This document has been provided by the
International Center for Not-for-Profit Law (ICNL).

ICNL is the leading source for information on th e legal environment for civil society and public
participation. Since 1992, ICNL has served as a resource to civil society leaders, government
officials, and the donor community in over 90 countries.

Visit ICNL’s Online Library at
https://www.icnl.org/knowledge/library/index.php
for further resources and research from countries all over the world.

Disclaimers Content. The information provided herein is for general informational and educational purposes only. It is not intended and should not be
construed to constitute legal advice. The information contai ned herein may not be applicable in all situations and may not, after the date of
its presentation, even reflect the most current authority. Noth ing contained herein should be relied or acted upon without the benefit of legal
advice based upon the particular facts and circumstances pres ented, and nothing herein should be construed otherwise.
Translations. Translations by ICNL of any materials into other languages are intended solely as a convenience. Translation accuracy is not
guaranteed nor implied. If any questions arise related to the accuracy of a translation, please refer to the original language official version of
the document. Any discrepancies or differences created in the tr anslation are not binding and have no legal effect for compliance or
enforcement purposes.
Warranty and Limitation of Liability. Although ICNL uses reasonable efforts to include ac curate and up-to-date information herein, ICNL
makes no warranties or representations of any kind as to its a ccuracy, currency or completeness. You agree that access to and u se of this
document and the content thereof is at your own risk. ICNL discl aims all warranties of any kind, express or implied. Neither ICNL nor any
party involved in creating, producing or delivering this document shall be liable for any damages whatsoever arising out of access to, use of
or inability to use this document, or any e rrors or omissions in the content thereof.

Ametiühingute seadus
Vastu võetud 14. juunil 2000. a.
(RT I 2000, 57, 372),
jõustunud 23. juulil 2000. a.,
muudetud järgmise seadusega:
19.06.2002 jõust.01.09.2002 – RT I 2002, 63, 387.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Seaduse ülesanded
(1) Käesolev seadus sätest ab ametiühingute põhilised õigused, tegevuse alused, suhted
riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ja tööandjatega.
(2) Käesolev seadus sätestab erisused mittetulundusühingutena tegutsevate ametiühingute
asutamise, tegevuse ja lõpetamise kohta.
§ 2. Amet iühingu mõiste ja eesmärgid
(1) Ametiühing on iseseisev omaalgatuslik ja vabatahtlik isikute ühendus, mille
eesmärgiks on töötajate töö -, teenistus – ja kutsealaste, majanduslike ning sotsiaalsete
õiguste ja huvide esindamine ning kaitsmine.
(2) Käesolevas seaduses kasutatakse mõistet ametiühing kõikide käesolevas seaduses
sätestatud ametiühinguliste ühenduste kohta.
(3) Käesoleva seaduse tähenduses on töötajaks iga töötav isik, olenemata tehtava töö
iseloomust.
§ 3. Ametiühing sotsiaalse dialoogi partnerina
Ametiühingud saavutavad oma eesmärke, olles sotsiaalse dialoogi partnerid tööandjatele,
tööandjate ühendustele, kohalikele omavalitsusüksustele ja Vabariigi Valitsusele
vastastikuses informeerimises, konsulteerimises, kollektiivsetes läbirääkimistes ja
kä esoleva seaduse § 2 lõikes 1 toodud töötajate huve puudutavates küsimustes.
§ 4. Ametiühingutesse ühinemise vabadus

