This document has been provided by the
International Center for Not-for-Profit Law (ICNL).

ICNL is the leading source for information on th e legal environment for civil society and public
participation. Since 1992, ICNL has served as a resource to civil society leaders, government
officials, and the donor community in over 90 countries.

Visit ICNL’s Online Library at
https://www.icnl.org/knowledge/library/index.php
for further resources and research from countries all over the world.

Disclaimers Content. The information provided herein is for general informational and educational purposes only. It is not intended and should not be
construed to constitute legal advice. The information contai ned herein may not be applicable in all situations and may not, after the date of
its presentation, even reflect the most current authority. Noth ing contained herein should be relied or acted upon without the benefit of legal
advice based upon the particular facts and circumstances pres ented, and nothing herein should be construed otherwise.
Translations. Translations by ICNL of any materials into other languages are intended solely as a convenience. Translation accuracy is not
guaranteed nor implied. If any questions arise related to the accuracy of a translation, please refer to the original language official version of
the document. Any discrepancies or differences created in the tr anslation are not binding and have no legal effect for compliance or
enforcement purposes.
Warranty and Limitation of Liability. Although ICNL uses reasonable efforts to include ac curate and up-to-date information herein, ICNL
makes no warranties or representations of any kind as to its a ccuracy, currency or completeness. You agree that access to and u se of this
document and the content thereof is at your own risk. ICNL discl aims all warranties of any kind, express or implied. Neither ICNL nor any
party involved in creating, producing or delivering this document shall be liable for any damages whatsoever arising out of access to, use of
or inability to use this document, or any e rrors or omissions in the content thereof.

Sihtasutuste seadus
Vastu võetud 15. novembril 1995. a.
(RT I 1995, 92, 1604)
jõustunud 1. oktoobril 1996. a.,
muudetud järgmiste seadustega:
16.12.2004 jõust.07.01.2005 – RT I 2004, 89, 613;
15.06.2005 jõust.01.01.2006 – RT I 2005, 39, 308;
17.12.2003 jõust.01.01.2004 – RT I 2003, 88, 591;
05.06.2002 jõust.01.07.2002 – RT I 2002, 53, 336;
14.11.2001 jõust.01.02.2002 – RT I 2001, 93, 565;
06.06.2001 jõust.07.07.2001 – RT I 2001, 56, 336;
20.06.2000 jõust.12.07.2000 – RT I 2000, 55, 365;
20.01.1999 jõust.01.01.2000 – RT I 1999, 10, 155;
17.06.98 jõust.10.07.98 – RT I 1998, 59, 941;
25.03.98 jõust.01.05.98 – RT I 1998, 36/37, 552;
06.06.96 jõust.01.10.96 – RT I 1996, 42, 811.

1. peatükk
Üldsätted

§ 1. Sihtasutuse mõiste
(1) Sihtasutus on eraõiguslik juriidiline isik, millel ei ole liikmeid ning mis on loodud
vara valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.
(2) Sihtasutuse õigusvõime tekib mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse
(register) kandmisest ja lõpe b registrist kustutamisega.
(3) Sihtasutust ei ole lubatud ümber kujundada teist liiki juriidiliseks isikuks.

§ 2. Tegevuse piirangud
(1) Seaduses võib sätestada piiranguid sihtasutuse majandustegevusele.
(2) Sihtasutus ei või anda l aenu ega seda tagada sihtasutuse asutajale, juhatuse ega
nõukogu liikmele, samuti nendega võrdset majanduslikku huvi omavatele isikutele, kui
seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(3) Sihtasutus võib kasutada oma tulusid üksnes põhikirjaliste eesmärki de
saavutamiseks.
(4) Sihtasutus ei või olla täisühingu osanik ega usaldusühingu täisosanik ega juhtida
täis – ega usaldusühingut.

§ 3. Nimi
(1) Sihtasutuse nimi peab selgesti erinema teistest Eestis registrisse kantud
mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimedest.

(14.11.2001 jõust.01.02.2002 – RT I 2001, 93, 565; 15.06.2005 jõust.01.01.2006 – RT I
2005, 39, 308)
(2) Sihtasutuse nimi ei või olla eksitav sihtasutuse eesmärgi, tegevuse ulatuse ega
õigusliku vormi osas.
(3) Sihta sutuse nimi peab sisaldama täiendit “sihtasutus”.
(4) Sihtasutuse dokumentidel peab olema näidatud sihtasutuse nimi, asukoht ja
registrikood.
(5) (Kehtetu – 05.06.2002 jõust.01.07.2002 – RT I 2002, 53, 336)
(6) Sihtasutusel võib olla a inult üks nimi.
(17.06.98 jõust.10.07.98 – RT I 1998, 59, 941)
(7) Sihtasutuse nimi peab olema kirjutatud eesti- ladina tähestikus.
(17.06.98 jõust.10.07.98 – RT I 1998, 59, 941)
(8) Sihtasutuse nimi ei või olla vastuolus heade kommetega.
(17.06.98 jõust.10.07.98 – RT I 1998, 59, 941)

§ 4. Asukoht
Sihtasutuse asukohaks on koht, kus asub sihtasutuse juhatus, kui põhikirjaga ei ole ette
nähtud teisiti.

2. peatükk

Sihtasutuse asutamine

§ 5. Asutajad ja asutamise tingimused
(1) Sihtasu tus asutatakse ühe või mitme asutaja poolt määramata ajaks, seatud
eesmärgi saavutamiseni või tähtajaliselt.
(2) Sihtasutuse asutaja võib olla füüsiline isik või juriidiline isik.
(05.06.2002 jõust.01.07.2002 – RT I 2002, 53, 336)
(3) Sihtasu tuse võib asutada testamendi alusel.
(4) Kui sihtasutuse asutavad mitu asutajat, võivad nad kõiki asutaja õigusi teostada
ainult ühiselt, kui asutamisotsusega ei ole ette nähtud teisiti.
(5) Asutaja õigused ei lähe üle tema õigusjärglasele.
( 6) Isik, kes annab vara sihtasutusele üle pärast selle asutamist, ei omanda sellega
asutaja õiguslikku seisundit.

§ 6. Asutamisotsus
(1) Sihtasutus asutatakse asutamisotsusega, milles tuleb märkida:
1) sihtasutuse nimi, asukoht ja a adress;
2) asutajate nimed ja elukohad või asukohad ning aadressid, samuti isikukoodid või
registrikoodid;
3) asutaja poolt sihtasutusele üleantav rahasumma või muu vara ja selle väärtus;

4) juhatuse ja nõukogu liikmete nimed, eluko had ning isikukoodid.
(17.06.98 jõust.10.07.98 – RT I 1998, 59, 941)
(2) Asutamisotsusega kinnitavad asutajad asutamisotsuse lisana ka sihtasutuse
põhikirja.
(17.06.98 jõust.10.07.98 – RT I 1998, 59, 941)
(3) Asutamisotsusele ja sellega kinnitatud põhikirjale kirjutavad alla kõik asutajad.
Asutamisotsus ja sellega kinnitatud põhikiri peab olema notariaalselt tõestatud. Asutaja
esindaja võib alla kirjutada, kui talle selleks antud volikiri on notariaalselt tõestatud.
Põhikirja muutmine pärast s ihtasutuse registrisse kandmist toimub käesoleva seaduse
paragrahvides 41- 42 sätestatud korras ega nõua asutamisotsuse muutmist.
(17.06.98 jõust.10.07.98 – RT I 1998, 59, 941)

§ 7. Sihtasutuse asutamine testamendi alusel
(1) Sihtasutuse võib asuta da notariaalselt tõestatud testamendi alusel, mis peab
sisaldama käesoleva seaduse paragrahv 6 nõuetele vastavat asutamisotsust.
(2) Kui testamendiga ei ole määratud testamenditäitjat, kes peab tagama sihtasutuse
registrisse kandmise, määrab kohus s elleks hooldaja, kellel on testamenditäitja õigused ja
kohustused.
(3) Kui käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud testamendis sisalduv asutamisotsus
ei vasta käesoleva seaduse paragrahvis 6 sätestatud nõuetele, võib testamenditäitja või
hooldaja vajaduse korral määrata sihtasutuse juhatuse ja nõukogu liikmed, samuti need
asutamisotsuse ja põhikirja tingimused, mida ei ole määratud testamendiga.

(4) Testamenditäitjal või hooldajal on õigus teostada kuni juhatuse ja nõukogu
määramiseni vastavalt sihtasutuse põhikirjale asutamisotsusest tulenevaid õigusi ja
valitseda üleantud vara.
(5) Testamenditäitjal või hooldajal on õigus nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud
vajalike kulutuste hüvitamist ning tasu ülesannete täitmise eest, mille suu ruse määrab
kohus.
(6) Testamenditäitja või hooldaja volitused lõpevad, kui sihtasutus on registrisse
kantud või kui selle registrisse kandmine on muutunud võimatuks.

