This document has been provided by the
International Center for Not-for-Profit Law (ICNL).

ICNL is the leading source for information on th e legal environment for civil society and public
participation. Since 1992, ICNL has served as a resource to civil society leaders, government
officials, and the donor community in over 90 countries.

Visit ICNL’s Online Library at
https://www.icnl.org/knowledge/library/index.php
for further resources and research from countries all over the world.

Disclaimers Content. The information provided herein is for general informational and educational purposes only. It is not intended and should not be
construed to constitute legal advice. The information contai ned herein may not be applicable in all situations and may not, after the date of
its presentation, even reflect the most current authority. Noth ing contained herein should be relied or acted upon without the benefit of legal
advice based upon the particular facts and circumstances pres ented, and nothing herein should be construed otherwise.
Translations. Translations by ICNL of any materials into other languages are intended solely as a convenience. Translation accuracy is not
guaranteed nor implied. If any questions arise related to the accuracy of a translation, please refer to the original language official version of
the document. Any discrepancies or differences created in the tr anslation are not binding and have no legal effect for compliance or
enforcement purposes.
Warranty and Limitation of Liability. Although ICNL uses reasonable efforts to include ac curate and up-to-date information herein, ICNL
makes no warranties or representations of any kind as to its a ccuracy, currency or completeness. You agree that access to and u se of this
document and the content thereof is at your own risk. ICNL discl aims all warranties of any kind, express or implied. Neither ICNL nor any
party involved in creating, producing or delivering this document shall be liable for any damages whatsoever arising out of access to, use of
or inability to use this document, or any e rrors or omissions in the content thereof.

Kollektiivlepingu seadus
Vastu võetud 14. aprillil 1993. a.
(RT I 1993, 20, 353),
jõustunud 28. aprillil 1993. a.,
muudetud järgmiste seadustega:
19.06.2002 jõust.01.08.2002 – RT I 2002, 61, 375;
12.12.2001 jõust.10.01.2002 – RT I 2001, 102, 670;
14.06.2000 jõust.23.07.2000 – RT I 2000, 57, 372;
16.06.99 jõust.26.07.99 – RT I 1999, 60, 616.
I peatükk
Üldsätted
§ 1. Seaduse ülesanne
Käesolev seadus määrab kindlaks kollektiivlepingu sõlmimise ja täitmise õiguslikud
alused.
§ 2. Üldpõhimõtted
(1) Kollektiivlep ing on vabatahtlik kokkulepe töötajate või töötajate ühingu või liidu ja
tööandja või tööandjate ühingu või liidu, samuti riigiasutuste või kohalike omavalitsuste
vahel, mis reguleerib tööandjate ja töötajate vahelisi töösuhteid.
(2) Tööandjate ühing või l iit ühendab teatud tegevusharu või muul alusel juriidilisi ja
füüsilisi isikuid, kes on tööandjad töölepingu seaduse tähenduses, ning kaitseb ja esindab
oma liikmete huve töösuhetes.
(3) Töötajate ühing või liit ühendab töötajaid tegevusharude, ettevõtete, asutuste, muude
organisatsioonide või kutsealade (ametite) järgi ja vastavalt põhikirjale kaitseb ja esindab
neid töösuhetes.
§ 3. Kollektiivlepingu pooled
(1) Kollektiivleping võib olla kahe – või kolmepoolne.
(2) Kollektiivleping sõlmitakse:

1) tööandja ja töötajate ühingu, liidu või volitatud esindaja vahel;
2) tööandjate ühingu või liidu ja töötajate ühingu või liidu vahel;
2
1) omavalitsusüksuste liidu ning töötajate ja teenistujate ühingu või liidu vahel;
(12.12.2001 jõust.10.01.2002 – RT I 2001, 102, 670)
3) tööandjate keskliidu ja töötajate keskliidu vahel;
4) töötajate ühingute keskliidu, tööandjate keskliidu ja Vabariigi Valitsuse vahel, samuti
töötajate ühingute paikkondlike liitude, tööandjate liidu ja kohalike omavalitsuste vahel.
(3) Ettevõttes, asutuses ja muus organisatsioonis sõlmib kollektiivlepinguid töötajate
ühing. Kui ettevõttes, asutuses või muus organisatsioonis ei esinda töötajaid ametiühing,
sõlmib kollektiivlepingu töötajate volitatud esindaja.
(14.06.2000 jõust.23.07.2000 – RT I 2000, 57, 372)
(4) Valitsusasutuses, valitsusasutuse hallatavas riigiasutuses või riigi ametiasutuses võib
tööandjana sõlmida kollektiivlepingu asutuse juht. Asutuse juht vastutab
kollektiivlepinguga võetud kohustuste vastavuse eest riigieelarvele.
(12.12.2001 jõust.10.01.2002 – RT I 2001, 102, 670)
(5) Kohaliku omavalitsuse ametiasutuses või kohaliku omavalitsuse ametiasutuse
hallatavas asutuses võib tööandjana kollektiivlepingu sõlmida asutuse juht, samuti linna –
või vallavalitsus. Asutuse juht vastutab koll ektiivlepinguga võetud kohustuste vastavuse
eest valla- või linnaeelarvele.
(12.12.2001 jõust.10.01.2002 – RT I 2001, 102, 670)
§ 4. Kollektiivlepingu rakendusala
(1) Kollektiivleping laieneb neile tööandjatele ja töötajatele, kes kuuluvad
kollektiivleping u sõlminud organisatsioonidesse, kui kollektiivlepingus ei ole ette nähtud
teisiti.
(2) Kollektiivlepingu tingimused, mis on töötaja jaoks halvemad seaduses või muus
õigusaktis ettenähtust, on kehtetud.
(3) Töötajale laienevate erinevate kollektiivlepingut e sätete vastuolu korral kohaldatakse
sätet, mis on töötaja jaoks soodsam.
(4) Tööandjate ühingu või liidu ja töötajate ühingu või liidu ning tööandjate keskliidu ja
töötajate keskliidu vahel sõlmitud kollektiivlepingut võib laiendada poolte kokkuleppel

käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktides 1 ja 3 määratud tingimuste osas. Laienemise
ulatus määratakse kindlaks kollektiivlepingus.
(14.06.2000 jõust.23.07.2000 – RT I 2000, 57, 372)
(5) Laiendatud kollektiivlepingute tingimused avaldatakse sotsiaalministri p oolt
ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Laiendatud kollektiivlepingute tingimused
jõustuvad teadaande avaldamisele järgneval päeval.
(14.06.2000 jõust.23.07.2000 – RT I 2000, 57, 372)
§ 4
1. Kollektiivlepingu registreerimine
(1) Sõlmitud kollektiivlepingud registreeritakse Sotsiaalministeeriumi poolt peetavas
andmekogus.
(2) Kollektiivlepingute registreerimise ja andmete täiendamise korra kehtestab
sotsiaalminister määrusega.
(14.06.2000 jõust.23.07.2000 – RT I 2000, 57, 372)
II peatükk
Kollektiivlep ingu vorm ja sisu
§ 5. Kollektiivlepingu vorm
(1) Kollektiivleping sõlmitakse kirjalikult.
(2) Kollektiivlepingu lisad on lepingu lahutamatu osa ning nendel on kollektiivlepinguga
võrdne juriidiline jõud.
§ 6. Kollektiivlepingu sisu
(1) Käesoleva seaduse § 3 2.lõike punktides 1–3 loetletud poolte vahel sõlmitava
kollektiivlepinguga võib kindlaks määrata:
1) palgatingimused;
2) töötingimused;
3) töö- ja puhkeaja tingimused;
4) töölepingu peatumise, muutmise ja lõpetamise tingimused, pideva tööstaaži arvutamise
eeskirjad sama tööandja juures;

