This document has been provided by the
International Center for Not-for-Profit Law (ICNL).

ICNL is the leading source for information on th e legal environment for civil society and public
participation. Since 1992, ICNL has served as a resource to civil society leaders, government
officials, and the donor community in over 90 countries.

Visit ICNL’s Online Library at
https://www.icnl.org/knowledge/library/index.php
for further resources and research from countries all over the world.

Disclaimers Content. The information provided herein is for general informational and educational purposes only. It is not intended and should not be
construed to constitute legal advice. The information contai ned herein may not be applicable in all situations and may not, after the date of
its presentation, even reflect the most current authority. Noth ing contained herein should be relied or acted upon without the benefit of legal
advice based upon the particular facts and circumstances pres ented, and nothing herein should be construed otherwise.
Translations. Translations by ICNL of any materials into other languages are intended solely as a convenience. Translation accuracy is not
guaranteed nor implied. If any questions arise related to the accuracy of a translation, please refer to the original language official version of
the document. Any discrepancies or differences created in the tr anslation are not binding and have no legal effect for compliance or
enforcement purposes.
Warranty and Limitation of Liability. Although ICNL uses reasonable efforts to include ac curate and up-to-date information herein, ICNL
makes no warranties or representations of any kind as to its a ccuracy, currency or completeness. You agree that access to and u se of this
document and the content thereof is at your own risk. ICNL discl aims all warranties of any kind, express or implied. Neither ICNL nor any
party involved in creating, producing or delivering this document shall be liable for any damages whatsoever arising out of access to, use of
or inability to use this document, or any e rrors or omissions in the content thereof.

Mittetulundusühingute seadus
Vastu võetud 6. juunil 1996. a.
(RT I 1996, 42, 811; terviktekst RT I 1998, 96, 1515),
jõustunud 1. oktoobril 1996. a.,
muudetud järgmiste seadustega:
12.10.2005 jõust.01.01.2006 – RT I 2005, 57, 450;
15.06.2005 jõust.01.01.2006 – RT I 2005, 39, 308;
22.02.2005 jõust.01.01.2006 – RT I 2005, 15, 85;
16.12.2004 jõust.07.01.2005 – RT I 2004, 89, 613;
17.12.2003 jõust.01.01.2004 – RT I 2003, 88, 591;
05.06.2002 jõust.01.07.2002 – RT I 2002, 53, 336;
14.11.2001 jõust.01.02.2002 – RT I 2001, 93, 565;
06.06.2001 jõust.07.07.2001 – RT I 2001, 56, 336;
15.11.2000 jõust.29.11.2000 – RT I 2000, 88, 576;
20.06.2000 jõust.12.07.2000 – RT I 2000, 55, 365;
18.08.99 jõust.04.09.99 – RT I 1999, 67, 658;
17.02.99 jõust.19.03.99 – RT I 1999, 23, 355;
20.06.99 jõust.01.03.99 – RT I 1999, 10, 155.

1. peatükk.
Üldsätted

§ 1. Mõiste
(1) Mittetulundusühing on isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või
põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine.
(17.06.98 jõust.10.07.98 – RT I 1998, 59, 941)
(2) Mittetulundusühingu tulu võib kasutada üksnes põhikirjaliste eesmärkide
saavutamiseks. Mittetulundusühing ei või jaotada kasumit oma liikmete vahel.
(3) Seaduses võib sätestada erisusi teatud liiki mittetulundusühingute asutamise,
tegevuse ja lõpetamise kohta.
(4) Mittetulundusühingu ümberkujundamine teist liiki juriidiliseks isikuks ei ole
lubatud.

§ 2. Õigusvõime
(1) Mittetulundusühing on eraõiguslik juriidiline isik. Mittetulundusühingu
õigusvõime tekib mittetulundusühingu kandmisega mittetulundusühingute ja sihtasutuste
registrisse (edaspidi register ) ja lõpeb mittetulundusühingu kustutamisega registrist.
(2) Mittetulundusliku iseloomuga isikute ühendused, mis ei ole kantud registrisse, ei
ole juriidilised isikud ja neile kohaldatakse seltsingute kohta sätestatut. Sellise ühenduse
nimel tehtud tehingute eest vastutavad tehingu teinud isikud isiklikul t ja solidaarselt.

§ 3. Asukoht
Mittetulundusühingu asukohaks on koht, kus asub mittetulundusühingu juhatus, kui
põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.

§ 4. Nimi
(1) Mittetulundusühingu nimi peab selgesti erinema teistest Eestis registrisse kan tud
mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimedest.
(14.11.2001 jõust.01.02.2002 – RT I 2001, 93, 565; 15.06.2005 jõust.01.01.2006 – RT I
2005, 39, 308)
(2) Mittetulundusühingu nimi ei või olla eksitav mittetulundusühingu eesmärgi,
tegevuse ulatuse ega õigusliku vormi osas.
(3) (Kehtetu – 05.06.2002 jõust.01.07.2002 – RT I 2002, 53, 336)
(4) Mittetulundusühingul võib olla ainult üks nimi.
(17.06.98 jõust.10.07.98 – RT I 1998, 59, 941)
(5) Mittetulundusühingu nimi peab olema kirjutatud eesti- ladina tähestikus.
(17.06.98 jõust.10.07.98 – RT I 1998, 59, 941)
(6) Mittetulundusühingu nimi peab sisaldama eestikeelset täiendit, mis viitab
asjaolule, et tegemist on isikute ühendusega.
(17.06.98 jõust.10.07.98 – RT I 1998, 59, 941)
(7) Mittetulundusühingu nimi ei või olla vastuolus heade kommetega.
(17.06.98 jõust.10.07.98 – RT I 1998, 59, 941)

(8) Mittetulundusühingu dokumentidel peab olema näidatud mittetulundusühingu
nimi, asukoht ja registrikood.
(17.06.98 jõust.10.07.98 – RT I 1998, 59, 941)

2. peatükk.
Asutamine

§ 5. Asutajad
Mittetulundusühingu võivad asutada vähemalt kaks isikut. Asutajateks võivad olla
füüsilised ja juriidilised isikud.

§ 6. Asutamisleping
(1) Mittetulundusühingu asutamiseks sõlmivad asutajad asutamislepingu.
(2) Asutamislepingus tuleb märkida:
1) asutatava mittetulundusühingu nimi, asukoht, aadress ja eesmärk;
2) asutajate nimed ja elu – või asukohad, samuti asutajate isiku- või registrikoodid;
(17.06.98 jõust.10.07.98 – RT I 1998, 59, 941)
3) asutajate kohustused mittetulundusühingu suhtes;
4) juhatuse liikmete nimed, isikukoodid ja elukohad.
(17.06.98 jõust.10.07.98 – RT I 1998, 59, 941)

(3) Asutamislepingu sõlmimisega kinnitatakse selle lisana ka mittetulundusühingu
põhikiri.
(17.06.98 jõust.10.07.98 – RT I 1998, 59, 941)
(4) Asutamislepingule ja sellega kinnitatud põhikirjale kirjutavad alla kõik asutajad.
Asutaja esindaja võib asutamislepingule alla kirjutada, kui talle o n selleks antud volikiri.
Põhikirja muutmine pärast mittetulundusühingu registrisse kandmist toimub käesoleva
seaduse paragrahvis 23 sätestatud korras ega nõua asutamislepingu muutmist.
(17.06.98 jõust.10.07.98 – RT I 1998, 59, 941)

§ 7. Põhikiri
(1) Mittetulundusühingu põhikiri peab olema kirjalik. Põhikirjas tuleb märkida:
1) mittetulundusühingu nimi;
2) mittetulundusühingu asukoht;
3) mittetulundusühingu eesmärk;
4) mittetulundusühingu liikmeks vastuvõtmise ning m ittetulundusühingust
väljaastumise ja väljaarvamise tingimused ja kord;
5) liikmete õigused;
6) liikmete kohustused või kord, kuidas võib liikmetele kohustusi kehtestada;
7) osakondade olemasolu korral nende õigused ja kohustused;
8) üldkoosoleku kokkukutsumise tingimused ja kord, samuti otsuste vastuvõtmise
kord;

81) juhatuse liikmete arv või nende ülem – ja alammäär;
(17.06.98 jõust.10.07.98 – RT I 1998, 59, 941)
9) mittetulundusühingu vara jaotus ühingu lõpetamise korral;
10) muud seaduses sätestatud tingimused.
(2) Põhikirjaga võib ette näha ka muid tingimusi, mis ei ole seadusega vastuolus. Kui
põhikirjasäte on vastuolus seaduses sätestatuga, kohaldatakse seaduses sätestatut.
(3) Kui põhikirjaga ei ole mittetulundusühingu tähtaega ette nähtud, loetakse, et see
on asutatud määramata tähtajaks.
(4) Põhikirjas võib kasutada mittetulundusühingu organite ja osakondade kohta
teistsuguseid nimetusi kui seaduses, kuid sel juhul peab põhikirjas olema näidatud,
millisele seaduses sätestatud nimetusele see vastab.
(17.06.98 jõust.10.07.98 – RT I 1998, 59, 941)

§ 8. Registrisse kandmise avaldus
(1) Mittetulundusühingu kandmiseks selle asukoha registrisse esitab
mittetulundusühingu juhatus avalduse, milles näidatakse käesoleva seaduse paragrahvis
10 nimetatud andmed, ja sellele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed. Avaldusele
lisatakse:
1) asutamisleping ja sellega kinnitatud põhikiri;
(17.06.98 jõust.10.07.98 – RT I 1998, 59, 941)
2) (Kehtetu – 17.06.98 jõust.10.07.98 – RT I 1998, 59, 941)
3) juhatuse liikme notariaalselt kinnitatud allkirjanäidis;

(17.06.98 jõust.10.07.98 – RT I 1998, 59, 941; 14.11.2001 jõust.01.02.2002 – RT I 2001,
93, 565)
4) side vahendite (telefon, faks vms.) numbrid;
5) muud seaduses sätestatud dokumendid.
(2) Registrile esitatavale muule avaldusele kirjutab alla juhatuse liige. Kui juhatuse
liikmed on õigustatud esindama mittetulundusühingut ainult ühiselt, peavad avaldusele
alla kirjutama kõik mittetulundusühingut ühiselt esindama õigustatud juhatuse liikmed.

§ 9. Registrisse kandmata jätmine
Registripidaja ei kanna mittetulundusühingut registrisse, kui selle põhikiri või muud
dokumendid ei vasta seaduse nõuetel e. Avalduse tagasilükkamisel peab registripidaja
näitama ära tagasilükkamise põhjuse.

§ 10. Andmete registrisse kandmine ja nende muutmine
(17.06.98 jõust.10.07.98 – RT I 1998, 59, 941)
(1) Registrisse kantakse:
1) mittetulundusühingu nimi;
2) mittetulundusühingu asukoht ja aadress;
3) põhikirja kinnitamise aeg;
4) juhatuse liikmete nimed, isikukoodid ja elukohad;
5) juhatuse esindusõiguse erisused vastavalt käesoleva seaduse paragrahvile 27;

6) ühingu tähtaeg, kui mittetulundusühing on tähtajaline;
7) muud seaduses sätestatud andmed.
(2) Registrisse kantud andmete muutumisel esitab juhatus avalduse muudatuste
registrisse kandmiseks.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud avaldusele tuleb lisada muutmise
otsustanud üldkoosoleku või muu organi koosoleku protokoll, mis peab sisaldama
andmeid koosoleku toimumise aja ja koha ning hääletustulemuste ja vastuvõetud otsuste
kohta. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokolli
lahutamatuks lisaks on koosolekust osavõtnute nimekiri koos igaühe allkirjaga. Uue
juhatuse liikme registrisse kandmiseks peab avaldusele olema lisatud tema notariaalselt
kinnitatud allkirjanäidis.
(17.06.98 jõust.10.07.98 – RT I 1998, 59, 941; 14.11.2001 jõust.01.02.2002 – RT I 2001,
93, 565)

§ 11. Enne registrisse kandmist tehtud tehingud
(1) Asutatava mittetulundusühingu nimel enne mittetulundusühingu registrisse
kandmist tehtud tehingutest tulenevate kohustuste täitmis e eest vastutavad tehingu teinud
isikud solidaarselt.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustused lähevad registrisse
kandmisest alates üle mittetulundusühingule, kui tehingu teinud isikul oli õigus ühingu
nimel tehingut teha.
(3) Kui isikul ei olnud õigust ühingu nimel tehingut teha, lähevad tehingust tulenevad
kohustused üle mittetulundusühingule, kui üldkoosolek kiidab selle tehingu heaks.

3. peatükk.
Mittetulundusühingu liikmed

§ 12. Liikmed
(1) Mittetulundusühingu liikmeks võib olla iga füüsiline või juriidiline isik, kes
vastab mittetulundusühingu põhikirja nõuetele. Mittetulundusühingul peab olema
vähemalt kaks liiget, kui seaduses või põhikirjaga ei ole ette nähtud suuremat liikmete
arvu.
(2) Juhatus korra ldab mittetulundusühingu liikmete arvestuse. Registripidajal on
õigus igal ajal nõuda mittetulundusühingu juhatuselt andmeid mittetulundusühingu
liikmete arvu kohta.
(3) Kui mittetulundusühingu liikmete arv langeb alla kahe või muu seaduses või
põhi kirjaga ettenähtud suuruse, peab juhatus kolme kuu jooksul esitama
mittetulundusühingu lõpetamise avalduse. Kui juhatus nimetatud tähtaja jooksul avaldust
ei esita, algatab registripidaja mittetulundusühingu sundlõpetamise.
(4) Liikmete varalised ja muud kohustused mittetulundusühingu suhtes määratakse
kindlaks põhikirjaga. Liikmetele võib panna kohustusi ainult põhikirjas ettenähtud korras.