(1) Isikutel on õigus vabalt ilma eelneva loata asutada ametiühinguid, nendega ühineda
või mitte ühineda. Ametiühingut asutada ning nendega ühineda on keelatud
kaitsejõudude tegevteenistuses olevatel kaitseväelastel.
(2) Ametiühingutel on töötajate õiguste ja huvide esindamiseks õigus moodustada liite ja
keskliite ning nendega ühineda. Ametiühingutel on õigus liituda töötajate rahvusvaheliste
organisatsioonidega.
§ 5. Ametiühingute sõltumatus
(1) Ametiühingud on oma seaduslikus tegevuses sõltumatud tööandjatest, nende
ühendustest ja nende esindajatest, riigiasutustest ja kohalikest omavalitsusüksustest ning
teistest organisatsioonidest.
(2) Ame tiühingutel on õigus iseseisvalt korraldada oma tegevust ja juhtimist, sealhulgas
töötada välja oma põhikiri, koostada tegevuskavasid ning vabalt valida oma esindajaid.
(3) Tööandjatel, nende ühendustel ja esindajatel, riigiasutustel ja kohalikel
omavalits usüksustel on keelatud ametiühingute laialisaatmine, tegevuse piiramine või
keelustamine ja sekkumine ametiühingute siseasjadesse.
(4) Ametiühingute tegevuse lõpetamine toimub ainult vabatahtlikult või kohtuotsuse
alusel.
2. peatükk
Ametiühingute õigusvõim e, asutamine ja juhtimine
§ 6. Ametiühingu õigusvõime
(1) Ametiühing on mittetulundusühing, kui ta on kantud tema asukohajärgsesse
ametiühingute registrisse. Ametiühingute suhtes kohaldatakse mittetulundusühingute
seadust (RT I 1996, 42, 811; 1998, 96, 1515; 1999, 10, 155; 23, 355; 67, 658; 2000, 55,
365; 88, 576; 2001, 24, 133; 56, 336; 93, 565; 2002, 53, 336) käesolevast seadusest
tulenevate erisustega.
(2) Ametiühingu õigusvõime tekib tema asukohajärgsesse ametiühingute registrisse
(edaspidi register ) kandmisega ja lõpeb registrist kustutamisega.
(3) Ametiühingu ümberkujundamine teist liiki mittetulundusühinguks ei ole lubatud.
§ 7. Asutamine
(1) Ametiühingu võivad asutada vähemalt viis töötajat. Ametiühingute liidu võivad
asutada vähemalt viis ametiühing ut. Ametiühingute keskliidu võivad asutada vähemalt
viis üleriigiliselt tegutsevat tegevus – või kutseala ametiühingut või ametiühingute liitu.

(2) Ametiühing asutatakse asutamiskoosolekul vastavalt käesoleva seaduse § 9 lõigetele
2, 4 ja 5.
(3) Ametiühingu asutamine vormistatakse asutamislepinguga, milles tuleb lisaks
mittetulundusühingute seaduses sätestatud nõuetele märkida:
1) koosoleku toimumise aeg, koht, hääletustulemused ja vastuvõetud otsus;
2) juhatuse liikmete nimed ja elukohad, samuti asutajate isiku- või registrikoodid.
(4) Asutamislepinguga kinnitatakse põhikiri. Asutamislepingule ja põhikirjale kirjutavad
alla koosoleku juhataja ja protokollija. Asutamislepingu lahutamatu lisa on
asutamiskoosolekul osalenute nimekiri koos igaühe allkirjaga. Kui asutajateks on
ametiühingud, lisatakse asutamislepingule asutajate organite otsused asutamise kohta ja
registrikaardi ärakirjad.
§ 8. Põhikiri
(1) Põhikiri peab olema kirjalik. Põhikirjas tuleb märkida:
1) ametiühingu nimi ja asukoht;
2) ametiühingu eesmä rk;
3) ametiühingu liikmeks vastuvõtmise ning ametiühingust väljaastumise ja väljaarvamise
tingimused ja kord;
4) liikmete õigused ja kohustused või kord, kuidas võib liikmetele kehtestada ühingu
suhtes kohustusi;
5) liikmete esindamise kord, liikmete vastutus;
6) ametiühingu organisatsiooniline struktuur, struktuuriüksuste pädevus;
7) ametiühingu organite nimetused, moodustamise kord, volituste tähtaeg,
otsustusvõimelisus, pädevus ja otsuste tegemise kord;
8) üldkoosoleku kokkukutsumise kord, sealhulgas kokkukutsumine liikmete nõudmisel;
9) sisseastumis- ja liikmemaksude kehtestamise ja tasumise kord;
10) põhikirja muutmise kord;
11) ametiühingu organite tegevuse ja rahaliste vahendite kasutamise üle kontrolli
teostamise, revidentide määramise ja nende arua ndmise kord;

