This document has been provided by the
International Center for Not-for-Profit Law (ICNL).

ICNL is the leading source for information on th e legal environment for civil society and public
participation. Since 1992, ICNL has served as a resource to civil society leaders, government
officials, and the donor community in over 90 countries.

Visit ICNL’s Online Library at
https://www.icnl.org/knowledge/library/index.php
for further resources and research from countries all over the world.

Disclaimers Content. The information provided herein is for general informational and educational purposes only. It is not intended and should not be
construed to constitute legal advice. The information contai ned herein may not be applicable in all situations and may not, after the date of
its presentation, even reflect the most current authority. Noth ing contained herein should be relied or acted upon without the benefit of legal
advice based upon the particular facts and circumstances pres ented, and nothing herein should be construed otherwise.
Translations. Translations by ICNL of any materials into other languages are intended solely as a convenience. Translation accuracy is not
guaranteed nor implied. If any questions arise related to the accuracy of a translation, please refer to the original language official version of
the document. Any discrepancies or differences created in the tr anslation are not binding and have no legal effect for compliance or
enforcement purposes.
Warranty and Limitation of Liability. Although ICNL uses reasonable efforts to include ac curate and up-to-date information herein, ICNL
makes no warranties or representations of any kind as to its a ccuracy, currency or completeness. You agree that access to and u se of this
document and the content thereof is at your own risk. ICNL discl aims all warranties of any kind, express or implied. Neither ICNL nor any
party involved in creating, producing or delivering this document shall be liable for any damages whatsoever arising out of access to, use of
or inability to use this document, or any e rrors or omissions in the content thereof.

Loovisikute ja loomeliitude seadus
Vastu võetud 18. novembril 2004. a
(RT I 2004, 84, 568),
jõustunud 1. jaanuaril 2005. a.

§ 1. Seaduse eesmärk
(1) Käesoleva seaduse eesmärk on toetada kultuurilist loovust ja kaunite kunstide
professionaalsel tasemel säilimist ja arenemist ning loomeliitude kaudu parandada
loovisikute loometegevuseks vajalikke tingimusi ja luua selleks tagatisi.
(2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse
seaduse (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375; 2003, 20, 117; 78, 527) sätteid,
arvestades käesoleva seaduse erisusi.

§ 2. Loovisik
(1) Loovisik käesoleva seaduse tähenduses on autoriõiguse seaduse (RT 1992, 49,
615; RT I 2004, 77, 527) mõistes autor või esitaja, kes tegutse b graafilise või plastilise
kunsti, maali – või tarbekunsti, lavakujunduse, audiovisuaalse kunsti, lavakunsti,
kirjanduse, muusika või arhitektuuri alal.
(2) Loovisik võib kuuluda samal ajal mitmesse loomeliitu.

§ 3. Vabakutseline loovisik

(1) Vabakutseline loovisik on käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 märgitud loomealal
tegutsev autor või esitaja, kes ei ole avalikus teenistuses, ei tööta töölepingu või muu
sellesarnase püsiva iseloomuga võlaõigusliku lepingu alusel, ei saa tulu ettevõtlusest ega
muust kutsetegevusest.
(2) Vabakutseline loovisik ei ole füüsilisest isikust ettevõtja. Vabakutselise loovisiku
loometegevusest saadud tulu maksustamisel kohaldatakse talle äriregistrisse kantud või
elu – või tegevuskohajärgses Maksu- ja Tolliameti kohalikus asutuses registreeritud
füüsilisest isikust ettevõtja kohta maksuseadustes sätestatut.

§ 4. Loomeliit
Loomeliit on käesolevas seaduses sätestatud korras tunnustatud mittetulundusühing, mille
eesmärk on edendada vastavat loomeala ja toetada oma l iikmeks olevate loovisikute
loometegevust.