§ 13. Liikmeks vastuvõtmine
(1) Mittetulundusühingu liikmeks vastuvõtmise otsustab juhatus, kui seda ei ole
põhikirjaga antud üldkoosoleku või muu organi pädevusse.
(2) Kui juhatus või muu organ peale üldkoosoleku keeldub taotlejat liikmeks vastu
võtmast, võib taotleja nõuda, et tema liikmeks vastuvõtmise otsustab üldkoosolek.

§ 14. Liikmelisuse mitteüleantavus
(1) Liikmelisust mittetulundusühingus ja liikmeõiguste teostamist ei saa üle anda ega
pärandada, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Füüsilisest isikust liikme surma või
juriidilisest isikust liikme lõppemise korral tema liikmelisus mittetulundusühingus lõpeb.
(2) Liikmelisus säilib juriidilisest isikust liikme seaduses sätestatud viisil
ümberkujundamisel. Juriidilisest isikust liikme ühinemise või jaotumise korral tema
liikmeõigused lõpevad.
(3) Juriidilisest isikus t liikmest teise juriidilise isiku eraldumise korral säilib
jaguneva juriidilise isiku liikmelisus.

§ 15. Liikme väljaastumine
(1) Mittetulundusühingu liikmel on õigus avalduse alusel mittetulundusühingust
välja astuda.
(2) Põhikirjaga võib ette näha, et liige võib mittetulundusühingust välja astuda ainult
majandusaasta lõpul või pärast etteteatamistähtaja möödumist, mis ei või olla pikem kui
kaks aastat.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut ei kohaldata, kui liikme õigusi või
kohustusi muudetakse oluliselt või kui liikmeksjäämine ei ole õiglase hinnangu kohaselt
võimalik.

§ 16. Liikme väljaarvamine

(1) Liikme võib mittetulundusühingust välja arvata juhatuse otsusega põhikirjas
ettenähtud juhtudel ja korras. Põhikirjag a võib ette näha, et liikme väljaarvamise otsustab
üldkoosolek.
(2) Liikme võib mittetulundusühingust põhikirjas sätestatust sõltumata välja arvata
põhikirjasätete täitmata jätmise või ühingu olulisel määral kahjustamise tõttu.
(3) Mittetulun dusühingust välja arvatud liikmele tuleb tema ühingust väljaarvamise
otsuse tegemisest ja selle põhjusest viivitamatult kirjalikult teatada.
(4) Kui liikme väljaarvamise otsustab juhatus, võib liige nõuda väljaarvamise
otsustamist üldkoosoleku poolt . Kui liikme on välja arvanud mittetulundusühingu muu
selleks pädev organ, võib üldkoosolek väljaarvamise otsuse väljaarvatud liikme avalduse
alusel kehtetuks tunnistada.
(17.06.98 jõust.10.07.98 – RT I 1998, 59, 941)

§ 17. Liikmelisuse lõppemise tagajär jed
(1) Kui liikmelisus lõpeb majandusaasta kestel, peab põhikirjaga ettenähtud
liikmemaksu tasuma kogu majandusaasta eest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.
(2) Isikul, kelle liikmelisus mittetulundusühingus on lõppenud, ei ole õig usi ühingu
varale.

4. peatükk.
Juhtimine

§ 18. Üldkoosolek
(1) Mittetulundusühingu kõrgeimaks organiks on selle liikmete üldkoosolek.
Üldkoosolekus võivad osaleda kõik mittetulundusühingu liikmed, kui seaduses ei ole
sätestatud teisiti.
(2) Üldkoosolek võtab vastu otsuseid kõikides mittetulundusühingu juhtimise
küsimustes, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud juhatuse või mittetulundusühingu
muu organi pädevusse.

§ 19. Üldkoosoleku pädevus
Üldkoosoleku pädevusse kuulub:
1) põhikirja muutmine;
2) eesmärgi muutmine;
3) juhatuse liikmete määramine, kui põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti;
4) muude põhikirjaga ettenähtud organite (paragrahv 31) liikmete valimine, kui
põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti;
5) juhatuse või muu organi liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude
esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes mittetulundusühingu esindaja
määramine;
6) muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirj aga antud teiste
organite pädevusse.

§ 20. Üldkoosoleku kokkukutsumine

(1) Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus.
(2) Juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma seaduses või põhikirjaga ettenähtud
juhtudel ja korras, samuti siis, kui ühingu huvid seda nõuavad.
(3) Juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust
ära näidates vähemalt 1/10 mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette
nähtud väiksema esindatuse nõuet.
(4) Kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud
asjaoludel kokku, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras
juhatusega.
(5) Üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt seitse päeva, kui
põhikirjaga ei ole ette nä htud pikemat tähtaega.

§ 21. Üldkoosoleku läbiviimine
(1) Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui tema kokkukutsumisel on järgitud
kõiki seadusest ja mittetulundusühingu põhikirjast tulenevaid nõudeid.
Mittetulundusühingu põhikirjas võib sätest ada, kui suure osa mittetulundusühingu
liikmete osavõtul on üldkoosolek otsustusvõimeline ning millises korras kutsutakse uus
üldkoosolek kokku sel juhul, kui üldkoosolekul ei osalenud nõutav arv
mittetulundusühingu liikmeid.
(17.06.98 jõust.10.07.98 – RT I 1998, 59, 941)
(2) (Kehtetu – 17.06.98 jõust.10.07.98 – RT I 1998, 59, 941)
(3) Kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei
ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosol ekus
osalevad või on esindatud kõik liikmed.

(4) Üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid küsimustes, mis on üldkoosoleku
kokkukutsumisel teatavaks tehtud, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Küsimustes,
mida ei ole üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, võib vastu võtta otsuseid,
kui üldkoosolekus osalevad või on esindatud mittetulundusühingu kõik liikmed.
(5) Üldkoosolekus võib osaleda ja hääletada mittetulundusühingu liige või tema
esindaja, kellele on antud lihtkirjalik volikiri. Esindajaks võib olla ainult teine
mittetulundusühingu liige.

§ 22. Üldkoosoleku otsus
(1) Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole
koosolekus osalenud mittetulundusühingu liikmetest või nende esindajatest ja põhikirjaga
ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.
(1
1) Isiku valimisel loetakse üldkoosolekul valituks kandidaat, kes sai teistest enam
hääli, kui põhikirjas ei ole kehtestatud kõrgemat häältenõuet. Häälte võrdsel jagunemisel
heidetakse liis ku, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.
(17.06.98 jõust.10.07.98 – RT I 1998, 59, 941)
(2) (Kehtetu – 17.06.98 jõust.10.07.98 – RT I 1998, 59, 941)
(3) Üldkoosoleku otsus loetakse vastuvõetuks koosolekut kokku kutsumata, kui
otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik mittetulundusühingu liikmed.
(4) Igal mittetulundusühingu liikmel on üks hääl. Liige ei või hääletada, kui
mittetulundusühing otsustab temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava
isikuga tehingu tegemist või te maga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist.
(5) Mittetulundusühingu liikme teistest erineva õiguse lõpetamiseks või muutmiseks,
samuti talle teistest erineva kohustuse panemiseks peab olema selle liikme nõusolek.

(6) Mittetulundusühingu liige, kes on ka juhatuse või muu organi liige, ei või
hääletada mittetulundusühingu poolt tema vastu nõude esitamise otsustamisel.
Käesolevas lõikes nimetatud mittetulundusühingu liikmete hääli ei arvestata esindatuse
määramisel.
(17.06.98 jõust.10.07.98 – RT I 1998, 59, 941)

§ 23. Põhikirja muutmine
(1) Põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3
üldkoosolekus osalenud liikmetest või nende esindajatest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud
suurema häälteenamuse nõuet.
(1
1) Põhikirjas ettenähtud mittetulundusühingu eesmärgi muutmiseks on vajalik
vähemalt 9/10 liikmete nõusolek, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema
häälteenamuse nõuet. Muutmist otsustanud üldkoosolekul mitteosalenud liikme nõusolek
peab olema esitatud kirjalikult.
(17.06.98 jõust.10.07.98 – RT I 1998, 59, 941)
(2) Põhikirjamuudatus jõustub selle registrisse kandmisest. Põhikirjamuudatuse
registrisse kandmise avaldusele lisatakse põhikirja muutmise otsustanud üldkoosoleku
protokoll ja põhikirja uus tekst. Põhikirja uuele tekstile peab alla kirjutama vähemalt üks
juhatuse liige või kui juhatuse liikmed on õigustatud ühingut esindama ainult ühiselt, siis
kõik ühiselt esindama õigustatud juhatuse liikmed.
(17.06.98 jõust.10.07.98 – RT I 1998, 59, 941)

§ 24. Üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamine

(1) Kohus võib mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada
seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg on
kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest.
(2) Otsuse kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda, kui üldkoosolek on otsust uue
otsusega kinnitanud ja uue otsuse suhtes ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud
tähtaja jooksul esitatud lõikes 1 nimetatud hagi.
(3) Üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda juhatus, samuti juhatuse
iga liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega kaasneks
ilmselt kahju hüvitamise kohustus, ning mittetulundusühingu liige, kes ei osalenud otsuse
tegemisel. Mittetulundusühingu liige, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks
tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele.
(4) Kohus ei aruta hagi esitamisel asja enne, kui on möödunud käesol eva paragrahvi
lõikes 1 nimetatud tähtaeg. Erinevad hagid sama otsuse kehtetuks tunnistamiseks
liidetakse ühte menetlusse.
(5) Üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise kohtuotsus kehtib kõigi
mittetulundusühingu ja juhatuse liikmete suhtes, sõltum ata nende osalemisest
kohtumenetluses.
(6) Kui kehtetuks tunnistatud otsuse alusel oli tehtud kanne mittetulundusühingute ja
sihtasutuste registrisse, saadab kohus otsuse ärakirja registripidajale kande muutmiseks.
(7) Käesoleva paragrahvi lõ igetes 1–6 sätestatud korras võib nõuda ka
mittetulundusühingu teiste organite otsuste kehtetuks tunnistamist.
(15.06.2005 jõust.01.01.2006 – RT I 2005, 39, 308)

§ 24
1. Üldkoosoleku otsuse tühisus

(1) Üldkoosoleku otsus on tühine, kui selle vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku
kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu
avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on
tühine ka seaduses sätestatud muul juhul.
(2) Otsuse tühisusele võib kohtumenetluses tugineda nii hagi kui ka vastuväite
esitamisega.
(3) Otsuse tühisusele ei saa tugineda, kui otsuse alusel on tehtud kanne
mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse ja kande tegemisest on möödunud kaks
aastat.
(4) Otsuse tühisuse tuvastamise kohtumenetluses kohaldatakse vastavalt käesoleva
seaduse § 24 lõikeid 5–7.
(15.06.2005 jõust.01.01.2006 – RT I 2005, 39, 308)

§ 25. Volinike koosolek
(1) Mittetulundusühingu põhikirjaga võib näha et te, et üldkoosoleku ülesandeid
täidab põhikirjaga määratud ulatuses mittetulundusühingu liikmete poolt ja nende seast
valitud volinike koosolek. Volinike arv ja nende valimise kord nähakse ette põhikirjas.
Igal mittetulundusühingu liikmel on õigus osaleda volinike valimises.
(2) Volinike koosolekule kohaldatakse käesolevas seaduses üldkoosoleku kohta
sätestatut, kui muus seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud teisiti.
(3) Põhikirjaga võib näha ette, et volinike koosoleku teatud otsused jõustuvad pärast
nende heakskiitmist mittetulundusühingu liikmete poolt. Hääletamise aeg ja kord tuleb
ette näha põhikirjas.

§ 26. Juhatus
(1) Mittetulundusühingul peab olema juhatus, mis seda juhib ja esindab. Juhatusel
võib olla üks liige (juhataja ) või mitu liiget. Juhatuse liikmete minimaalne arv nähakse
ette põhikirjas.
(2) Juhatuse liige peab olema teovõimeline füüsiline isik.
(3) Vähemalt poolte juhatuse liikmete elukoht peab olema Eestis, mõnes teises
Euroopa Majanduspiirkonna li ikmesriigis või Šveitsis.
(16.12.2004 jõust.07.01.2005 – RT I 2004, 89, 613)

§ 27. Juhatuse esindusõigus
(1) Juhatuse igal liikmel on õigus esindada mittetulundusühingut kõikides
õigustoimingutes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(2) Põhikirjas võib ette näha, et juhatuse liikmed või mõned neist võivad esindada
mittetulundusühingut ainult ühiselt. Kolmandate isikute suhtes kehtib piirang ainult siis,
kui see on kantud registrisse.
(3) Juhatuse õigust esindada mittetulundusühing ut võib piirata põhikirjaga või
üldkoosoleku otsusega. Esindusõiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute suhtes.
(4) Juhatus võib mittetulundusühingu kinnisasju või registrisse kantud vallasasju
võõrandada või asjaõigusega koormata üldkoosoleku ot susega ja selles otsuses ettenähtud
tingimustel, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Nimetatud piirang kehtib
kolmandate isikute suhtes, kui see on kantud registrisse.
(17.06.98 jõust.10.07.98 – RT I 1998, 59, 941)

§ 28. Juhatuse määramine ja pädevus
(1) Juhatuse liikmed määrab üldkoosolek, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.
(2) Juhatuse liikme võib liikme määranud organi otsusega igal ajal, sõltumata
põhjusest, tagasi kutsuda, kusjuures temaga sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja
kohustused lõpevad vastavalt lepingule. Kui juhatuse liikme on tagasi kutsunud
mittetulundusühingu muu selleks pädev organ, võib üldkoosolek tagasikutsumise otsuse
tagasikutsutud juhatuse liikme avalduse alusel kehtetuks tunnistada.
(17.06.98 jõust.10.07.98 – RT I 1998, 59, 941)
(3) Põhikirjas võib ette näha, et juhatuse liikme võib tagasi kutsuda üksnes
kohustuste olulisel määral täitmata jätmise või võimetuse korral mittetulundusühingut
juhtida või mõnel muul mõjuval põhjusel.
(4) Juhatuse liige ei või oma kohustuste täitmist panna kolmandale isikule, kui seda
ei ole ette nähtud põhikirjaga või üldkoosoleku otsusega.
(5) Juhatus peab andma mittetulundusühingu liikmetele vajalikku teavet juhtimise
kohta ja esitama nende nõude l vastava aruande, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.
(6) Juhatuse liikmel on õigus nõuda ülesannete täitmisel tehtud vajalike kulutuste
hüvitamist, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.