§ 8. Sihtasutuse põhikiri
(1) Sihtasutuse põhikiri peab olema kirjalik. P õhikirjas tuleb märkida:
1) sihtasutuse nimi;
2) sihtasutuse asukoht;
3) sihtasutuse eesmärk;
4) sihtasutusele vara üleandmise kord;
5) soodustatud isikute ring, välja arvatud siis, kui soodustatud on kõik isikud, ke llel
on õigus saada väljamakseid, lähtudes sihtasutuse eesmärgist;
6) sihtasutuse tähtaeg, kui see asutatakse tähtajaliselt;
7) sihtasutuse vara jaotus sihtasutuse lõpetamise korral;
8) juhatuse liikmete määramise ja tagasikutsumise kord, samuti nende volituste
kestus;

9) nõukogu liikmete määramise ja tagasikutsumise kord, samuti nende volituste
kestus;
10) audiitori määramise ja tagasikutsumise kord, samuti tema volituste kestus;
11) põhikirja muutmise kord;
12) kas ja millistel tingimustel on asutajal õigus sihtasutust lõpetada;
13) juhatuse ja nõukogu liikmete tasustamise kord;
14) vara kasutamise ja käsutamise kord;
15) muud seaduses sätestatud tingimused.
(2) Põhikirjas võib ette näha ka muid tingimusi, mis ei ole seadusega vastuolus. Kui
põhikirjasäte on vastuolus seaduses sätestatuga, kohaldatakse seaduses sätestatut.
(3) Kui põhikirjas ei ole ette nähtud sihtasutuse tähtaega, loetakse, et see on asutatud
määramata tähtaj aks.

§ 9. Soodustatud isikud
Soodustatud isikuks on isik, kellele vastavalt sihtasutuse põhikirjale võib sihtasutuse
varast teha väljamakseid. Kui põhikirjas ei ole soodustatud isikute ringi määratud,
loetakse soodustatuks kõik isikud, kellel on õigus sa ada väljamakseid, lähtudes
sihtasutuse eesmärgist.

§ 10. Sihtasutuse asutamine
(1) Sihtasutuse asutamisel peavad asutajad sihtasutuse nimel tegutsemiseks kasutama
sihtasutuse kavandatavat nime koos täiendiga “asutamisel”.

(2) Kui asutamisel olevale sihtasutusele antakse üle kinnisasi või registreerimisele
kuuluv vallasasi, kantakse asutatav sihtasutus kinnistusraamatusse ja muusse registrisse
käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud nime ja täiendiga.
(3) Sihtasutusele raha üleandmiseks avavad asutajad asutatava sihtasutuse nimel
käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud nime ja täiendit kasutades pangaarve, mida võib
sihtasutuse nimel käsutada pärast sihtasutuse registrisse kandmist.
(4) Kui sihtasutust registrisse ei kanta, või b sihtasutuse nimel registrisse kantud
vallasasju või kinnistusraamatusse kantud kinnisasju, samuti sihtasutuse nimele avatud
pangaarvet käsutada üksnes kohtuotsusega määratud korras. Kohus teeb otsuse asutaja
või muu huvitatud isiku avalduse alusel. Avalduses tuleb märkida asutamata jätmise
põhjus ning sissemakse teinud isikud ja maksete suurus ning kes on millises ulatuses
sissemakseid teinud.

§ 11. Registrisse kandmise avaldus
(1) Sihtasutuse kandmiseks selle asukoha registrisse esitab sihtasutu se juhatus
avalduse, milles näidatakse käesoleva seaduse § 14 lõike 1 punktides 2- 5, 8, 9 ja 11
nimetatud andmed, ja sellele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed. Avaldusele lisatakse:
(17.06.98 jõust.10.07.98 – RT I 1998, 59, 941; 14.11.2001 jõust.01.02.2002 – RT I 2001,
93, 565; 05.06.2002 jõust.01.07.2002 – RT I 2002, 53, 336)
1) asutamisotsus ja sellega kinnitatud põhikiri;
(17.06.98 jõust.10.07.98 – RT I 1998, 59, 941)
2) (Kehtetu – 17.06.98 jõust.10.07.98 – RT I 1998, 59, 941);
3) panga teatis sihtasutusele üleantud raha kohta;
4) (Kehtetu – 17.06.98 jõust.10.07.98 – RT I 1998, 59, 941);

5) juhatuse liikmete notariaalselt kinnitatud allkirjanäidised;
(14.11.2001 jõust.01.02.2002 – RT I 2001, 93, 565)
6) sidevahendite (telefon, faks vms.) numbrid;
7) muud seaduses sätestatud dokumendid.
(2) Registrile esitatavale muule avaldusele kirjutab alla juhatuse liige. Kui juhatuse
liikmed on õigustatud sihtasutust esindama ainult ühiselt, peavad aval dusele alla
kirjutama kõik sihtasutust ühiselt esindama õigustatud juhatuse liikmed.
(3) Vara üleandmist sihtasutusele tõendavad juhatuse liikmed oma allkirjaga. Kui üle
antakse kinnisasi või registrisse kantav vallasasi, peab avaldusele lisama välj avõtte
kinnistusraamatust või muust registrist.

§ 12. Registrisse kandmata jätmine
Registripidaja ei kanna sihtasutust registrisse, kui selle asutamisotsus, põhikiri või muud
dokumendid ei vasta seaduse nõuetele. Avalduse tagasilükkamise korral peab
regi stripidaja näitama ära tagasilükkamise põhjuse.

§ 13. Vastutus ebaõigete andmete esitamise eest
Kui juhatus esitas registrile ebaõiged andmed, vastutavad juhatuse liikmed sellega
tekitatud kahju eest solidaarselt.

§ 14. Register ja sellesse kantavad an dmed
(1) Sihtasutuse registrikaardile kantakse tema kohta järgmised andmed:

1) registrikood ja registrikannete järjekorranumbrid;
2) nimi;
3) asukoht ja aadress;
4) eesmärk;
5) juhatuse liikme andmed;
6) pankrotihalduri andmed;
7) likvideerija andmed;
8) juhatuse liikmete ja likvideerijate esindusõiguse kord, kui see erineb seaduses
ettenähtud üldreeglist;
9) asutamisotsuse tegemise aeg;
10) põhikirja muutmise aeg ja muudat uste sisu üldine kirjeldus;
11) tegutsemistähtaeg, kui sihtasutus on asutatud tähtajaliselt;
12) lõpetamine;
13) ühinemine ja jagunemine;
14) pankroti väljakuulutamine ning pankrotimenetluse lõppemine;
15) registrist kustutamine;
16) likvideeritud sihtasutuse dokumentide hoidja andmed;
17) kande kuupäev ning kandemääruse täitnud isiku ja kande otsustamiseks pädeva
isiku allkiri, nimi ja amet;
(15.06.2005 jõust.01.01.2006 – RT I 2005, 39, 308)

18) viited varasematele ja hilisematele kannetele ning muud märkused.
(17.06.98 jõust.10.07.98 – RT I 1998, 59, 941)
(2) Registrisse kantud andmete muutumisel peab juhatus esitama avalduse
muudatuste registrisse kandmiseks.
(2
1) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 ni metatud avaldusele tuleb lisada muutmise
otsustanud organi koosoleku protokoll, mis peab sisaldama andmeid koosoleku
toimumise aja ja koha ning hääletustulemuste ja vastuvõetud otsuste kohta. Protokollile
kirjutavad alla kõik osalenud organi liikmed. Uue j uhatuse liikme registrisse kandmiseks
peab avaldusele olema lisatud ka tema notariaalselt kinnitatud allkirjanäidis.
(17.06.98 jõust.10.07.98 – RT I 1998, 59, 941; 14.11.2001 jõust.01.02.2002 – RT I 2001,
93, 565)
(3) Registrile kohaldatakse mittetu lundusühingute seaduses sätestatut.
(4) Registrile esitatud avaldus peab olema notariaalselt kinnitatud. Avaldus võib
sisalduda asutamisotsuses.
(14.11.2001 jõust.01.02.2002 – RT I 2001, 93, 565)

§ 15. Enne registrisse kandmist tehtud tehingud
(1) Enne sihtasutuse registrisse kandmist asutatava sihtasutuse nimel tehtud
tehingutest tulenevate kohustuste täitmise eest vastutavad tehingu teinud isikud
solidaarselt.
(2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud kohustused lähevad üle sihta sutusele
alates registrisse kandmisest, kui tehingu teinud isikul oli õigus tehingut teha.

(3) Kui isikul ei olnud õigust tehingut teha, lähevad tehingust tulenevad kohustused
üle sihtasutusele, kui nõukogu kiidab selle tehingu heaks.

3. peatükk
S ihtasutuse juhtimine

§ 16. Organid
Sihtasutuse organid on juhatus ja nõukogu.

§ 17. Juhatus
(1) Sihtasutusel peab olema juhatus, mis juhib ja esindab sihtasutust. Juhatus võib
koosneda ühest või mitmest liikmest.
(2) Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik.
(3) Vähemalt poolte juhatuse liikmete elukoht peab olema Eestis, mõnes teises
Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis.
(16.12.2004 jõust.07.01.2005 – RT I 2004, 89, 613)
(4) Kui juhatusel on üle kahe liikme, valivad juhatuse liikmed endi hulgast juhatuse
esimehe, kes korraldab juhatuse tegevust.
(5) Kui põhikirjaga on määratud soodustatud isikute ring, ei tohi juhatuse liikmeteks
olla soodustatud isikud, samuti nendega võrdset majanduslikku huvi omavad isikud.

(6) Juhatuse liikmeks ei või olla nõukogu liige või pankrotivõlgnik. Põhikirjaga võib
ette näha muid isikuid, kes ei või olla juhatuse liikmeks.
(7) Juhatus peab sihtasutuse juhtimisel järgima nõukogu seaduslikke korraldusi.
Tehinguid, mis väljuvad igapäevase tegevuse raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu
nõusolekul.
(8) Juhatus peab esitama nõukogule vähemalt kord nelja kuu jooksul ülevaate
sihtasutuse majandustegevusest ja majanduslikust seisundist, samuti teatama kohe
sihtasutuse majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest sihtasutuse
majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest.

