitamise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist.
(3) Aegumisega lõpevad maksukohus tus ja sellega seotud kõrvalkohustused.
(4) Aegumine katkeb:
1) maksude tasumise tähtaja pikendamise korral;
2) maksuvõla tasumise ajatamise korral;
3) pankrotiavalduse esitamise korral;
4) maksuvõla sissenõudmiseks täitemenetluse alustamise korral;
5) ha lduskohtu poolt esialgse õiguskaitse abinõude rakendamise korral.
[
RT I 2008, 60, 331 – jõust. 1.01.2009] (5) Uue aegumistähtaja kulgemist hakatakse arvestama aegumise katkemise aluse
äralangemise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist.
(6) Aegumise katkemine kehtib ainult selle summa osas, millega on seotud aegumise
katkemise põhjustanud asjaolu.
(7) Maksuvõla sundtäitmine ei ole lubatud pärast käesolevas paragrahvis sätestatud
tähtaja mööd umist.
§ 133. Maksuhalduri pädevus riigi, valla või linna esindajana likvideerimis -, pankroti – ja
kohtumenetluses
(1) Maksuvõlgade sissenõudmisel likvideerimis -, pankroti – ja kohtumenetluses esindab
riiki Maksu – ja Tolliamet.
(2) Maksuvõlgade sissenõudmi sel likvideerimis-, pankroti – ja kohtumenetluses esindab
valda või linna maksuhalduri volitustega valla või linna ametiasutus või Maksu- ja
Tolliameti piirkondlik struktuuriüksus vastavalt talle kohalike maksude seaduse alusel
sõlmitud halduslepingus üleantud pädevusele.
(3) Maksuhaldur võib esitada avalduse maksukohustuslase pankroti väljakuulutamiseks
pärast seda, kui maksuhalduri või kohtutäituri poolt sooritatud täitetoimingute tulemusel
ei ole õnnestunud maksuvõlga sisse nõuda.
(4) Maksuhaldur võib e sitada avalduse maksukohustuslase pankroti väljakuulutamiseks
enne käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhtu, kui esineb pankrotiseaduse § 10
lõike 2 punktis 3 sätestatud alus.

(2) Hoiatus vormistatakse kirjalikult. Hoiatuse võib teha ka haldusaktis, mille täitmise
tagamiseks sunnivahendit rakendatakse.
(3) Hoiatuses peab olema märgitud:
1) isiku nimi ja aadress, kellele hoiatus tehakse;
2) viide haldusaktile, millega pandud kohustuse täitmatajätmise korral sunnivahendit
rakendatakse;
3) kohustuse vabatahtliku täitmise täh tpäev, välja arvatud teatud tegevusest hoidumise
kohustuse korral;
4) kohustuse tähtpäevaks täitmata jätmise korral rakendatava sunnivahendi liik, sunniraha
puhul selle suurus;
5) hoiatuse teinud maksuhalduri nimetus;
6) allkirja andmiseks pädeva ametiisik u ees- ja perekonnanimi ning allkiri;
7) hoiatuse tegemise kuupäev.
(4) Kui maksuhaldur kavatseb sama kohustuse täitmise tagamiseks kasutada mitut
sunnivahendit, tuleb märkida sunnivahendite võimaliku rakendamise järjekord ja
rakendamise alustamise kuupäevad. Uut sunnivahendit võib maksuhaldur rakendada alles
siis, kui esialgse sunnivahendiga ei ole haldusakti täitmist saavutatud.
(5) Kui maksuhaldur tahab rakendada üht liiki sunnivahendit mitme kohustuse täitmise
tagamiseks, märgitakse hoiatuses sunnivahend iga kohustuse kohta eraldi.
(6) Kui haldusaktiga kohustatakse isikut tegevusetusele või taluma maksuhalduri poolt
sooritatavaid toiminguid, võib hoiatada, et igakordse kohustuse täitmatajätmise korral
võidakse sunnivahendit uuesti rakendada.
§ 136
1. Täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse
määramist
(1) Kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast
maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine
maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib
Maksu – ja Tolliameti piirkondliku struktuuriüksuse juhataja teha halduskohtule taotluse
loa saamiseks, et sooritada käesoleva seaduse § 130 lõike 1 punktides 1–5
1 sätestatud
täitetoimingud.
(2) Halduskohtule esitatavas taotluses märgitakse:
1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline
raskenemine või võimatus;
2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus;
3) andmed tagatise koht a, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud;
4) üks või mitu käesoleva seaduse § 130 lõike 1 punktides 1–5
1 sätestatud
täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist
vajalikuks.