12) ametiühingu lõpetamise kord;
13) ametiühingu vara jaotamise põhimõtted ühingu lõpetamise korral;
14) muud seadusega sätestatud tingimused.
(2) Põhikirjas sätestatu peab tagama, et ametiühingu organite moodustamine ja esindajate
valimine to imuks võimalikult paljude liikmete või nende esindajate osavõtul ning et
liikmed oleksid võimalikult hästi organite tööst informeeritud.
(3) Põhikirjaga võib ette näha ka muid tingimusi, mis ei ole seadusega vastuolus. Kui
põhikirjasäte on vastuolus seadus es sätestatuga, kohaldatakse seaduses sätestatut.
§ 9. Üldkoosolek
(1) Ametiühingu kõrgeimaks organiks on vastavalt tema põhikirjale kas üldkoosolek,
konverents või kongress (edaspidi üldkoosolek ). Üldkoosolekul võivad osaleda kõik
ametiühingu liikmed või nende poolt valitud esindajad vastavalt põhikirjas sätestatud
korrale.
(2) Üldkoosoleku otsused võetakse vastu, kui poolt hääletavad enam kui pooled
koosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest, kui põhikirjas ei ole ette nähtud
suurema häälteenam use nõuet.
(3) Üldkoosoleku pädevusse kuulub:
1) põhikirja vastuvõtmine ja muutmine;
2) eesmärkide muutmine;
3) vabatahtlik lõpetamine;
4) muud põhikirjas sätestatud küsimused.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1–3 sätestatud küsimustes on üldkoos oleku
otsus vastu võetud, kui vähemalt 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmetest või nende poolt
valitud esindajatest hääletasid poolt, kui põhikirjas ei ole ette nähtud suurema
häälteenamuse nõuet.
(5) Igal füüsilisest isikust liikmel on üks hääl. Igal liikme ks oleval ametiühingul on
vähemalt üks hääl.
§ 10. Mittetulundusühingute seaduse kohaldamise erisused
(1) Ametiühingute suhtes kohaldatakse mittetulundusühingute seaduse § 13 lõikes 2, § 16
lõikes 4, §- des 19–20 ja §- des 22–23 esitatud nõudeid, kui põhikir i ei sätesta teisiti.

(2) Ametiühingu suhtes kohaldatakse mittetulundusühingute seaduse § 36 lõigetes 2 ja 3
sätestatud nõuet aruannete üldkoosolekule esitamise ja üldkoosolekul kinnitamise kohta,
kui põhikiri ei sätesta teisiti.
(3) Ametiühingu suhtes ei kohaldata mittetulundusühingute seaduse § 8 lõike 1 punktis 3,
§ 10 lõike 3 neljandas lauses, § 44 lõike 1 kolmandas lauses ning § 79 lõikes 2 sätestatud
allkirjade notariaalse tõestamise nõuet.
(4) Ametiühingu suhtes ei kohaldata mittetulundusühingute sea duse § 60 lõike 1 punktis
1 ja § 69 lõike 1 punktis 1 sätestatud notariaalse tõestamise nõuet.
(5) Ametiühingu suhtes ei kohaldata mittetulundusühingute seaduse § 17 lõiget 1, § 21
lõiget 5, § 22 lõiget 4, § 25 lõike 1 teist lauset, § 30 ja § 82 lõiget 3.
§ 11. Ametiühingute register
(1) Ametiühingute register on mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri osa, mille
suhtes kohaldatakse mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri kohta õigusaktides
sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisi ti.
(2) Registrit peetakse ametiühingute kohta.
(3) Registrit peavad maa – ja linnakohtute registriosakonnad (registripidajad) oma
tööpiirkonnas asuvate ametiühingute kohta.
(4) Registri kanded teeb registripidaja, kelle tööpiirkonnas on ametiühingu asukoht .
§ 12. Registrisse kandmata jätmise keeld
Kui ametiühing vastab käesoleva seaduse nõuetele ametiühingulise eesmärgi, asutajate,
liikmete, liikmete arvu, ametiühinguorganite asutamisotsuste, seadusest tulenevate
juhtorganite olemasolu ja pädevuse osas ning kui ametiühingu põhikirjas on reguleeritud
käesoleva seaduse § -s 8 sätestatud nõuded ning kui ametiühingu nimi ei ole eksitav
ametiühingu pädevuse ulatuse ja õigusliku vormi osas, ei ole registripidajal õigust
registreerimisest keelduda.
3. peatükk
Ametiü hingute lõpetamine
§ 13. Ametiühingu vabatahtlik lõpetamine
Ametiühing lõpetatakse vabatahtlikult üldkoosoleku otsusega. Otsuse likvideerimise
korra kohta võtab üldkoosolek vastu vastavalt põhikirjale ja seadusele.
§ 14. Lõpetamine kohtu otsusega