5) töötajate koondamise tingimused, korra ja tagatised koondamise puhul;
6) töötervishoiu ja tööohutuse tingimused;
(16.06.99 jõust.26.07.99 – RT I 1999, 60, 616)
7) kutse -, täiendus – ja ümberõppe tingimused ja abi töötutele;
8) tagatised ja hüvitused, mida pooled peavad vajalikuks;
9) kollektiivlepingu täitmise kontrollimise ja vajaliku informatsiooni andmise korra;
10) kollektiivlepingu muutmise, pikendamise ja uue kollektiivlepingu sõlmimise korra;
11) täiendava vastutuse kollektiivlepingu täitmata jätmise eest;
12) töötajate ja tööandjate nõudmiste esitamise korra kollektiivse töötüli puhul;
13) tingimused, millega reguleeritakse muud koll ektiivlepingu poolte vahelised suhted.
(2) Käesoleva seaduse § 3 2.lõike punktis 4 nimetatud poolte vahel sõlmitava
kollektiivlepinguga võib kindlaks määrata:
1) palga alammäära ning selle korrigeerimise korra, lähtudes elukalliduse tõusust;
2) töötervishoiu ja tööohutuse tagamiseks rakendatavad lisaabinõud;
(16.06.99 jõust.26.07.99 – RT I 1999, 60, 616)
3) täiendavad tööhõivetagatised;
4) muud täiendavad tööalased tagatised, mida pooled peavad vajalikuks;
5) kollektiivlepingu täitmise kontrollimise ja vaja liku teabe saamise korra.
(3) Kollektiivlepinguga võib kindlaks määrata töötajaid esindava isiku täiendavad
õigused ja tagatised töösuhetes.
III peatükk
Kollektiivlepingu sõlmimine, kehtivus ja muutmine
§ 7. Kollektiivlepingu sõlmimise kord
(1) Kollektiivleping sõlmitakse käesolevas seaduses ettenähtud lepingupoolte vahel
läbirääkimiste teel vastastikuse usalduse ja vajaliku informatsiooni alusel.

(2) Kollektiivlepingu projekti valmistab ette läbirääkimiste algataja ja esitab selle
kirjalikult teisele poolele koos teatega soovist läbirääkimisi alustada.
(3) Pooled alustavad läbirääkimisi seitsme päeva jooksul pärast vastava teate saamist.
(4) Läbirääkimiste pidamiseks määravad pooled oma esindajad. Omavahelisel
kokkuleppel võivad töötajate ühingud või liidud moodustada ühise esinduse ning sõlmida
ühise kollektiivlepingu.
(5) Läbirääkimisi peetakse poolte vahel kokkulepitud ajal. Läbirääkimiste pidamiseks
tööajal vabastatakse poolte kokkuleppel nende esindajad põhitööst keskmise palga
säilitamisega.
§ 8. Poolt e õigused ja kohustused
(1) Pooltel on õigus kaasata läbirääkimistele ja kollektiivlepingu projekti koostamisele
asjatundjaid ja eksperte ning moodustada pariteetsel alusel töörühmi. Asjatundjate ja
ekspertide kutsumisega seotud kulud kannab neid kutsunud pool.
(2) Läbirääkimistel osalevate poolte esindajad, asjatundjad, eksperdid ja teised
kollektiivlepingu projekti väljatöötamisega seotud isikud peavad hoidma neile teatavaks
saanud tootmis -, äri – või ametisaladusi. Seda nõuet rikkunud isikud kannavad vast utust
seadusega ettenähtud korras.
§ 9. Tagatised
Läbirääkimistes osalevaid poolte esindajaid ei või läbirääkimiste ajal distsiplinaarkorras
karistada, samuti tööandja algatusel nendega töölepingut lõpetada, tulenevalt töölepingu
seaduse (RT 1992, 15/16, 241; RT I 1993, 10, 150; 26, 441; 1995, 14, 170; 16, 228; 1996,
3, 57; 40, 773; 45, 850; 49, 953; 1997, 5/6, 32; 1998, 111, 1829; 1999, 7, 112; 16, 276;
60, 616; 2000, 25, 144; 51, 327; 57, 370; 102, 669; 2001, 17, 78; 42, 233; 53, 311; 2002,
61, 375; 62, 377) § 91 1.lõike punktist 4 . Nendega võib tööandja algatusel töölepingu
lõpetada vaid seaduse §- s 94 ettenähtud korras.
§ 10. Kollektiivlepingu sõlmimisel tekkivate vaidluste lahendamine
Kollektiivlepingu sõlmimisel tekkivad vaidlused lahendatakse kollekt iivse töötüli
lahendamise seaduse alusel.
§ 11. Jõustumine ja kehtivus
(1) Kollektiivleping jõustub sellele allakirjutamise päevast, kui kollektiivlepingus ei ole
ette nähtud teisiti.
(2) Kollektiivlepingu kehtivus on üks aasta, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.