§ 5. Loomeliidule esitatavad nõuded
(1) Loomeliidus peab olema vähemalt 50 teovõimelist füüsilist isikut, kes on
vähemalt kolm viimast aastat vastaval loomealal loometööga tegelenud ja kelle teosed
või esi tused on selles ajavahemikus avalikustatud autoriõiguse seaduse § -de 9 ja 10
tähenduses.
(2) Üks loomeliit võib hõlmata ainult ühte käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 märgitud
loomeala.

§ 6. Loomeliidu põhikiri

Loomeliidu põhikirjas märgitakse mittetulundusühingute seaduses (RT I 1996, 42, 811;
1998, 96, 1515; 1999, 10, 155; 23, 355; 67, 658; 2000, 55, 365; 88, 576; 2001, 56, 336;
93, 565; 2002, 53, 336; 2003, 88, 591) sätestatule lisaks:
1) loomeliidu asutamise aeg;
2) loomeliidu loomea la;
3) loomeliidu juhtimise kord;
4) kord, mille kohaselt tuleb teatada teostest, mis loomeliidu liige on loomeliidu
loomealal loonud või esitanud, ja neid registreerida;
5) loometoetuse määramise komisjoni liikmete valimise kord ja komisjoni töökord;
6) loometoetust saavate isikute ja loometoetuste üle arvestuse pidamise kord;
7) loovisikule makstavate stipendiumide ja muude hüvitiste maksmise alused ja
kord.

§ 7. Loomeliidu tunnustamine
(1) Loomeliidu tunnus tamine on menetlus, mille käigus hinnatakse loomeliidu
vastavust käesoleva seaduse nõuetele.
(2) Loomeliidu tunnustamise või tunnustamisest keeldumise otsuse teeb
kultuuriminister.

§ 8. Tunnustamise taotlemine
(1) Loomeliidu tunnustamiseks es itab loomeliit kirjaliku taotluse
Kultuuriministeeriumile.

(2) Taotluses peavad sisalduma järgmised andmed:
1) taotleja nimetus ja registrikood;
2) taotleja asukoht, aadress ja sidevahendi andmed;
3) loomeala;
4) asutamise aeg;
5) loomeliidu liikmete arv;
6) loomeliidu liikmeks olevate loovisikute nimekiri;
7) taotlejat esindama volitatud isiku nimi ja allkiri.
(3) Taotlusele lisatakse mittetulundusühingu põhikiri.
(4) Kultuuriministe eriumil on õigus taotlejalt nõuda täiendavaid andmeid tema
liikmete loodud teoste ja esituste kohta.

§ 9. Loomeliidu tunnustamine ja tunnustamisest keeldumine
(1) Kultuuriminister teeb loomeliidu tunnustamise või tunnustamisest keeldumise
otsuse 20 tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates.
(2) Kultuuriminister teeb loomeliidu tunnustamisest keeldumise otsuse, kui loomeliit
ei vasta käesoleva seaduse § 5 nõuetele või tema põhikiri ei vasta käesoleva seaduse § 6
nõuetele.
(3) Tunnusta mise või sellest keeldumise otsuse ärakiri saadetakse taotlejale posti teel
liht- või tähtkirjaga viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.

§ 10. Tunnustamise kehtetuks tunnistamine
(1) Kultuuriminister tunnistab tunnustamise otsuse kehtetuks, kui:
1) loomeliidu liikmete arv langeb alla käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 sätestatud piiri
või
2) loomeliidule on käesoleva seaduse alusel riikliku järelevalve teostamise käigus
antud tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks ja puudused ei ole m ääratud tähtaja jooksul
kõrvaldatud ning riiklikku järelevalvet teostav ametiisik teeb kehtetuks tunnistamise
ettepaneku või
3) kultuuriminister on teist korda keeldunud loomeliidule riigieelarvest toetuse
eraldamisest käeoleva seaduse § 13 lõikes 1 sätestatud põhjusel.
(2) Tunnustamise kehtetuks tunnistamise otsuse ärakiri saadetakse taotlejale posti teel
liht- või tähtkirjaga viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.