(1) Ametiühing lõpetatakse kohtu otsusega huvitatud isiku nõudel, kui:
1) ametiühingu asutamine või tegevus on vastuolus seaduse või ametiühingu
põhikirjaliste eesmärkidega;
2) liikmete arv on langenud alla käesoleva seaduse § 7 lõikes 1 sätestatud arvu ja juhatus
ei algata vabatahtlikku lõpetamist kuue kuu jooksul;
3) ametiühingu suhtes on tehtud pankrotiotsus.
(2) Kohus võib anda tähtaja käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud puuduste
kõrvaldamiseks.
§ 15. Vara jaotamine
(1) Ametiühingu likvideerimise ko rral jaotatakse pärast võlausaldajate kõigi nõuete
rahuldamist ja raha deponeerimist allesjäänud vara vastavalt põhikirjale.
(2) Kui põhikirjas ettenähtud vara jaotamise korda ei ole võimalik kohaldada, antakse
käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud allesjäänud vara liidule või keskliidule, kuhu
likvideeritud ametiühing kuulus. Kui ametiühing ei kuulunud liitu ega keskliitu,
jaotatakse allesjäänud vara sarnase tegevusala või kutseala ametiühingutele.
4. peatükk
Ametiühingute pädevus ja õigused
§ 16. Tööta jate esindamise põhimõtted
(1) Kollektiivsetes töösuhetes on ametiühingul oma pädevuse piires õigus esindada ja
kaitsta töötajate õigusi ja huve.
(2) Individuaalsetes töösuhetes esindab ja kaitseb ametiühing oma liikmete õigusi ja huve
liikme volituse alus el, kui seadustes ei ole sätestatud teisiti.
(3) Ametiühingul on individuaalsetes töösuhetes õigus esindada ja kaitsta ametiühingu
liikmeks mitteoleva töötaja õigusi ja huve tingimusel, et ta esitab ametiühingule vastava
kirjaliku volituse.
§ 17. Ametiühingute pädevus
Töötajate õiguste ja huvide esindamiseks, teostamiseks ja kaitsmiseks kuulub
ametiühingute pädevusse:

1) kollektiiv- või muude töö- , teenistus- või sotsiaalvaldkonda puudutavate lepingute
sõlmimine tööandjate ja nende ühendustega, riigiasutust e ning kohalike
omavalitsusüksuste ja Vabariigi Valitsusega;
2) õigusaktide eelnõudesse ettepanekute esitamine töötajate töö- , teenistus- ja
kutsealaseid ning majanduslikke ja sotsiaalseid õigusi ja huve puudutavates küsimustes;
3) riigi – ja kohalike omavalitsuste asutustele ettepanekute esitamine töö – ja
sotsiaalküsimusi reguleerivate õigusaktide täiendamiseks ja muutmiseks;
4) tööohutuse ja töötervishoiu olukorra parandamiseks koostöö tegemine vastavate riigi –
ja valitsusasutuste ning tööandjate ja nende ühendustega;
5) riigi tööturuasutuste ja kohalike omavalitsustega koostöö tegemine tööga hõlmatuse,
väljaõppe, täiendkoolituse, kutseoskuse ja erialase ettevalmistuse parandamise
küsimustes;
6) osalemine töötajate konsulteerimisel, informeerimisel ja otsus te tegemisel ulatuses,
mis on reguleeritud käesoleva seaduse, muude õigusaktide ja kokkulepetega;
7) oma liikmete esindamine ja kaitsmine töövaidlusorganites, suhetes riigi- ja kohalike
omavalitsuste asutuste, tööandjate ja tööandjate ühendustega.
§ 18. Am etiühingute õigused
(1) Pädevuse teostamiseks on ametiühingutel õigus:
1) saada tööandjatelt, nende esindajatelt, riigiasutustelt ja kohaliku omavalitsuse üksustelt
takistamatult töö – ja sotsiaalalast informatsiooni ning muud teavet töötajate huve
puudutavates küsimustes;
2) pidada töö- , teenistus- ja sotsiaalsetes küsimustes läbirääkimisi tööandjate ja nende
ühenduste, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksustega kollektiiv- ja muude
lepingute sõlmimiseks;
3) esitada ettepanekuid õigusakti eelnõu kohta , mis puudutab selle ametiühingu (liidu)
liikmete töö -, teenistus – ja kutsealaseid ning majanduslikke ja sotsiaalseid õigusi ja huve;
4) saada ametiühingu valitud esindaja kaudu teavet riigi tööturuasutustelt tööturu
olukorrast, vabadest töökohtadest ja tööturukoolituse võimalustest;
5) avaldada oma seisukohti massimeedia kaudu, omada trükibaasi ja
massiteabevahendeid, arendada kirjastustegevust, sealhulgas välja anda ja levitada
ajalehti ning muid trükiseid;

