This document has been provided by the
International Center for Not-for-Profit Law (ICNL).

ICNL is the leading source for information on th e legal environment for civil society and public
participation. Since 1992, ICNL has served as a resource to civil society leaders, government
officials, and the donor community in over 90 countries.

Visit ICNL’s Online Library at
https://www.icnl.org/knowledge/library/index.php
for further resources and research from countries all over the world.

Disclaimers Content. The information provided herein is for general informational and educational purposes only. It is not intended and should not be
construed to constitute legal advice. The information contai ned herein may not be applicable in all situations and may not, after the date of
its presentation, even reflect the most current authority. Noth ing contained herein should be relied or acted upon without the benefit of legal
advice based upon the particular facts and circumstances pres ented, and nothing herein should be construed otherwise.
Translations. Translations by ICNL of any materials into other languages are intended solely as a convenience. Translation accuracy is not
guaranteed nor implied. If any questions arise related to the accuracy of a translation, please refer to the original language official version of
the document. Any discrepancies or differences created in the tr anslation are not binding and have no legal effect for compliance or
enforcement purposes.
Warranty and Limitation of Liability. Although ICNL uses reasonable efforts to include ac curate and up-to-date information herein, ICNL
makes no warranties or representations of any kind as to its a ccuracy, currency or completeness. You agree that access to and u se of this
document and the content thereof is at your own risk. ICNL discl aims all warranties of any kind, express or implied. Neither ICNL nor any
party involved in creating, producing or delivering this document shall be liable for any damages whatsoever arising out of access to, use of
or inability to use this document, or any e rrors or omissions in the content thereof.

Eesti Kultuurkapitali seadus
(18.01.96 jõust.16.02.96 – RT I 1996, 8, 166)
Vastu võetud 1. juunil 1994. a.
(RT I 1994, 46, 772),
jõustunud 1. juulil 1994. a.,
muudetud järgmiste seadustega:
29.01.2003 jõust.13.03.2003 – RT I 2003, 21, 123;
09.10.2002 jõust .01.11.2002 – RT I 2002, 87, 506;
19.06.2002 jõust.01.08.2002 – RT I 2002, 61, 375;
12.06.2002 jõust.01.08.2002 – RT I 2002, 57, 357;
29.01.2002 jõust.04.03.2002 – RT I 2002, 21, 117;
05.05.97 jõust.26.05.97 – RT I 1997, 37, 571;
18.01.96 jõust.16.02.96 – RT I 1996, 8, 166.
I peatükk
Üldsätted
§ 1. Eesti Kultuurkapital
(1) Eesti Kultuurkapital (edaspidi Kultuurkapital ) on avalik-õiguslik juriidiline isik, kelle
tegevuse eesmärk on kunstide, rahvakultuuri, kehakultuuri ja spordi ning kultuuriehitiste
rajamis e ja renoveerimise toetamine rahaliste vahendite sihipärase kogumise ja
sihtotstarbelise jagamise kaudu. Kultuurkapitali stipendiumid üksikisikutele
võrdsustatakse riiklike stipendiumidega.
(09.10.2002 jõust.01.11.2002 – RT I 2002, 87, 506)
(2) Rahvakultuur käesoleva seaduse mõttes hõlmab rahvakunsti, sealhulgas
traditsioonilisi (folkloorseid) rahvakunstialasid, seltsielu ning vabaharidust.
(3) Kultuurkapital juhindub käesolevast seadusest ning muudest õigusaktidest.