§ 18. Juhatuse esindusõigus
(1) Juhatuse igal liikmel on õigus esindada sihtasutust kõigis õigustoimingute s.
(06.06.96 jõust.01.10.96 – RT I 1996, 42, 811)
(2) Põhikirjaga võib ette näha, et juhatuse liikmed või mõned neist võivad esindada
sihtasutust ainult ühiselt. Kolmandate isikute suhtes kehtib piirang ainult siis, kui see on
kantud registrisse.
(3 ) Juhatuse õigust esindada sihtasutust võib piirata põhikirjaga, samuti nõukogu
otsusega. Esindusõiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute suhtes.

§ 19. Juhatuse liikmete määramine
(1) Juhatuse liikmed määratakse asutamisotsusega.
(2) Juhatuse liikmete koosseisus muudatuste tegemise ja juhatuse liikmete
tagasikutsumise otsustab nõukogu.

(3) Juhatuse liige ei või oma kohustuste täitmist panna kolmandale isikule, kui seda
ei ole ette nähtud põhikirjaga või nõukogu otsusega.
(4) Juhatus peab andma nõukogu liikmetele vajalikku teavet juhtimise kohta ja
esitama nende nõudel vastava aruande, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.

§ 20. Juhatuse asendusliige
Mõjuval põhjusel, milleks on eelkõige juhatuse liikme ajutine või kestev võimetus täita
oma kohustusi, võib kohus väljalangenud juhatuse liikme asemele nõukogu või huvitatud
isiku nõudel määrata uue liikme. Kohtu määratud juhatuse liikme volitused kestavad uue
juhatuse liikme määramiseni nõukogu poolt. Kohtu määratud juhatuse liikmel on õigus
sihtasutuse arvel mõistlike kulutuste hüvitamisele ja mõistlikule tasule, mille määrab
vaidluse korral kohus määrusega.
(15.06.2005 jõust.01.01.2006 – RT I 2005, 39, 308)

§ 21. Juhatuse liikme tagasikutsumine
(1) Nõukog u võib juhatuse liikme igal ajal, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda.
Temaga sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule.
(2) Põhikirjaga võib ette näha, et juhatuse liikme võib tagasi kutsuda ainult mõjuval
põhjusel, milleks on eelkõige kohustuste olulisel määral täitmata jätmine või võimetus
sihtasutust juhtida.

§ 22. Juhatuse liikmete tasustamine ja kulutuste hüvitamine

(1) Kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti, võib juhatuse liikmele maksta tema
ülesannetele ja sihtasutuse majanduslikule olukorrale vastavat tasu.
(2) Tasu suuruse ja maksmise korra määrab nõukogu.
(3) Juhatuse liikmel on õigus nõuda ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste
hüvitamist, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.

§ 23. Juhatuse liikmete vastutus
(1) Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud sihtasutusele
kahju, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kahju hüvitamist sihtasutusele võib
nõuda ka sihtasutuse võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada sihtasutuse vara
arvel.
(3) Võlausaldajal on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud nõue esitada ka
juhul, kui sihtasutus on nõudest juhat use liikme vastu loobunud või sõlminud temaga
kompromissilepingu.
(4) Juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat kohustuse
rikkumisest.
(05.06.2002 jõust.01.07.2002 – RT I 2002, 53, 336)

§ 24. Nõukogu ülesanded
Nõukogu kavandab sihtasutuse tegevust ning korraldab sihtasutuse juhtimist ja teostab
järelevalvet sihtasutuse tegevuse üle.

§ 25. Nõukogu pädevus
(1) Nõukogu nõusolek on juhatusele vajalik tehingute tegemiseks, mis väljuvad
igapäevase majandustegevuse raamest, eelkõige tehingute tegemiseks, millega kaasneb:
1) osaluse omandamine ja lõppemine äriühingus või
2) kinnisasjade, samuti registrisse kantud vallasasjade võõrandamine või
asjaõigusega koormamine.
(2) Põhikirjaga võib ette näha, e t käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud tehingute
tegemiseks ei ole nõukogu nõusolek vajalik või on see vajalik ainult põhikirjas nimetatud
juhtudel, samuti teisi tehinguid, mille tegemiseks on vajalik nõukogu nõusolek.
(3) Käesoleva paragrahvi 1 . ja 2. lõikes nimetatud piirangud ei kehti kolmandate
isikute suhtes.
(4) Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes nimetatud nõukogu nõusolek ei ole tehingu
tegemiseks vajalik, kui tehingu tegemisega viivitamisega kaasneks sihtasutusele oluline
kahju.
(5) Oma ülesannete täitmiseks on nõukogul õigus tutvuda kõigi sihtasutuse
dokumentidega ning kontrollida raamatupidamise õigsust, vara olemasolu, samuti
sihtasutuse tegevuse vastavust seadusele ja põhikirjale.
(6) Nõukogul on õigus saada juha tuselt teavet sihtasutuse tegevuse kohta ning nõuda
juhatuselt tegevusaruannet ja bilansi koostamist.
(7) Nõukogu esindab sihtasutust vaidlustes ja tehingute tegemisel juhatuse liikmega.
(8) Nõukogul on ka muud seaduses sätestatud õigused.

§ 26. Nõukogu liikmed
(1) Nõukogul on kolm liiget, kui põhikiri ei näe ette suuremat liikmete arvu.
Nõukogu liige peab olema teovõimeline füüsiline isik.
(2) Nõukogu liikmeks ei või olla juhatuse liige ega audiitor ega nendega võrdset
majandu slikku huvi omav isik ega pankrotivõlgnik. Põhikirjaga võib näha ette muid
isikuid, kes ei või olla nõukogu liikmeks.
(3) Nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust.
(4) Nõukogu koosseisu muutumisel esitab juhatus registrile viie tööpäeva jooksul
avalduse, milles teatatakse koosseisu muutumise aeg ja põhikirjaline alus. Avaldusele
lisatakse nõukogu liikmete täielik nimekiri nende nimede, isikukoodide ja elukohtadega
ja liikme volituste alguskuupäevadega ning uue nõukogu liikme nõusolek liikmeksoleku
kohta.
(17.06.98 jõust.10.07.98 – RT I 1998, 59, 941)

§ 27. Nõukogu liikmete määramine ja tagasikutsumine
Nõukogu liikmete määramise ja tagasikutsumise kord sätestatakse põhikirjas.

§ 28. Nõukogu liikme määramine ja tagasikutsumine kohtu poolt
(1) Kui seaduse või põhikirjaga ettenähtud nõukogu liikmed puuduvad, määrab need
kohus huvitatud isiku nõudel või omal algatusel.
(2) Kohus kutsub nõukogu liikme huvitatud isiku nõudel või omal algatusel tagas i,
kui see on ette nähtud põhikirjaga, või muul mõjuval põhjusel, milleks on eelkõige
kohustuste olulisel määral täitmata jätmine või võimetus osaleda nõukogu töös või muul

viisil sihtasutuse huvide oluline kahjustamine, samuti pankrotimenetluse alustamisel
nõukogu liikme vastu.
(3) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud menetluse jooksul võib kohus teha
sihtasutuse juhtimiseks vajalikke korraldusi ning peatada menetluse ajaks nõukogu liikme
volitused.
(4) Kohtu poolt tagasikutsutud nõukogu liige ei või kuuluda ühegi sihtasutuse
juhatusse ega nõukogusse viie aasta jooksul tagasikutsumisest.

§ 29. Nõukogu koosolek
(1) Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks
kord aastas. Koosoleku kutsub kokku nõukog u esimees või teda asendav nõukogu liige.
(2) Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu
liikmetest. Põhikirjaga võib ette näha suurema esindatuse nõude.
(3) Nõukogu koosolek kutsutakse kokku, kui seda nõua b nõukogu liige, juhatus või
audiitor.
(4) Nõukogu koosolek protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla nõukogu esimees
või teda asendav nõukogu liige ja protokollija, kui põhikirjas ei ole ette nähtud, et
protokollile kirjutavad alla kõik koosole kul osalenud nõukogu liikmed. Protokolli
kantakse nõukogu liikme eriarvamus, mille ta kinnitab oma allkirjaga.

§ 30. Nõukogu otsus
(1) Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul
osalenud nõukogu liikmetest. Põhiki rjaga võib ette näha suurema häälteenamuse nõude.

(11) Isiku valimisel loetakse valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli. Häälte
võrdsel jagunemisel heidetakse liisku, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.
(17.06.98 jõust.10.07.98 – RT I 1998, 59, 941)
(2) Nõukogu võib teha otsuse koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt
hääletavad kirjalikult kõik nõukogu liikmed, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.
(3) Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu liikmel ei ole õig ust hääletamisest
keelduda ega erapooletuks jääda.
(4) Nõukogu liige ei võta osa hääletamisest, kui otsustatakse tema ja sihtasutuse
vahelise tehingu tegemiseks nõusoleku andmist, samuti kolmanda isiku ja sihtasutuse
vahelise tehingu tegemiseks nõus oleku andmist, kui nõukogu liikme sellest tehingust
tulenevad huvid on vastuolus sihtasutuse huvidega.

§ 30
1. Nõukogu otsuse vaidlustamine ja tühisus
(1) Kohus võib sihtasutuse vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnustada nõukogu
seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud
alates nõukogu otsuse vastuvõtmisest.
(2) Nõukogu otsuse kehtetuks tunnustamist ei saa nõuda, kui nõukogu on
vaidlustatavat otsust uue otsusega kinnitanud ja seda ei ole vaidlustami se tähtaja jooksul
vaidlustatud või on hagi jäetud rahuldamata.
(3) Nõukogu otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda juhatus või asutaja, samuti iga
juhatuse liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega
kaasneks ilmselt kahju hüvitamise kohustus, ning nõukogu liige, kes ei osalenud otsuse
vastuvõtmisel. Nõukogu liige, kes osales otsuse vastuvõtmisel, võib otsuse kehtetuks
tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele.