§ 29. Juhatuse otsus
(1) Juhatus võib vastu võtta otsuseid, kui selle koosolekus osaleb üle poole juhatuse
liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema esindatuse nõuet.
(2) Kui juhatus koosneb mitmest liikmest, on juhatuse otsuse vastuvõtmiseks nõutav
juhatuse koosolekus osalenud juhatuse liikmete poolthäälteenamus, kui põhikirjaga ei ole
ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut järgimata võib juhatus vastu võtta otsuse
koosolekut kokku kutsumata, kui selle poolt hääletavad kirjalikult kõik juhatuse liikmed
ja põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.
(4) Juhatuse liige ei või osaleda hääletamises, kui otsustatakse temaga või temaga
võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või temaga kohtuvaidluse
alustamis t või lõpetamist mittetulundusühingu poolt.

§ 30. Juhatuse liikme määramine kohtu poolt
Mõjuval põhjusel, milleks on eelkõige juhatuse liikme ajutine või kestev võimetus täita
oma kohustusi, võib kohus huvitatud isiku nõudel määrata väljalangenud juhatus e liikme
asemele uue liikme. Kohtu määratud juhatuse liikmel on õigus mittetulundusühingu arvel
mõistlike kulutuste hüvitamisele ja mõistlikule tasule, mille määrab vaidluse korral kohus
määrusega. Kohtu määratud juhatuse liikme volitused kestavad uue juha tuse liikme
määramiseni üldkoosoleku poolt või muul põhikirjas ettenähtud viisil.
(15.06.2005 jõust.01.01.2006 – RT I 2005, 39, 308)

§ 31. Muud organid
(1) Põhikirjaga võib ette näha, et teatud õigustoimingute tegemiseks määratakse
lisaks juhatuse le muu organ, mille pädevus ja moodustamise kord nähakse ette põhikirjas.
(2) Muu organi õigus mittetulundusühingut esindada ulatub kahtluse korral kõigile
õigustoimingutele, mida talle põhikirjaga ettenähtud valdkond harilikult kaasa toob.

§ 32. Juhatuse või muu organi liikme vastutus

(1) Juhatuse, samuti muu organi liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega
tekitanud kahju mittetulundusühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest
solidaarselt.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kahju hüvitamist mittetulundusühingule
võib nõuda ka mittetulundusühingu võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada
mittetulundusühingu vara arvel.
(3) Võlausaldajal on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud nõue esitada ka
juhul, kui mittetulundusühing on nõudest juhatuse või muu organi liikme vastu loobunud
või sõlminud temaga kompromissilepingu.
(4) Juhatuse või muu organi liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis
aastat kohustuse rikkumisest.
(05.06.2002 jõust.01.07.2002 – RT I 2002, 53, 336)

§ 33. Osakonnad
(1) Mittetulundusühingul võivad olla osakonnad, kui see on ette nähtud põhikirjaga.
Osakonnad ei ole juriidilised isikud.
(2) Osakonna organid ja nende pädevus nähakse ette mittetulundusühingu põhikirjas.
Kui osakonnal on oma üldkoosolek ja juhatus, kohaldatakse nendele käesoleva seaduse
paragrahvides 18- 22, 24-26, 28- 30 ja 32 sätestatut.

§ 34. Järelevalve
(1) Üldkoosolek teostab järelevalvet teiste organite tegevuse üle. Selle ülesande
täitmiseks võib üldkoosolek määrata revisjoni või audiitorkontrolli.

(11) Revidendiks või audiitoriks ei või olla mittetulundusühingu juhatuse liige ega
raamatupidaja.
(17.06.98 jõust.10.07.98 – RT I 1998, 59, 941)
(2) Juhatuse ja muu organi liikmed peavad võimaldama revidendil või audiitoril
tutvuda kõigi revisjoni või audiitorkontrolli läbiviimiseks vajalike dokumentidega ning
andma vajalikku teavet.
(3) Revidendid või audiitorid koostavad revisjoni või audiitorkontrolli tulem uste
kohta aruande, mille esitavad üldkoosolekule.

§ 35. Raamatupidamine
Juhatus korraldab mittetulundusühingu raamatupidamise vastavalt raamatupidamise
seadusele.
(15.06.2005 jõust.01.01.2006 – RT I 2005, 39, 308)

§ 36. Majandusaasta aruanne
(1) Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja
tegevusaruande seaduses sätestatud korras.
(2) Juhatus esitab aruanded üldkoosolekule kuue kuu jooksul, arvates majandusaasta
lõppemisest. Kui mittetulundusühingul on audii tor või revisjonikomisjon, peab
aruannetele lisama audiitori järeldusotsuse või revisjonikomisjoni arvamuse.
(3) Majandusaasta aruande kinnitamise otsustab üldkoosolek.
Kinnitatud majandusaasta aruandele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed.

5. peatükk.
Lõpetamine

§ 37. Lõpetamise alused
Mittetulundusühing lõpetatakse:
1) üldkoosoleku otsusega;
2) mittetulundusühingu pankroti väljakuulutamisega või pankrotimenetluse
raugemisega enne pankroti väljakuulutamist;
(15.06.2005 jõust.01.01.2006 – RT I 2005, 39, 308)
3) mittetulundusühingu liikmete arvu vähenemisel alla kahe või muu seaduses või
põhikirjas sätestatud suuruse;
4) üldkoosoleku võimetuse korral määrata seaduses või põhikirjaga ettenähtud
organite liik med;
5) tähtaja möödumisel, kui mittetulundusühing oli tähtajaline;
6) muul seaduses või põhikirjaga ettenähtud alusel.

§ 38. Lõpetamine üldkoosoleku otsusega
Mittetulundusühingu lõpetamise võib alati otsustada üldkoosoleku otsusega. Otsus on
vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 üldkoosolekus osalenud või esindatud
liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.

§ 39. Pankrotiavalduse esitamine
Juhatus peab esitama pankrotiavalduse, kui selgub, et mittetulundusühingul on vähem
vara kui võetud kohustusi. Avalduse esitamata jätmise või avalduse esitamisega
viivitamise korral vastutavad selles süüdi olevad juhatuse liikmed mittetulundusühingule
või kolmandatele isikutele sellega tekitatud kahju eest s olidaarselt.

§ 40. Sundlõpetamine
(1) Mittetulundusühing lõpetatakse kohtumäärusega siseministri või muu huvitatud
isiku nõudel, kui:
(15.06.2005 jõust.01.01.2006 – RT I 2005, 39, 308)
1) mittetulundusühingu eesmärk või tegevus on vastuolus seaduse, põhiseadusliku
korra või heade kommetega;
2) mittetulundusühingu tegevus ei vasta tema põhikirjalistele eesmärkidele;
3) mittetulundusühingu põhitegevuseks saab majandustegevus;
4) juhatus ei esita seaduses sätestatud lõp etamise avaldust;
5) muudel seaduses sätestatud juhtudel.
(2) Kohus võib anda tähtaja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud puuduste
kõrvaldamiseks.
(3) Kohus võib sundlõpetamise otsustada ka omal algatusel, kui seadusest ei tulene
teisiti.
(15.06.2005 jõust.01.01.2006 – RT I 2005, 39, 308)

§ 41. Lõpetamise avaldus
(1) Kui mittetulundusühing lõpetatakse üldkoosoleku otsusega, tähtaja möödumisel
või muul alusel, peab juhatus esitama avalduse lõpetamise kandmiseks registrisse.
Sundlõpetamise või pankroti korral, samuti pankrotimenetluse lõppemise korral tehakse
vastav kanne kohtuotsuse alusel.
(2) Kui lõpetamise aluseks on üldkoosoleku otsus, tuleb lõpetamise otsustanud
üldkoosoleku protokoll avaldusele lisada.
(17.06.98 jõust.10.07.98 – RT I 1998, 59, 941)
(3) Pankrotiotsuse teinud kohus teatab registripidajale mittetulundusühingu pankroti
väljakuulutamisest, samuti pankrotimenetluse lõppemisest. Pankrotikandes märgitakse
pankrotihalduri nimi, isikukood ja elukoht .

§ 42. Likvideerimine
(1) Mittetulundusühingu lõpetamisel toimub selle likvideerimine
(likvideerimismenetlus), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(2) Likvideerimismenetluses tuleb mittetulundusühingu nimele lisada märkus
“likvideerimisel”.

§ 43. Likvideerijad
(1) Mittetulundusühingu likvideerijateks on juhatuse liikmed, kui põhikirja või
üldkoosoleku otsusega ei ole ette nähtud teisiti. Sundlõpetamise korral määrab
likvideerijad kohus, kes määrab ka likvideerijate tasustamise korra ja tasu suuruse.

(2) Likvideerija peab olema teovõimeline füüsiline isik.
(3) Vähemalt pooled likvideerijad peavad olema isikud, kelle elukoht on Eestis.
(4) Likvideerijate määramisele ja tagasikutsumisele kohaldatakse käesoleva seaduse
paragrahvis 28 sätestatut.
(5) Mittetulundusühingu liikme, likvideerija või muu huvitatud isiku nõudel või
kohtu enda algatusel võib kohus likvideerija mõjuval põhjusel tagasi kutsuda. Sel juhul
nimetab kohus uue likvideerija.

§ 44. Likvideerija kanne
(1) Juhatus esitab avalduse likvideerijate kandmiseks registrisse. Kui likvideerijad
määratakse üldkoosoleku otsusega, tuleb likvideerijate registrisse kandmise avaldusele
lisada likvideerijate määramise otsustanud üldkoosoleku protokol l. Avaldusele tuleb
lisada likvideerijate notariaalselt kinnitatud allkirjanäidised.
(17.06.98 jõust.10.07.98 – RT I 1998, 59, 941; 14.11.2001 jõust.01.02.2002 – RT I 2001,
93, 565)
(2) Kui likvideerija määratakse kohtuotsusega, saadab kohus registr ipidajale otsuse
kande tegemiseks.
(3) Registrisse kantakse likvideerijate nimed, elukohad ja isikukoodid.

§ 45. Likvideerijate õigused ja kohustused
(1) Likvideerijatel on juhatuse õigused ja kohustused, mis ei ole vastuolus
likvideerimise eesmärgiga.

(2) Likvideerijad lõpetavad mittetulundusühingu tegevuse, nõuavad sisse võlad,
müüvad vara, rahuldavad võlausaldajate nõuded ja jaotavad pärast võlausaldajate nõuete
rahuldamist allesjäänud vara selleks õigustatud isikute vahel.
(3) Likvideerijad ei pea vara müüma, kui see ei ole vajalik võlausaldajate nõuete
rahuldamiseks või järelejäänud vara jaotamiseks õigustatud isikute vahel ning kui
üldkoosolek annab selleks nõusoleku.
(4) Likvideerijad võivad teha ainult neid tehinguid, mis on vajalikud
mittetulundusühingu likvideerimiseks.

§ 46. Likvideerijate esindusõigus
(1) Kui mittetulundusühingul on mitu likvideerijat, on neil õigus esindada
mittetulundusühingut ainult ühiselt, kui põhikirjaga või likvideerijate määramise otsusega
ei ole ette nähtud teisiti. Kolmandate isikute suhtes kehtib nimetatud piirang ainult siis,
kui see on kantud registrisse.
(2) Likvideerijad võivad volitada ühte või mitut enda hulgast teatud tehingute
tegemiseks või teatud liiki tegevuseks.

§ 47. Võlausaldajatele teatamine
(1) Likvideerijad avaldavad viivitamata teate mittetulundusühingu
likvideerimismenetlusest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teada olevatele
võlausaldajatele peavad likvideerijad likvideerimisteate saatma.
(20.06.2000 jõust.12.07.2000 – RT I 2000, 55, 365)
(2) Likvideerimisteates tuleb märkida, et võlausaldajatel tuleb esitada oma nõuded
kahe kuu jooksul teate avaldamisest.

(17.06.98 jõust.10.07.98 – RT I 1998, 59, 941; 06.06.2001 jõust.07.07.2001 – RT I 2001,
56, 336)

§ 48. Nõuete esitamine
(1) Võlausaldajad peavad teatama likvideerijatele kahe kuu jooksul
likvideerimisteate avaldamisest kõigist oma nõuetest mittetulundusühingu vastu. Teates
tuleb märkida nõude sisu, alus ja suur us ning sellele lisada nõuet tõendavad dokumendid.
(17.06.98 jõust.10.07.98 – RT I 1998, 59, 941; 06.06.2001 jõust.07.07.2001 – RT I 2001,
56, 336)
(2) Kui teada olev võlausaldaja ei ole nõuet esitanud, deponeeritakse temale kuuluv
raha.
(3) Kui võlausaldaja nõude täitmise tähtpäev ei ole saabunud või võlausaldaja ei võta
täitmist vastu, deponeeritakse temale kuuluv raha.

§ 49. Likvideerimisel pankrotiavalduse esitamine
Kui likvideeritava mittetulundusühingu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete
rahuldamiseks, peavad likvideerijad esitama pankrotiavalduse.

§ 50. Vara jaotamine
(1) Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist jaotatakse
allesjäänud vara põhikirja järgi selleks õigustatud isikute vahel.