(31) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse
seaduse (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375; 2003, 20, 117) sätteid, arvestades
käesoleva seaduse erisusi.
(19.06.2002 jõust.01.08.2002 – RT I 2002, 61, 375)
(4) Kultuurkapitali tegevus lõpetatakse seaduse ga.
(5) Kultuurkapital registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus
registris selle registri põhimääruses sätestatud korras.
(12.06.2002 jõust.01.08.2002 – RT I 2002, 57, 357)
§ 2. Kultuurkapitali ülesanded
Kultuurkapitali ülesanded on:
1) toetada kunstide ja spordi edendamise, tutvustamise ja populariseerimise projekte,
loomingulisi ühendusi, kultuuri – ja spordialaseid teadusuuringuid ning soodustada
kunstide, rahvakultuuri ning kehakultuuri ja spordi arengut;
2) toetada silmapaistnu d kunsti- ja sporditegelasi, kunsti – ja sporditegelaste surma puhul
nende perekondi;
3) toetada mingil kultuuri- või spordialal andekaid ja arenguvõimelisi isikuid ning
võimaldada neile enesetäiendamist;
4) toetada kunsti – ja sporditegelaste mälestuse jääd vustamist;
(18.01.96 jõust.16.02.96 – RT I 1996, 8, 166)
5) toetada riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamist ja renoveerimist.
(09.10.2002 jõust.01.11.2002 – RT I 2002, 87, 506)
II peatükk
Kultuurkapitali vara
§ 3. Kultuurkapitali omand
Kultuurkapital valdab, kasutab ja käsutab oma vara käesolevas seaduses ja muudes
õigusaktides sätestatud korras ja tingimustel.
§ 4. Kultuurkapitali vara

(1) Kultuurkapitali vara moodustub:
1) laekumistest vastavalt alkoholiaktsiisi seadusele (RT I 2000, 58, 375; 102, 676; 2001,
88, 531; 2002, 90, 521; 2003, 2, 17) ja tubakaaktsiisi seadusele (RT I 1994, 54, 901;
2001, 51, 296; 87, 528; 88, 531; 2003, 2, 17);
2) laekumistest hasartmängumaksust vastavalt hasartmängumaksu seadusele (RT I 2002,
28, 158; 90, 521);
3) Kultuur kapitali heaks tehtavatest varalistest annetustest ja pärandustest;
4) Kultuurkapitali vara paigutamisest saadavast tulust;
5) muust majandustegevusest saadavast tulust;
6) muudest laekumistest.
(2) Kultuurkapitali tegevuse jätkusuutlikkuse tagamiseks eral dab nõukogu osa varast
põhikapitali täiendamiseks. Põhikapitali vähendada ei tohi.
(29.01.2003 jõust.13.03.2003 – RT I 2003, 21, 123)
§ 4
1. Kultuurkapitali vara kasutamine
(1) Kultuurkapital kasutab oma vara üksnes käesolevas seaduses sätestatud eesmärgil.
(2) Sihtotstarbelisi annetusi ja pärandusi võib kasutada ainult annetaja või pärandaja
näidatud eesmärgil.
(3) Kultuurkapitali aastatulust eraldab Kultuurkapitali nõukogu pärast põhikapitali
täiendamist ja vastavalt hasartmängumaksu seadusele kultuuriehitistele sihtotstarbeliselt
laekunud summade eraldamist 75 protsenti sihtkapitalide käsutusse ning 25 protsenti
maakondlike ekspertgruppide käsutusse, kultuurivaldkondade vaheliste ja maakonna
kultuurivaldkonna projektide finantseerimiseks ning halduskuludeks.
(4) Kultuurkapitali vara võib paigutada vastavalt käesolevas seaduses sätestatud nõuetele
ja nõukogu otsustele, tagades Kultuurkapitali eesmärkide täitmiseks vajaliku varade
säilimise, likviidsuse ja tootlikkuse ning riskide hajutamise.
(29.01.2003 jõus t.13.03.2003 – RT I 2003, 21, 123)
§ 5. (Kehtetu – 29.01.2003 jõust.13.03.2003 – RT I 2003, 21, 123)
§ 6. Kultuurkapitali majandustegevus
(1) Kultuurkapitalil on õigus käesolevas seaduses ettenähtud ülesannete täitmiseks:

1) omandada ja võõrandada kinnis- ja vallasvara;
2) anda rendile kinnis – ja vallasasju;
3) korraldada tuluüritusi ja seaduses sätestatud alustel loteriisid;
4) levitada oma sümboolikaga tooteid.
(2) Kultuurkapital ei või võtta kohustusi, mis ei tulene käesolevast seadusest, sealhulgas
ei v õi võtta laenu ega tagada teiste isikute võlakohustuste täitmist ega pantida vara.
Kultuurkapital ei või anda laenu ega asutada eraõiguslikke juriidilisi isikuid ega neis
osaleda.
(29.01.2003 jõust.13.03.2003 – RT I 2003, 21, 123)
§ 6
1. Kultuurkapitali var a paigutamine ja selle piirangud
(1) Kultuurkapital võib korraldada vara paigutamist vahetult või teha seda varahalduri
kaudu. Varahalduri leidmisel ei pea kohaldama riigihangete seadust (RT I 2000, 84, 534;
2001, 40, 224; 50, 284; 2002, 23, 131; 47, 297; 61, 375; 63, 387; 87, 505; 99, 577).
(2) Varahalduriks võivad olla:
1) Eesti Pank;
2) Rahandusministeerium;
3) Eestis registreeritud äriühing või selle filiaal, kellel on õigus tegutseda fondivalitseja,
krediidiasutuse või investeerimisühinguna.
(3) Kultuurkapitali vara võib paigutada krediidiasutuste hoiustesse, väärtpaberituru
seaduse (RT I 2001, 89, 532; 2002, 23, 131; 63, 387; 102, 600; 105, 612) § 2 lõike 1
punktides 2, 4 ja 5 nimetatud väärtpaberitesse ning kinnisvarasse. Investeeringutest
tulenevate riskide maandamiseks võib Kultuurkapital omandada väärtpaberituru seaduse
§ 2 lõike 1 punktis 6 nimetatud väärtpabereid ja teha tuletistehinguid.
(4) Kultuurkapitalile kuuluvate käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud väärtpaberite
ning kinnisvara väärtus ei või moodustada rohkem kui 100 protsenti Kultuurkapitali
põhikapitalist.
(5) Kultuurkapitalile kuuluvate investeerimisfondide osakute puhasväärtus ei või olla
kokku suurem kui 35 protsenti Kultuurkapitali põhikapitalist, kusjuures osakuid võib
omandada i nvesteerimisfondidelt, mille vara võib vastavalt fondi tingimustele otseselt või
läbi teiste investeerimisfondide investeerida väärtpaberituru seaduse § 2 lõike 1 punktides
1 ja 3 nimetatud väärtpaberitesse.

(6) Kultuurkapital ei või omada kinnisvara soetusväärtuses rohkem kui 10 protsendi
ulatuses Kultuurkapitali põhikapitalist.
(7) Ühte krediidiasutusse paigutatud hoius ei või moodustada rohkem kui 40 protsenti
Kultuurkapitali varast.
(8) Ühe isiku ja selle isikuga ühte kontserni kuuluvate isikute poolt e miteeritud
väärtpaberite väärtus ei või kokku moodustada rohkem kui 20 protsenti Kultuurkapitali
põhikapitalist.
(29.01.2003 jõust.13.03.2003 – RT I 2003, 21, 123)
§ 6
2. Piirangud tehingute tegemisel huvitatud isikutega
(1) Huvitatud isikuteks käesoleva se aduse tähenduses on:
1) Kultuurkapitali nõukogu liikmed, juhataja ja teised Kultuurkapitali töötajad;
2) käesoleva lõike punktis 1 nimetatud isikute abikaasad ja lähisugulased
korruptsioonivastase seaduse (RT I 1999, 16, 276; 87, 791; 2000, 25, 145; 2001, 58, 357;
2002, 53, 336; 63, 387; 2003, 18, 108) mõttes;
3) Kultuurkapitali audiitor;
4) äriühingud, mille aktsia – või osakapitalist kuulub vahetult või teiste isikute kaudu üle
10 protsendi käesoleva lõike punktides 1–3 nimetatud isikutele;
5) äriühingud, mille juhtimisorganite liikmeteks on käesoleva lõike punktides 1 ja 2
nimetatud isikud.
(2) Kultuurkapitalil on keelatud võõrandada Kultuurkapitali vara huvitatud isikutele või
omandada neilt vara Kultuurkapitali vahendite arvel teisiti kui väärtpaberibörs i või muu
organiseeritud avaliku väärtpaberituru vahendusel või avalikul enampakkumisel.
(3) Kultuurkapitali nõukogu liige ei saa taotleda Kultuurkapitalilt toetust ega stipendiumi.
(29.01.2003 jõust.13.03.2003 – RT I 2003, 21, 123)
§ 7. (Kehtetu – 29.01.2003 jõust.13.03.2003 – RT I 2003, 21, 123)
§ 8. Kultuurkapitali tegevuse kontrollimine
(1) Kultuurkapitali tegevust kontrollib Riigikontroll vastavalt Riigikontrolli seadusele.
(2) Kultuurkapitali nõukogu kutsub Kultuurkapitali tegevuse kontrollimiseks audiitori.