(3) Kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui
maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise
tagamiseks, lõpetab maksuhaldur täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul.
[
RT I 2008, 60, 331 – jõust. 1.01.2009] 14. peatükk
VAIDEMENETLUS
§ 137. Vaide esitamise õigus
(1) Maksukohustuslane või muu menetlusosaline, kes leiab, et maksuteate, maksuotsuse,
vastutusotsuse, korralduse või muu maksuhalduri haldusaktiga on rikutud tema õigusi või
piiratud tema vabadusi, võib taotleda selle haldusakti kehtetuks tunnistamist, muutmist
või uue haldusakti väljaandmist.
(2) Menetlusosalisel on õigus vaidlustada ka:
1) viivitust;
2) tegevusetust;
3) ametiisiku või eks perdi taandamisest keeldumist;
4) haldusakti andmise taotluse tagastamist;
5) muid maksuhalduri toiminguid.
(3) Vaie Maksu – ja Tolliameti haldusakti või toimingu peale esitatakse Maksu – ja
Tolliametile. Kui Maksu – ja Tolliameti haldusakti on väljastanud v õi toimingu on
sooritanud piirkondlik struktuuriüksus, esitatakse vaie Maksu- ja Tolliametile
piirkondliku struktuuriüksuse kaudu.
[
RT I 2005, 57, 451 – jõust. 18. 11. 2005] (4) Käesolevas peatükis sätestatut kohaldatakse kohalike maksude maksuhaldurite
haldusaktide ja toimingute peale esitatud vaiete lahendamisel kohalike maksude seaduses
sätestatud erisustega.
[
RT I 2005, 57, 451 – jõust. 18.11.2005] § 138. Vaide esitamise tähtaeg
(1) Vaie haldusakti peale tuleb esitada 30 päeva jooksul, arvates haldusakti teatavaks
tegemise või kättetoimetamise päevast.
(2) Vaie toimingu peale tuleb esitada 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil vaide esitaja
vaidlustatavast toimingust teada sai või pidi teada saama.
[
RT I 2003, 88, 591 – jõust . 1.01.2004]

§ 139. Vaidele esitatavad nõuded
(1) Vaie esitatakse kirjalikult.
(2) Vaides märgitakse:
1) haldusorgani nimetus, kellele vaie on esitatud;
2) vaide esitaja nimi või nimetus, postiaadress ja sidevahendite numbrid;
3) vaidlustatava haldusakti nimetus ja selle andmise kuupäev või toimingu aeg;
4) vaidlustatava haldusakti või toimingu sisu;
5) põhjused, miks vaide esitaja leiab, et haldusakt või toiming rikub tema õigusi;
6) vaide esitaja selgelt väljendatud taotlus;
7) vaide esitaja kinnitus se lle kohta, et selles asjas ei ole jõustunud kohtuotsust ega toimu
kohtumenetlust;
8) vaidele lisatud dokumentide loetelu.
(3) Vaidele kirjutab alla selle esitaja või tema esindaja. Vaide esitaja esindaja lisab
volitust tõendava dokumendi, kui seda ei ole esitatud varem.
(4) Vaidele lisatakse asjasse puutuvad dokumendid. Kui dokumentide esitamine ei ole
võimalik, tehakse vaides viide nende asukohale.
§ 140. Vaide tähtaja ennistamine
Vaide esitamise tähtaja võib ennistada käesoleva seaduse § -s 50 sätestatu d tingimustel.
§ 141. Vaide tagasivõtmine
(1) Vaide esitajal on õigus enne otsuse tegemist vaie tagasi võtta. Vaide tagasivõtmise
teade esitatakse kirjalikult või suuliselt. Maksuhaldur protokollib suulise tagasivõtmise
ning protokollile võetakse vaide ta gasivõtja allkiri.
(2) Vaide tagasivõtmine ei takista uue vaide esitamist vaide esitamise tähtaja jooksul.
§ 142. Puudused vaides
Kui vaie ei vasta käesoleva seaduse § -s 139 sätestatud nõuetele, juhib maksuhaldur,
kellele vaie esitati, vaide esitaja tähelepanu selles esinevatele puudustele ning määrab
vajaduse korral vaide esitanud isikule kuni kümnepäevase tähtaja puuduste
kõrvaldamiseks.
§ 143. Vaide tagastamine
(1) Vaie tagastatakse, kui:
1) vaide esitajal puudub vaide esitamise õigus;
2) vaide esitaj a ei ole määratud tähtaja jooksul vaide puudusi kõrvaldanud;
3) vaide esitamise tähtaeg on möödunud ning seda ei ennistata;