(4) Kohus ei aruta nõukogu otsuse kehtetuks tunnistamise hagi saamisel asja enne,
kui otsuse vaidlustamise tähtaeg on möödunud. Erinevad hagid sama otsuse kehtetuks
tunnistamiseks liidetakse ühte menetlusse.
(5) Nõukogu otsus on tühine, kui nõukogu ko kkukutsumisel rikuti seaduse või
põhikirja nõudeid, otsus rikub sihtasutuse võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi
tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele, samuti muul seadusega
ettenähtud juhul.
(6) Otsuse tühisusele võib kohtumenetluses tugineda nii hagi kui ka vastuväite
esitamisega. Otsuse tühisusele ei saa tugineda, kui otsuse alusel on tehtud kanne
mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse ja kande tegemisest on möödunud kaks
aastat.
(7) Nõukogu otsus e kehtetuks tunnistamise või tühisuse tuvastamise kohtuotsus
kehtib kõigi asutajate ning juhatuse ja nõukogu liikmete suhtes, sõltumata nende
osalemisest kohtumenetluses.
(8) Kui kehtetuks tunnistatud otsuse või otsuse, mille tühisuse kohus tuvastas , alusel
oli tehtud kanne mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse, saadab kohus otsuse
ärakirja registripidajale kande muutmiseks.
(15.06.2005 jõust.01.01.2006 – RT I 2005, 39, 308)

§ 31. Nõukogu liikmete tasustamine
Kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti, võib nõukogu liikmele maksta tema ülesannetele
ja sihtasutuse majanduslikule olukorrale vastavat tasu.

§ 32. Nõukogu liikmete vastutus

(1) Nõukogu liikmed vastutavad oma kohustuse rikkumisega sihtasutusele tekitanud
kahju hüvitamise eest nagu juhatuse liikmed.
(05.06.2002 jõust.01.07.2002 – RT I 2002, 53, 336)
(2) (Kehtetu – 05.06.2002 jõust.01.07.2002 – RT I 2002, 53, 336)
(3) (Kehtetu – 05.06.2002 jõust.01.07.2002 – RT I 2002, 53, 336)
(4) Nõukogu liige vabaneb vastutusest sihtasutuse ees, kui ta on ebaseadusliku
tegevuse aluseks oleva otsuse vastuvõtmisel jäänud eriarvamusele ning eriarvamus on
kantud protokolli.

4. peatükk
Raamatupidamine ja kontroll

§ 33. Raamatupidamine
Juhatus korraldab sihtasutuse ra amatupidamise vastavalt raamatupidamise seadusele.

§ 34. Majandusaasta aruanne
(1) Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja
tegevusaruande seaduses sätestatud korras.
(2) Juhatus esitab aruanded kinnitamise ks nõukogule hiljemalt nelja kuu jooksul
majandusaasta lõppemisest. Enne aruannete nõukogule kinnitamiseks esitamist edastab
juhatus aruanded audiitorile kontrollimiseks.

(3) Kinnitatud majandusaasta aruandele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed.
(4) Juhatus esitab kinnitatud majandusaasta aruande registrile kuue kuu jooksul
majandusaasta lõpust.

§ 35. Audiitor
Sihtasutusel peab olema audiitor.

§ 36. Audiitori nimetamine
(1) Audiitorite arvu määrab ja audiitori nimetab nõukogu, ke s määrab ka nende
tasustamise korra.
(2) Audiitoriks võib olla isik, kellele on see õigus seaduse alusel antud.
(3) Audiitoriks ei või olla juhatuse ega nõukogu liige ega sihtasutuse töötaja, samuti
nendega võrdset majanduslikku huvi omavad i sikud. Kui põhikirjaga on soodustatud
isikute ring määratud, ei või audiitoriks olla ka soodustatud isik, samuti temaga võrdset
majanduslikku huvi omav isik.
(4) Juhatus esitab registrile audiitorite nimekirja. Audiitorite vahetumisel esitab
juhatus registrile audiitorite uue nimekirja viie päeva jooksul.

§ 37. Audiitori volituste tähtaeg
Audiitori võib nimetada ühekordse audiitorkontrolli tegemiseks või teatud tähtajaks.
Audiitori nimetamiseks peab olema tema kirjalik nõusolek, mis tuleb koos audi itorite
nimekirjaga esitada registripidajale.

(17.06.98 jõust.10.07.98 – RT I 1998, 59, 941)

§ 38. Erikontroll
(1) Sihtasutuse juhatus või nõukogu, samuti juhatuse või nõukogu liige või muu
huvitatud isik võib nõuda, et kohus otsustaks sihtasutuse juhtimise või varalise seisundiga
seotud küsimustes erikontrolli korraldamise ja määraks erikontrolli läbiviija. Kohus
otsustab erikontrolli korraldamise ainult mõjuval põhjusel. Kohus kuulab enne
erikontrolli määramist ära võimaluse korral ka sihtasutuse juhatuse ja nõukogu liikmed.
(15.06.2005 jõust.01.01.2006 – RT I 2005, 39, 308)
(2) Erikontrolli läbiviijaks võivad olla ainult audiitorid. Nende tasustamise korra ja
tasu suuruse määrab kohus.
(2
1) Kohus võib huvitatud isiku nõudel või omal a lgatusel erikontrolli läbiviija
asendada, kui sel isikul ei ole ilmselt erikontrolli läbiviimiseks vajalikke teadmisi või
kogemusi või kui on kahtlusi tema erapooletuses.
(15.06.2005 jõust.01.01.2006 – RT I 2005, 39, 308)
(3) Juhatuse ja nõukogu lii kmed peavad võimaldama erikontrolli läbiviijatele
tutvumist kõigi erikontrolli läbiviimiseks vajalike dokumentidega ning andma vajalikku
teavet. Erikontrolli läbiviijad peavad hoidma sihtasutuse ärisaladust.

Dokumentidega tutvumise võimaldamisest või tea be andmisest keeldumisel võib
erikontrolli läbiviija esitada hagita menetluses kohtule kahe nädala jooksul keeldumise
saamisest või nelja nädala jooksul taotluse esitamisest, kui sellele ei ole vastatud,
avalduse juhatuse või nõukogu liikmete teabe andmise ks või dokumentidega tutvumise
võimaldamiseks kohustamiseks.

(15.06.2005 jõust.01.01.2006 – RT I 2005, 39, 308)
(4) Erikontrolli läbiviimisega seotud kulude jaotamise erikontrolli nõudja ja
sihtasutuse vahel otsustab kohus erikontrolli tulemuste jär gi. Kui nõue oli esitatud
põhjendamatult nõudja tahtluse või raske ettevaatamatuse tõttu, vastutavad nõudjad
erikontrolliga sihtasutusele tekitatud kahju eest solidaarselt.
(5) Erikontrolli läbiviijad koostavad erikontrolli tulemuste kohta aruande, mille nad
esitavad kohtule.
(6) Kontrolli tulemuste põhjal otsustab kohus, kas ja milliseid abinõusid peab
kasutama sihtasutuse tegevuse vastavusse viimiseks sihtasutuse eesmärgiga.

§ 39. Sihtasutuse tegevuse avalikustamine
(1) Soodustatud isik või muu selleks õigustatud huvi omav isik võib nõuda
sihtasutuselt teavet sihtasutuse eesmärgi täitmise kohta. Ta võib tutvuda sihtasutuse
raamatupidamise aastaaruande ja juhatuse tegevuse aruandega, samuti audiitori
järeldusotsuse, raamatupidamisdokumentide, asutamisotsuse ja põhikirjaga.
(2) Kui põhikirjas ei ole soodustatud isikute ringi määratud, on käesoleva paragrahvi
1. lõikes nimetatud õigus kõigil huvitatud isikutel.
(3) Kui sihtasutus ei täida käesoleva paragrahvi 1. lõikes nime tatud nõuet, võib
õigustatud isik nõuda oma õiguste teostamist kohtu korras.

5. peatükk
Sihtasutuse põhikirja muutmine

§ 40. Asutamisotsuse ja põhikirja tühistamine või muutmine enne sihtasutuse registrisse
kandmist
(1) Kuni sihtasutuse registrisse kandmiseni võib asutaja asutamisotsuse tühistada või
seda muuta või muuta põhikirja. Kui sihtasutusel on mitu asutajat, võivad asutamisotsuse
tühistada või seda muuta või põhikirja muuta ainult kõik asutajad ühiselt.
(2) Kui üks mitmest asutajas t on surnud või lõppenud või muul põhjusel ei saa või ei
soovi asutaja õigusi teostada (välja langenud), ei või teised asutajad asutamisotsust
tühistada. Asutamisotsust või põhikirja võivad teised asutajad muuta ainult sihtasutuse
eesmärki järgides.
(3) Kui kõik asutajad on välja langenud ja on ilmnenud registrisse kandmise
takistused, võib juhatus nende kõrvaldamiseks või muutunud asjaolude arvessevõtmiseks
muuta asutamisotsust ja põhikirja, järgides sihtasutuse eesmärki.

§ 41. Põhikirja muutmine pärast sihtasutuse registrisse kandmist
(1) Pärast sihtasutuse registrisse kandmist võib asutaja sihtasutuse põhikirja muuta
üksnes käesoleva paragrahvi 3. lõikes sätestatut järgides. Kui sihtasutusel on mitu
asutajat, võivad põhikirja muuta kõik as utajad ühiselt.
(2) Nõukogu võib sihtasutuse põhikirja muuta üksnes siis, kui:
1) kõik asutajad on välja langenud või
2) asutajad ei jõua põhikirja muutmises kokkuleppele või
3) see õigus on nõukogule põhikirjaga antud.
(3) Asutaja või nõukogu võib põhikirja muuta üksnes muutunud asjaolude
arvessevõtmiseks, järgides sihtasutuse eesmärki.