(29.01.2003 jõust.13.03.2003 – RT I 2003, 21, 123)
§ 9. Raamatupidamine
(1) Kultuurkapital lähtub raamatupidamise korraldamisel raamatupidamise seadusest (RT
I 2002, 102, 600) ja teistest õigusaktidest.
(2) Kultuurkapitali majandusaasta algab 1. ja anuaril ja lõpeb 31. detsembril.
(29.01.2003 jõust.13.03.2003 – RT I 2003, 21, 123)
III peatükk
Kultuurkapitali struktuur ja juhtimine
§ 10. Sihtkapitalid
(1) Kultuurkapitali koosseisu kuuluvad sihtkapitalid järgmistele kultuurialadele:
1) kirjandus;
2) he likunst;
3) kujutav ja rakenduskunst;
4) arhitektuur;
5) näitekunst;
6) audio- visuaalne kunst;
7) rahvakultuur;
8) kehakultuur ja sport.
(18.01.96 jõust.16.02.96 – RT I 1996, 8, 166)
(2) Sihtkapital on Kultuurkapitali struktuuriüksus, kelle ülesanne on Kul tuurkapitali
nõukogu poolt konkreetsele kultuurivaldkonnale eraldatud raha jaotamine esitatud
taotluste alusel ja omal algatusel.
(18.01.96 jõust.16.02.96 – RT I 1996, 8, 166)
§ 10
1. Maakondlikud ekspertgrupid

(1) Maakondlik ekspertgrupp (edaspidi ekspertgrupp) on igas maakonnas tegutsev
Kultuurkapitali struktuuriüksus, kelle ülesanne on Kultuurikapitali nõukogu poolt
maakonna kultuurivaldkonnale eraldatud raha jaotamine esitatud taotluste alusel ja oma
algatusel.
(2) Ekspertgrupp:
1) jaotab ekspertgrupi kä sutusse eraldatud raha;
2) esitab Kultuurkapitali nõukogule oma algatusel maakonna kultuurivaldkonna projekte
toetuse määramiseks;
3) koostab oma tegevusest aastaaruande Kultuurkapitali nõukogule.
(29.01.2003 jõust.13.03.2003 – RT I 2003, 21, 123)
§ 11. Kultuurkapitali nõukogu
(1) Kultuurkapitali tegevust juhib 11- liikmeline nõukogu, kelle koosseisu kuuluvad:
1) kultuuriminister esimehena;
2) kultuuriministri nimetatud esindaja;
3) rahandusministri nimetatud esindaja;
4) iga sihtkapitali nõukogu nimetatud e sindaja.
(29.01.2003 jõust.13.03.2003 – RT I 2003, 21, 123)
(2) Kultuurkapitali nõukogu:
1) kehtestab Kultuurkapitali varade paigutamise ja muude tehingute tegemise korra,
nähes ette finantsriskide juhtimise piirangud vara liikide, valuutade struktuuri,
in strumentide ja investeeringute kestuse ning muude investeerimistunnuste lõikes;
2) jaotab aastatulu vastavalt käesoleva seaduse § 4
1 lõikele 3;
3) otsustab kultuurivaldkondade vaheliste projektide rahastamise, samuti sihtkapitalide ja
ekspertgruppide algat atud projektide rahastamise;
4) jaotab hasartmängumaksu seaduse alusel kultuuriehitistele sihtotstarbeliselt laekunud
summad vastavalt Riigikogu otsusega kinnitatud riiklikult tähtsate kultuuriehitiste
rajamise ja renoveerimise pingereale, toetades üheaegs elt kuni kahte objekti;