4) selles asjas on jõustunud kohtuotsus;
5) selles asjas toimub kohtumenetlus.
(2) Kui vaie ei kuulu haldusorgani pädevusse, tagast ab haldusorgan vaide ja selgitab,
kuhu isik peab pöörduma, või edastab vaide pädevale haldusorganile, teatades sellest
vaide esitajale.
(3) Vaie tagastatakse isikule kirjaliku otsusega seitsme päeva jooksul pärast vaide
esitamist. Otsuses tuuakse ära vaid e tagastamise põhjendus ning selgitus edasikaebamise
korra kohta. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul tagastatakse vaie
seitsme päeva jooksul pärast puuduste kõrvaldamise tähtaja (§ 142) möödumist.
[
RT I 2008, 60, 331 – jõust. 1.01.2009] § 144. Vaide tagastamise vaidlustamine
(1) Maksu – ja Tolliameti piirkondliku struktuuriüksuse tehtud vaide tagastamise otsuse
peale võib vaide esitaja esitada kaebuse Maksu – ja Tolliametile 30 päeva jooksul, arvates
haldusakti teatavaks tegemise või kättetoimetamise päevast. Maksu – ja Tolliameti tehtud
vaide tagastamise otsuse peale võib vaide esitaja esitada kaebuse samale asutusele.
(2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asutus leiab, et vaide tagastamine ei ole
põhjendatud, võtab ta vaide vastu.
(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asutus leiab, et kaebus vaide tagastamise
peale ei ole põhjendatud, jätab ta kaebuse rahuldamata ja tagastab vaide.
(4) Vaide tagastami se peale esitatud kaebuse rahuldamata jätmisest teatatakse isikule
kirjaliku otsusega seitsme päeva jooksul pärast kaebuse esitamist koos põhjuste
äratoomisega ning selgitusega edasikaebamise korra kohta.
[
RT I 2005, 57, 451 – jõust. 18.11.2005] § 145. Vaide edastamine
(1) Kui vaie vastab käesolevas seaduses sätestatud nõuetele, edastab Maksu – ja Tolliameti
piirkondlik struktuuriüksus vaide koos vajalike dokumentidega ning omapoolse kirjaliku
seisukohaga seitsme päeva jooksul Maksu- ja Tolliametile.
(2) Kui haldusakti andnud Maksu- ja Tolliameti piirkondlik struktuuriüksus leiab, et vaie
on põhjendatud, võib ta selle ise rahuldada.
[
RT I 2005, 57, 451 – jõust. 18.11.2005] § 146. Haldusakti täitmise peatamine

(1) Vaide esitamine ei peata vaidlustatava haldusakti täitmist, välja arvatud käesoleva
paragrahvi lõikes 2 või 3 sätestatud juhtudel.
(2) Käesoleva seaduse § 61 või 62 alusel kolmandale isikule antud korralduste täitmine
peatub kuni selles asjas lõpliku lahendi jõustumiseni.
(3) Vaiet lahendav haldusorgan võib haldusakti täitmise peatada, kui see on vajalik.
Maksukohustuslase taotlusel haldusakti täitmise peatamise korral on maksuhalduril õigus
nõuda maksukohustuslaselt tagatise esitamist, kui peatatav haldusakt sisaldab rahalist
kohustust. Tagatis esitatakse ja aktsepteeritakse vastavalt käesoleva seaduse § -des 120-
127 sätestatule.
[
RT I 2005, 57, 451 – jõust. 18.11.2005] § 147. Vaide läbivaatamine
(1) Vaide läbivaatamisel kontrollitakse haldusakti andmise õiguspärasust ja otstarbekust.
(2) Vaiet läbiv aatav haldusorgan:
1) nõuab vajaduse korral asjaomaselt haldusorganilt välja haldusakti kohta käivad
dokumendid;
2) teostab vajaduse korral paikvaatlust;
3) kaasab vajaduse korral eksperdi või spetsialisti;
4) nõuab vajaduse korral kirjalikke selgitusi hal dusakti andnud haldusorganilt;
5) kuulab ära asjast huvitatud isikute seletused;
6) lahendab haldusakti täitmise peatamise küsimusi;
7) sooritab muid seadusega sätestatud toiminguid.
(3) Vaie vaadatakse läbi 30 päeva jooksul, arvates selle vastuvõtmisest vaiet läbivaatava
haldusorgani poolt.
(4) Vaide täiendava uurimise vajaduse korral võib vaiet läbivaatav haldusorgan vaide
läbivaatamise tähtaega kirjaliku otsusega pikendada kuni kümne päeva võrra.
(5) Vaiet läbivaatav haldusorgan võib vaide esitajalt v ajaduse korral nõuda täiendavate
tõendite esitamist. Sellisel juhul vaadatakse vaie läbi viie päeva jooksul, arvates tõendite
esitamisest, kuid haldusorganil ei ole kohustust vaiet läbi vaadata varem, kui käesoleva
paragrahvi lõikes 3 sätestatud tähtaja jo oksul.
[
RT I 2005, 57, 451 – jõust. 18.11.2005] § 148. Maksuhalduri volitused vaide läbivaatamisel
(1) Vaide sisulise lahendamise korral on maksuhalduril õigus:

1) rahuldada vaie ja tunnistada haldusakt kas täielikult või osaliselt kehtetuks ning
kõrvaldada haldusakti faktilised tagajärjed;
2) anda haldusakt, sooritada toiming või teha asjas uus sisuline otsus;
3) teha haldusakti andnud haldusorganile ettekirjutus haldusakti andmiseks, toimi ngu
sooritamiseks või asja uuesti otsustamiseks;
4) taastada toimingu tegemisele eelnenud olukord või teha see ülesandeks toimingu
sooritanud haldusorganile;
5) jätta vaie rahuldamata.
(2) Kui vaide kohta tehtav haldusakti kehtetuks tunnistamise või muutm ise otsus
puudutab kolmanda isiku õigusi, tuleb talle enne otsuse tegemist anda võimalus esitada
selgitusi ja vastuväiteid.
(3) Kui vaide esitanud isik on esitanud või esitab vaide läbivaatamise tähtaja jooksul
selles asjas kaebuse kohtusse, on maksuhalduril õigus vaie tagastada ning jätta vaideotsus
tegemata.
[
RT I 2005, 57, 451 – jõust. 18.11.2005] § 149. Vaideotsus
(1) Vaideotsus vormistatakse kirjalikult ja selles märgitakse ka resolutsioon vaide
lahendamise kohta. Vaideotsus toimetatakse vaide esitajale ja vaidemenetlusse kaasatud
kolmandale isikule kätte käesoleva seaduse 4. peatükis sätestatud korras.
(2) Vaide rahuldamise korral ei ole maksuhaldur kohustatud vaideotsust vormistama,
vaid teeb soovitud toimingu või haldusakti muudatuse.
(3) Vaide rahuldamata jätmise korral peab vaideotsus lisaks käesoleva paragrahvi lõikes
1 sätestatud nõuetele olema põhjendatud ja sisaldama selgitust edasikaebamise korra
kohta.
§ 150. Tõendamiskoormus
(1) Maksuteates või maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral lasub
maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti.
(2) Määratud maksusumma vaidlustamise korral maksukohustuslase poolt on
maksuhalduril tõendamiskoormus nende tõendite osas, mida valdab ainult maksuhaldur.
§ 151. Edasikaebamise õigus
(1) Maksukohustuslasel või muul menetlusosalisel, kelle taotlus jäi vaidemenetluses
rahuldamata või kelle õigusi vaidemenetluses rikuti, on õigus pöörduda
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras kaebusega
halduskohtusse. Kaebuse võib esitada muuhulgas:

1) haldusakti või selle osa kehtetuks tunnistamiseks, mille kehtetuks tunnistamist on
rahuldamata jäetud vaidega taotletud;
2) haldusakti andmiseks, mil le väljaandmist on rahuldamata jäetud vaidega taotletud;
3) vaideotsuse peale, kui sellega on rikutud isiku õigusi vaidemenetluse esemest
sõltumatult.
(2) Maksukohustuslane või muu menetlusosaline võib vaidemenetluse igas staadiumis
pöörduda asja lahendam iseks kohtusse. Kohtusse võib pöörduda ka vaiet esitamata.
[
RT I 2003, 71, 472 – jõust. 1.01.2004] 15. peatükk
MAKSUÕIGUSRIKKUMISTE EEST KOHALDATAVAD KARISTUSED
§- d 152–153[Kehtetud –
RT I 2007, 13, 69 – jõust. 15.03.2007] § 153
1. Maksude maksmisest kõrvalehoidumine
(1) Maksuhaldurile andmete esitamata jätmise või valeandmete esitamise või
kinnipidamiskohustuse rikkumise eest, kui selle tulemusel tasumisele kuuluv
maksusumma on väiksem maksuseaduse alusel tasumisele kuuluvast summast või
tagastamisele, hüvitamisele või tasaarvestamisele kuuluv summa on suurem seaduse
kohaselt tagastamisele, hüvitamisele või tasaarvestamisele kuuluvast summast, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 200 000 krooni.
[
RT I 2007, 13, 69 – jõust. 15.03.2007] § 153
2. Maksukelmus
(1) Maksuhaldurile teadvalt valeandmete esitamise eest tagastusnõude suurendamise või
tekitamise eesmärgil –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 500 000 krooni.
[
RT I 2007, 13, 69 – jõust. 15.03.2007] § 154. Maksuhalduri tegevuse takistamine
(1) Maksude klaratsiooni, dokumentide, asjade või muu teabe tähtpäevaks esitamata
jätmise, maksuhalduri juures enda registreerimata jätmise, maksuhaldurile valeandmete,
teadvalt ebaõigete dokumentide esitamise, arvestuse pidamise nõuete eiramise,