(3) Kollektiivlepingu kehtivuse ajal on pooled kohustatud täitma kollektiivlepingus
ettenähtud tingimusi ning mitte kuulutama välja streiki või töösulgu kollektiivlepingus
sätestatud tingimuste muutmise ajendil (edaspidi – pidama töörahu).
( 4) Ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osa üleminekul ühelt isikult teisele
läheb kollektiivleping üle ettevõtte omandajale. Ettevõtteks käesoleva seaduse tähenduses
loetakse ka majandusüksust, mis ei kuulu ettevõtjale, samuti asutust ja muud
organisatsiooni.
(12.12.2001 jõust.10.01.2002 – RT I 2001, 102, 670)
(5) Kollektiivlepingu kehtivuse lõppedes on pooled kuni uue kollektiivlepingu
sõlmimiseni kohustatud täitma kollektiivlepingu tingimusi, välja arvatud kohustus pidada
töörahu.
§ 12. Kollektiivlepingu avalikustamine
(1) Sõlmitud kollektiivleping peab olema kättesaadav kõigile, keda see puudutab.
(2) Tööandja on kohustatud tutvustama kollektiivlepingut ettevõtte, asutuse või muu
organisatsiooni kõigile töötajatele, samuti uutele töötajate le nende tööleasumisel.
§ 13. Kollektiivlepingu muutmine ja täiendamine
Kollektiivlepingut täiendatakse ja muudetakse kollektiivlepingus ettenähtud korras. Kui
nimetatud korda ei ole kindlaks määratud, siis muudetakse või täiendatakse
kollektiivlepingut se aduses sätestatud korras.
IV peatükk
Kollektiivlepingu täitmise kontrollimine, vaidluste lahendamine ja vastutus
§ 14. Täitmise kontrollimine
(1) Kollektiivlepingu täitmist kontrollivad poolte volitatud esindajad.
(2) Kollektiivlepingu kohta informatsiooni andmise ja täitmise kontrollimise kord
määratakse kollektiivlepinguga.
§ 15. Täitmisel tekkivate vaidluste lahendamine
Kollektiivlepingu täitmisel tekkivad vaidlused lahendatakse vastvalt kollektiivlepingus
ettenähtud korrale ja kollektiivse töötüli lahen damise seadusele.
§ 16. Vastutus