5) määrab kindlaks sihtkapitalide ja ekspertgruppide poolt jaotatavate toetuste piirmäärad
aastas ja kvartalis;
6) analüüsib ekspertgruppide, sihtkapitalide ja Kultuurkapitali tegevuse tulemusi;
7) korraldab iga -aastaste ülevaadete avaldamist Kultuurkapitali tegevuse kohta;
8) võtab tööle ja vabastab Kultuurkapitali siseaudiitori;
9) kinnitab Kultuurkapitali aastaeelarve, auditeeritud majandusaasta aruande;
10) määrab Kultuurkapitali halduskuludeks ettenähtud vahendite hulgas eraldi siseauditi
jaoks ettenähtud eelarve ja kinnitab siseaudiitori tööplaani;
11) määrab sihtkapitalide nõukogude liikmetele ja ekspertgruppide liikmetele makstava
tasu suuruse ja maksmise korra;
12) kinnitab Kultuurkapitali struktuuri;
13) nimetab ja vabastab Kultuurkapitali juhataja;
14) teostab järelevalvet juhataja, sihtkapitalide ja ekspertgruppide tegevuse üle;
15) annab arvamusi ja teeb ettepanekuid muudes kunstide ja rahvakultuuri ning
kehakultuuri ja spordi arendamist puudutavates küsimustes, mis seonduvad käesolevas
seaduses sätestatud ülesannete täitmisega;
16) valib käesoleva seaduse § 6
1 lõikes 1 mainitud varahalduri ja kinnitab temaga
sõlmitava lepingu tingimused;
17) otsustab juhataja ettepanekul kinnisvara omandamise ja võõrandamise.
(29.01.2003 j õust.13.03.2003 – RT I 2003, 21, 123)
(3) Nõukogu volituste tähtaeg on kaks aastat.
(05.05.97 jõust.26.05.97 – RT I 1997, 37, 571)
(4) Nõukogu koosseisu kinnitab Vabariigi Valitsus.
(05.05.97 jõust.26.05.97 – RT I 1997, 37, 571)
§ 12. Kultuurkapitali nõukogu liikmed

(1) Nõukogu liikmed täidavad oma ülesandeid kuni nõukogu uue koosseisu
kinnitamiseni. Nõukogu liikmed, välja arvatud kultuuriminister, võivad osaleda ainult
kahe järjestikuse nõukogu koosseisus.
(2) Nõukogu liige arvatakse nõukogu koosseisust välja tagasikutsumisel, tema avalduse
alusel või surma korral.
(3) Kultuurkapitali nõukogu liige saab tasu nõukogu tööga seotud ülesannete täitmise
eest. Tasu suuruse kinnitab Vabariigi Valitsus Kultuurkapitali nõukogu esimehe
ettepanekul ning tasu makstakse Kultuurkapitali eelarvest halduskuludeks ettenähtud
vahenditest. Tasu ei maksta Kultuurkapitali nõukogu esimehele.
(29.01.2003 jõust.13.03.2003 – RT I 2003, 21, 123)
(4) Nõukogu liikmed valivad endi hulgast nõukogu aseesimehe.
§ 13. Kultuurkapitali nõukog u töökord
(1) Nõukogu istungi kutsub kokku esimees vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui
üks kord kvartalis. Nõukogu liikmeid informeeritakse istungist kirjalikult vähemalt 20
päeva ette.
(2) Nõukogu erakorraline istung kutsutakse kokku kahe nädal a jooksul, kui seda nõuab
vähemalt kuus nõukogu liiget.
(18.01.96 jõust.16.02.96 – RT I 1996, 8, 166)
(3) Nõukogu on otsustusvõimeline, kui kohal viibib vähemalt kuus nõukogu liiget,
sealhulgas esimees või aseesimees.
(18.01.96 jõust.16.02.96 – RT I 1996, 8, 166)
(4) Nõukogu võtab vastu otsuseid istungil viibivate liikmete lihthäälteenamusega.
Käesoleva seaduse § 11 2. lõike punktides 1–5, 8–13, 16 ja 17 toodud küsimuste puhul
võetakse otsused vastu nõukogu koosseisu lihthäälteenamusega.
(29.01.2003 jõust.13.03.2003 – RT I 2003, 21, 123)
(5) Nõukogu otsused protokollitakse ning tehakse ühe nädala jooksul teatavaks
sihtkapitalide nõukogudele.
§ 13
1. Nõukogu liikme vastutus
(1) Nõukogu liikmed vastutavad käesoleva seaduse nõuete rikkumise, samuti oma
kohustust e täitmata jätmise tõttu Kultuurkapitalile süüliselt tekitatud kahju eest
solidaarselt.