§ 11. Andmete kogumine
Kultuuriministeerium peab arvestust tunnust atud loomeliitude üle ning säilitab
loomeliitude poolt tunnustamise taotlemisel esitatud dokumente ning teisi käesoleva
seaduse alusel esitamisele kuuluvaid andmeid ja dokumente. Vajaduse korral asutab
kultuuriminister selleks riigiasutuse registri, lähtud es andmekogude seadusest (RT I
1997, 28, 423; 1998, 36/37, 552; 1999, 10, 155; 2000, 50, 317; 57, 373; 92, 597; 2001, 7,
17; 17, 77; 2002, 61, 375; 63, 387; 2003, 18, 107; 26, 158; 2004, 30, 204).

§ 12. Loomeliidu toetus

(1) Loomeliidu kirjaliku ta otluse alusel eraldatakse riigieelarvest loomeliidule toetus.
Selle suurus on loomeliitu kuuluva loovisiku kohta aastas üks viiendik keskmisest palgast
kuus, mida Statistikaameti andmetel maksti Eestis taotluse esitamisele eelnenud aastal.
(2) Toetus e saamiseks esitab loomeliit toetuse saamisele eelneva eelarveaasta 1.
maiks Kultuuriministeeriumile kirjaliku taotluse koos loomeliidu liikmete nimekirjaga.
(3) Loomeliit kasutab toetust:
1) käesolevas seaduses sätestatud loometoetuste maksm iseks vabakutselistele
loovisikutele;
2) loovisikute loometegevuseks ning sellega seotud täiendusõppeks antavateks
stipendiumideks, kui toetust ei kasutata aasta jooksul täielikult käesoleva lõike punktis 1
nimetatud otstarbel.
(4) Loomeliit ja kultuuriminister sõlmivad toetuse eraldamise kohta halduslepingu,
lähtudes halduskoostöö seadusest (RT I 2003, 20, 117; 82, 552; 2004, 53, 367) ja
arvestades käesoleva seaduse erisusi. Lepingus märgitakse:
1) toetuse suurus;
2) toetuse k asutamise sihtotstarve;
3) lepingupoolte õigused ja kohustused;
4) eraldatud toetuse kasutamise aruande esitamise kord;
5) lepingu rikkumisest tulenevad sanktsioonid;
6) lepingu muutmise ja lõpetamise kord;
7) leping u kehtivuse aeg.

(5) Eelmisel aastal eraldatud toetuse kasutamise aruanne esitatakse jooksva aasta 1.
märtsiks.
(6) Käesoleva paragrahvi alusel saadud toetuse kohta peab loomeliit eraldi arvestust.
Kui toetuse summat ei kasutata lepingus ettenä htud eesmärkidel vastava aasta jooksul, on
loomeliidul õigus ülejäänut kasutada järgmisel aastal. Sel juhul vormistatakse loomeliidu
esitatud aruande põhjal käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud lepingu muudatus.
(7) Kultuuriministril on õigus jätta reservi viis protsenti loomeliitudele riigieelarvest
eraldatavast summast käesoleva seaduse § 19 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kohustuse
täitmiseks.

§ 13. Toetuse eraldamisest keeldumine
(1) Kultuuriminister keeldub toetuse eraldamisest, kui loomeliit ei ole kasutanud
eelmist toetust sihipäraselt või ei ole esitanud käesoleva seaduse § 12 lõikes 5 nimetatud
aruannet ettenähtud ajal.
(2) Summa, mida loomeliit ei ole kasutanud sihipäraselt, tuleb tagastada
riigieelarvesse.
(3) Kui kultuurim inister on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud põhjusel
keeldunud toetuse eraldamisest, on loomeliidul õigus taotleda toetust pärast keeldumisest
ühe aasta möödumist.

§ 14. Loomeliidu õigused
(1) Loomeliidul on õigus nõuda oma liikmeks olevatel t loovisikutelt andmeid loodud
teoste ja esituste kohta vastavalt põhikirjas sätestatud korrale.