(2) Põhikirjaga võib näha ette, et vara jagamisel määratakse õigustatud isikud
üldkoosoleku otsusega.
(3) Kui põhikirjaga või üldkoosoleku otsusega ei ole ette nähtud, kelle vahel
mittetulundusühingu vara jaotatakse, ja mittetulundusühing oli vastavalt põhikirjale
loodud ainult selle liikmete huvides, jaotatakse vara võrdsetes osades
mittetulundusühingu lõpetamise ajal selle liikmeteks olnud isikute vahel.
(4) Kui vara ei saa jaotada käesoleva paragrahvi lõigetes 1 -3 ettenähtud alustel, l äheb
vara üle riigile, kes peab seda kasutama võimalikult mittetulundusühingu eesmärkidele
vastavalt.
(5) Mittetulundusühingu sundlõpetamise korral põhjusel, et selle eesmärk või
tegevus on vastuolus põhiseadusliku korra, kriminaalseaduse või heade kommetega,
läheb pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist järelejäänud vara riigile.
(6) Vara ei või õigustatud isikute vahel välja jagada enne kuue kuu möödumist
likvideerimisteate avaldamisest.
(06.06.2001 jõust.07.07.2001 – RT I 2001, 56, 336)

§ 51. Lõpetatud mittetulundusühingu tegevuse jätkamine
(1) Kui mittetulundusühingu lõpetamine on põhikirjaga ette nähtud või otsustatud
üldkoosolekul, võib üldkoosolek kuni vara jagamise alustamiseni otsustada
mittetulundusühingu tegevuse jätkamise või mittetulundusühingu ühinemise või
jagunemise. Tegevuse jätkamise otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle 2/3
üldkoosolekul osalenud või esindatud liikmetest.
(2) Kui otsustatakse tegevuse jätkamine, tuleb sama otsusega määrata uus j uhatus ja
muude põhikirjaga ettenähtud organite liikmed.

(3) Likvideerijad peavad esitama avalduse tegevuse jätkamise kandmiseks
registrisse. Jätkamise otsus jõustub selle registrisse kandmisest.

§ 52. Registrist kustutamine ja täiendav likvideeri mine
(1) Pärast likvideerimise lõppemist esitavad likvideerijad avalduse
mittetulundusühingu registrist kustutamiseks.
(2) Kui pärast mittetulundusühingu registrist kustutamist ilmneb, et
mittetulundusühingul jäi jaotamata vara ja vajalikud o n täiendavad likvideerimisabinõud,
võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade
likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad.
(15.06.2005 jõust.01.01.2006 – RT I 2005, 39, 308)
(3) Mittetulundusühingu võlausaldaja nõudel võib likvideerimise pärast
mittetulundusühingu registrist kustutamist läbi viia üksnes juhul, kui võlausaldaja
põhistab, et tema nõue mittetulundusühingu vastu jäi likvideerimismenetluses
rahuldamata, tal ei ole võimalik nõuet muul viisil rahuldada ja likvideerimise
ennistamisel on võimalik ta nõue rahuldada või kui mittetulundusühingut ei oleks võinud
nõude üle vaidluse tõttu registrist kustutada. Võlausaldaja taotlust täiendavaks
likvideerimiseks ei rahuldata muu hulgas, kui ta mõjuva põhjuseta ei esitanud oma nõuet
likvideerijatele õigeaegselt.
(15.06.2005 jõust.01.01.2006 – RT I 2005, 39, 308)

§ 53. Mittetulundusühingu registrist kustutamine
(1) Mittetulundusühingu lõppemisel kustutatakse mittetulundusühing registrist
mittetulundusühingu enda avalduse põhjal või seaduses sätestatud muul alusel.

(2) Kui mittetulundusühingu likvideerimise lõppemisel ei esitata avaldust selle
kustutamiseks registrist, on registripidajal õigus mittetulundusühing registrist kustutada.
( 3) Mittetulundusühingut ei või registrist kustutada ilma Maksu – ja Tolliameti
kirjaliku nõusolekuta, välja arvatud siis, kui viimane on esitanud avalduse
mittetulundusühingu registrist kustutamiseks. Maksu- ja Tolliamet ei või nõusolekust
keelduda, kui tal ei ole nõudeid mittetulundusühingu vastu. Kui nõusolekut ei ole saadud
20 päeva jooksul pärast taotluse saatmist, loetakse Maksu- ja Tolliamet registrist
kustutamisega nõus olevaks.
(17.12.2003 jõust.01.01.2004 – RT I 2003, 88, 591)

§ 54. Dokumentide säilitamine
(1) Likvideerijad annavad mittetulundusühingu dokumendid hoiule ühele
likvideerijale või arhiivile. Kui likvideerijad dokumentide hoidjat määranud ei ole,
määrab selle kohus.
(25.03.98 jõust.01.05.98 – RT I 1998, 36/37, 552)
(2) Dokumentide hoidja nimi, isiku- või registrikood ning elu- või asukoht kantakse
registrisse likvideerijate avalduse põhjal. Kui hoidja määrab kohus, tehakse kanne
kohtuotsuse alusel. Dokumentide hoidja muutumisel teatab üleandja sellest enne
üleandmist registripidajale uute andmete registrisse kandmiseks.
(25.03.98 jõust.01.05.98 – RT I 1998, 36/37, 552; 17.06.98 jõust.10.07.98 – RT I 1998,
59, 941)
(3) Mittetulundusühing on vastutav oma tegevuse tulemusena loodud või saadud
dokumentide säilimise eest seadusega ettenähtud tähtaja jooksul. Mittetulundusühingu
likvideerimisel võib tema säilitamisele kuuluvad dokumendid kokkuleppel arhiiviga üle

anda arhiivi. Dokumentide üleandmisel arhiivi läheb vastutus nende säilimise eest
arhiivile.
(25.03.98 jõust.01.05.98 – RT I 1998, 36/37, 552)

§ 55. (Kehtetu – 05.06.2002 jõust.01.07.2002 – RT I 2002, 53, 336)

6. peatükk.
Ühinemine ja jagunemine

1. jagu.
Ühinemine

§ 56. Ühinemise mõiste
(1) Mittetulundusühing (ühendatav mittetulundusühing) võib ühineda teise
mittetulundusühinguga (ühendav mittetulundusühing). Põhikirjaga võib ette näha, et
ühinemine on või ei ole lubatud ainult põhikirjas ettenähtud tingimustel. Ühendatav
mittetulundusühing loetakse lõppenuks.
(2) Mittetulundusühingud võivad ühineda ka selliselt, et asutavad uue
mittetulundusühingu. Ühinevad mittetulundusühingud loetakse sel juhul lõppenuks.
(3) Ühinemine toimub likvideerimismenetluseta.

(4) Ühinemisel läheb ühendatava mittetulundusühingu vara (õigused ja kohustused)
üle ühendavale mittetulundusühingule. Uue mittetulundusühingu asutamisel läheb
ühinevate mittetulundusühingute vara sellele üle.
(5) Ühendatava mittetulundusühingu liikmed saavad ühinemisel ühendava
mittetulundusühingu liikmeteks. Uue mittetulundusühingu asutamisel saavad selle
liikmeteks ühinevate mittetulundusühingute liikmed.
(6) Mittetulundusühing võib ühineda ainult teise mittetulundusühinguga.
(7) Seaduses sätestatud juhtudel on ühinemiseks nõutav pädeva asutuse luba.

§ 57. Ühinemisleping
(1) Ühinemiseks sõlmivad mittetulundusühingute juhatused ühinemislepingu.
Ühinemislepingust tekivad õigused ja kohustused pärast lepingu heakskiitmist käesoleva
seaduse paragrahvis 58 sätestatud korras. Ühinemislepingus tuleb m ärkida:
1) mittetulundusühingute nimed ja asukohad;
2) õigused, mida ühendav mittetulundusühing annab ühendatava
mittetulundusühingu liikmetele;
3) ühinemise tagajärjed ühendatava mittetulundusühingu töötajatele.
(2) Ühinemisleping peab olema kirjalik.
(3) Kui heakskiidetud ühinemisleping on tingimuslik ja tingimus ei ole viie aasta
jooksul pärast lepingu sõlmimist saabunud, võib mittetulundusühing selle lõpetada,
teatades lõpetamisest vähemalt kuus kuud ette, k ui ühinemislepingus ei ole ette nähtud
lühemat etteteatamise tähtaega.

§ 58. Ühinemisotsus
(1) Ühinemislepingust tekivad õigused ja kohustused, kui ühinemislepingu on heaks
kiitnud kõik ühinevad mittetulundusühingud. Ühinemisotsus peab olema kirjalik.
(2) Ühinemisotsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle 2/3 üldkoosolekus
osalenud või esindatud liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema
häälteenamuse nõuet.

§ 59. Võlausaldajate kaitse
(1) Ühinemisel saadab o saleva (ühineva) mittetulundusühingu juhatus 15 päeva
jooksul ühinemisotsuse vastuvõtmisest kirjaliku teate ühinemise kohta
mittetulundusühingule teada olevatele võlausaldajatele, kellel olid nõuded
mittetulundusühingu vastu enne ühinemisotsuse tegemist.
( 2) Ühinemisotsuse kohta peab juhatus avaldama ametlikus väljaandes Ametlikud
Teadaanded kaks teadet vähemalt 15 -päevase vahega. Teates tuleb näidata, et
võlausaldajad esitaksid oma nõuded kahe kuu jooksul.
(20.06.2000 jõust.12.07.2000 – RT I 2000, 55, 365)
(3) Mittetulundusühing peab tagama võlausaldajate nõuded, kui need on esitatud
kahe kuu jooksul viimase teate avaldamisest. Kui nõude täitmise tähtaeg on saabunud või
kui nõue ei ole piisavalt tagatud, võib võlausaldaja nõuda nõude rahuldami st.
(4) Ühendava mittetulundusühingu võlausaldaja võib oma nõude tagamist või
rahuldamist nõuda üksnes siis, kui ta tõendab, et ühinemine ohustab tema nõude täitmist.

§ 60. Avalduse esitamine registrile

(1) Ühineva mittetulundusühingu juhatus esitab pärast kolme kuu möödumist teise
ühinemisteate avaldamisest avalduse ühinemise kandmiseks oma asukoha registrisse.
Avaldusele lisatakse:
1) ühinemislepingu notariaalselt kinnitatud ärakiri;
(14.11.2001 jõust.01.02.2002 – RT I 2001, 93, 565)
2) ühinemisotsus;
3) ühinemisluba, kui see on nõutav;
4) viide Ametlike Teadaannete numbritele, milles on avaldatud käesoleva seaduse §
59 lõikes 2 nimetatud teated.
(06.06.2001 jõust.07.07.2001 – RT I 2001, 56, 336)
(2) A valduses peavad juhatuse liikmed kinnitama, et oma nõuded tähtaegselt
esitanud ja ühinemise vastu vaielnud võlausaldajate nõuded on tagatud või rahuldatud.

§ 61. Ühendava mittetulundusühingu nimi
Ühendav mittetulundusühing võib jätkata tegevust ühendatava mittetulundusühingu nime
all.

§ 62. Ühinemise kanne
(1) Ühinemine kantakse ühendava mittetulundusühingu asukoha registrisse, kui
kanne on tehtud kõigi ühendatavate mittetulundusühingute asukoha registritesse.
Ühendatava mittetulundusühingu asukoha registri kandes märgitakse, et ühinemine
loetakse toimunuks selle kandmisega ühendava mittetulundusühingu asukoha registrisse.

(2) Ühendava mittetulundusühingu asukoha registripidaja teatab ühendatava
mittetulundusühingu asukoha registripidajale ühinemise registrisse kandmisest. Saanud
teate, märgib registripidaja registrisse, millal on ühinemine kantud ühendava
mittetulundusühingu asukoha registrisse. Ühendatava mittetulundusühingu registripidaja
saadab tema juures hoitavad mittetulundusühingu dokumendid ühendava
mittetulundusühingu asukoha registripidajale.

§ 63. Kande õiguslik toime
(1) Ühinemise kandmisega ühendava mittetulundusühingu asukoha registrisse läheb
ühendatava mittetulundusühingu vara (õigused ja kohustused) üle ühendavale
mittetulundusühingule. Pärast ühinemise kandmist ühendava mittetulundusühingu
asukoha registrisse tehakse vara ülemineku kanded kinnistusraamatus ja vallasvara
registrites ühendava mittetulundusühingu juhatuse avalduse põhjal.
(2) Ühendatav mittetulundusühing loetakse lõppenuks ühinemise kandmisega
ühendava mittetulundusühingu asukoha registrisse. Registripidaja kustutab ühendatava
mittetulundusühingu registrist.
(3) Ühinemise kandmisega ühendava mittetulundusühingu asukoha registrisse saavad
ühendatava mittetulundusühingu liikmed ühendava mittetulundusühingu liikmeteks.

§ 64. Ühinemine uue mittetulundusühingu asutamisega
(1) Ühinemisele uue mittetulundusühingu asutamisega kohaldatakse käesoleva
seaduse paragrahvisid 56- 63 koos seadusega ettenähtud täiendustega.
(2) Ühinevatele mittetulundusühingutele kohaldatakse ühendatava
mittetulundusühingu kohta sätestatut ja asutatavale mittetulundusühingule ühendava

mittetulundusühingu kohta sätestatut. Mittetulundusühingud loetakse ühinenuks uue
mittetulundusühingu registrisse kandmisega.
(3) Uue mittetulundusühingu asutamisele kohaldatakse mittetulundusühingu
asutamise sätteid, kui käesolevas peatükis sätestatust ei tulene teisiti. Asutajateks on
ühinevad mittetulundusühingud.
(4) Ühinemislepingus tuleb lisaks käesoleva seaduse paragrahv 57 lõikes 1
sätestatule määrata uue mittetulundusühingu nimi ja asukoht ning juhatuse liikmed.
Ühinemislepingule lisatakse asutatava mittetulundusühingu põhikiri, mis kinnitatakse
ühinemisots usega.
(5) Ühineva mittetulundusühingu juhatus esitab avalduse ühinemise kandmiseks
mittetulundusühingu asukoha registrisse.
(6) Ühinevate mittetulundusühingute juhatused esitavad ühise avalduse uue
mittetulundusühingu kandmiseks selle asukoha registrisse.