(2) Nõukogu liige vabaneb Kultuurkapitali ees vastutusest, kui ta on ebaseadusliku
tegevuse aluseks oleva otsuse vastuvõtmisel jäänud eriarvamusele ning eriarvamus on
kantud protokolli või kui ta ei osalenud istungil, kus selline otsus vastu võeti.
(3) Nõukogu liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat kohustuse
rikkumisest.
(29.01.2003 jõust.13.03.2003 – RT I 2003, 21, 123)
§ 14. Sihtkapitali nõukogu
(1) Iga sihtkapitali tegevust korraldab selle sihtkapitali nõukogu, kuhu kuulub seitse
vastaval kultuurialal tegutsevat isikut, kelle on esitanud selle kultuuriala ühendused.
(05.05.97 jõust.26.05.97 – RT I 1997, 37, 571)
(2) Sihtkapitali nõukogu koosseisu ki nnitab kultuuriminister.
(3) Sihtkapitali nõukogu:
1) nimetab sihtkapitali esindaja Kultuurkapitali nõukogusse;
2) jaotab sihtkapitali käsutusse eraldatud raha;
3) esitab Kultuurkapitali nõukogule kultuurivaldkondade vaheliste ürituste projekte
toetuse määramiseks;
4) jälgib sihtkapitali poolt määratud toetuste sihipärast kasutamist;
5) koostab aastaaruande sihtkapitali tegevusest;
6) teeb ettepanekuid Kultuurkapitali nõukogule;
7) täidab muid Kultuurkapitali nõukogu poolt antud ülesandeid.
(18.01.96 jõust.16.02.96 – RT I 1996, 8, 166)
(4) Nõukogul on õigus tagasi kutsuda oma esindaja Kultuurkapitali nõukogust.
(5) Nõukogu volituste tähtaeg on kaks aastat.
(05.05.97 jõust.26.05.97 – RT I 1997, 37, 571)
§ 15. Sihtkapitali nõukogu liikmed