(2) Loomeliit võib autoriõiguse seaduse ja oma põhikirja kohaselt olla oma liikmete
varaliste ja isiklike autoriõiguste või autoriõigustega kaasnevate õi guste kollektiivse
esindamise organisatsiooniks.
(3) Loomeliidul on õigus loometoetuse määramiseks saada Kultuuriministeeriumilt
andmeid vabakutseliste loovisikute kohta, kes taotlevad või saavad teistest loomeliitudest
loometoetust.

§ 15. Loomelii du kohustused
(1) Loomeliidu juhatus peab oma liikmeks olevate loovisikute registrit, millesse
kantakse loovisiku nimi, elukoht, isikukood, loovisikuna registreerimise päev, kuu ja
aasta ning andmed loodud teoste ja esituste kohta, loovisikuks oleku peatamise,
loomeliidust väljaastumise või väljaarvamise kohta. Registrisse võib kanda ka muid
andmeid, kui see on sätestatud põhikirjas ega ole vastuolus seadusega.
(2) Loomeliit peab vabakutselise loovisiku loometoetuse saajate registrit, millesse
kantakse toetust saava loovisiku nimi, toetuse saamise ajavahemik ja vajaduse korral
muud andmed. Registriandmete muutumise korral esitab loomeliit muudatused jooksvalt
Kultuuriministeeriumile.
(3) Loomeliit võib maksta oma liikmetele käesoleva seadus e § 12 lõike 3 alusel
loovisiku loometegevuseks ning sellega seotud täiendusõppeks ettenähtud stipendiumi
vaid juhul, kui loovisik ei saa nimetatud stipendiumi ühestki teisest loomeliidust.
(4) Loomeliit kogub andmeid (teose pealkiri, teose loomise või teose esitamise või
avaldamise aeg jne) oma liikmete loodud teoste ja esituste kohta.
(5) Kui loomeliidu tunnustamise otsus tunnistatakse kehtetuks vastavalt käesoleva
seaduse § 10 lõikele 1 või kui kultuuriminister keeldub loomeliidule toetuse er aldamisest
käesoleva seaduse § 13 lõikes 1 sätestatud põhjusel, on loomeliit kohustatud viivitamatult
esitama Kultuuriministeeriumile loometoetuse taotlejate ja saajate andmed koos

loometoetuse määramise otsuste ärakirjadega ja andmetega selleks hetkeks väljamakstud
toetuste kohta ning muud toetuse määramise aluseks olevate dokumentide ärakirjad.

§ 16. Loometoetuse taotlemise tingimused
(1) Vabakutselisel loovisikul, kes ei saa loometegevusest sissetulekut, on õigus saada
loomeliidu kaudu vabakutsel ise loovisiku loometoetust.
(2) Vabakutselise loovisiku loometoetust on õigus saada vabakutselisel loovisikul,
kes vastab järgmistele tunnustele:
1) on vanuses 16. eluaastast kuni vanaduspensioni eani;
2) ei ole avalikus teenistuses e ga tööta töölepingu alusel Eestis või välismaal;
3) ei ole saanud tulu võlaõigusliku lepingu alusel vähemalt loometoetuse
taotlemisele eelnenud kuul;
4) ei õpi õppeasutuses päevases õppevormis või täiskoormusega õppes;
5) ei teeni k aitseväes või asendusteenistuses;
6) ei saa riiklikku pensioni ega välisriigi poolt makstavat pensioni;
7) ei saa töötuskindlustushüvitist töötuskindlustuse seaduse (RT I 2001, 59, 359; 82,
488; 2002, 44, 284; 57, 357; 89, 511; 111, 663; 20 03, 17, 95; 88, 591) alusel;
8) ei saa vanemahüvitist vanemahüvitise seaduse (RT I 2003, 82, 549) alusel.