(17.06.98 jõust.10.07.98 – RT I 1998, 59, 941)
(4) Kui asjaolude muutumise tõttu tuleb sihtasutuse põhikirja muuta, kuid põhiki rja
muutmiseks õigustatud isikud seda ei tee, võib põhikirja muutmise otsustada kohus
asutaja, nõukogu või huvitatud isiku nõudel.

§ 42. Põhikirja muutmise kanne
Põhikirja muutmine jõustub muudatuse registrisse kandmisest. Põhikirja muutmise
registrisse kandmise avaldusele lisatakse põhikirja muutmise otsus ja põhikirja uus tekst.
Põhikirja uuele tekstile peab alla kirjutama vähemalt üks juhatuse liige või kui juhatuse
liikmed on õigustatud ühingut esindama ainult ühiselt, siis kõik ühiselt esindama
õigus tatud juhatuse liikmed.
(17.06.98 jõust.10.07.98 – RT I 1998, 59, 941)

6. peatükk
Lõpetamine

§ 43. Lõpetamise alused
Sihtasutus lõpetatakse:
1) nõukogu otsusega;
2) asutajate otsusega, kui see asutajate õigus on ette nähtud põhikirjas;
3) kui sihtasutuse eesmärk on saavutatud;

4) tähtaja möödumise tõttu, kui sihtasutus oli tähtajaline;
4
1) sihtasutuse pankroti väljakuulutamisega või pankrotimenetluse raugemisega enne
pankroti väljakuulutamist;
(15.06.2005 jõust.01.01.2006 – RT I 2005, 39, 308)
5) muul seaduses või põhikirjaga ettenähtud alusel.

§ 44. Lõpetamine nõukogu otsuse alusel
Nõukogu võib otsustada sihtasutuse lõpetamise ainult põhikirjas ettenähtud juhtudel.
Otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud kõik nõukogu liikmed.

§ 45. Pankrotiavalduse esitamine
Juhatus peab esitama pankrotiavalduse, kui selgub, et sihtasutusel on vähem vara, kui
võetud kohustusi. Avalduse esitamata jätmise või avalduse esitamisega viivitamise korral
vastutavad selles süüdi olevad juhatuse liikmed sellega sihtasutusele või kolmandatele
isikutele tekitatud kahju eest solidaarselt.

§ 46. Sundlõpetamine
(1) Sihtasutus lõpetatakse kohtumäärusega siseministri või muu huvitatud isiku
nõudel, kui:
(15.06.2005 j õust.01.01.2006 – RT I 2005, 39, 308)
1) sihtasutuse eesmärk või tegevus on vastuolus seaduse, põhiseadusliku korra või
heade kommetega;

2) sihtasutuse tegevus ei vasta käesoleva seaduse paragrahvis 2 sätestatud nõuetele
või tema põhikirjal istele eesmärkidele;
3) sihtasutuse vara on eesmärgi saavutamiseks ilmselt ebapiisav ja piisava vara
omandamine lähitulevikus on ebatõenäoline;
4) kui nõukogu ei tee põhikirjas ettenähtud juhul lõpetamisotsust või juhatus ei esita
seaduses ettenähtud lõpetamise avaldust;
5) muudel seaduses sätestatud juhtudel.
(2) Kohus võib anda tähtaja käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud puuduste
kõrvaldamiseks.
(3) Kohus võib sundlõpetamise otsustada ka omal algatusel, kui seadusest ei tulene
teisiti.
(15.06.2005 jõust.01.01.2006 – RT I 2005, 39, 308)

§ 47. Lõpetamise avaldus
(1) Sihtasutuse lõpetamisel peab juhatus esitama avalduse lõpetamise kandmiseks
registrisse. Sundlõpetamise või pankroti korral, samuti pankrotimenetluse lõppemise
korral tehakse vastav kanne kohtuotsuse alusel.
(2) Kui lõpetamise aluseks on nõukogu otsus, tuleb see avaldusele lisada.
(3) Pankrotiotsuse teinud kohus teatab registripidajale sihtasutuse pankroti
väljakuulutamisest, samuti pankrotimenetluse lõppemisest. Pankrotikandes märgitakse
pankrotihalduri nimi, isikukood ja elukoht.

§ 48. Likvideerimine
(1) Sihtasutuse lõpetamisel toimub selle likvideerimine (likvideerimismenetlus), kui
seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(2) Likvideerimismenetluses peab sihtasutuse nimele lisama märkuse
“likvideerimisel”.

§ 49. Likvideerijad
(1) Sihtasutuse likvideerijateks on juhatuse liikmed, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud
teisiti. Sundlõpetamise korral määrab likvideerijad kohus, kes määrab ka likvideerijate
tasustamise korra ja tasu suuruse.
(2) Likvideerija peab olema teovõimeline füüsiline isik.
(3) Vähemalt poolte likvideerijate elukoht peab olema Eestis.
(4) Sihtasutuse asutaja, teise likvideerija või muu huvitatud isiku nõudel või kohtu
enda algatusel võib kohus likvideerija mõjuval põhjusel tagasi kutsuda. Sel juhul nimetab
kohus uue likvideerija.

§ 50. Likvideerija kanne
(1) Juhatus esitab avalduse likvideerijate registrisse kandmisek s.
(2) Kui likvideerija nimetatakse kohtumäärusega, saadab kohus registripidajale
määruse kande tegemiseks.
(15.06.2005 jõust.01.01.2006 – RT I 2005, 39, 308)
(3) Registrisse kantakse likivideerijate nimed, elukohad ja isikukoodid.

§ 51. Likvideerijate õigused ja kohustused
(1) Likvideerijatel on juhatuse ja nõukogu õigused ja kohustused, mis ei ole
vastuolus likvideerimise eesmärgiga.
(2) Likvideerijad lõpetavad sihtasutuse tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara,
rahuldava d võlausaldajate nõuded ja jaotavad pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist
allesjäänud vara selleks õigustatud isikute vahel.
(3) Likvideerijad ei pea vara müüma, kui see ei ole vajalik võlausaldajate nõuete
rahuldamiseks või järelejäänud vara jao tamiseks õigustatud isikute vahel.
(4) Likvideerijad võivad teha ainult sihtasutuse likvideerimiseks vajalikke tehinguid.

§ 52. Likvideerijate esindusõigus
(1) Kui sihtasutusel on mitu likvideerijat, on neil õigus esindada sihtasutust ainul t
ühiselt, kui põhikirja või likvideerijate määramise otsusega ei ole ette nähtud teisiti.
Kolmandate isikute suhtes kehtib nimetatud piirang ainult siis, kui see on kantud
registrisse.
(2) Likvideerijad võivad volitada enda hulgast ühte või mitut t eatud tehingute
tegemiseks või tegevuseks.

§ 53. Võlausaldajatele teatamine
(1) Likvideerijad avaldavad viivitamata teate sihtasutuse likvideerimismenetlusest
ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teada olevatele võlausaldajatele peavad
likvi deerijad saatma likvideerimisteate.

(20.01.1999 jõust.01.01.2000 – RT I 1999, 10, 155)
(2) Likvideerimisteates tuleb märkida, et võlausaldajad esitaksid oma nõuded kahe
kuu jooksul teate avaldamisest.
(06.06.96 jõust.01.10.96 – RT I 1996, 42, 811; 17.06.98 jõust.10.07.98 – RT I 1998, 59,
941; 06.06.2001 jõust.07.07.2001 – RT I 2001, 56, 336)

§ 54. Nõuete esitamine
(1) Võlausaldajad peavad kahe kuu jooksul likvideerimisteate avaldamisest teatama
likvideerijatele kõigist oma nõuetest sihtasutu se vastu. Teates tuleb märkida nõude sisu,
alus ja suurus ning sellele lisada nõuet tõendavad dokumendid.
(17.06.98 jõust.10.07.98 – RT I 1998, 59, 941; 06.06.2001 jõust.07.07.2001 – RT I 2001,
56, 336)
(2) Kui teada olev võlausaldaja ei ole nõuet e sitanud, deponeeritakse temale kuuluv
raha.
(3) Kui võlausaldaja nõude täitmise tähtpäev ei ole saabunud või võlausaldaja ei võta
täitmist vastu, deponeeritakse temale kuuluv raha.

§ 55. Pankrotiavalduse esitamine likvideerimisel
Kui likvideeritav a sihtasutuse varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks,
peavad likvideerijad esitama pankrotiavalduse.