(1) Nõukogu liikmed täidavad oma ülesandeid kuni nõukogu uue koosseisu
kinnitamiseni. Sama isik võib järjest kuuluda sihtkapitali nõukogu kahte koosseisu.
(2) Nõukogu liige arvatakse nõukogu koosseisust välja tagasikutsumisel, tema avalduse
alusel või surma korral. Vabanenud nõukogu liikme asemele kinnitatakse uus esindaja
vastavalt käesoleva seaduse paragrahv 14 1. lõikele.
(3) (Kehtetu – 29.01.2003 jõust.13.03.2003 – RT I 2003, 21, 123)
(4) Nõukogu liikmed valivad endi hulgast nõukogu esimehe ja aseesimehe.
§ 16. Sihtkapitali nõukogu töökord
(1) Sihtkapitali nõukogu iga koosseisu esimese koosoleku kutsub kokku kultuuriminister,
edaspidi sihtkapitali nõukogu esimees vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks
kord kvartalis. Nõukogu liikmeid informeeritakse istungist kirjal ikult vähemalt 10 päeva
ette.
(2) Erakorraline nõukogu koosolek kutsutakse kokku kahe nädala jooksul, kui seda
nõuavad vähemalt neli tema liiget.
(3) Nõukogu on otsustusvõimeline, kui kohal viibib vähemalt viis nõukogu liiget,
sealhulgas esimees või aseesi mees.
(4) Nõukogu võtab vastu otsuseid istungil viibivate liikmete lihthäälteenamusega.
(5) Nõukogu otsused protokollitakse ning tehakse teatavaks ühe nädala jooksul
Kultuurkapitali juhatajale.
(29.01.2003 jõust.13.03.2003 – RT I 2003, 21, 123)
(6) Nõukogu otsuseid ei vaidlustata, välja arvatud juhud, kui on rikutud käesoleva
paragrahvi 3. ja 5. lõiget.
§ 16
1. Ekspertgrupi liikmed ja töökord
(1) Ekspertgrupp koosneb viiest liikmest ja selle koosseisu kinnitab Kultuurkapitali
nõukogu kaheks aastaks maakonna kultuurivaldkonnas tegutsevate isikute hulgast.
(2) Ekspertgrupi liikmete ja töökorra kohta kohaldatakse käesoleva seaduse §- des 15 ja
16 sihtkapitali nõukogude kohta sätestatut, arvestades käesolevast paragrahvist tulenevaid
erisusi.
(3) Ekspertgrupi liikmed täidavad oma ülesandeid kuni uue koosseisu kinnitamiseni
Kultuurkapitali nõukogu poolt. Liikme koosseisust väljaarvamisel nimetab nõukogu

ekspertgrupi vabanenud kohale uue liikme vastava maakonna kultuurivaldkonnas
tegutsevate isikute hulgast.
(4) Eksp ertgrupi iga koosseisu esimese koosoleku kutsub kokku Kultuurkapitali nõukogu
esimees.
(5) Ekspertgrupi koosolek on otsustusvõimeline, kui kohal viibib neli liiget, sealhulgas
esimees või aseesimees. Erakorralise koosoleku kokkukutsumist võivad nõuda vähem alt
kolm liiget.
(29.01.2003 jõust.13.03.2003 – RT I 2003, 21, 123)
§ 16
2. Juhataja
(1) Kultuurkapitali juhib ja esindab juhataja, kelle nimetab nõukogu.
(2) Juhataja volituste tähtaeg on kuni neli aastat.
(3) Juhatajaga sõlmitakse leping, millega määratak se kindlaks juhataja õigused ja
kohustused, temale makstava tasu suurus ning muud tegevuseks vajalikud tingimused.
Lepingule kirjutab Kultuurkapitali poolt alla nõukogu esimees.
(4) Nõukogul on õigus juhataja igal ajal tagasi kutsuda.
(29.01.2003 jõust.13.03.2003 – RT I 2003, 21, 123)
§ 16
3. Juhataja pädevus
Juhataja:
1) käsutab Kultuurkapitali nõukogu otsuste alusel Kultuurkapitali vara;
2) korraldab Kultuurkapitali nõukogu otsuste täitmist ning vastutab nende õiguspärase
täitmise eest;
3) annab Kultuurkapitali nõukogule aru oma tegevusest ja esitab ülevaate Kultuurkapitali
majanduslikust olukorrast neli korda aastas;
4) teavitab nõukogu kohe Kultuurkapitali majandusliku seisundi olulisest halvenemisest
või muudest majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest;
5) esitab Kultuurkapitali nõukogule Kultuurkapitali aastaeelarveprojekti ja auditeeritud
majandusaasta aruande;
6) võtab tööle ja vabastab töölt Kultuurkapitali töötajad, välja arvatud siseaudiitori;