§ 17. Loometoetuse määramise komisjon

(1) Loomeliit võib moodustada loovisiku loometoetuse määramise komisjoni,
millesse kuulub vähema lt kolm loomeliidu liiget ja mille liikmed valitakse üldkoosolekul.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud komisjoni kuulub riigi esindajana
Kultuuriministeeriumi ametnik, kelle nimetab kultuuriminister.
(3) Kui loomeliidul ei ole moodusta tud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud
komisjoni, täidab komisjoni ülesandeid loomeliidu juhatus, kaasates riigi esindajana
kultuuriministri nimetatud ametniku.

§ 18. Loometoetuse maksmine
(1) Loometoetuse saamiseks esitab vabakutseline loovis ik kirjaliku taotluse
loomeliidu juhatusele.
(2) Vabakutselisel loovisikul, kes kuulub samal ajal mitmesse loomeliitu, on õigus
loometoetust saada vaid ühe loomeliidu kaudu.
(3) Loomeliit otsustab toetuse määramise 15 tööpäeva jooksul taotluse esitamisest
arvates.
(4) Loometoetuse määramise korral makstakse vabakutselisele loovisikule toetust
taotluse esitamise päevast alates.
(5) Vabakutselisele loovisikule iga kuu makstava loometoetuse suuruseks on palga
alammäär, mille Vabariigi V alitsus on kehtestanud palgaseaduse (RT I 1994, 11, 154;
1995, 12, 120; 1999, 29, 397; 2000, 10, 59; 40, 248; 2001, 42, 233; 50, 287; 2002, 61,
375; 62, 377; 111, 662; RT III 2003, 2, 16; RT I 2003, 88, 591; 2004, 71, 504) alusel.
Sellele lisatakse sotsiaa lmaksu summa, mis tuleb tasuda sotsiaalmaksuseaduse (RT I
2000, 102, 675; 2001, 50, 285; 59, 359; 79, 480; 91, 544; 95, 587; 2002, 44, 284; 62, 377;
111, 662; 2003, 82, 549; 88, 587 ja 591; 2004, 37, 252) kohaselt.

(6) Loometoetust makstakse üks kord kuus.
(7) Vabakutselisel loovisikul on õigus käesolevas paragrahvis nimetatud
loometoetusele kuus kuud. Toetuse korduvaks taotlemiseks peab eelmise toetuse
maksmise ajavahemiku lõppemisest olema möödunud vähemalt kaks aastat. Käesolevas
lõikes sätes tatut kohaldatakse ka juhul, kui loovisik taotleb toetust mõnest teisest
loomeliidust, mille liige ta samal ajal on.
(8) Vabakutselisel loovisikul, kes saab käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud
loometoetust, puudub toetuse saamise perioodil õigus pöörduda piirkondliku
tööhõiveameti või – talituse poole töötu abiraha, ühekordse toetuse või õppestipendiumi
saamiseks.
(9) Kui tekivad asjaolud, mille tõttu vabakutseline loovisik, kellele makstakse
loometoetust, ei vasta käesoleva seaduse §- s 16 sätestatud tingimustele, on loovisik
kohustatud sellest viivitamatult loomeliidule teatama.

§ 19. Loometoetuse maksmise erisused
(1) Vabakutseline loovisik, kes ei kuulu ühtegi loomeliitu, kuid kes vastab käesoleva
seaduse § 16 lõikes 2 nimetatud tunnustele ja kes soovib taotleda loometoetust, esitab
kirjaliku taotluse Kultuuriministeeriumile.
(2) Kultuuriministeerium esitab taotluse viivitamatult otsustamiseks vastavat
loomeala esindavale loomeliidule, kes annab hinnangu loovisiku vastavusele kä esoleva
seaduse nõuetele ning määrab toetuse. Loomeliit otsustab loometoetuse maksmise 15
tööpäeva jooksul. Kui vastavat loomeala esindavat loomeliitu ei ole, määrab
Kultuuriministeerium taotlust menetleva loomeliidu.
(3) Loomeliit keeldub toetuse ma ksmisest, kui taotleja ei vasta käesoleva seaduse § -s
3 nimetatud tunnustele või ta ei ole kolm viimast aastat vastaval loomealal loonud ja tema