6) oma eesmärkide saavutamiseks korraldada seadustes ettenähtud korras koosolekuid,
miitinguid, tänavarongkäike, pikette ja streike;
7) vabalt arendada põhikirjaliste eesmärkide elluviimiseks mis tahes välissuhteid,
sealhulgas ühineda töötajate rahvusvaheliste organisatsioonidega;
8) koolitada ja nõusta da oma liikmeid töö-, sotsiaal – ja muudes töötajate huve
puudutavates küsimustes.
(2) Ametiühingutel on õigus teostada ka muid seadustes või lepingutes ettenähtud õigusi.
5. peatükk
Ametiühingute suhted tööandjatega
§ 19. Töötaja õigused
(1) Töötajal on õi gus kuuluda oma töökohajärgsesse või mõnda muusse ametiühingusse.
Töötajal on õigus tegutseda ametiühingu valitud esindajana.
(2) Töötaja ja tööotsija õigusi ei või piirata sõltuvalt tema kuulumisest või
mittekuulumisest ametiühingusse, ametiühingu valitud esindajaks olemisest või muust
seaduslikust ametiühingualasest tegevusest.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud õiguste piiramise all mõistetakse
ametiühingualase tegevuse tõttu:
1) töötaja tööle mittelubamist;
2) töötajaga töölepingu lõpetamist v õi teenistusest vabastamist;
3) töötaja töötingimuste halvendamist;
4) palga, lisatasude vähendamist, lisatasude mittemaksmist;
5) distsiplinaarkaristuse määramist;
6) ähvardamist töölepingu lõpetamise, teenistusest vabastamise, töötingimuste
halvendamise, karistuse määramisega;
7) muud ebavõrdset kohtlemist.
(4) Töötajal, kelle õigusi käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud viisil piirati, on õigus
nõuda piiramise lõpetamist, talle tekitatud varalise või mittevaralise kahju hüvitamist
ning endise olukorra taastamist.

(5) Tööandja vabaneb vastutusest üksnes siis, kui tõestab, et töötaja õiguste piiramine oli
seaduslik ega olnud seotud töötaja ametiühingualase tegevusega.
§ 20. Tööandja kohustused suhetes ametiühinguga
(1) Tööandja on kohustatud:
1) andma am etiühingu juhatusele (usaldusisikule) võimaluse korral tööruumi;
2) andma vähemalt kord kuus ruumi ametiühinguürituste läbiviimiseks ja lubama neile
üritustele ühingu, asutuse või muu organisatsiooni ametiühingu liikmeid, samuti teisi
ametiühingute poolt kutsutud isikuid. Ametiühingu poolt väljaspool ühingut, asutust või
muud organisatsiooni kutsutud isikute osavõtust tuleb eelnevalt tööandjale teatada;
3) võimaldama ametiühingu liikmele ametiühingu poolt esitatud kirjalike kutsete alusel
aastas vähemalt vi is tööst vaba päeva osalemiseks ametiühingu poolt korraldatavas
koolituses või ametiühingute organite töös tingimusel, et sellega ei kaasne olulisi takistusi
tööandja majandustegevuses. Käesoleva punkti alusel antavatel tööst vabadel päevadel
säilitatakse töötajale tema keskmine palk kahe päeva eest aastas;
4) asuma ametiühingu valitud esindaja taotlusel läbirääkimistesse kollektiiv – ja muude
töö- , teenistus – või sotsiaalvaldkonda puudutava lepingu sõlmimiseks, täiendamiseks ning
muutmiseks;
5) lubama ameti ühingu poolt valitud esindajaid takistamatult tutvuda töötajate
töökorralduse ja tingimustega ühingus, asutuses või muus organisatsioonis, kus töötab
selle ametiühingu liikmeid. Lubama valitud esindajal esitada arvamusi, ettepanekuid
töötajate esindamise k üsimustes;
6) täitma ametiühingute suhtes muid seadustest või kollektiivlepingust tulenevaid
kohustusi.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud kohustusi võib laiendada kollektiiv- või muu
poolte vahel sõlmitud lepinguga.
§ 21. Ametiühingu valitud esindaja kohustused suhetes tööandjaga
(1) Ametiühingu valitud esindaja on kohustatud:
1) teatama kirjalikult tööandjale ametiühingu asutamisest selles ühingus, asutuses või
muus organisatsioonis hiljemalt kuu aja jooksul, arvates ametiühingu asutamiskoosoleku
toimumisest;
2) teatama kirjalikult tööandjale usaldusisiku ja ametiühingu juhatuse liikmete ees – ja
perekonnanimed, töökohad ja volituste kestuse;