maksuhalduri korralduse täitmatajätmise või muul viisil maksuhalduri tegevuse
takistamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga
kuni 50 000 krooni.
(3) [Kehtetu –
RT I 2007, 13, 69 – jõust. 15.03.2007] § 154
1. Aktsiisiga maksustatavate kaupadega seotud eeskirjade rikkumine
(1) Aktsiisiseaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõudeid rikkudes
aktsiisikauba tootmise, lähetamise, vastuvõtmise, hoidmise, ladustamise, võõrandamise
või muu ebaseadusliku toimingu eest aktsiisikaubaga, kui puudub käesoleva seaduse §- s
152 või 154 sätestatud väärteo koosseis, – karistatakse rahatrahviga kuni 300
tr ahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga
kuni 50 000 krooni.
[
RT I 2004, 84, 569 – jõust. 1.01.2005] § 155 [Kehtetu –
RT I 2002, 63, 387 – jõust. 1. 09. 2002] § 155
1. Aktsiisilaopidaja ja registreeritud kaupleja kohustuste täitmata jätmine
(1) Aktsiisiseaduses sätestatud aktsiisilaopidaja ja registreeritud kaupleja kohustuste
täitmata jätmise eest, kui puudub käesoleva seaduse § -s 152, 154 või 154
1 sätestatud
väärteo koosseis, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga
kuni 50 000 krooni.
[
RT I 2004, 84, 569 – jõust. 1.01.2005] § 155
2. Ebaseaduslikud toimingud aktsiisivabalt sisseveetud mootorikütusega
(1) Mootorsõiduki standardses kütusepaagis aktsiisivabalt sisseveetud kütusega
ebaseaduslike toimingute ja tehingute tegemise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300
trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistat akse rahatrahviga
kuni 50 000 krooni.
[
RT I 2003, 2, 17 – jõust. 1.04.2003] § 156. Mõõturi või tõkendi rikkumine

(1) Maksuseaduse või käesoleva seaduse alusel paigaldatud mõõturi või tõkendi
rikkumise, maksuhalduri loata asendamise, kõrvaldamise või muu tegevuse eest, mis ei
võimalda mõõturi või tõkendi otstarbekohast rakendamist, – karistatakse rahatrahviga
kuni 200 trahviühikut või arestiga.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga
kuni 40 000 krooni.

§ 157. Maksu- ja Tolliameti otsuseta hasartmängu korraldamine
(1) Hasartmängumaksu tasumist kinnitava otsuseta hasartmängu korraldamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.
[
RT I 2009, 24, 146 – jõust. 1.06.2009]

§ 158. Raskeveokimaks u seadusest tuleneva kohustuse rikkumine
(1) Raskeveokimaksu seadusest tulenevate nõuete kohaselt veoauto
registreerimistunnistuse ümbervormistamata jätmise või ümbervormistamata jäetud
registreerimistunnistusega raskeveoki kasutamise eest – karistatakse veoauto omanikku
või valdajat rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga
kuni 20 000 krooni.
§ 159. Tõendi väljastamata jätmine
(1) Maksumaksjale tehtud väljamaksetelt kin nipeetud või tasutud maksu kohta tõendi
väljastamata jätmise eest, kui selline kohustus on väljamakse tegijale pandud seadusega, –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga
kuni 7000 krooni.
§- d 160–161 [Kehtetud –
RT I 2009, 19, 114 – jõust. 6.04.2009] § 162. Menetlus ja trahvide laekumine
(1) Käesolevas peatükis sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja
väärteomenetluse seadustiku sätteid, arvestades käesolevas peatükis sätestatud erisusi.