teosed või esitused ei ole selles ajavahemikus avalikustatud autoriõiguse seaduse §-de 9
ja10 tähenduses.
(4) Loometoetust, mille loomeliit on määranud käesoleva paragrahvi alusel, maksab
loomeliit rahast, mille on selleks sihtotstarbeliselt eraldanud Kultuuriministeerium.
Loometoetuse maksmine toimub käesoleva seaduse §- s 18 sätestatud korras.
(5) Kui Kultuuriministeerium keeldub loomeliidule toetuse eraldamisest käesoleva
seaduse § 13 lõikes 1 nimetatud põhjusel või kui loomeliidu tunnustamise otsus
tunnistatakse kehtetuks vastavalt käesoleva seaduse § -le 10, tagab Kultuuriministeerium
toetuse maksmise vabakutselisele loovisikule, kellele loomeliit on alustanud
loometoetuse maksmist või kellele toetuse määramise kohta on loomeliit otsuse teinud.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul maksab Kultuuriministeerium
loometoetust käesoleva se aduse § 18 lõigetes 3–7 sätestatud korras.

§ 20. Loometoetuse maksmise lõpetamine
(1) Loometoetuse maksmine lõpetatakse, kui vabakutseline loovisik on esitanud
loometoetuse taotlemisel loomeliidule teadlikult valeandmeid või vabakutseline loovisik
ei vasta enam käesoleva seaduse § -s 16 sätestatud tingimustele.
(2) Kui toetuse maksmise lõpetamise aluseks on teadlik valeandmete esitamine,
kaotab vabakutseline loovisik kolmeks aastaks loometoetuse taotlemise õiguse.
(3) Vabakutseline loovis ik on kohustatud tagastama valeandmete esitamise
tulemusena saadud loometoetuse.

§ 21. Järelevalve

(1) Kultuuriministeerium teostab riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse §-s 6, § 12
lõigetes 3 –6, §-des 15, 17 ja 18, § 19 lõikes 4 ning §- s 20 sätestatud kohustuste täitmise
üle. Riiklikku järelevalvet teostava ametiisiku määrab kultuuriminister.
(2) Järelevalvet teostaval ametiisikul on õigus:
1) nõuda loomeliidult andmeid ja dokumente loomeliidu liikmeks olevate
loovisikute loodud te oste ja esituste kohta;
2) tutvuda dokumentidega, mis vabakutseline loovisik on loometoetuse saamiseks
esitanud;
3) nõuda käesoleva seaduse § 12 lõikes 4 nimetatud lepingu alusel esitatava aruande
koostamise aluseks olevaid dokumente.

§ 22. Ettekirjutus
(1) Kui riikliku järelevalve käigus selgub, et loomeliit ei täida käesoleva seaduse § 21
lõikes 1 nimetatud sätetest tulenevaid nõudeid, teeb järelevalve ametiisik loomeliidule
ettekirjutuse puuduste kõrvaldamiseks, määrates selleks t ähtaja.
(2) Ettekirjutuses peavad sisalduma järgmised andmed:
1) selle loomeliidu nimetus, kellele ettekirjutus tehakse;
2) andmed rikkumise kohta viitega käesoleva seaduse paragrahvidele ning nõue viia
olukord seadusega vastavusse;
3) ettekirjutuse tegemise põhjendus;
4) tähtaeg ettekirjutuse täitmiseks;

5) ettekirjutuse koostanud ametiisiku nimi, ametikoht, ettekirjutuse kuupäev ja
ametiisiku allkiri;
6) märge ettekirjutuse vaidlustamise võimaluse, täh taja ja korra kohta.
(3) Kui loomeliit jätab ettekirjutuse täitmata, võib järelevalvet teostav ametiisik
rakendada asendustäitmise ja sunniraha seaduse (RT I 2001, 50, 283; 94, 580) kohaselt
sunniraha või teha kultuuriministrile ettepaneku tunnistada loomeliidu tunnustamine
kehtetuks käeoleva seaduse § 10 lõike 1 punkti 2 kohaselt. Sunniraha ülemmäär on 10
000 krooni. Sunniraha rakendamine ei välista ettepaneku tegemist loomeliidu
tunnustamise kehtetuks tunnistamiseks.