3) kindlustama töörahu seaduse ja kollektiivlepinguga määratud ajal;
4) kindlustama kollektiivlepingute täitmise ametiühingul lasuvate kohustuste osas;
5) vahendama vajaduse korral informeerimisel ja konsulteerimisel erinevaid osapooli;
6) hoidma talle informeerimisel ja konsulteerimisel teatavaks saanud äri- ja
tootmissaladusi ning ametisaladusi;
7) tegema koostööd töökeskkonna voliniku ja töökeskkonna nõukoguga tööohutus – ja
töötervishoiualase tegevuse korraldamisel;
8) täitma tööandja suhtes muid seadustest või kollektiivlepingust tulenevaid kohustusi.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud kohustusi või b laiendada kollektiiv- või muu
poolte vahel sõlmitud lepinguga.
§ 22. Ametiühingu valitud esindaja osalemine informeerimisel ja konsulteerimisel
(1) Tööandja informeerib õigeaegselt ametiühingu valitud esindajaid:
1) ühingu, asutuse või muu organisatsiooni majandusaasta põhinäitajatest, tööjõule
tehtavatest kulutustest, olulistest investeeringutest;
2) ühingu, asutuse, organisatsiooni töökorralduse, tootmise, tehnoloogia, tegevuse
põhisuundade muutustest; ühingu, asutuse, organisatsiooni tähtajalistest, os alise tööajaga
töölepingutest;
3) ühingu, asutuse või muu organisatsiooni ühinemisest, jagunemisest,
ümberkujundamisest, lõpetamisest, ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osa
ülemineku korral, struktuuri, haldamisvormi muutustest, põhjustes t, tagajärgedest
töötajatele, kavandatavatest meetmetest;
4) muudest töötajaid ja nende tööd puudutavatest küsimustest.
(2) Enne vastava otsuse tegemist konsulteerib tööandja eelnevalt ametiühingute valitud
esindajatega:
1) majanduslikel põhjustel töölepingu lõpetamisel töötajatega, sealhulgas kollektiivsete
koondamiste puhul koondamise põhjuse, koondatavate töötajate väljaselgitamise,
koondamisega seotud küsimuste lahendamise, tagajärgede leevendamise üle vastavalt
tööseadustes sätestatule;
2) tööaja ja – režiimi, palgatingimuste, palga maksmise aluste, puhkusegraafiku,
töösisekorraeeskirjade ja teiste suuremat hulka töötajaid puudutavate töötingimuste
muutmisel või kehtestamisel;

3) töötajate täiend- ja ümberõpet, kvalifikatsiooni, tööohutust ja töötervisho idu
puudutavates küsimustes;
4) muudes osapoolte vahel kokku lepitud või seadustes sätestatud küsimustes.
(3) Ametiühingu valitud esindaja on kohustatud edastama saadud informatsiooni
töötajatele.
(4) Ametiühingutel on õigus edastada tööandjale oma arvamus vähemalt kümne päeva
jooksul, kui kokku ei lepita pikemas ajas. Sel ajal ei ole tööandjal õigust käesoleva
paragrahvi lõikes 2 sätestatu kohta antud küsimuses otsust teha.
(5) Informeerimise ja konsulteerimise korras ja sageduses lepivad tööandja ja ametiühing
kokku.
§ 23. Ametiühingu ja selle valitud esindajate õiguste kaitse asutuse, organisatsiooni ja
ühingu ühinemisel, jagunemisel, ümberkujundamisel, ettevõtte või selle osa ülemineku
korral
Ametiühingu ja selle valitud esindajate õigused ja kohustused tööandja suhtes ei muutu
tööandja õiguste ja kohustuste ülemineku korral.
§ 24. Ametiühingute pädevus tööalaste seaduste ja sõlmitud lepingute täitmise üle
kontrolli teostamisel
(1) Kui tööandja rikub töö- ja teenistusalaseid seadusi, töö – ja kollektiivlep ingut ning
ametiühingu liikmete huve puudutavaid muid lepinguid, on ametiühingul õigus pöörduda
Tööinspektsiooni ja teiste järelevalveasutuste poole. Järelevalveasutusel on kohustus
vastata kirjalikule pöördumisele hiljemalt kahe nädala jooksul.
(2) Kui tö öandja või tema esindaja seadust või lepingut ei täida või seda rikub, on
ametiühingul, kelle liige töötaja on, õigus töötaja vastava pöördumise korral nõuda
tööandjalt seaduse või lepingu täitmist või rikkumise lõpetamist. Ametiühingu pädevusse
kuulub oma liikme vastava pöördumise korral töö- ja kollektiivlepinguid, töötingimusi,
töö- ja puhkeaega ning töörežiimi, palgatingimusi, palga maksmise aluseid, tööohutust,
sotsiaalkindlustuse makse või maksete tegemist puudutavate dokumentide kontrollimine.
6. peatükk
Vaidluste lahendamise kord
(19.06.2002 jõust.01.09.2002 – RT I 2002, 63, 387)
§ 25. Vaidluste lahendamine