2. jagu.
Jagunemine

§ 65. Jagunemise mõiste
(1) Jagunemine toimub likvideerimismenetluseta jaotumise või eraldumise teel.
Põhikirjaga võib ette näha, et jagunemine on või ei ole lubatud ainult põhikirjas
ettenähtud tingimustel.
(2) Jaotumisel annab jagunev mittetulundusühing oma vara üle omandavatele
mittetulundusühingutele. Omandav mittetulundusühing võib olla olemasolev või asutatav
mittetulundusühing. Jaotumisel loetakse jagunev mittetulundusühing lõppenuks.

(3) Eraldumisel annab jagunev mittetulundusühing osa oma varast üle ühele või
mitmele omandavale mittetulundusühingule. Omandav mittetulundusühing võib olla
olemasolev või asutatav mittetulundusühing.
(4) Jagunemisel saavad jaguneva mittetulundusühingu liikmed vastavalt
jagunemislepingule omandavate mittetulundusühingute liikmeteks.
(5) Mittetulundusühing võib jaguneda ainult mittetulundusühinguteks ning osaleda
ainult mittetulundusühingu jagunemisel.
(6) Seaduses sätestatud juhtudel on jag unemiseks nõutav pädeva asutuse luba.

§ 66. Jagunemisleping
(1) Jagunemiseks sõlmivad jagunemises osalevate mittetulundusühingute juhatused
jagunemislepingu. Jagunemislepingust tekivad õigused ja kohustused pärast lepingu
heakskiitmist käesoleva s eaduse paragrahvis 67 sätestatud korras. Jagunemislepingus
tuleb märkida:
1) jagunemisel osalevate mittetulundusühingute nimed ja asukohad;
2) õigused, mida omandav mittetulundusühing annab jaguneva mittetulundusühingu
liikmetele;
3) igale omandavale mittetulundusühingule üleantava vara nimekiri;
4) jagunemise tagajärjed töötajatele.
(2) Jagunemisleping peab olema kirjalik.
(3) Kui heakskiidetud jagunemisleping on tingimuslik ja tingimus ei ole viie aas ta
jooksul pärast lepingu sõlmimist saabunud, võib mittetulundusühing selle lõpetada,

teatades lõpetamisest vähemalt kuus kuud ette, kui jagunemislepingus ei ole ette nähtud
lühemat etteteatamise tähtaega.

§ 67. Jagunemisotsus
(1) Jagunemislepingust tekivad õigused ja kohustused, kui jagunemislepingu on
heaks kiitnud kõik jagunemises osalevad mittetulundusühingud. Jagunemisotsus peab
olema kirjalik.
(2) Jagunemisotsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle 2/3 üldkoosolekus
osalenud l iikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.

§ 68. Võlausaldajate kaitse
(1) Jagunemises osaleva mittetulundusühingu juhatus saadab jagunemisotsuse
vastuvõtmisest 15 päeva jooksul kirjaliku teate jagunemise kohta mittet ulundusühingule
teada olevatele võlausaldajatele, kellel olid nõuded mittetulundusühingu vastu enne
jagunemisotsuse vastuvõtmist.
(2) Jagunemisotsuse kohta peab juhatus avaldama ametlikus väljaandes Ametlikud
Teadaanded kaks teadet vähemalt 15 -päeva se vahega ning kutsuma neis võlausaldajaid
üles oma nõuded esitama. Teates tuleb näidata, et võlausaldajad esitaksid oma nõuded
kahe kuu jooksul.
(20.06.2000 jõust.12.07.2000 – RT I 2000, 55, 365)
(3) Mittetulundusühing peab tagama võlausaldajate nõuded, kui need on esitatud
kahe kuu jooksul viimase teate avaldamisest. Kui nõude täitmise tähtpäev on saabunud
või kui nõue ei ole piisavalt tagatud, võib võlausaldaja nõuda nõude rahuldamist.

(4) Omandava mittetulundusühingu võlausaldaja võib oma nõude tagamist või
rahuldamist nõuda üksnes siis, kui ta tõendab, et jagunemine ohustab tema nõude
täitmist, välja arvatud siis, kui tema nõude täitmise tähtpäev on saabunud.

§ 69. Avalduse esitamine registrile
(1) Jagunemises osaleva mittetulundusühingu juhatus esitab pärast kolme kuu
möödumist teise jagunemisteate avaldamisest avalduse jagunemise kandmiseks oma
asukoha registrisse. Avaldusele lisatakse:
1) jagunemislepingu notariaalselt kinnitatud ärakiri;
(14.11.2001 jõust.01.02.2002 – RT I 2001, 93, 565)
2) jagunemisotsus;
3) jagunemise luba, kui see on nõutav;
4) viide Ametlike Teadaannete numbritele, milles on avaldatud käesoleva seaduse §
68 lõikes 2 nimetatud teated.
(06.06.2001 jõust.07.07.2001 – RT I 2001, 56, 336)
(2) Avalduses peavad juhatuse liikmed kinnitama, et oma nõuded tähtaegselt
esitanud ja jagunemise vastu vaielnud võlausaldajate nõuded on tagatud või rahuldatud.

§ 70. Omandava mittetulundusühingu nimi
Jagunemise korral võib omandav mittetulundusühing jätkata tegevust jaguneva
mittetulundusühingu nime all.

§ 71. Jagunemise kanne
(1) Jagunemine kantakse jaguneva mittetulundusühingu asukoha registrisse, kui
kanne on tehtud kõigi omandavate mittetulundusühingute asukoha registritesse.
Omandavate mittetulundusühingute asukoha registrite kannetes märgitakse, et
jagunemine loetakse toimunuks selle kandmisega jaguneva mittetulundusühingu asukoha
registrisse.
(2) Jaguneva mittetulundusühingu asukoha registripidaja teata b omandavate
mittetulundusühingute asukoha registripidajatele jagunemise registrisse kandmisest ja
saadab neile registri väljavõtte. Saanud teate, märgib registripidaja registrisse, millal on
jagunemine kantud jaguneva mittetulundusühingu asukoha registris se.

§ 72. Kande õiguslik toime
(1) Jagunemise kandmisega jaguneva mittetulundusühingu asukoha registrisse läheb
jaguneva mittetulundusühingu kogu vara, eraldumise korral eraldatud vara vastavalt
jagunemislepingus ettenähtud jaotusele, üle omandava tele mittetulundusühingutele.
Pärast jagunemise kandmist jaguneva mittetulundusühingu asukoha registrisse tehakse
vara ülemineku kanded kinnistusraamatusse ja vallasvara registritesse omandava
mittetulundusühingu juhatuse avaldusel.
(2) Jagunemisel lõpeb jagunev mittetulundusühing jagunemise kandmisega jaguneva
mittetulundusühingu asukoha registrisse. Registripidaja kustutab jaguneva
mittetulundusühingu registrist.
(3) Jagunemise kandmisega jaguneva mittetulundusühingu asukoha registrisse
saav ad jaguneva mittetulundusühingu liikmed vastavalt jagunemislepingule omandavate
mittetulundusühingute liikmeks.
(4) Jagunemisel jagamata jäänud vara jagatakse omandavate mittetulundusühingute
vahel võrdeliselt nende osaga jagatavas varas.

§ 73. Vastutus jaguneva mittetulundusühingu kohustuste eest
(1) Enne jagunemise kandmist jaguneva mittetulundusühingu asukoha registrisse
tekkinud jaguneva mittetulundusühingu kohustuste eest vastutavad jagunemises osalevad
mittetulundusühingud solidaarselt . Solidaarvõlgnike omavahelises suhtes on kohustatud
isikuks ainult see, kellele kohustused määrati jagunemislepinguga.
(2) Jagunemises osalev mittetulundusühing, kellele kohustust jagunemislepingus ei
määratud, vastutab jaguneva mittetulundusühingu kohustuse eest, kui selle täitmise
tähtpäev saabub viie aasta jooksul pärast jagunemise kandmist jaguneva
mittetulundusühingu asukoha registrisse.

§ 74. Jagunemine uue mittetulundusühingu asutamisega
(1) Jagunemisele uue mittetulundusühingu asuta misega kohaldatakse käesoleva
seaduse paragrahvides 65 -73 sätestatut koos seaduses ettenähtud täiendustega.
(2) Asutatavatele mittetulundusühingutele kohaldatakse omandavate
mittetulundusühingute kohta sätestatut.
(3) Uue mittetulundusühingu asutamisele kohaldatakse mittetulundusühingu
asutamise sätteid, kui käesoleva peatüki sätetest ei tulene teisiti. Asutajaks on jagunev
mittetulundusühing.
(4) Jagunemisel uue mittetulundusühingu asutamisega koostab jaguneva
mittetulundusühingu juhat us jagunemiskava, mis asendab jagunemislepingut.
Jagunemiskavas tuleb lisaks käesoleva seaduse paragrahv 66 lõikes 1 sätestatule määrata
uue mittetulundusühingu nimi ja asukoht ning juhatuse liikmed. Jagunemiskavale
lisatakse asutatava mittetulundusühingu põhikiri, mis kinnitatakse jagunemisotsusega.

(5) Jaguneva mittetulundusühingu juhatus esitab avalduse uute
mittetulundusühingute kandmiseks nende asukoha registrisse ning jagunemise
kandmiseks jaguneva mittetulundusühingu asukoha registrisse.
(6) Iga uue mittetulundusühingu asukoha registripidaja teatab jaguneva
mittetulundusühingu asukoha registripidajale uue mittetulundusühingu registrisse
kandmisest. Teadete saamisel kõigi uute mittetulundusühingute kohta kannab jaguneva
mittetulundusühing u asukoha registripidaja jagunemise registrisse ja teatab kande
tegemisest iga uue mittetulundusühingu asukoha registripidajale ning saadab neile registri
väljavõtte. Saanud teate, märgib registripidaja registrisse, millal on jagunemine kantud
jaguneva mit tetulundusühingu asukoha registrisse.

7. peatükk.
Mittetulundusühingute ja sihtasutuste register

§ 75. Registri pidamine
(1) Registrit peetakse mittetulundusühingute ja sihtasutuste kohta.
(2) Registrit peavad maakohtute registriosakonnad (registripidajad) oma
tööpiirkonnas asuvate mittetulundusühingute ja sihtasutuste kohta.
(15.06.2005 jõust.01.01.2006 – RT I 2005, 39, 308)
(3) (Kehtetu – 15.06.2005 jõust.01.01.2006 – RT I 2005, 39, 308)
(4) Registri kanded teeb registripid aja, kelle tööpiirkonnas on mittetulundusühingu
või sihtasutuse asukoht.

§ 76. Äriseadustiku kohaldamine
Registrile kohaldatakse vastavalt äriseadustiku (RT I 1995, 26 -28, 355; 1998, 91- 93,
1500; 1999, 10, 155; 23, 355; 24, 360; 57, 596; 102, 907; 2000, 29, 172; 49, 303; 55,
365; 57, 373; 2001, 34, 185; 56, 332 ja 336; 89, 532; 93, 565) § 22 lõikeid 4 ja 6, § 24
lõikeid 1–6, §- sid 26 ja 27, 32 ja 32
1, § 33 lõigetele 1 1, 1 2 ja 4–10, § 41 lõikeid 1 ja 2, §-
sid 43–47, 50, 52–56, § 57 lõikeid 1 ja 2, § 58, § 59 lõikeid 5 ja 6, §- sid 66–71 ja 511
1–
511
2 ning § 541 lõiget 1 1.
(06.06.2001 jõust.07.07.2001 – RT I 2001, 56, 336; 22.02.2005 jõust.01.01.2006 – RT I
2005, 15, 85; 15.06.2005 jõust.01.01.2006 – RT I 2005, 39, 308)

§ 77. Registri avalikkus
(1) Registri kanded on avalikud. Igaühel on õigus tutvuda registrikartoteegiga ja
avaliku toimikuga ning saada registrikartoteegist ja avalikus toimikus olevast
dokumendist ärakirju.
(17.06.98 jõust.10.07.98 – RT I 1998, 59, 941)
(2) Isiku nõudel annab registripidaja tõendi, et kannet ei ole muudetud või et teatud
kannet registris ei ole.
(3) Registrikaardi ärakirja ja muu registriosakonnas säilitatava dokumendi ärakirja
õigsuse kinnitab kohtunikuabi või volitatud registrisekretär.
(14.11.2001 jõust.01.02.2002 – RT I 2001, 93, 565)
(4) Registritoimikuga võib tutvuda isik, kellel on selleks õigustatud huvi.

§ 78. Registrisse kantavad andmed ja registrile esitatavad dokumendid

(1) Registrisse kantakse seaduses ettenähtud andmed.
(2) Mittetulundusühing on kohustatud registripidajale esitama kande aluseks olevad
ja seaduses sätestatud muud dokumendid. Registripidajale esitatavas dokumendis peavad
olema märgitud seaduses sätestatud andmed.