§ 56. Vara jaotamine

(1) Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist allesjäänud
vara jaotatakse põhikirja järgi selleks õigustatud isikute vahel. Kui põhikirjaga ei ole ette
nähtud teisiti, jaotatakse vara õigustatud isikute vahel võrdsetes osades.
(2) Kui sihtasutus lõpetatakse füüsilisest isikust asutajate otsusel, läheb
likvideerimisel järelejää nud vara üle neile, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Vara
läheb füüsilistest isikutest asutajatele üle võrdsetes osades, kui põhikirjaga ei ole
sätestatud teisiti.
(17.06.98 jõust.10.07.98 – RT I 1998, 59, 941)
(3) Kui põhikirjaga ei ole ette nähtud, kellele läheb üle likvideerimisel järelejäänud
vara, läheb vara üle riigile, kes peab seda kasutama võimalikult sihtasutuse eesmärkidele
vastavalt.
(4) Sihtasutuse sundlõpetamise korral põhjusel, et selle eesmärk või tegevus on
vastuolus põhiseadusliku korra, kriminaalseaduse või heade kommetega, läheb pärast
võlausaldajate nõuete rahuldamist järelejäänud vara riigile.
(5) Vara ei või õigustatud isikutele välja jagada enne viie kuu möödumist sihtasutuse
likvideerimisteate avaldamisest.
(06.06.2001 jõust.07.07.2001 – RT I 2001, 56, 336)

§ 57. Registrist kustutamine ja täiendav likvideerimine
(1) Pärast likvideerimise lõppemist esitavad likvideerijad avalduse sihtasutuse
registrist kustutamiseks.
(2) Kui pärast sihtas utuse registrist kustutamist ilmneb, et sihtasutusel jäi jaotamata
vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel

otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata
uued likvideerijad.
(15.06.2005 jõust.01.01.2006 – RT I 2005, 39, 308)
(3) Sihtasutuse võlausaldaja nõudel võib likvideerimise pärast sihtasutuse registrist
kustutamist läbi viia üksnes juhul, kui võlausaldaja põhistab, et tema nõue sihtasutuse
vastu jäi likvideerimismenetluses rahuldamata, tal ei ole võimalik nõuet muul viisil
rahuldada ja likvideerimise ennistamisel on ta nõue võimalik rahuldada või kui
sihtasutust ei oleks võinud vaidluse tõttu nõude üle registrist kustutada. Võlausaldaja
taotlust täiendavak s likvideerimiseks ei rahuldata muu hulgas, kui ta mõjuva põhjuseta ei
esitanud oma nõuet likvideerijatele õigeaegselt.
(15.06.2005 jõust.01.01.2006 – RT I 2005, 39, 308)

§ 58. Sihtasutuse registrist kustutamine
(1) Sihtasutuse lõppemisel kustutat akse sihtasutus registrist sihtasutuse enda
avalduse alusel või seaduses sätestatud muul alusel.
(2) Kui sihtasutuse likvideerimise lõppemisel ei esitata avaldust selle registrist
kustutamiseks, on registripidajal õigus sihtasutus registrist kustuta da.
(3) Sihtasutust ei või registrist kustutada Maksu – ja Tolliameti kirjaliku nõusolekuta,
välja arvatud siis, kui viimane on esitanud avalduse sihtasutuse registrist kustutamiseks.
Maksu – ja Tolliamet ei või nõusolekust keelduda, kui tal ei ole si htasutuse vastu nõudeid.
Kui nõusolekut ei ole saadud 20 päeva jooksul pärast taotluse saatmist, loetakse Maksu-
ja Tolliamet registrist kustutamisega nõus olevaks.
(17.12.2003 jõust.01.01.2004 – RT I 2003, 88, 591)

§ 59. Dokumentide säilitamine
(1) Likvideerijad annavad sihtasutuse dokumendid hoiule ühele likvideerijale või
arhiivile. Kui likvideerijad dokumentide hoidjat määranud ei ole, määrab selle kohus.
(25.03.98 jõust.01.05.98 – RT I 1998, 36/37, 552)
(2) Dokumentide hoidja nimi ning isiku – või registrikood ja elu- või asukoht
kantakse registrisse likvideerijate avalduse alusel. Kui hoidja määrab kohus, tehakse
kanne kohtuotsuse alusel. Dokumentide hoidja muutumisel teatab üleandja sellest enne
üleandmist registripidajale uute andmete registrisse kandmiseks.
(25.03.98 jõust.01.05.98 – RT I 1998, 36/37, 552; 17.06.98 jõust.10.07.98 – RT I 1998,
59, 941)
(3) Sihtasutus on vastutav oma tegevuse tulemusena loodud või saadud dokumentide
säilimise eest seadusega ettenähtud tähtaja jook sul. Sihtasutuse likvideerimisel võib tema
säilitamisele kuuluvad dokumendid kokkuleppel arhiiviga üle anda arhiivi. Dokumentide
üleandmisel arhiivi läheb vastutus nende säilimise eest arhiivile.
(25.03.98 jõust.01.05.98 – RT I 1998, 36/37, 552)

§ 60. (K ehtetu – 05.06.2002 jõust.01.07.2002 – RT I 2002, 53, 336)

7. peatükk
Ühinemine ja jagunemine

1. jagu.

Ühinemine

§ 61. Ühinemise mõiste
(1) Sihtasutus (ühendatav sihtasutus) võib ühineda teise sihtasutusega (ühendav
sihtasutus) nende põhikirja des ettenähtud juhtudel. Ühendatav sihtasutus loetakse
lõppenuks.
(2) Sihtasutused võivad ühineda ka selliselt, et asutavad uue sihtasutuse. Ühinevad
sihtasutused loetakse sel juhul lõppenuks.
(3) Ühinemine toimub likvideerimismenetluseta.
(4 ) Ühinemise korral läheb ühendatava sihtasutuse vara üle ühendavale sihtasutusele.
Uue sihtasutuse asutamise korral läheb ühinevate sihtasutuste vara sellele üle.
(5) Sihtasutus võib ühineda ainult teise sihtasutusega.
(6) Seaduses sät estatud juhtudel on ühinemiseks vaja pädeva asutuse luba.

§ 62. Ühinemisleping
(1) Ühinemiseks sõlmivad sihtasutuste juhatused ühinemislepingu, milles tuleb
märkida sihtasutuste nimed ja asukohad ning ühinemise tagajärjed ühendatava sihtasutuse
tö ötajatele.
(2) Ühinemisleping peab olema notariaalselt tõestatud.
(3) Kui heakskiidetud ühinemisleping on tingimuslik ja tingimus ei ole viie aasta
jooksul pärast lepingu sõlmimist saabunud, võib sihtasutus selle lõpetada, teatades

lõpetamisest vähemalt kuus kuud ette, kui ühinemislepingus ei ole ette nähtud lühemat
etteteatamise tähtaega.

§ 63. Ühinemisotsus
(1) Ühinemislepingust tekivad õigused ja kohustused, kui ühinemislepingu on heaks
kiitnud kõigi ühinevate sihtasutuste nõukogud. Ühinemisotsus peab olema kirjalik.
(17.06.98 jõust.10.07.98 – RT I 1998, 59, 941)
(2) Ühinemisotsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle 2/3 nõukogu
liikmetest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.

§ 64. Võlausaldajate kaitse
(1) Iga ühineva sihtasutuse juhatus saadab 15 päeva jooksul ühinemisotsuse
vastuvõtmisest kirjaliku teate ühinemise kohta sihtasutusele teada olevatele
võlausaldajatele, kellel olid nõuded sihtasutuse vastu enne ühinemisotsuse tegem ist.
(2) Ühinemisotsuse kohta peab juhatus avaldama üleriigilise levikuga ajalehes kaks
teadet vähemalt 15 -päevase vahega ning kutsuma neis võlausaldajaid üles esitama oma
nõuded. Teates tuleb märkida, et võlausaldajad esitaksid oma nõuded kahe kuu jooksul.
(3) Sihtasutus peab tagama võlausaldajate nõuded, kui need on esitatud kahe kuu
jooksul viimase teate avaldamisest. Kui nõude täitmise tähtpäev on saabunud või kui
nõue ei ole piisavalt tagatud, võib võlausaldaja nõuda nõude rahuldamist.
(4 ) Ühendava sihtasutuse võlausaldaja võib oma nõude tagamist või rahuldamist
nõuda üksnes siis, kui ta tõendab, et ühinemine ohustab tema nõude täitmist.

(5) Kui võlausaldaja ei teata oma nõudest käesoleva paragrahvi 3. lõikes nimetatud
tähtaja jooksul, loetakse, et ta on ühinemisega nõus.

§ 65. Avalduse esitamine registrile
(1) Ühinemisel osaleva sihtasutuse juhatus esitab mitte varem kui kolme kuu
möödudes teise ühinemise teate avaldamisest oma sihtasutuse asukohas avalduse
ühinemise registrisse kandmiseks. Avaldusele lisatakse:
1) ühinemislepingu notariaalselt kinnitatud ärakiri;
(14.11.2001 jõust.01.02.2002 – RT I 2001, 93, 565)
2) ühinemisotsus;
3) ühinemise luba, kui see on nõutav.
4) viide Ametlike Teadaannete numbritele, milles on avaldatud käesoleva seaduse §
64 lõikes 2 nimetatud teated.
(17.06.98 jõust.10.07.98 – RT I 1998, 59, 941; 06.06.2001 jõust.07.07.2001 – RT I 2001,
56, 336)
(2) Avalduses peavad juhatuse liikmed kinnitama, et oma nõuded tähtaegselt
esitanud ja ühinemise vastu vaielnud võlausaldajate nõuded on tagatud või rahuldatud.

§ 66. Ühendava sihtasutuse nimi
Ühendav sihtasutus võib jätkata tegevust ühendatava sihtasutuse nime all.

§ 67. Ühinemise kanne
(1) Ühinemine kantakse ühendava sihtasutuse asukoha registrisse, kui see on kantud
kõigi ühendatavate sihtasutuste asukoha registritesse. Ühendatava sihtasutuse asukoha
registri kandes märgitakse, et ühinemine loetakse toimunuks selle kandmisega ühendava
sihtasutuse as ukoha registrisse.
(2) Ühendava sihtasutuse asukoha registri registripidaja teatab ühendatava
sihtasutuse asukoha registripidajale ühinemise registrisse kandmisest. Saanud teate,
märgib registripidaja registrisse, millal on ühinemine kantud ühendava sihtasutuse
asukoha registrisse. Ühendatava sihtasutuse asukoha registripidaja saadab tema juures
hoitavad sihtasutuse dokumendid ühendava sihtasutuse asukoha registripidajale.