(2) Käesolevas peatükis sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on:
1) Maksu- ja Tolliamet;
2) kohalike maksude maksuhaldur (kohalike maksude osas).
(3) Riiklike maksude maksuhalduri määratud trahvid laekuvad riigile, kohalike maksude
maksuhalduri määratud trahvid laekuvad kohalikule omavalitsusele.
[
RT I 2003, 88, 591 – jõust. 1.01.2004] 16. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§ 163. Käesoleva seaduse kohaldamine enne selle jõustumist tekkinud maksukohustustele
(1) Enne käesoleva seaduse jõustumist tekkinud maksukohustusega seotud maksusumma
määramisel ja enammakse tagastamisel kohaldatakse käesolevas seaduses sätestatut.
(2) [Kehtetu –
RT I 2003, 48, 341 – jõust. 1. 01. 2003] (2
1) Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud õigusaktidest tulenenud ja tähtpäevaks
tasumata maksusummalt arvestatud intressi maksmisest ei teki maksukohustuslasel õigust
kahju hüvitamisele. Pärast 2002. aasta 5. novembrit maksuhalduri poolt esitatud
intressinõuded käesoleva seaduse jõustumisele eelnenud ajavahemiku eest on kehtetud.
Kõik muud kehtivad intressinõuded kuuluvad täitmisele.
(3) Käesolevas seaduses maksuteate, maksuotsuse ja vastutusotsuse muutmis e ja
kehtetuks tunnistamise kohta sätestatut kohaldatakse ka kuni käesoleva seaduse
jõustumiseni kehtinud maksukorralduse seaduse § -de 21, 22, 23
1 ja 40 alusel tehtud
ettekirjutuste, otsuste ja maksuteadete muutmisele ja kehtetuks tunnistamisele.
[
RT I 2003, 48, 341 – jõust. 7.07.2003] § 164. Enne käesoleva seaduse jõustumist tekkinud maksuvõlgade sissenõudmine
(1) Enne käesoleva seaduse jõustumist tekkinud maksuvõlg nõutakse si sse käesolevas
seaduses sätestatud korras. Enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud sissenõudmist
võib jätkata käesolevas seaduses sätestatud korras.
(2) Kuni käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud maksukorralduse seaduse alusel
garandile maksusumma t asumiseks tehtud ettekirjutuste sundtäitmisele kohaldatakse
käesolevas seaduses vastutusotsuse sundtäitmise kohta sätestatut.
§ 165. Aegumise sätete kohaldamine
(1) Käesolevas seaduses aegumise peatumise (§ 99) ja katkemise (§ 132 lõiked 4- 6) kohta
sätest atut kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kulgema hakanud aegumise

suhtes, kui aegumise peatumise või katkemise põhjustanud asjaolu tekkis pärast
käesoleva seaduse jõustumist.
(2) Enne käesoleva seaduse jõustumist tekkinud maksukohustusele, mill e puhul ei ole
seadusega sätestatud maksudeklaratsiooni esitamise kohustust, kohaldatakse käesoleva
seaduse § 98 lõikes 2 sätestatud aegumistähtaega, arvates käesoleva seaduse jõustumisest.
(3) Maksusummalt või isikule alusetult tagastatud summalt, mis on tasutud või
tasaarvestatud enne käesoleva seaduse jõustumist, on intressi arvestamise aegumistähtaeg
üks aasta käesoleva seaduse jõustumisest arvates.
§ 166. Vaidluste lahendamine
Enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud vastulaused ja kaebused lahenda takse enne
käesoleva seaduse jõustumist kehtinud maksukorralduse seaduses sätestatud korras.
§ 167. Juriidiliste isikute karistamine enne karistusseadustiku jõustumist toimepandud teo
eest
(1) Juriidilist isikut karistatakse enne karistusseadustiku jõustu mist ning pärast
maksukorralduse seaduse kehtetuks tunnistamist toime pandud maksuõigusrikkumiste
eest vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetes 2 -13 sätestatule.
(2) Deklaratsiooni tähtpäevaks esitamata jätmise, arvestuse pidamise nõuete rikkumise,
maksuhalduri juures registreerimata jätmise, registreerimiseks esitatud andmete
muutumisest teatamata jätmise või maksuhaldurile dokumentide esitamata jätmise eest
määratakse rahatrahv kuni 10 000 krooni.
(3) Maksuhalduri korraldusel paigaldatud mõõturi või tõkendi rikkumise, kõrvaldamise
või asendamise või muu tegevuse eest, mis ei võimalda mõõturi või tõkendi
otstarbekohast rakendamist, või maksuhalduri tegevuse takist amise eest maksude
tasumise õigsuse kontrollimisel, tasumisele kuuluva maksusumma määramisel või
maksuvõla sissenõudmisel või maksuhalduri sellekohase haldusakti täitmata jätmise eest
määratakse rahatrahv kuni 20 000 krooni.
(4) Maksuseaduses ettenähtust väiksema maksusumma või maksuseaduses ettenähtust
suurema tagastamisele kuuluva maksusumma näitamise eest maksudeklaratsioonis või
muus maksuhaldurile esitatud dokumendis määratakse rahatrahv kuni 40 protsenti
summast, mille võrra maksumaksja näidatud maks usumma on väiksem maksuseaduse
järgi tasumisele kuuluvast maksusummast või maksumaksja näidatud tagastamisele
kuuluv maksusumma on suurem maksuseaduse järgi tagastamisele kuuluvast
maksusummast.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tegevuse eest, kui see pandi toime tahtlikult,
määratakse rahatrahv kuni 100 protsenti summast, mille võrra maksumaksja näidatud
maksusumma on väiksem maksuseaduse järgi tasumisele kuuluvast maksusummast või