§ 78
1. Registripidajale esitatavad isiku andmed
(1) Kui seadus nõuab registripidajale esitatavas dokumendis isikukoodi näitamist ja
isikul ei ole Eesti isikukoodi, tuleb selle asemel märkida ja registrisse kanda isiku
sünnipäev, – kuu ja -aasta.
(2) Avalik -õiguslik juriidiline isik peab registripidajale esitatavas dokumendis lisaks
registrikoodile viitama seadusele, millega antud isik on loodud. Juriidiline isik ei pea
esitama registripidajale registrikoodi või muud registreerimisnumbrit, kui ta ei kuulu
avalikku registrisse kandmise le.
(3) Füüsilise isiku elukohana esitatakse registripidajale ja kantakse registrisse
kohaliku omavalitsuse üksus, kus ta elab.
(4) Juriidilise isiku asukohana esitatakse registripidajale ja kantakse registrisse
kohaliku omavalitsuse üksus, kus ta asub.
(5) Isiku aadressina esitatakse registripidajale täpsed andmed elu – või asukohajärgse
aadressi kohta (maja ja korteri number, tänava või talu nimi, asula, kohaliku omavalitsuse
üksuse ja maakonna nimi, postisihtnumber).
(17.06.98 jõust.10.07.98 – RT I 1998, 59, 941)
(6) Mittetulundusühingu juhatuse liikmed ja likvideerijad ning sihtasutuse juhatuse ja
nõukogu liikmed ning likvideerijad, kellel puudub rahvastikuregistris registreeritud

elukoht, esitavad registripidajale ka oma aadressi ning teatavad viivitamata selle
muudatustest. Aadressiandmeid säilitatakse registritoimikus.
(15.06.2005 jõust.01.01.2006 – RT I 2005, 39, 308)

§ 79. Registri kanne
(1) Registri kanne tehakse mittetulundusühingu juhatuse avalduse põhjal,
kohtuotsuse alusel või muul seaduses sätestatud alusel. Registripidajale avalduse või
muude dokumentide esitamiseks õigustatud isik on kohustatud seda tegema.
(17.06.98 jõust.10.07.98 – RT I 1998, 59, 941)
(2) Registripidajale esitatav avaldus peab olema notariaalselt kinnitatud. Kui avaldus
sisaldub asutamislepingus, peab asutamisleping olema notariaalselt kinnitatud.
(14.11.2001 jõust.01.02.2002 – RT I 2001, 93, 565)
(3) Registripidajale esitatavale avaldusele alla kirjutama õigustatud isik võib volitada
alla kirjutama teist isikut. Avaldusele allakirjutamiseks antud volikiri peab olema
notariaalselt kinnitatud.
(14.11.2001 jõust.01.02.2002 – RT I 2001, 93, 565)
(3
1) Notariaalselt kinnitatud avaldus ning avalduse esitamise volikiri loetakse v õrdseks
digitaalallkirjastatud avalduse ja volikirjaga.
(12.10.2005 jõust.01.01.2006 – RT I 2005, 57, 450)
(4) (Kehtetu – 15.06.2005 jõust.01.01.2006 – RT I 2005, 39, 308)
(5) Registripidaja keeldub kande tegemisest, kui avaldus või sellele l isatud
dokumendid ei vasta seadusele.

§ 80. Kande õiguslik tähendus
(1) Registri kanne jõustub, kui kandele on alla kirjutanud kandemääruse täitnud isik
ja kande otsustamiseks pädev isik.
(15.06.2005 jõust.01.01.2006 – RT I 2005, 39, 308)
(2) Kanne kehtib kolmanda isiku suhtes õigena, välja arvatud juhul, kui kolmas isik
teadis või pidi teadma, et kanne ei ole õige. Kannet ei loeta kehtivaks õigustoimingute
suhtes, mis tehakse 15 päeva jooksul pärast kande tegemist, kui kolmas isik tõendab, et ta
kande sisu ei teadnud ega pidanudki teadma.
(3) Kui registrisse kandmisele kuuluvaid asjaolusid ei ole registrisse kantud, on neil
asjaoludel kolmanda isiku suhtes õiguslik tähendus üksnes juhul, kui kolmas isik neist
teadis või pidi teadma.
( 4) Kohtuotsuse alusel tehtud kandes sisalduvad asjaolud omandavad õigusliku
tähenduse kohtuotsuse jõustumisest.
(17.06.98 jõust.10.07.98 – RT I 1998, 59, 941)

§ 81. Ametiasutuste teatamiskohustus
Kohus, riigi – või kohaliku omavalitsuse asutus ning notar on kohustatud teatama
registripidajale neile ametiseisundi tõttu teatavaks saanud registriandmete ebaõigsusest ja
registrile esitamata andmetest.

§ 82. Kande tegemine avalduseta

(1) Kui registripidajal on andmeid tehtud kande ebaõigsuse kohta või kande
puudumise kohta, võib ta teha vastavaid järelepärimisi.
(2) Kande ebaõigsuse või puudumise kindlakstegemisel teatab registripidaja sellest
mittetulundusühingule, kelle avalduse alusel tulnuks kanne teha. Kui kahe nädala jooksul
teatamis est ei ole kande tegemisele, parandamisele või kustutamisele vastu vaieldud,
teeb, parandab või kustutab registripidaja kande ise.
(3) Avalduseta kande tegemine ei vabasta avalduse esitama pidanud
mittetulundusühingut kohustusest tasuda kande tegemi seks ettenähtud riigilõivu. Kui
kande ebaõigsus tekkis registripidaja tegevuse tõttu, vabastab ta kandemäärusega
mittetulundusühingu riigilõivu tasumisest.
(06.06.2001 jõust.07.07.2001 – RT I 2001, 56, 336; 15.06.2005 jõust.01.01.2006 – RT I
2005, 39, 308)
(4) Kui käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kande tegemine tooks kaasa
mittetulundusühingu registrist kustutamise, võib registripidaja kohtus algatada
sundlõpetamise.
(17.06.98 jõust.10.07.98 – RT I 1998, 59, 941)
(5) Käesoleva paragrahvi lõ ikes 2 sätestatud juhul võib registripidaja määrata
kohustatud isikutele trahvi tsiviilkohtumenetluse seadustiku §- s 601 sätestatud korras.
(15.06.2005 jõust.01.01.2006 – RT I 2005, 39, 308)

§ 83. Registri koosseis
Registri koosseisu kuulub:
1) r egistrikartoteek;

2) avalikud toimikud;
(17.06.98 jõust.10.07.98 – RT I 1998, 59, 941)
3) registritoimikud.

§ 84. Registrikartoteek
(1) Registrisse kantud mittetulundusühingu kohta avatakse eraldi registrikaart.
(2) Registrikaardid moodustavad registrikartoteegi.

§ 85. Avalik toimik
(17.06.98 jõust.10.07.98 – RT I 1998, 59, 941)
(1) Registrisse kantud mittetulundusühingu kohta avatakse avalik toimik.
(17.06.98 jõust.10.07.98 – RT I 1998, 59, 941)
(2) Avalikus toimikus säilitatakse dokumente, mille mittetulundusühing on
registripidajale seaduse kohaselt esitanud. Samuti säilitatakse avalikus toimikus
registripidajale tema nõudmisel esitatud andmeid mittetulundusühingu liikmeskonna
kohta.
(17.06.98 jõust.10.07.98 – RT I 1998, 59, 941)
(3) Registripidajale esitatakse dokumendi originaal või notariaalselt kinnitatud
ärakiri, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(14.11.2001 jõust.01.02.2002 – RT I 2001, 93, 565)

§ 86. Registritoimik
(1) Registrisse kantud mittetulundusühingu kohta avatakse registritoimik.
(2) Registritoimikus säilitatakse mittetulundusühingu kohta käivaid dokumente, mis
ei kuulu säilitamisele avalikus toimikus.
(17.06.98 jõust.10.07.98 – RT I 1998, 59, 941)

§ 87. Registripä evik
(1) Registripäevikus registreeritakse kande tegemise avaldused.
(2) Registripäevikusse märgitakse, kas avaldus on rahuldatud.

§ 88. Registrikood
Mittetulundusühingule antakse registrisse kandmisel kordumatu registrikood.

§ 89. Mittetulundusühingu registrikaardi andmed
Mittetulundusühingu registrikaardile kantakse tema kohta järgmised andmed:
1) registrikood ja registrikannete järjekorranumbrid;
2) nimi;
3) asukoht ja aadress;

4) juhatuse liikme an dmed;
5) pankrotihalduri andmed;
6) likvideerija andmed;
7) juhatuse liikmete ja likvideerijate esindusõiguse kord, kui see erineb seaduses
ettenähtud üldreeglist;
8) põhikirja kinnitamise aeg ning põhikirja muutmise aeg;
9) tegutsemistähtaeg, kui mittetulundusühing on asutatud tähtajaliselt;
10) lõpetamine;
11) ühinemine ja jagunemine;
12) pankroti väljakuulutamine ning pankrotimenetluse lõppemine;
13) registrist kustutamine;
14) likvi deeritud ühingu dokumentide hoidja andmed;
15) kande kuupäev ning kandemääruse täitnud isiku ja kande otsustamiseks pädeva
isiku allkiri, nimi ja amet;
(15.06.2005 jõust.01.01.2006 – RT I 2005, 39, 308)
16) viited varasematele ja hilisematele k annetele ning märkused.
(17.06.98 jõust.10.07.98 – RT I 1998, 59, 941)

§ 89
1. Kande otsustamisest taandamine

Kohtunik ega kohtunikuabi ei või läbi vaadata mittetulundusühingu ega sihtasutuse
registriasja, kui:
1) mittetulundusühingu või sihtasutuse asutajaks või juhatuse liikmeks või
sihtasutuse nõukogu liikmeks või sihtasutuse audiitoriks on kandemääruse tegemiseks
pädev isik või tema abikaasa või elukaaslane või muu tsiviilkohtumenetluse seadustiku §
23 punktides 2 ja 3 nimetatud isik;
2) muud asjaolud tekitavad kahtlusi tema erapooletuses.
(15.06.2005 jõust.01.01.2006 – RT I 2005, 39, 308)

§ 90. Registrikaartide hoidmise kord
(1) Registrikaarte hoitakse vastavalt registrikoodidele.
(2) Ühe mittetulundusühingu registrikaar te tuleb hoida koos.
(3) Registrist kustutatud mittetulundusühingute registrikaardid tuleb
registrikartoteegist eraldada ja hoida lahus.

8. peatükk.
Seaduse rakendamine

§ 91. Käesoleva seaduse kohaldamine mittetulundusühingutele, nende liitudele ja
muudele mittetulunduslikele ühendustele

(1) Alates 1996. aasta 1. oktoobrist võib mittetulundusühinguid asutada ainult
käesolevas seaduses sätestatud korras ja neile kohaldatakse käesolevas seaduses
sätestatut.
(2) Enne 1996. aasta 1. okt oobrit asutatud mittetulundusühingutele ja nende liitudele,
samuti muudele mittetulunduslikele ühendustele kohaldatakse nende
mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kandmiseni mittetulundusühingute
seaduse paragrahvis 1, paragrahv 2 lõike 1 esim eses lauses, paragrahvis 3, paragrahv 4
lõigetes 2 ja 3, paragrahvis 5, paragrahv 12 lõikes 1, lõike 2 esimeses lauses, lõigetes 3 ja
4, paragrahvides 13- 22, paragrahv 23 lõigetes 1 ja 1
1, paragrahvides 24-26, paragrahv 27
lõikes 1, lõike 2 esimeses lauses , lõikes 3, lõike 4 esimeses lauses, paragrahvides 28- 45,
paragrahv 46 lõike 1 esimeses lauses ja lõikes 2 ning paragrahvides 47- 55 sätestatut. Kui
mittetulundusühingu, ühingute liidu või muu mittetulundusliku ühenduse põhikiri on
vastuolus käesoleva seadusega, kohaldatakse seaduses sätestatut.
(17.06.98 jõust.10.07.98 – RT I 1998, 59, 941)
(3) Ettevõtteregistrisse kantud mittetulundusühingu kandmisel mittetulundusühingute
ja sihtasutuste registrisse kohaldatakse kogu mittetulundusühingute seadust.
(17.06.98 jõust.10.07.98 – RT I 1998, 59, 941)

§ 92. Ühinemine ja jagunemine
(1) Registrisse kantud mittetulundusühingute ühinemine ja jagunemine toimub
käesolevas seaduses sätestatud korras. Registrisse kantud mittetulundusühing ei või
ühineda re gistrisse kandmata mittetulundusühinguga või ühingute liiduga ega muu
mittetulundusliku ühendusega.
(2) Mittetulundusühinguna registrisse kandmata mittetulundusühingute, ühingute
liitude ja muude mittetulunduslike ühenduste ühinemine ja jagunemine e i ole lubatud.

§ 93. Registrisse kandmise avaldus
(1) Enne 1996. aasta 1. oktoobrit asutatud ja Eesti Vabariigi ettevõtete, asutuste ja
organisatsioonide registris (edaspidi ettevõtteregister ) registreeritud mittetulundusühing,
ühingute liit või muu mittetulunduslik ühendus, mis vastab käesoleva seaduse nõuetele,
kantakse mittetulundusühinguna registrisse tema avalduse põhjal. Mittetulundusühinguna
kantakse registrisse ka ettevõtteregistris registreerimata mittetulundusühistud, mis on
asutatud enne mittetulundusühingute ja nende liitude seaduse (RT I 1994, 28, 425; 49,
805; 1995, 23, 332; 1996, 42, 811; 49, 953) jõustumist kehtinud õigusaktide kohaselt.
(17.06.98 jõust.10.07.98 – RT I 1998, 59, 941)
(2) Registrisse kandmise avalduses tuleb mä rkida mittetulundusühingu kohta
seaduses sätestatud andmed ning avaldusele lisada seaduses sätestatud dokumendid peale
asutamislepingu, samuti tema ettevõtteregistris registreerimise tunnistus ning
üldkoosoleku või volinike koosoleku protokoll, millega on kinnitatud põhikirja kehtiv
redaktsioon ning valitud avaldusele allakirjutanud juhatus. Käesoleva paragrahvi lõike 1
teises lauses nimetatud mittetulundusühistud esitavad registripidajale ettevõtteregistris
registreerimise tunnistuse asemel oma asutamisots use ja muud asutamise aluseks olevad
dokumendid. Kohtunik või kohtunikuabi peab vastava avalduse kohta otsuse tegema kahe
kuu jooksul, arvates selle ja kõigi muude ettenähtud dokumentide esitamisest. Kui
mittetulundusühingu kandeavalduse vaatas läbi regist risekretär ning kande tegemise
otsustas kohtunik, kirjutab kandele kohtuniku asemel alla registrisekretär.
(17.06.98 jõust.10.07.98 – RT I 1998, 59, 941)
(3) Mittetulundusühingu, ühingute liidu või muu mittetulundusliku ühenduse põhikiri
peab mittetulundusühinguna registrisse kandmiseks olema viidud kooskõlla käesolevas
seaduses sätestatuga.