7) sõlmib lepingud Kultuurkapitalist toetuste saajatega vastavalt nõukogu, sihtkapitalide
nõukogude ja ekspertgruppide otsustele;
8) kinnitab Kultuurkapitali töösisekorraeeskirjad ja asjaajamisjuhendi;
9) korraldab nõukogu koosolekute protokollimise ja tagab nõukogu, sihtkapitalide
nõukogude ja ekspertgruppide otsuste üle arvestuse pidamise;
10) otsustab teiste juhtimisküsimuste üle, mis käesoleva seadusega ei ole antud nõukogu
pädevusse.
(29.01.2003 jõust.13.03.2003 – RT I 2003, 21, 123)
§ 16
4. Juhataja vastutus
(1) Juhataja vastutab oma kohustuse rikkumisega Kultuurkapitalile tekitatud kahju eest.
Juhataja vabaneb vastutusest juhul, kui ta on tegutsenud vastavalt Kultuurkapitali
nõukogu õiguspärasele otsusele.
(2) Juhataja vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat kohustuse rikkumisest.
(29.01.2003 jõust.13.03.2003 – RT I 2003, 21, 123)
§ 16
5. Sisekontrolli süsteem ja siseaudit
(1) Kultuurkapitali sisekontrollisüsteem hõlmab kõiki juhtimis – ja tegevustasandeid ning
see peab tagama Kultuurkapitali tegevuse otstarbekuse, eesmärgipärasuse ja vastavuse
õigusaktidele.
(2) Kultuurkapitali siseauditi eest vastutab nõukogu poolt tööle võetud siseaudiitor.
Vajadusel võib nõukogu luua vastava struktuuriüksuse siseaudiitori juhtimisel.
(3) Siseauditi käigus hinnatakse:
1) Kultuurkapitali sisekontrollisüste emi toimimist ja selle tõhusust;
2) nõukogu, sihtkapitalide ning maakondlike ekspertgruppide rahaeraldusi ja nende
kasutamist;
3) juhtimismeetmete seaduslikkust, otstarbekust ja tõhusust;
4) vara kasutamise otstarbekust;
5) olemasolevate protseduurireeglite ja dokumenteerimise piisavust Kultuurkapitali
õiguspärase tegevuse tagamiseks;

6) Riigikontrolli ettekirjutuste ja audiitori ettepanekute täitmist.
(4) Siseaudiitoril on õigus tutvuda Kultuurkapitali iga dokumendiga ning saada suulisi ja
kirjalikke selgitusi Kultuurkapitali juhatajalt ja töötajatelt ning igalt nõukogu, sihtkapitali
nõukogu ja maakondliku ekspertgrupi liikmelt.
(5) Siseaudiitor annab nõukogule aru oma tööplaani täitmisest kaks korda aastas ning
teeb jooksvalt ettepanekuid puuduste kõrvalda miseks ja vigade vältimiseks vajalike
abinõude kohta.
(6) Siseaudiitor peab viivitamatult teatama juhatajale ja nõukogu esimehele asjaoludest,
mis viitavad õigusaktide rikkumisele või võivad kahjustada Kultuurkapitali vara või
mainet.
(29.01.2003 jõust.13.03.2003 – RT I 2003, 21, 123)
§ 17. (Kehtetu – 29.01.2003 jõust.13.03.2003 – RT I 2003, 21, 123)
IV peatükk
Rakenduslikud sätted
§ 18. Kultuurkapitali tegevuse alustamine
(1) Kultuuriminister kinnitab kolme kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvate s
käesoleva seaduse paragrahvis 10 sätestatud sihtkapitalide nõukogude koosseisud.
(2) Vabariigi Valitsus kinnitab nelja kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates
Kultuurkapitali nõukogu koosseisu.
[§ 19 välja jäetud] 1
§ 20. Seaduse jõustumine
(1) Käesolev seadus jõustub 1994. aasta 1. juulil.
(2) Käesoleva seaduse paragrahv 19 3. lõige jõustub 1995. aasta 1. jaanuaril.
1 Omitted section amends other legislation