§ 68. Kande õiguslik toime
(1) Ühinemise kandmisega ühendava sihtasut use asukoha registrisse läheb
ühendatava sihtasutuse vara üle ühendavale sihtasutusele. Pärast ühinemise kandmist
ühendava sihtasutuse asukoha registrisse tehakse vara ülemineku kanded
kinnistusraamatus ja vallasvara registrites ühendava sihtasutuse juhatu se avalduse alusel.
(2) Ühendatav sihtasutus loetakse lõppenuks ühinemise kandmisega ühendava
sihtasutuse asukoha registrisse. Registripidaja kustutab ühendatava sihtasutuse registrist.

§ 69. Ühinemine uue sihtasutuse asutamisega
(1) Ühinem isele uue sihtasutuse asutamisega kohaldatakse käesoleva seaduse
paragrahvides 61- 68 sätestatut koos seaduses ettenähtud täiendustega.

(2) Ühinevatele sihtasutustele kohaldatakse ühendatava sihtasutuse kohta sätestatut ja
asutatavale sihtasutusele ühendava sihtasutuse kohta sätestatut. Sihtasutused loetakse
ühinenuks uue sihtasutuse registrisse kandmisel.
(3) Uue sihtasutuse asutamisele kohaldatakse sihtasutuse asutamise sätteid, kui
käesolevas peatükis sätestatust ei tulene teisiti. Asutajate ks on ühinevad sihtasutused.
(4) Ühinemislepingus tuleb lisaks käesoleva seaduse paragrahv 62 1. lõikes
sätestatule määrata uue sihtasutuse nimi ja asukoht ning juhatuse liikmed.
Ühinemislepingule lisatakse asutatava sihtasutuse põhikiri, mis kinnitatakse
ühinemisotsusega.
(5) Ühineva sihtasutuse juhatus esitab avalduse ühinemise kandmiseks sihtasutuse
asukoha registrisse.
(6) Ühinevate sihtasutuste juhatused esitavad ühise avalduse uue sihtasutuse
kandmiseks selle asukoha registrisse.

2. jagu.
Jagunemine

§ 70. Jagunemise mõiste
(1) Jagunemine toimub likvideerimismenetluseta jaotumise või eraldumise teel.
Sihtasutus võib jagunemisel osaleda ainult põhikirjas ettenähtud juhtudel.
(2) Jaotumise korral annab jagunev sihtas utus oma vara üle omandavatele
sihtasutustele. Omandav sihtasutus võib olla olemasolev või asutatav sihtasutus.
Jaotumise korral jagunev sihtasutus lõpeb.

(3) Eraldumise korral annab jagunev sihtasutus osa oma varast üle ühele või mitmele
omandavale sihtasutusele. Omandav sihtasutus võib olla olemasolev või asutatav
sihtasutus.
(4) Sihtasutus võib jaguneda ainult sihtasutusteks ning osaleda ainult sihtasutuse
jagunemisel.
(5) Seaduses sätestatud juhtudel on jagunemiseks vaja pädeva asut use luba.

§ 71. Jagunemisleping
(1) Jagunemiseks sõlmivad jagunemises osalevate sihtasutuste juhatused
jagunemislepingu. Jagunemislepingus tuleb märkida:
1) jagunemises osalevate sihtasutuste nimed ja asukohad;
2) igale omandavale sihtasutusele üleantava vara nimekiri;
3) jagunemise tagajärjed töötajatele.
(2) Jagunemisleping peab olema notariaalselt tõestatud.
(3) Kui heakskiidetud jagunemisleping on tingimuslik ja tingimus ei ole viie aasta
jooksul pärast lepingu sõlmimist saabunud, võib sihtasutus selle lõpetada, teatades
lõpetamisest vähemalt kuus kuud ette, kui jagunemislepingus ei ole ette nähtud lühemat
etteteatamise tähtaega.

§ 72. Jagunemisotsus

(1) Jagunemislepingust tekivad õigused ja kohustused, kui jagunemislepingu on
heaks kiitnud kõigi jagunemises osalevate sihtasutuste nõukogud. Jagunemisotsus peab
olema kirjalik.
(17.06.98 jõust.10.07.98 – RT I 1998, 59, 941)
(2) Jagunemisotsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle 2/3 nõukogu
liikmetest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.

§ 73. Võlausaldajate kaitse
(1) Jagunemisel osaleva sihtasutuse juhatus saadab 15 päeva jooksul jagunemisotsuse
vastuvõtmisest kirjaliku teate jagunemise kohta sihtas utusele teada olevatele
võlausaldajatele, kellel olid nõuded sihtasutuse vastu enne jagunemisotsuse vastuvõtmist.
(2) Jagunemisotsuse kohta peab juhatus avaldama ametlikus väljaandes Ametlikud
Teadaanded kaks teadet vähemalt 15 -päevase vahega ning k utsuma neis võlausaldajaid
üles esitama oma nõuded. Teates tuleb märkida, et võlausaldajad esitaksid oma nõuded
kahe kuu jooksul.
(20.06.2000 jõust.12.07.2000 – RT I 2000, 55, 365)
(3) Sihtasutus peab tagama võlausaldajate nõuded, kui need on esitat ud kahe kuu
jooksul viimase teate avaldamisest. Kui nõude täitmise tähtpäev on saabunud või kui
nõue ei ole piisavalt tagatud, võib võlausaldaja nõuda nõude rahuldamist.
(4) Omandava sihtasutuse võlausaldaja võib oma nõude tagamist või rahuldamist
nõuda üksnes siis, kui ta tõendab, et jagunemine ohustab tema nõude täitmist, välja
arvatud siis, kui tema nõude täitmise tähtpäev on saabunud.

§ 74. Avalduse esitamine sihtasutuste registrile

(1) Jagunemisel osaleva sihtasutuse juhatus esitab mitte varem kui kolme kuu
möödudes teise jagunemise teate avaldamisest oma sihtasutuse asukohas avalduse
jagunemise registrisse kandmiseks. Avaldusele lisatakse:
1) jagunemislepingu notariaalselt kinnitatud ärakiri;
(14.11.2001 jõust.01.02.2002 – RT I 2001, 93, 565)
2) jagunemisotsus;
3) jagunemise luba, kui see on nõutav.
4) viide Ametlike Teadaannete numbritele, milles on avaldatud käesoleva seaduse §
73 lõikes 2 nimetatud teated.
(17.06.98 jõust.10.07.98 – RT I 1998, 59, 941; 06.06.2001 jõust.07.07.2001 – RT I 2001,
56, 336)
(2) Avalduses peavad juhatuse liikmed kinnitama, et oma nõuded tähtaegselt
esitanud ja jagunemise vastu vaielnud võlausaldajate nõuded on tagatud või rahuldatud.

§ 75. Omandava sihtasutuse nimi
Jao tumise korral võib omandav sihtasutus jätkata tegevust jaguneva sihtasutuse nime all.

§ 76. Jagunemise kanne
(1) Jagunemine kantakse jaguneva sihtasutuse asukoha registrisse, kui see on kantud
kõigi omandavate sihtasutuste asukoha registritesse. O mandavate sihtasutuste asukoha
registrite kannetes märgitakse, et jagunemine loetakse toimunuks selle kandmisega
jaguneva sihtasutuse asukoha registrisse.

(2) Jaguneva sihtasutuse asukoha registri registripidaja teatab omandavate
sihtasutuste asukoha registripidajatele jagunemise registrisse kandmisest ja saadab neile
registri väljavõtte. Saanud teate, märgib registripidaja registrisse, millal on jagunemine
kantud jaguneva sihtasutuse asukoha registrisse.

§ 77. Kande õiguslik toime
(1) Jagun emise kandmisega jaguneva sihtasutuse asukoha registrisse läheb jaguneva
sihtasutuse kogu vara, eraldumise korral eraldatud vara vastavalt jagunemislepingus
ettenähtud jaotusele üle omandavatele sihtasutustele. Pärast jagunemise kandmist
jaguneva sihtasutu se asukoha registrisse tehakse vara ülemineku kanded
kinnistusraamatusse ja vallasvara registritesse omandava sihtasutuse juhatuse avaldusel.
(2) Jaotumise korral lõpeb jagunev sihtasutus jagunemise kandmisega jaguneva
sihtasutuse asukoha registriss e. Registripidaja kustutab jaguneva sihtasutuse registrist.
(3) Jaotumise korral jagamata jäänud vara jagatakse omandavate sihtasutuste vahel
võrdeliselt nende osaga jagatud varas.

§ 78. Vastutus jaguneva sihtasutuse kohustuste eest
(1) Enn e jagunemise kandmist jaguneva sihtasutuse asukoha registrisse tekkinud
jaguneva sihtasutuse kohustuste eest vastutavad jagunemisel osalevad sihtasutused
solidaarselt. Solidaarvõlgnike omavahelises suhtes on kohustatud isikuks ainult see,
kellele kohustuse d määrati jagunemislepinguga.
(2) Jagunemisel osalev sihtasutus, kellele kohustust jagunemislepingus ei määratud,
vastutab jaguneva sihtasutuse kohustuse eest, kui selle täitmise tähtpäev saabub viie aasta
jooksul pärast jagunemise kandmist jaguneva sihtasutuse asukoha registrisse.