(4) Enne 1996. aasta 1. oktoobrit asutatud mittetulunduslikud ühendused, mille
eesmärgiks on vara sihtotstarbeline kogumine ja jagamine ning millel on liikmed, võib
ümber kujundada sihtasutuseks vastavalt sihtasutuste seadusele. Ümberkujundamise
otsustab ja uue põhikirja võtab vastu ühenduse liikmete üldkoosolek. Liikmetele
kuuluvad sihtasutuse asutajate õigused.
(5) Ümberkujundamisel käesoleva parag rahvi lõikes 4 nimetatud asjaoludel ei
maksustata sihtasutusele üleantavat vara tulu – ja käibemaksuga.
(6) Käesoleva seaduse paragrahv 91 lõikes 2 nimetatud mittetulunduslike ühenduste
põhikirjas muudatuste tegemine ja ettevõtteregistris registreerimisele kuuluvate andmete
muutmine toimub enne 1996. aasta 1. oktoobrit kehtinud korras.

§ 94. Märked registrites
(1) Ettevõtteregistrisse kantud mittetulundusühingu, ühingute liidu või muu
mittetulundusliku ühenduse mittetulundusühinguna registris se kandmisel tehakse
registripidaja teate alusel ettevõtteregistri kandesse sellekohane märge.
(2) Enne 1996. aasta 1. oktoobrit asutatud mittetulundusühingu, ühingute liidu või
muu mittetulundusliku ühenduse mittetulundusühinguna registrisse kandmi sel tehakse
registrisse märge mittetulundusühingu varasema registreerimise kohta ettevõtteregistris,
näidates ära endise registrinumbri.

§ 95. Registrist kustutamine
(1) Ettevõtteregistrisse kantud mittetulundusühingud, nende liidud ning muud
mittetulunduslikud ühendused (edaspidi ühendus ), mida ei ole 1999. aasta 1. märtsiks
mittetulundusühinguna registrisse kantud või mille registrisse kandmiseks ei ole selleks
ajaks registripidajale avaldust esitatud või mille registrisse kandmise avaldus on jäe tud

pärast seda kuupäeva rahuldamata, loetakse sundlõpetatuks. Ettevõtteregistrisse kantud
erakonna suhtes kehtib sama tähtajana 1998. aasta 1. oktoober.
(17.06.98 jõust.10.07.98 – RT I 1998, 59, 941)
(1
1) Siseministeeriumis peetavasse Eesti kirikute, koguduste ja koguduste liitude
registrisse kantud juriidilistele isikutele ei laiene käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud
tähtaeg ning need juriidilised isikud kantakse registrisse kirikute ja koguduste seaduses
ettenähtud tähtajal ja korras.
(17.02.99 jõust.19.03.99, rakendatakse alates 01.03.99 – RT I 1999, 23, 355)
(2) Ettevõtteregistri pidaja avaldab ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded
teate ühenduse sundlõpetamisest. Kui registripidaja teeb ühenduse registrisse kandmise
kohta otsuse, m illega jätab avalduse rahuldamata pärast 1999. aasta 1. märtsi või
erakonna avalduse pärast 1998. aasta 1. oktoobrit, avaldab registripidaja ise teate
ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.
(20.06.99 jõust.01.03.99 – RT I 1999, 10, 155)
(3) Sundlõpetamise teates tuleb märkida, et ühenduse võlausaldajad ja liikmed
esitaksid kahe kuu jooksul teate ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded
avaldamisest arvates ühenduse asukohajärgsele kohtule avaldused likvideerimise
läbiviimiseks likvideerijate mää ramise kohta või pankroti väljakuulutamise kohta.
(20.06.99 jõust.01.03.99 – RT I 1999, 10, 155)
(4) Sundlõpetatud ühenduse juhatuse või seda asendava organi esindusõigus säilib
kuni kohtu poolt likvideerija määramiseni või pankroti väljakuulutamise ni või ühenduse
ettevõtteregistrist kustutamiseni. Muudatusi juhatuse või seda asendava organi koosseisus
võib kuni selle ajani teha mõjuval põhjusel kohtu loal ja nad jõustuvad ettevõtteregistris
registreerimisel. Mõjuvaks põhjuseks loetakse eeskätt:

1) pikaajalist või rasket haigust, mille tõttu muutub võimatuks juhatuse või seda
asendava organi liikme kohustuste täitmine;
2) juhatuse või seda asendava organi liikme surma, teadmata kadunuks või surnuks
tunnistamist, samuti teovõimetuks tun nistamist;
3) kohtuotsuse jõustumist, millega määrati vabaduskaotuslik karistus;
4) kohtuotsuse jõustumist, millega juhatuse või seda asendava organi liikmel võeti
ära õigus teataval tegevusalal tegutsemiseks;
5) alalist elamaasumist välismaale.
(5) Sundlõpetatud ühendus ei tohi:
1) võõrandada, rendile anda ega piiratud asjaõigustega koormata ühendusele
kuuluvaid kinnisasju, riiklikusse registrisse kantavaid vallasasju (hooned, sõidukid jne)
ega osalust äriü hingutes (osad, aktsiad);
2) muuta põhikirja;
3) asutada teisi juriidilisi isikuid.
(6) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 1 sätestatud piirangud kehtivad kuni kohtu
poolt likvideerija määramiseni või pankroti väljakuulutamiseni. N imetatud piirangud
kehtivad kolmandate isikute suhtes.
(7) Sundlõpetatud ühenduse võlausaldajatel ja liikmetel on kahe kuu jooksul
ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded sundlõpetamisteate avaldamisest alates
õigus esitada ühenduse asukohajärgsel e kohtule avaldusi likvideerimise läbiviimiseks
likvideerija määramise kohta või pankroti väljakuulutamise kohta.
(20.06.99 jõust.01.03.99 – RT I 1999, 10, 155)

(8) Käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel esitatavas avalduses likvideerimise
läbiviimise kohta tuleb esitada:
1) andmed sundlõpetatud ühenduse kohta, sealhulgas viide ametliku väljaande
Ametlikud Teadaanded numbrile, kus ilmus sundlõpetamisteade;
(20.06.99 jõust.01.03.99 – RT I 1999, 10, 155)
2) avalduse esitaja nimi ning elu – või asukoht ja postiaadress;
3) andmed avalduse aluseks oleva nõude suuruse, aluse ja maksetähtaja kohta, kui
taotluse esitas võlausaldaja; sel juhul lisatakse tõendid avalduse aluseks oleva nõude
olemasolu kohta;
4) taotlus likvideerija mä äramise kohta, tema nimi ning elukoht ja postiaadress.
Avaldusele tuleb lisada isiku nõusolek, kelle likvideerijaks määramist taotletakse, välja
arvatud juhul, kui taotletakse ettevõtteregistrisse kantud ühenduse juhi likvideerijaks
määramist. Samuti tuleb avaldusele lisada riigilõivu tasumise tõend.
(9) Kohus võib sundlõpetatud ühenduse likvideerijaks määrata eeskätt vastava
ühenduse ettevõtteregistrisse kantud juhi, kes on kohustatud likvideerija ülesanded vastu
võtma, kui tegemist ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud mõjuvate põhjustega.
(10) Kui kohus on juba määranud sundlõpetatud ühendusele likvideerija, käsitletakse
järgmisi avaldusi likvideerimise läbiviimise kohta nõuetest teatamisena ning kohus
edastab need likvideerijale.
(11 ) Isik, kes on esitanud kohtule teadvalt vale avalduse likvideerimise läbiviimiseks
likvideerija määramise kohta, peab hüvitama sellega ühendusele, selle võlausaldajatele ja
liikmetele tekitatud kahju.

(12) Kui võlausaldajad oma avaldusi käesolev a paragrahvi lõikes 7 nimetatud tähtaja
jooksul ei esita või kui likvideerimismenetlus on lõpetatud, loetakse ühendus lõppenuks
ja kustutatakse registrist.
(12
1) Kui pärast ühenduse lõppenuks lugemist ja registrist kustutamist ilmneb, et
ühendusel on tä iendavat vara, mida likvideerimismenetluses ei käsitletud, algatab kohus
registrist kustutatud ühenduse liikme avalduse alusel likvideerimise järelmenetluse,
millele rakendatakse likvideerimismenetluse kohta käivaid sätteid. Järelmenetluse
algatamisel tule b algatamise teates märkida, et tegemist on järelmenetlusega.
Järelmenetluses ei ole registrist kustutatud ühenduse võlausaldajatel õigust esitada
jagatava vara suhtes nõudeid.
(15.11.2000 jõust.29.11.2000 – RT I 2000, 88, 576)
(12
2) Kui pärast ühenduse lõppenuks lugemist ja registrist kustutamist ilmneb, et
ühendusel on vara, kuid likvideerimismenetlus on läbi viimata või on vara
ettevõtteregistris registreerimata mittetulundusühistul, mis on asutatud enne
mittetulundusühingute ja nende liitude seaduse jõustumist kehtinud õigusaktide kohaselt,
algatab kohus huvitatud isiku avalduse alusel likvideerimismenetluse, millele
kohaldatakse käesoleva paragrahvi sätteid.
(15.11.2000 jõust.29.11.2000 – RT I 2000, 88, 576)
(13) Kui ühendus on lõppenud avaldust e mitteesitamise tõttu, loetakse ühenduse juht,
kes on ühenduse lõppemise hetkel kantud ettevõtteregistrisse, likvideeritud ühenduse
dokumentide hoidjaks ja märgitakse ettevõtteregistri pidaja poolt ettevõtteregistrisse.
(14) Likvideeritud ühenduse dokumentide hoidja vastutab dokumentide säilimise eest
ettenähtud säilitusaja jooksul ning on kohustatud võimaldama õigustatud huviga isikutel
nendega tutvuda.

(15) Justiitsminister võib oma määrusega kehtestada täpsema korra käesolevas
paragrahvis nime tatud sundlõpetamise teostamiseks ning likvideerijate tasustamise korra
ja piirmäärad.
(17.06.98 jõust.10.07.98 – RT I 1998, 59, 941)

§ 96. Mittetulundusühingu nimi
(1) Mittetulundusühingu kandmisel registrisse teeb registripidaja järelepärimise
e ttevõtteregistri pidajale ettevõtteregistris sama või sarnase nime esinemise kohta.
(2) Taotletavat nime ei kanta registrisse, kui selle nime või nimega eksitavalt sarnase
nime all on registreeritud ettevõtteregistris teine mittetulundusühing, ühing ute liit või
muu mittetulunduslik ühendus enne taotlejat.

§ 97. (Kehtetu – 05.06.2002 jõust.01.07.2002 – RT I 2002, 53, 336)

§ 98. Relvi valdavate, samuti sõjaväeliselt korraldatud või sõjaväelisi harjutusi
harrastavate ühingute registrisse kandmine
Re lvi valdava, samuti sõjaväeliselt korraldatud või sõjaväelisi harjutusi harrastava
mittetulundusühingu võib registrisse kanda ainult Vabariigi Valitsuse nõusolekul.
Nõusoleku andmise tingimused ja kord sätestatakse seaduses.

§ 99. Töötajate ühingute tege vuse korraldamine

(1) Kuni töötajate (töövõtjate) ühingute tegevust sätestava seaduse vastuvõtmiseni
kohaldatakse neile vastavalt Eesti NSV ametiühingute seaduse (ENSV Teataja 1989, 40,
623; RT 1992, 35, 462) sätteid, mis ei ole vastuolus käesoleva seadusega.
(18.08.99 jõust.04.09.99 – RT I 1999, 67, 658)
(2) Ettevõtteregistrisse kantud ametiühingute, nende liitude ja keskliidu suhtes, mis
ei ole registrisse kandmise avaldust esitanud või mille registrisse kandmise avaldus
jäetakse rahuldamata, kohaldatakse käesoleva seaduse § 95 alates 1999. aasta 1.
detsembrist. Nimetatud ühendused võivad esitada registrisse kandmise avalduse kuni
1999. aasta 1. detsembrini.
(18.08.99 jõust.04.09.99 – RT I 1999, 67, 658)
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ühenduste suhtes, mille registrisse
kandmise avalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks on vastavalt äriseadustiku §- le 54
määratud tähtaeg, peatub selle tähtaja kulgemine kuni 1999. aasta 1. detsembrini.
(18.08.99 jõust.04.09.99 – RT I 1999, 67, 658)
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ühenduste suhtes, mis loetakse
sundlõpetatuks käesoleva seaduse § 95 alusel, likvideerimismenetlust läbi ei viida.
(18.08.99 jõust.04.09.99 – RT I 1999, 67, 658)

§ 100. Riigilõivuseaduses tehtavad muudatused
Riigilõivuseaduses (RT 1990, 11, 118; RT I 1995, 36, 465; 57, 981; 58, 1005; 61, 1028;
87, 1540; 1996, 3, 56; 38, 752; 40, 773) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmis elt:

“7) äriregistrisse ja mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kande tegemiselt
ja ärakirja tõestamiselt äriregistri ja mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri poolt;”;
2) paragrahvi 4 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
“(9) Mittetulundusühingu ja sihtasutuse kandmisel mittetulundusühingute ja
sihtasutuste registrisse ei võeta riigilõivu mittetulundusühingult ja sihtasutuselt, kes on
enne 1996. aasta 1. oktoobrit registreeritud ettevõtteregistris.”;
3) lisa 1 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses:
“9. Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri registritoimingutelt:
1) mittetulundusühingu ja sihtasutuse registrisse kandmise eest 300 krooni;
2) muudatuste registrisse kandmise eest 100 krooni;
3) registrikartoteegi või toimiku dokumendi lehekülje ärakirja eest 2 krooni.
Märkus: Kui taotletakse kande tegemist üheaegselt mitmesse veergu, tuleb riigilõivu
tasuda ühe kande eest.”.