§ 23. Seaduse rakendamine
Käes oleva seaduse jõustumise aastal ei kohaldata § 12 lõikes 2 sätestatud loomeliidu
toetuse saamiseks taotluse esitamise tähtaega. Nimetatud taotluse esitamise tähtaja
kehtestab kultuuriminister ühe kuu jooksul pärast seaduse jõustumist ning see
avalikustatak se Kultuuriministeeriumi veebilehel.

§ 24. Maksukorralduse seaduse muutmine
Maksukorralduse seaduse (RT I 2002, 26, 150; 57, 358; 63, 387; 99, 581; 110, 660; 111,
662; 2003, 2, 17; 48, 341; 71, 472; 82, 554; 88, 591; 2004, 2, 7; 28, 188 ja 189; 30, 208;
45, 319; 56, 403) § 29 täiendatakse punktiga 28 järgmises sõnastuses:
«28) loomeliidule loovisiku saadud tulu kontrollimiseks seoses vabakutselise loovisiku
loometoetuse määramisega loovisikute ja loomeliitude seaduse kohaselt.»

§ 25. Tulumaksuseadus e muutmine

Tulumaksuseaduses (RT I 1999, 101, 903; 2004, 59, 414) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 11 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna «ühingute» sõnadega «ning
loomeliitude»;
2) paragrahvi 13 lõike 3 punkt 1 muudetakse ja sõnas tatakse järgmiselt:
«1) Vabariigi Valitsuse kehtestatud tingimustel ja piirmäärades avalikule teenistujale,
töötajale või juriidilise isiku juhtimis – või kontrollorgani liikmele makstavaid teenistus -,
töö- või ametilähetustega seotud sõidu- , majutus- ja muude kulude hüvitisi ning
päevaraha, samuti teises paikkonnas asuvale ametikohale nimetamisega seotud
kolimiskulude hüvitisi ning loomeliidu poolt loovisikule seoses tema loometööga seotud
lähetusega makstavaid sõidu – ja majutuskulude hüvitisi ning pä evaraha;»;
3) paragrahvi 14 lõike 2 sulgudes olev tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(sealhulgas ka notari ja kohtutäituri, samuti vandetõlgi seaduse (RT I 2001, 16, 70;
2002, 61, 375; 102, 600; 2003, 18, 100; 2004, 14, 91; 30, 208) § 9 lõikes 3 nimetatud
juhul vandetõlgi kutsetegevus ning vabakutselise loovisiku loometegevus)»;
4) paragrahvi 14 lõiget 6 täiendatakse pärast sõna «notarile,» sõnadega
«vabakutselisele loovisikule,».

§ 26. Sotsiaalmaksuseaduse muutmine
Sotsiaalmaks useaduse (RT I 2000, 102, 675; 2001, 50, 285; 59, 359; 79, 480; 91, 544; 95,
587; 2002, 44, 284; 62, 377; 111, 662; 2003, 82, 549; 88, 587 ja 591; 2004, 37, 252) § 2
lõige 1
2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«(1
2) Äriregistrisse kantud või Maksu- ja Tolliameti piirkondlikus maksukeskuses
registreeritud füüsilisest isikust ettevõtja kohta käesolevas seaduses sätestatu laieneb ka
notarile, kohtutäiturile ja vandetõlgile vandetõlgi seaduse (RT I 2001, 16, 70; 2002, 61,

375; 102, 600; 2003, 18, 100; 2004, 14, 91; 30, 208) § 9 lõikes 3 nimetatud juhul ning
vabakutselisele loovisikule.»

§ 27. Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub 2005. aasta 1. jaanuaril.