Kollektiivlepingus ettenähtud kohustuste mittetäitmisel kannab süüdiolev pool vastutust
seaduses ja kollektiivlepingus ettenähtud korras.
IV
1 peatükk
(12.12.2001 jõust.10.01.2002 – RT I 2001, 102, 670)
Riiklik järelevalve
( 12.12.2001 jõust.10.01.2002 – RT I 2001, 102, 670)
§ 16
1. Riikliku järelevalve teostamine
(1) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse ning selle alusel kehtestatud õigusaktide
nõuete täitmise üle teostab Tööinspektsioon. Riikliku järelevalve käigus läbivi idavale
menetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336)
sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
(2) Käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete rikkumise korral on
tööinspektoril ja Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhatajal õigus teha ettekirjutus,
milles märgitakse:
1) ettekirjutuse tegemise aeg ja koht;
2) ettekirjutuse koostaja ees – ja perekonnanimi, ametikoht ning asutuse nimetus ja
aadress;
3) füüsilise isiku ees – ja perekonnanimi või j uriidilise isiku nimetus, kellele ettekirjutus
tehakse;
4) ettekirjutuse tegemise aluseks olevad asjaolud ja viide õiguslikule alusele;
5) ettekirjutuse resolutsioon, milles tuuakse välja kohustatud subjekti ettekirjutusest
tulenevad kohustused ja nende tä itmise tähtajad;
6) viide haldussunnivahendite kohaldamise võimalusele ettekirjutuses sisalduva
kohustuse täitmata jätmise korral;
7) ettekirjutuse vaidlustamise kord ja tähtaeg;
8) ettekirjutuse koostaja allkiri.
(3) Ettekirjutus koostatakse kahes eksempl aris, millest üks jääb ettekirjutuse koostajale ja
teine kohustatud subjektile. Kui on vajadus informeerida ettekirjutusest kolmandat isikut,
toimetatakse talle posti teel või elektrooniliselt kätte ettekirjutuse koostaja kinnitatud
ettekirjutuse ärakiri.

(4) Ettekirjutus on tööandjale täitmiseks kohustuslik ning käesoleva paragrahvi lõikes 2
nimetatud järelevalveametnikul on õigus kontrollida ettekirjutuse täitmist märgitud
tähtaja jooksul.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustuse täitmata jätmise korral võib
tööinspektor ja Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhataja rakendada sunniraha
asendustäitmise ja sunniraha seaduses (RT I 2001, 50, 283; 94, 580) sätestatud korras.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud sunniraha ülemmäär on 10 000 krooni.
(19.06.2002 jõust.01.08.2002 – RT I 2002, 61, 375)
§ 16
2. Ettekirjutuse vaidemenetlus
(1) Vaie ettekirjutuse peale esitatakse, vaadatakse läbi ja lahendatakse haldusmenetluse
seaduses sätestatud korras, arvestades käesolevas seaduses ettenähtud eri susi.
(2) Kui tööandja ei nõustu tööinspektori ettekirjutusega, on tal õigus esitada vaie
Tööinspektsiooni kohaliku asutuse juhatajale haldusakti teatavakstegemisest arvates
kümne kalendripäeva jooksul. Kui ettekirjutuse on teinud Tööinspektsiooni kohaliku
asutuse juhataja, on tööandjal õigus esitada vaie Tööinspektsiooni peadirektorile
haldusakti teatavakstegemise päevast arvates kümne kalendripäeva jooksul.
(3) Vaide esitamine ei vabasta kohustusest ettekirjutust täita. Tööinspektsiooni kohaliku
asutuse j uhatajal või Tööinspektsiooni peadirektoril on õigus vaide esitaja taotlusel või
oma algatusel peatada ettekirjutuse täitmine kuni vaideotsuse tegemiseni.
(19.06.2002 jõust.01.08.2002 – RT I 2002, 61, 375)
V peatükk
Seaduse rakendamine
§ 17.
Kollektiivlepingud ja kokkulepped, mis on sõlmitud enne käesoleva seaduse jõustumist,
kehtivad niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus käesoleva seadusega.
§ 18.
ENSV töökoodeksi II peatükk (ENSV Teataja 1972,28, lisa nr.1; 1984, 16, 178; 49, 577;
1988, 39, 376) tunnista takse kehtetuks.