(1) Käesoleva seaduse sätete kohaldamisel tekkinud individuaalsed töövaidlused töötajate
või ametiühingu valitud esindajate ja tööandja vahel lahendatakse individuaalsete
töövaidluste lahendamise korras ning avalikus teenistuses tekkinud vaidlused
lahendatakse halduskohtumenetluse seadustikus (RT I 1999, 31, 425; 96, 846; 2000, 51,
321; 2001, 53, 313; 58, 355; 2002, 29, 174; 50, 313; 53, 336; 62, 376) sätestatud korras.
(2) Käesoleva seadusega sätete kohaldamisel tekkinud muud vaidlused lahendatakse
kohtu korras.
§ 26. Kahju hüvitamine
Ametiühingul, mille õigusi rikuti, on õigus nõuda rikkumise lõpetamist, kohustuse
täitmist ning tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist.
(19.06.2002 jõust.01.09.2002 – RT I 2002, 63, 387)
6
1. peatükk
(19.06.2002 jõust.01.09.2002 – RT I 2002, 63, 387)
Vastutus
(19.06.2002 jõust.01.09.2002 – RT I 2002, 63, 387)
§ 26
1. Tööandja kohustuste täitmata jätmine suhetes ametiühinguga
Tööandja poolt kollektiiv- või muu lepingu sõlmimise või muutmise läbirääkimistesse
mitteasumise, samuti ametiühingu organi töös või koolituses osalemise
mittevõimaldamise eest või töötaja õiguste piiramise eest sõltuvalt tema kuulumises t
ametiühingusse või tegutsemisest ametiühingu valitud esindajana – karistatakse
rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
(19.06.2002 jõust.01.09.2002 – RT I 2002, 63, 387)
§ 26
2. Ametiühingu valitud esindaja tegevuse takistamine
Tööandja poolt ametiühingu vali tud esindaja takistamise eest tutvumast töötajate
töökorralduse või tingimustega kohas, kus töötab ametiühingu liige – karistatakse
rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
(19.06.2002 jõust.01.09.2002 – RT I 2002, 63, 387)
§ 26
3. Informeerimise või konsulteeri mise kohustuse rikkumine
Tööandja poolt informeerimise või konsulteerimise kohustuse nõude rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

(19.06.2002 jõust.01.09.2002 – RT I 2002, 63, 387)
§ 26
4. Ametiühingu valitud esindaja kohustuste t äitmata jätmine suhetes tööandjaga
Ametiühingu valitud esindaja poolt seaduse või kollektiivlepinguga määratud ajal
töörahu kindlustamata jätmise, samuti talle informeerimisel ja konsulteerimisel teatavaks
saanud äri – ja tootmis – ning ametisaladuse mitteho idmise eest – karistatakse rahatrahviga
kuni 100 trahviühikut.
(19.06.2002 jõust.01.09.2002 – RT I 2002, 63, 387)
§ 26
5. Ametiühingu seadusliku tegevuse takistamine
Ametiühingu seadusliku tegevuse takistamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200
trahv iühikut.
(19.06.2002 jõust.01.09.2002 – RT I 2002, 63, 387)
§ 26
6. Menetlus
(1) Käesoleva seaduse § -des 26
1–26 5 sätestatud väärteole kohaldatakse karistusseadustiku
(RT I 2001, 61, 364; 2002, 44, 284; 56, 350) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I
2002, 50, 313) sätteid.
(2) Käesoleva seaduse § -des 26
1–26 5 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on
Tööinspektsioon.
(19.06.2002 jõust.01.09.2002 – RT I 2002, 63, 387)
7. peatükk
Seaduse rakendamine
§ 27. Käesoleva seaduse kohaldamine ametiühingutele
(1) Alates käesoleva seaduse jõustumisest võib ametiühinguid asutada ainult käesolevas
seaduses sätestatud korras ja neile kohaldatakse käesolevas seaduses sätestatut.
(2) Enne käesoleva seaduse jõustumist asutatud ning mittetulundusühingute ja
sihtasutust e registrisse kantud ametiühingu kannab registripidaja, lähtudes ametiühingu
nimest või põhikirjas sätestatud eesmärgist, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri
allosana peetavasse ametiühingute registrisse kuue kuu jooksul käesoleva seaduse
jõustumisest. Registripidaja teatab vastavale ametiühingule kandeotsusest.
Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud ametiühingul, mis ei ole kantud
ametiühingute registrisse, on õigus taotleda registrisse kandmist.