§ 79. Jagunemine uue sihtasutuse asutamisega
(1) Jagunemisele uue sihtasutuse asutamisega kohaldatakse käesoleva seaduse
paragrahvides 70- 78 sätestatut koos seaduses ettenähtud täiendustega.
(2) Asutatavatele sihtasutustele kohaldatakse omandavate sihtasutuste kohta
sätestatut.
(3) Uue sihtasutuse asutamisele kohaldatakse sihtasutuse asutamise sätteid, kui
käesoleva peatüki sätetest ei tulene teisiti. Asutajaks on jagunev sihtasutus.
(4) Jagune misel uue sihtasutuse asutamisega koostavad jaguneva sihtasutuse juhatus
või sihtasutust esindama õigustatud osanikud jagunemiskava, mis asendab
jagunemislepingut. Jagunemiskavas tuleb lisaks käesoleva seaduse paragrahv 71 1. lõikes
sätestatule määrata uue sihtasutuse nimi ja asukoht ning juhatuse liikmed.
Jagunemiskavale lisatakse asutatava sihtasutuse põhikiri, mis kinnitatakse
jagunemisotsusega.
(5) Jaguneva sihtasutuse juhatus esitab avalduse uute sihtasutuste kandmiseks nende
asukoha registrisse ning jagunemise kandmiseks jaguneva sihtasutuse asukoha registrisse.
(6) Iga uue sihtasutuse asukoha registri registripidaja teatab jaguneva sihtasutuse
asukoha registripidajale uue sihtasutuse registrisse kandmisest. Teadete saamisel kõigi
uute si htasutuste kohta kannab jaguneva sihtasutuse asukoha registri registripidaja
jagunemise registrisse ja teatab kande tegemisest iga uue sihtasutuse asukoha
registripidajale ning saadab neile registri väljavõtte. Saanud teate, märgib registripidaja
registris se, millal on jagunemise kanne jaguneva sihtasutuse asukoha registrisse tehtud.

8. peatükk

Seaduse rakendamine

§ 80. Sihtasutuste seaduse kohaldamine vara sihtotstarbelise kogumise ja jagamise
eesmärgil moodustatud mittetulunduslikele ühendustele
(1) Alates 1996. aasta 1. oktoobrist võib sihtasutusi asutada ainult sihtasutuste
seaduses sätestatud korras ja neile kohaldatakse sihtasutuste seaduses sätestatut.
(2) Enne 1996. aasta 1. oktoobrit asutatud vara sihtotstarbelise kogumise ja jagam ise
eesmärgil moodustatud mittetulunduslikele ühendustele, millel ei ole liikmeid,
kohaldatakse nende sihtasutusena registrisse kandmiseni käesoleva seaduse paragrahv 1
lõikes 1, paragrahvis 2, paragrahv 3 lõikes 5, paragrahvides 4 ja 17, paragrahv 18 lõikes
1, lõike 2 esimeses lauses ja lõikes 3, paragrahvides 20- 23, paragrahvis 33, paragrahv 34
lõigetes 1 ja 3, paragrahvides 38, 43- 51, paragrahv 52 lõike 1 esimeses lauses ja lõikes 2,
paragrahvides 53- 60 sätestatut; registrisse kandmisel kohaldatakse neile käesolevat
seadust tervikuna. Kui käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud vara sihtotstarbelise
kogumise ja jagamise eesmärgil moodustatud mittetulundusliku ühenduse põhikiri on
vastuolus sihtasutuse seadusega, kohaldatakse seaduses sätestatut. Paragra hvides 16-32 ja
40- 42 sätestatut kohaldatakse vara sihtotstarbelise kogumise ja jagamise eesmärgil
moodustatud mittetulunduslikele ühendustele, millel ei ole liikmeid niivõrd, kui nende
põhikirjadest ei tulene teisiti.
(06.06.96 jõust.01.10.96 – RT I 1996, 42, 811; 17.06.98 jõust.10.07.98 – RT I 1998, 59,
941)
(3) Enne 1996. aasta 1. oktoobrit asutatud vara sihtotstarbelise kogumise ja jagamise
eesmärgil moodustatud mittetulunduslikele ühendustele, millel on liikmed, kohaldatakse
mittetulundusühingut e seaduse paragrahvides 91 -96 sätestatut.
(06.06.96 jõust.01.10.96 – RT I 1996, 42, 811)

(4) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud mittetulunduslike ühenduste
majandusaasta aruande kinnitab vastavalt põhikirjale selleks pädevust omav organ.
Sellistele ühendustele ei kohaldata raamatupidamise seaduse paragrahvis 24 sätestatut.
(06.06.96 jõust.01.10.96 – RT I 1996, 42, 811)
(5) Kuni vastava seaduse jõustumiseni määratakse audiitori tegevuse kord ja alused
ning audiitorile esitatavad nõuded Va bariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras.
(06.06.96 jõust.01.10.96 – RT I 1996, 42, 811)

§ 81. Ühinemine ja jagunemine
(1) Registrisse kantud sihtasutuste ühinemine ja jagunemine toimub käesolevas
seaduses sätestatud korras. Registrisse kantud s ihtasutus ei või ühineda registrisse
kandmata vara sihtotstarbelise kogumise ja jagamise eesmärgil moodustatud
mittetulundusliku ühendusega.
(2) Sihtasutusena registrisse kandmata vara sihtotstarbelise kogumise ja jagamise
eesmärgil moodustatud mittetulunduslike ühenduste ühinemine ja jagunemine ei ole
lubatud.

§ 82. Registrisse kandmise avaldus
(1) Enne 1996. aasta 1. oktoobrit asutatud ning Eesti Vabariigi ettevõtete, asutuste ja
organisatsioonide registris (edaspidi ettevõtteregister) reg istreeritud vara sihtotstarbelise
kogumise ja jagamise eesmärgil moodustatud mittetulunduslik ühendus, mis vastab
sihtasutuste seaduse nõuetele, kantakse sihtasutusena mittetulundusühingute ja
sihtasutuste registrisse tema avalduse alusel.

(2) Registrisse kandmise avalduses tuleb märkida sihtasutuse kohta seaduses
sätestatud andmed ning avaldusele lisada seaduses sätestatud dokumendid, samuti tema
ettevõtteregistris registreerimise tunnistus.
(3) Vara sihtotstarbelise kogumise ja jagamise eesmärgil moodustatud
mittetulundusliku ühenduse põhikiri peab sihtasutusena registrisse kandmiseks olema
viidud kooskõlla käesolevas seaduses sätestatuga.
(4) Paragrahvi 80 2. lõikes nimetatud mittetulunduslike ühenduste põhikirjas
muudatuste tegemine ja ettevõtteregistris registreerimisele kuuluvate andmete muutmine
toimub enne 1996. aasta 1. oktoobrit kehtinud korras.
(06.06.96 jõust.01.10.96 – RT I 1996, 42, 811)

§ 83. Märked registrites
(1) Ettevõtteregistrisse kantud vara sihtotstarbelise kogumise ja jagamise eesmärgil
moodustatud mittetulundusliku ühenduse sihtasutusena registrisse kandmisel tehakse
registri pidaja teate alusel ettevõtteregistri kandesse vastav märge.
(2) Enne 1996. aasta 1. oktoobrit asutatud vara sihtotstarbelise kogumise ja jagamise
eesmärgil moodustatud mittetulundusliku ühenduse sihtasutusena registrisse kandmisel
tehakse registrisse märge sihtasutuse varasema registreerimise kohta ettevõtteregistris,
näidates ära endise registrinumbri.

§ 84. Registrist kustut amine
Ettevõtteregistrisse kantud vara sihtotstarbelise kogumise ja jagamise eesmärgil
moodustatud mittetulunduslike ühenduste suhtes, mida ei ole 1998. aasta 1. oktoobriks
sihtasutusena registrisse kantud või mille registrisse kandmiseks ei ole selleks ajaks

registripidajale avaldust esitatud või mille registrisse kandmise avaldus on jäetud
rahuldamata, kohaldatakse mittetulundusühingute seaduse (RT I 1996, 42, 811; 1998, 96,
1515; 1999, 10, 155; 23, 355; 67, 658; 2000, 55, 365; 88, 576; 2001, 24, 133; 56, 336; 93,
565; 2002, 53, 336) paragrahvis 95 sätestatut.
(17.06.98 jõust.10.07.98 – RT I 1998, 59, 941)

§ 85. Sihtasutuse nimi
(1) Sihtasutuse kandmisel registrisse teeb registripidaja järelepärimise
ettevõtteregistri pidajale ettevõtteregistris s ama või sarnase nime registreerituse kohta.
(2) Taotletavat nime ei kanta registrisse, kui see nimi või nimega eksitavalt sarnane
nimi on registreeritud ettevõtteregistris teise vara sihtotstarbelise kogumise ja jagamise
eesmärgil moodustatud mittetulundusliku ühenduse poolt enne taotlejat.

§ 86. Raamatupidamise seaduses (RT I 1994, 48, 790; 1995, 26- 28, 355; 92, 1604; 1996,
40, 773; 42, 811; 1998, 59, 941) tehtavad muudatused ja täiendused
(1) Paragrahvi 2 täiendatakse 9. lõikega järgmises sõnastuses:
“(9) Sihtasutus ei ole kohustatud täitma käesoleva seaduse paragrahv 22 2. lõike
punktis 4 sätestatud nõuet.”.
(2) Paragrahvi 23 1. lõiget täiendatakse punktiga 4
1 järgmises sõnastuses:
“4
1) kõik sihtasutuse juhatuse ja nõukogu liikmed;”.

§ 87. Rakendamise määrused

Justiitsminister võib anda määrusi registriosakondade tegevuse korraldamiseks.

§ 88. Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub 1996. aasta 1. oktoobril.