maksumaksja näidatud tagastamisele kuuluv maksusumma on suurem maksuseaduse
järgi tagastamisele kuuluvast maksusummast.
(6) Kinnipidamisele kuuluva maksu kinni pidamata või tasumata jätmise eest määratakse
rahatrahv kuni 100 protsenti tähtaegselt tasumata jäänud maksusummast.
(7) Krediidiasutusele, kes ei täida maksuhalduri korraldust pangakonto arestimise kohta,
määratakse rahatrahv maksumaksja poolt tähtpäevaks tasumata maksusumma ulatuses,
kuid mitte üle maksumaksja pangakontol arestimise hetkel olnud summa.
(8) Vastava maksustamisperioodi maksumärgita mänguautoma adiga hasartmängu
korraldamise eest määratakse rahatrahv kuni 50 000 krooni iga mängukohas paikneva
maksumärgita mänguautomaadi kohta.
(9) Vastava maksustamisperioodi maksumärgita mängulauaga hasartmängu korraldamise
eest määratakse rahatrahv kuni 100 000 krooni iga mängukohas paikneva maksumärgita
mängulaua kohta.
(10) Sigarettidega kauplemise eest nende müügipakendile kinnitatud maksumärgile
trükitud hinnast kõrgema hinnaga määratakse rahatrahv 5000 kuni 40 000 krooni.
(11) Raskeveokimaksu seadusest tulenevate nõuete kohaselt veoauto
registreerimistunnistuse ümber vormistamata jätmise või ümber vormistamata jäetud
registreerimistunnistusega raskeveoki kasutamise eest määratakse veoauto omanikule või
valdajale rahatrahv kuni 20 000 krooni.
(12) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2- 11 sätestatud maksuõigusrikkumise asja arutamise
ja karistuse määramise õigus on maksuhalduri peadirektoril, tema asetäitjal,
maksuhalduri piirkondlikul struktuuriüksuse juhatajal ja peadirektori või piirkondliku
strukt uuriüksuse juhataja poolt volitatud isikul. Kohalike maksude seaduse rikkumise asja
arutamise ja karistuse määramise õigus on volikogu poolt volitatud ametnikul.
Maksuõigusrikkumise asja arutamisel ning karistuse määramisel järgitakse
haldusõiguserikkumist e seadustikus toodud menetluskorda, juhindudes käesoleva
paragrahvi lõikes 13 toodud tähtaegadest.
(13) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2- 11 sätestatud maksuõigusrikkumise eest võib
halduskaristuse määrata mitte hiljem kui kolme aasta jooksul teo toimepanemisest.
[
RT I 2005, 57, 451 – jõust. 18.11.2005] § 168. Kriminaalkoodeksi alusel maksukuriteos süüdimõistetud isiku vastutus maksuvõla
tasumise eest
Isik, kes on süüdi mõistetud kriminaalkoodeksi § -s 148
1 sätestatud kuritegude
toimepanemises, vastutab tema poolt toimepandud kuriteo tagajärjel tekkinud maksuvõla

eest vastavalt käesoleva seaduse § 41 lõikes 1 sätestatule ning maksuhaldur võib teha
vastutusotsuse, millega kohustatakse isikut maksuvõlga tasuma.
§ 168
1. Füüsilisest isikust ettevõtja tegevuse peatamisest teatamine ja tema registrist
kustutamine
(1) Füüsilisest isikust ettevõtja, kes soovib oma tegevuse peatamisest teatada 2009. aasta
1. jaanuarist kuni 31. detsembrini, teatab selle st äriregistri pidajale vastavalt äriseadustiku
§ 3 lõikele 3 koos äriseadustiku § 511
4 lõikes 1 nimetatud avaldusega. Isikut ei peeta
maksustamise seisukohast füüsilisest isikust ettevõtjaks ajavahemikus, millal ettevõtlus
on peatatud.
(2) Füüsilisest is ikust ettevõtja, kes soovib oma tegevuse lõpetada käesoleva paragrahvi
lõikes 1 nimetatud perioodil, on kohustatud teatama Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule
struktuuriüksusele viie tööpäeva jooksul oma tegevuse lõpetamisest. Ettevõtlusega
tegelemise lõpe tamisest ei pea teatama, kui füüsilisest isikust ettevõtja
registreerimisavaldusse oli märgitud vastav kuupäev.
(3) Füüsilisest isikust ettevõtja kustutatakse registrist maksuhalduri juhi otsuse alusel.
Füüsilisest isikust ettevõtja loetakse registrist ku stutatuks otsuses märgitud kuupäevast
arvates.
[
RT I 2008, 27, 177 – jõust. 10.07.2008]