(3) Ametiühingul, mis oli asutatud ENSV ametiühingute seaduse (ENSV Teataja 1989,
40, 623; RT 1992, 35, 462) alusel ja ei olnud ümber registreeritud mittetulundusühingute
seaduse (RT I 1996, 42, 811; 1998, 96, 1515; 1999, 10, 155; 23, 355; 67, 658; 2000, 55,
365; 88, 576; 2001, 24, 133; 56, 336; 93, 565; 2002, 53, 336) alusel, on õigus taotleda
registrisse kandmist asutamisdokumentide alusel, kui selle põhikiri ei ole vastuolus
käesoleva seaduse nõuetega. Ametiühingul, mis ei olnud ümber registreeritud
mittetulundusühingute seaduse aluse l, on õigus taotleda registrisse kandmist kuue kuu
jooksul käesoleva seaduse jõustumisest. Registrisse kandmise avalduses tuleb märkida
seaduses sätestatud andmed, avaldusele tuleb lisada seaduses sätestatud dokumendid,
välja arvatud asutamisleping, samuti ettevõtte registris registreerimise tunnistus.
(4) Ettevõtte töötajate hulgast valitud ametiühingu esindajale antakse pärast tema
volituste lõppemist valitaval ametikohal tagasi endine töö või amet, selle puudumisel
teine samaväärne töö – või ametikoht.
§ 28. Riigilõivuseaduses tehtav muudatus
Riigilõivuseaduse (RT I 1997, 80, 1344; 2001, 55, 331; 56, 332; 64, 367; 65, 377; 85,
512; 88, 531; 91, 543; 93, 565; 2002, 1, 1; 9, 45; 13, 78; 79; 81; 18, 97; 23, 131; 24, 135;
27, 151; 153; 30, 178; 35, 214; 44, 281; 47, 297; 51, 316; 57, 358; 58, 361; 61, 375; 62,
377) § 18 täiendatakse lõikega 2
1 järgmises sõnastuses:
”(2
1) Riigilõivuga ei maksustata ametiühingute mittetulundusühingute ja sihtasutuste
registri kandeid.”
§ 29. Kollektiivlepingu seaduses tehtavad muudatused
Kollektiivlepingu seaduses (RT I 1993, 20, 353; 1999, 60, 616; 2000, 57, 372; 2001, 102,
670; 2002, 61, 375) tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
”(3) Ettevõttes, asutuses ja muus organisatsioonis sõlmib kollektiivlepinguid töötajate
ühing. Kui ettevõttes, asutuses või muus organisatsioonis ei esinda töötajaid ametiühing,
sõlmib kollektiivlepingu töötajate volitatud esindaja.”;
2) paragrahvi 4 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:
”(4) Tööandjate ühingu või liidu ja töötajate ühingu või liidu ning tööandjate keskliidu ja
töötajate keskliidu vahel sõlmitud kollektiivlepingut võib laiendada poolte kokkuleppel
käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktides 1 ja 3 määratud tingimuste osas. Lai enemise
ulatus määratakse kindlaks kollektiivlepingus.
(5) Laiendatud kollektiivlepingute tingimused avaldatakse sotsiaalministri poolt
ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Laiendatud kollektiivlepingute tingimused
jõustuvad teadaande avaldamisele järgneval päeval.”;

3) seadust täiendatakse §-ga 4 1 järgmises sõnastuses:
Ӥ 4
1 . Kollektiivlepingu registreerimine
(1) Sõlmitud kollektiivlepingud registreeritakse Sotsiaalministeeriumi poolt peetavas
andmekogus.
(2) Kollektiivlepingute registreerimise ja a ndmete täiendamise korra kehtestab
sotsiaalminister määrusega.”
§ 30. Eesti NSV ametiühingute seaduse ja ENSV töökoodeksi paragrahvide kehtetuks
tunnistamine
Eesti NSV ametiühingute seadus (ENSV Teataja 1989, 40, 623; RT 1992, 35, 462) ja
ENSV töökoodeksi (ENSV Tea taja 1972, 28, lisa 1; 1973, 53, 464; 1975, 9, 69; 1977, 1,
11; 1978, 30, 367; 1980, 9, 121; 16, 178; 31, 491; 1981, 25, 360; 1982, 38, 574; 1984, 16,
178; 49, 577; 1985, 37, 579; 1986, 11, 143; 19, 251; 27, 387; 1987, 4, 38; 47, 634; 1988,
30, 376; 1990, 6, 93; RT 15, 162; 1991, 16, 221; 1992, 35, 462; 1993, 7, 101; RT I 20,
353; 26, 441; 74, 1054; 1994, 2, 12; 11, 154; 12, 199; 1996, 3, 57; 1999, 60, 616) §- d
235–246 tunnistatakse kehtetuks.