§ 101. Kohtute seaduses tehtavad muudatused
Kohtute seaduses (RT 1991, 38, 472; 1993, 1, 2; RT I 1993, 24, 429; 65, 922; 1994, 81,
1382; 86/87, 1487; 94, 1609; 1995, 29, 358; 87, 1540; 1996, 31, 631; 42, 811; 51, 967;
1998, 4, 62; 2000, 35, 219; 51, 321; 2001, 21, 113; 43, 240; 48, 264) tehakse järgmised
muudatused:
1) paragrahvi 7 lõige 2
1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

“(2 1) Äriseadustikus, samuti mittetulundusühingute seaduses ja sihtasutuste seaduses
sätestatud korras kandeotsuse ja rahatrahvi tegemise määruse otsu stab kohtunik
ainuisikuliselt.”;
2) paragrahvi 17 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
“(3) Maa- või linnakohtu esimees või tema määramisel üks või mitu kohtunikku
otsustavad kohtu tööpiirkonnas asuvate ettevõtjate kohta äriregistri kannete tegemise ja
trahvi määramise ning kohtu tööpiirkonnas asuvate mittetulundusühingute ja sihtasutuste
kohta mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri kannete tegemise ja trahvi
määramise.”;
3) paragrahvi 37
3 lõige 2 muudetakse ja sõnasta takse järgmiselt:
“(2) Registriosakond peab äriregistrit tema tööpiirkonnas asuvate ettevõtjate kohta
ning mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrit tema tööpiirkonnas asuvate
mittetulundusühingute ja sihtasutuste kohta.”;
4) paragrahvi 37
3 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
“(4) Äriregistri pidamise kord sätestatakse äriseadustikuga ning mittetulundusühingute
ja sihtasutuste registri pidamise kord sätestatakse mittetulundusühingute seadusega ja
sihtasutuste seadusega.”.

§ 102. Eesti Vabariigi kohtute arvu ja nende koosseisude ning maa – ja linnakohtute
kohtukaasistujate arvu kindlaksmääramise seaduses tehtav täiendus
Eesti Vabariigi kohtute arvu ja nende koosseisude ning maa – ja linnakohtute
kohtukaasistujate arvu kindla ksmääramise seaduse (RT 1993, 1, 1; RT I 1993, 24, 429;
43, 622; 65, 922; 76, 1131; 1994, 81, 1382; 1995, 29, 358; 97, 1664; 1996, 31, 631; 42,
811; 1999, 88, 809; 2000, 102, 678) paragrahv 1 täiendatakse lõikega 3 järgmises
sõnastuses:

“(3) Seoses mi ttetulundusühingute ja sihtasutuste registri pidamisega suurendatakse
maa- ja linnakohtute kohtunike arvu nelja võrra lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja
2 sätestatule. Täiendavate kohtunike jaotuse maa – ja linnakohtute vahel otsustab
justiitsministe r kooskõlastatult Riigikohtuga.”.

§ 103. Tsiviilkohtupidamise seadustikus tehtav muudatus
Tsiviilkohtupidamise seadustiku (RT I 1993, 31/32, 538; 1994, 1, 5; 1995, 29, 358; 1996,
3, 57) paragrahv 27 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
“(8) Kutse kohaletoimetamisel ettevõtja äriregistrisse kantud aadressil loetakse kutse
ettevõtjale kätteantuks. Kutse kohaletoimetamisel mittetulundusühingu või sihtasutuse
mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud aadressil loetakse ku tse
mittetulundusühingule või sihtasutusele kätteantuks.”.

§ 104. Erakonnaseaduses tehtavad muudatused ja täiendused
Erakonnaseaduses (RT I 1994, 40, 654; 1996, 37, 739; 42, 811; 1998, 59, 941; 1999, 27,
393) tehakse järgmised muudatused:
1) para grahvi 2 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
2) paragrahvi 6 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
“(1) Erakond asutatakse asutamislepinguga, millega kinnitatakse ka erakonna põhikiri
ja määratakse juhatuse ja teiste põhikirjas ettenähtu d organite liikmed.”;
3) paragrahvi 7 lõikest 1 jäetakse välja sõnad “asutamiskoosolekul vastuvõetud ja
ettenähtud korras registreeritud” ning lõikest 2 jäetakse välja sõnad “ja nende liitude”;
4) paragrahv 8 muudetakse ja sõnastatakse järg miselt:

Ҥ 8. Registrisse kandmise avaldus
Erakonna mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kandmise avaldusele tuleb
lisaks mittetulundusühingute seaduse paragrahvis 10 sätestatule lisada:
1) juhatuse liikmete poolt allakirjutatud progra mm;
2) erakonna liikmete nimekiri, kus on näidatud liikmete nimed, elukohad ja
isikukoodid;
3) erakonna sümboolika näidis või kavand, kui need on põhikirjaga ette nähtud.”;
5) paragrahvi 9 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;
6) paragrahvi 10 lõikes 4 asendatakse sõnad “erakonna põhikirja registreerinud
riigiasutusele” sõnadega “mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri pidajale”;
7) paragrahvi 11 lõikes 2 asendatakse sõnad “erakonna põhikirja registreerinud”
sõnadeg a “Vabariigi Valitsuse määratud”;
8) paragrahv 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
“§ 12. Erakonna tegevuse seaduslikkuse tagamine, selle ühinemine, jagunemine ja
lõpetamine
Erakonna tegevuse seaduslikkuse tagamine ning erakonna ühinemine, jagunemine ja
lõpetamine toimub mittetulundusühingute seaduses sätestatud korras.”;
9) paragrahvi 13 lõikes 2 asendatakse sõnad “nende põhikirjad registreeritakse”
sõnadega “neid registreerida”.

§ 105. Raamatupidamise seaduses tehtavad muudatused

Raamatupidamise seaduses (RT I 1994, 48, 790; 1995, 26-28, 355; 92, 1604; 1996, 40,
773; 42, 811; 49, 953; 1998, 59, 941; 1999, 55, 584; 101, 903; 2001, 87, 527) tehakse
järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 lõikest 5 jäetakse välja sõnad “, samut i mittetulundusühing ja -liit”;
2) paragrahvi 2 lõiget 9 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
“Majandusaasta aruande ärakirja peab sihtasutus esitama mittetulundusühingute ja
sihtasutuste registrile.”;
3) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
“(11) Mittetulundusühing ei ole kohustatud täitma käesoleva seaduse paragrahv 22
lõike 2 punktides 3 ja 4 ning paragrahv 24 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõudeid.”;
4) paragrahvi 23 lõike 1 punkti 41 täiendatakse pärast sõna “kõik” sõnadega
“mittetulundusühingu ning”.

§ 106. Tsiviilseadustiku üldosa seaduses tehtavad muudatused
Tsiviilseadustiku üldosa seaduses (RT I 1994, 53, 889; 65, # lk 1838; 89, 1516; 1995, 26-
28, 355; 49, 749; 87, 1540; 1996, 40, 773; 42, 811; 1998, 30, 409; 59, 941; 1999, 10,
155) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 6 lõikes 1 asendatakse sõnad “, mittetulundusühing ja – liit” sõnadega
“ja mittetulundusühing”;
2) paragrahvi 44 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
“(5) Kohus võib huvitatud isiku nõudel tunnistada juriidilise isiku organi seaduse või
põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks, kui nõue on esitatud kolme kuu jooksul
otsuse vastuvõtmisest.”;

3) paragrahvi 49 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
“(1) Juriidiline isik lõpetatakse kohtuotsusega siseministri või muu seadusega selleks
õigustatud isiku või asutuse, samuti muu huvitatud isiku nõudel:
1) kui juriidilise isiku eesmärk või tegevus on vastuolus põhiseadus liku korra,
seaduse või heade kommetega;
2) kui juriidilise isiku asutamisel on rikutud seadust;
3) kui juriidilise isiku põhikiri on olulisel määral vastuolus seadusega;
4) kui juriidiline isik ei vasta talle seadusega kehtestatud nõuetele;
5) muul seaduses sätestatud alusel.”;
4) paragrahvi 49 täiendatakse lõikega 1
1 järgmises sõnastuses:
“(1
1) Kohus võib anda tähtaja 1. lõike punktides 1, 3 ja 4 nimetatud puuduste
kõrvaldamiseks.”;
5) paragrahvi 52 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
“(4) Kui juriidilise isiku likvideerimise korral ei ole juriidilise isiku vara suhtes
õigustatud isikuid, jääb pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist
allesjäänud vara riigile, kes peab seda vara kasutama võimalikult senisele otstarbele
vastavalt.”.

§ 107. Eesti Vabariigi elamuseaduses tehtavad muudatused
Eesti Vabariigi elamuseaduses (RT 1992, 17, 254; RT I 1998, 71, 1199; 2000, 88, 576;
2001, 85, 509; 93, 565) tehakse järgmised m uudatused:
1) paragrahvi 13 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvis 15 jäetakse välja sõnad “(RT 1992, 36, 477; RT I 1995, 26- 28, 335)”
ning “ja nende liitude” ja sõnad “(RT I 1994, 28, 425; 49, 805; 1995, 23, 332)”.

§ 108. Korter iühistuseaduses tehtavad muudatused
Korteriühistuseaduses (RT I 1995, 61, 1025; RT I 1999, 42, 498) tehakse järgmised
muudatused:
1) paragrahvi 3 lõikes 1 asendatakse sõnad “ja nende liitude seaduse (RT I 1994, 28,
425; 49, 805; 1995, 23, 332) teis es ja kolmandas peatükis” sõnaga “seaduses”;
2) paragrahvi 3 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
“Asutamislepingut ei sõlmita.”;
3) paragrahvi 3 lõikes 2 asendatakse sõnad “maavalitsusele (Tallinnas
Linnavalitsusele)” sõnadega “mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri pidajale”;
4) paragrahvi 4 lõikest 2 jäetakse välja sõnad “ja nende liitude”.

§ 109. Sihtasutuste seaduses tehtavad muudatused
Sihtasutuste seaduses (RT I 1995, 92, 1604; 1996, 42, 811; 1998, 36/37, 552; 59, 941;
1999, 10, 155; 2000, 55, 365; 2001, 56, 336; 93, 565) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 3 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna “sihtasutuste” sõnadega “ja
mittetulundusühingute”;
2) paragrahvi 18 lõikest 1 jäe takse välja sõnad “, kui seaduses ei ole sätestatud
teisiti”;
3) paragrahvi 53 lõikes 2 asendatakse sõna “nelja” sõnaga “ühe”;

4) paragrahvi 80 lõike 2 esimest lauset täiendatakse pärast sõna “ühendustele”
sõnadega “, millel ei ole liikmeid ,” ning pärast arvu “15” arvudega “paragrahv 34 4.
lõikes ja paragrahvides 35- 39” ja teist lauset täiendatakse pärast sõna “Kui” sõnadega
“käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud”;
5) paragrahvi 80 lõiget 2 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:
“Paragrahvides 16 -32 ja 40- 42 sätestatut kohaldatakse vara sihtotstarbelise kogumise ja
jagamise eesmärgil moodustatud mittetulunduslikele ühendustele, millel ei ole liikmeid
niivõrd, kui nende põhikirjadest ei tulene teisiti.”;
6) par agrahvi 80 täiendatakse lõigetega 3- 5 järgmises sõnastuses:
“(3) Enne 1996. aasta 1. oktoobrit asutatud vara sihtotstarbelise kogumise ja jagamise
eesmärgil moodustatud mittetulunduslikele ühendustele, millel on liikmed, kohaldatakse
mittetulundusühingute seaduse paragrahvides 91 -96 sätestatut.
(4) Käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud mittetulunduslike ühenduste
majandusaasta aruande kinnitab vastavalt põhikirjale selleks pädevust omav organ.
Sellistele ühendustele ei kohaldata raamatupidami se seaduse paragrahvis 24 sätestatut.
(5) Kuni vastava seaduse jõustumiseni määratakse audiitori tegevuse kord ja alused
ning audiitorile esitatavad nõuded Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras.”;
7) paragrahvi 82 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:
“(4) Paragrahvi 80 2. lõikes nimetatud mittetulunduslike ühenduste põhikirjas
muudatuste tegemine ja ettevõtteregistris registreerimisele kuuluvate andmete muutmine
toimub enne 1996. aasta 1. oktoobrit kehtinud korras.”;
8) paragrahvi 84 lõikes 1 asendatakse sõna “jaanuariks” sõnaga “oktoobriks”.

§ 110. Mittetulundusühingute ja nende liitude seaduse kehtetuks tunnistamine

Mittetulundusühingute ja nende liitude seadus (RT I 1994, 28, 425; 49, 805; 1995, 23,
332) tunnistatakse kehtetuks.

§ 111. Rakendamise määrused
(1) Vabariigi Valitsus võib kooskõlas käesoleva seadusega anda määrusi käesoleva
seaduse rakendamiseks.
(2) Justiitsminister võib anda määrusi registriosakondade tegevuse korraldamiseks.

§ 112. Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub 1996. aasta 1. oktoobril.