§ 169 [Käesolevast tekstist välja jäetud] § 170. Seaduse jõustumine
(1) Käesolev seadus jõustub 2002. aasta 1. juulil.
(2) Käesoleva seaduse § 30 punkt 2 jõustub Eesti Euroopa Liiduga liitumise hetkest.
(3) Käesoleva seaduse § -d 152- 160 ja 162 jõustuvad karistusseadustiku jõustumise
päeval.
______________________________________
1 EÜ Nõukogu direktiiv 77/799/EMÜ liikmesriikide pädevate asutuste vastastikuse abi
kohta otsese maksustamise valdkonnas (EÜT L 336, 27.12.1977, lk 15–20);
EÜ Nõukogu direktiiv 79/1070/EMÜ, millega muudetakse direktiivi 77/799/EMÜ
liikmesriikide pädevate asutuste vastastiku se abi kohta otsese maksustamise valdkonnas
(EÜT L 331, 27.12.1979, lk 8–9);
EÜ Nõukogu direktiiv 92/12/EMÜ aktsiisiga maksustatava kauba üldise korralduse ja
selle kauba valdamise, liikumise ning järelevalve kohta (EÜT L 76, 23.03.1992, lk 1–13);

EL Nõukogu direktiiv 2003/93/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 77/799/EMÜ
liikmesriikide pädevate asutuste vastastikuse abi kohta otsese ja kaudse maksustamise
valdkonnas (ELT L 264, 15.10.2003, lk 23–24);
EL Nõukogu direktiiv 2004/56/EÜ, millega muudetaks e direktiivi 77/799/EMÜ
liikmesriikide pädevate asutuste vastastikuse abi kohta otsese maksustamise, teatavate
aktsiisimaksude ja kindlustusmaksete maksustamise valdkonnas (ELT L 127, 29.04.2004,
lk 70–72);
EL Nõukogu direktiiv 2004/106/EÜ, millega muudeta kse direktiive 77/799/EMÜ
liikmesriikide pädevate asutuste vastastikuse abi kohta otsese maksustamise, teatavate
aktsiisimaksude ja kindlustusmaksete maksustamise valdkonnas ning 92/12/EMÜ
aktsiisiga maksustatava kauba üldise korralduse ja selle kauba vald amise, liikumise ning
järelevalve kohta (ELT L 359, 04.12.2004, lk 30–31);
EÜ Nõukogu direktiiv 76/308/EMÜ vastastikuse abi kohta Euroopa Põllumajanduse
Arendus – ja Tagatisfondi rahastamissüsteemi kuuluvatest meetmetest tulenevate nõuete
ning põllumajandus maksude ja tollimaksude sissenõudmisel (EÜT L 73, 19.03.1976, lk
18–23);
EÜ Nõukogu direktiiv 79/1071/EMÜ, millega muudetakse direktiivi 76/308/EMÜ
vastastikuse abi kohta Euroopa Põllumajanduse Arendus – ja Tagatisfondi
rahastamissüsteemi kuuluvatest meetme test tulenevate nõuete ning
põllumajandusmaksude ja tollimaksude sissenõudmisel (EÜT L 331, 27.12.1979, lk 10);
EÜ Nõukogu direktiiv 92/108/EMÜ, millega muudetakse direktiivi 92/12/EMÜ aktsiisiga
maksustatava kauba üldise korralduse ja selle kauba valdamis e, liikumise ning
järelevalve kohta ning direktiivi 92/81/EMÜ (EÜT L 390, 31.12.1992, lk 124–126);
EL Nõukogu direktiiv 2001/44/EÜ, millega muudetakse direktiivi 76/308/EMÜ
vastastikuse abi kohta Euroopa Põllumajanduse Arendus – ja Tagatisfondi
rahastamissü steemi kuuluvatest meetmetest tulenevate nõuete ning
põllumajandusmaksude ja tollimaksude sissenõudmisel ning seoses käibemaksuga ja
teatavate aktsiisimaksudega (EÜT L 175, 28.06.2001, lk 17–20);
komisjoni direktiiv 2006/84/EÜ, millega kohandatakse komisjoni direktiivi 2002/94/EÜ,
millega kehtestatakse nõukogu direktiivi 76/308/EMÜ (vastastikuse abi kohta teatavate
lõivude, tollimaksude, maksude ja muude meetmetega seotud nõuete sissenõudmisel)
teatavate sätete üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses Bulgaaria ja Rumeenia
ühinemisega (ELT L 362, 20.12.2006, lk 99–100).
[
RT I 2008, 58, 323 – jõust. 1.01.2009]